Breaking Christian News, msnbc.com – Rachel Beckwithil oli väga heatahtlik sünnipäeva soov, peale seda, kui oli saanud teada, et nii paljudes kolmanda maailma riikides on puhas joogivesi suur luksus. Racheli sooviks oli, et inimesed annetaksid temale kingituste ostmise asemel raha heategevuse ’Vesi’ heaks. Rachel kirjutas: „12. juunil saan ma 9 aastaseks. Ma sain teada, et miljonid inimesed ei ela isegi viie aastaseks. Miks? Sellepärast, et neil ei ole ligipääsu puhtale, turvalisele veele. Seepärast tähistan ma oma sünnipäeva nii nagu ei kunagi varem. Ma palun kõigilt, keda ma tunnen, et nad annetaksid minu kampaaniale, selle asemel, et mulle kingitusi osta. Iga sent sellest rahast läheb otseselt värske joogivee projetide jaoks arengumaades.“ Tema eesmärgiks oli oma veebilehe kaudu koguda 300 dollarit. Kui tema sünnipäev 12. juunil kätte jõudis, oli ta kogunud vaid 220 dollarit ning mõningate inimeste sõnul sulges ta selle annetuste lehe. Kuid ligi kaks nädalat tagasi oli Rachel kohutavas autoõnnetuses Bellevues, Washingtoni osariigis, milles oli kaasatud 13 sõidukit. Rachel viidi kriitilises seisus haiglasse, kus ta mõned päevad hiljem suri. Racheli perekond käib 4000 liikmega EastLake Community koguduses, Bothellis, Seattle äärelinnas, Washingtonis. Möödunud aasta septembris korraldas kogudus tuluõhtu, mis aitas koguda üle 300 000 dollari heategevusele: Vesi, et saada puhas vesi Bayaka suguharule Kesk-Aafrika Vabariigis. Heategevuse ’Vesi’ asutaja, Scott Harrison, ütles, et tema ja koguduse vanempastor, Ryan Meeks, olid parasjagu Kesk-Aafrika Vabariigis, vaadates üle oma vee projektide edenemist, kui kuulsid Racheli õnnetusest. Racheli pastor Ryan Meeks oligi see, kes otsustas jätkata sealt, kus kaastundlik tüdruk oli pooleli jäänud. Ta elustas ta veebilehe ning rääkis sellest Eastlake Community koguduse veebilehel viidates sellele, kus inimesed saaksid annetada. Tänaseks on annetanud 20 889 inimest 734 508 dollarit. Paljud on kirjutanud koos annetamisega ka oma mõtteid Rachelile tema lehel. Racheli ema Samantha kirjutas: „Ma olen hämmingus sellest ülevoolavast armastusest, et võtta mu tütre unistus ja teha see reaalsuseks. Selle kirjeldamatu valu keskel olete teie pakkunud vaieldamatult lootust. Aitäh teie lahkuse eest. Ma tean, et Rachel naeratab.“ Racheli veebileht ja annetamise võimalus http://mycharitywater.org/p/campaign?campaign_id=16396

Breaking Christian News – Järgmisel esmaspäeval algava ning kuu aega kestva islami paastuaja, Ramadaniga, kuulutab organisatsioon Open Doors samaaegselt välja 30-päevase kampaania, mis julgustab kristlasi palvetama tagakiusatud usklike eest moslemi maades. Augusti kuus paastuvad enamik moslemeid koidust kuni ehani, püüdes piirangute kaudu lepitada oma patte. Nad usuvad, et see on puhastumise aeg ning see toimib heade tegude ning enesekontrolli kaudu. Et kristlastel aidata palvetada tagakiusatute eest, pakub Open Doors ramadani palvekalendrit, kus on mitmed eestpalve punktid igaks päevaks nende 30 päeva jooksul. Open Doors president, dr Carl Moeller räägib: „Ramadan on aeg, mil kristlased on eriti isoleeritud mõnedel moslemi maadel. Seepärast on meil oluline ühineda palves tagakiusatud kristlaste eest kõikjal maailmas. Ma julgustan sind kasutama Open Doors materjale selleks, et oma vendade ja õdede eest palvetada.“ Kaheksas riigis kümnest, kes Open Doors Maailma vaatluse nimekirjas on kõige hullemad kristlaste tagakiusajad, on islamistlikud valitsused ning kogu nimekirja 50 riigist on 38 moslemi enamusega ühiskonnad. Need kaheksa riiki on Iraan, Afganistan, Saudi-Araabia, Somaalia, Maldiivid, Iraak ja Usbekistan. Umbes seitse kuud tagasi said Tuneesias alguse reformi protestid. Peagi järgnesid sellele Egiptus, Liibüa ja Süüria. Seda liikumist nimetatakse ’Araabia kevadeks.’ Nende ’Araabia kevade’ protestide ajal, on mõned kristlased neis maades kogenud süvenenud tagakiusu, eriti Egiptuses. Samuti ramadani pidamine võib kasvatada survet usklike peal. Vähem kui kaks nädalat peale ramadani lõppu, märgib 11. september moslemi terroristide rünnaku 10. aastapäeva Ameerika vastu. Michele Miller, Open Doors teenimistöö juht, räägib: „Kristlaste ja moslemite eest on hädavajalik palvetada sel ajal. Palve on muutnud miljonite inimeste südameid, nii et on oluline palvetada ka kauem kui ainult ramadani kuus.“ Ramadani kuus saadab Open Doors USA välja igapäevaseid e-kirju, milles on lugu ühelt moslemi maalt, palvesoov ning üleskutse. Näiteks on järgnev lõik palvekalendri 19. päevast: „Palveta Takooshi eest, kelle abikaasa tapeti Iraani valitsuse poolt. Jeesuse käsk armastada oma vaenlasi, oli esialgu võimatu. Vihkamine täitis tema südant ja siis ta palvetas. Sügavalt ta südamest voolas välja armastus ning see tõi kaasa andestuse.“ Et leida rohkem informatsiooni ja materjale, külasta Open Doors veebilehte: www.opendoorsusa.org/pray/Ramadan

Charisma online – Ajal, mil sportlased valmistuvad võistlema 2012. aasta suveolümpial ning Londoni linn valmistub neid mänge võõrustama, valmistuvad ka Suurbritannia kogudused selle rahvusvahelise sündmuse jaoks. Kogudused üle kogu Ühendkuningriigi plaanivad olümpiamänge kasutada selleks, et jõuda evangeeliumiga nii rahvusvaheliste külastajate kui ka oma kogukondadeni. Selle initsiatiivi nimi on Enam kui kuld (More Than Gold). More Than Gold UK direktor, Jon Burns, räägib: „Kogu maailm tuleb Londonisse ning kogudused siin on valmistumas. Kuid meil on vaja sadu misjoni meeskondi mujalt maailmast, kes aitaks meil seda ajaloolist võimalust maksimaalselt ära kasutada.“ Suve olümpiale Londonisse oodatakse üle 4 miljoni rahvusvahelise külalise. More Than Gold plaanib välja jagada 3 miljonit tassitäit vett ning seab üles teenimise punktid peamistesse transpordi keskustesse ning jalakäijate koridoridesse. Samaaegselt plaanivad üle 3000 koguduse kasutada neid mänge oma kogukondadeni jõudmiseks. Selleks korraldatakse festivale, kus on üleval suured ekraanid, millelt näidatakse Olümpiamänge, seal on muusikat, toitlustust ning erinevaid tegevusi kogu perele. Selleks, et nii paljude inimesteni jõuda, vajatakse enam kui 3000 misjoni- ja teenimismeeskonna liiget, et teha nende mängude ajal koostööd kohalike kogudustega üle kogu Suurbritannia.“ See võimalus on liiga suur ainuüksi sealsete koguduste jaoks. Paljudel külalistel ei ole aimugi, kes Jeesus on ning sama on tõsi ka paljude kohta, kes Ühendatud Kuningriigis elavad,“ selgitas Burns. „Liidame käed, et heade sõnumitega nendeni jõuda.“ Misjoni meeskonnad, kes töötavad projektis Enam kui kuld, saavad volituse teha võõrustavate kogudustega koostööd ning neile pakutakse taskukohast majutust. Samuti on meeskonna juhtidele Londonis vabatahtlik ettevalmistav konverents. Burns kinnitab: „Need, kes tulevad sellele misjonile, võivad leida end teenimas mõnes keskuses, jagamas tänavatel oma tunnistust või mängides lastega mänge. Igaühele on midagi teha.“ Enam kui kuld on tegutsenud alates 1996. aasta suveolümpiast Atlantas. Suurbritannias alustati selle initsiatiiviga 2008. aastal, et hakata valmistuma 2012. aasta Londoni mängudeks. See sai kõigi peamiste konfessioonide ning üle 60 kristliku organisatsiooni ja misjoni agentuuri toetuse. Londoni Suveolümpia mängud toimuvad 27. juulist kui 12. augustini 2012. Paraolümpia järgneb sellele 29. augustist kuni 9. septembrini.

CBN News – Tuntud kristlik juht rev John Stott lahkus igavikku kolmapäeval 27. juulil 2011, Londonis. Stott juhtis taaaselustuvat evangelikaalset liikumist Inglismaal 1960ndatel ja ’70ndatel. Alates 1959. aastast oli ta kaplan kuninganna Elizabeth II’le, 2005. aastast Briti impeeriumi ordu komandör. Kui Billy Graham algatas Lausanne liikumise maailma evangelisatsiooniks, oli John Stott tema kõrval, pakkudes teoloogilist tuge. Ta mõjutas kristlasi üle maailma oma jutluste ja kirjutiste kaudu. Oma elu ajal kirjutas ta 50 raamatut. Stott oli ordineeritud Inglise kiriku poolt 1945. aastal ning teenist All Souls koguduses, Londonis enam kui 60 aastat. Tema teenistus levis üle maailma erinevate evangeelsete ettevõtmiste kaudu. Stott uskus, et Jumal tahab kogudust näha kasvamas küpsuses, mitte ainult arvuliselt. See oli tema töö peamine rõhuasetus. Time Magazine nimetas ta 2005. aastal üheks 100 kõige mõjukama inimese hulgast maailmas. Stott suri 90 aastasena.

Gospel for Asia – Organisatsiooni Evangeelium Aasiale poolt toetatav misjonäär, Murli Ghulam, vabastati vanglast, kuid ta on piiratud liikuma ainult oma küla piirides. Murli arreteeriti 2. juulil, kui ta oli juhtimas palve koosolekut ühe uskliku kodus ning talle esitati süüdistus altkäemaksus ning inimeste sundimises pöörduma ristiusku. Süüdistuse esitasid kristluse vastased äärmuslased tema külast. Murli elab piirkonnas, kus on ranged seadused, mis teevad väga keeruliseks Jeesuse armastuse jagamise inimestega, kes kuuluvad traditsionaalsetesse religioonidesse. Need seadused, mis on sageli pastorite arreteerimiste aluseks, on tuntud kui ’usuvabaduse seadused,’ ning selles on kirjas, millised sammud tuleb astuda selleks, et oma usku muuta. Mõningates paikades, kus need seadused kehtivad, on inimesed selle kohaselt kohustatud esitama valitsusele avalduse, enne kui neil lubatakse avalikult Kristust järgida. Murli teenistuse tulemusena, on kümned inimesed Kristuse armastuse vastu võtnud. Kui see juhtub, õhutab see üles kohalike traditsionaalsete religioonide järgijate viha ning sageli kaebavad nad misjonäride tegevuse politseile. See ilmselt oli juhtunud ka Murliga. Murli rääkis mitmetest palvevastustest, mis võisid olla kristluse vastaste äärmuslaste viha põhjustajaks. Sheenu Manim tavatses käia oma külas ringi ning küsida igalt noorelt mehelt: „Kas sa abielluksid minuga?“ Sheenul oli vaimuhaigus ning keegi ei teadnud kuidas teda aidata. 2010. aasta jaanuaris tõid mõned külainimesed Sheenu Murli juurde ning palusid, et ta palvetakse selle noore naise eest. Murli palvetas, et Jeesuse Kristuse tervendav vägi langeks selle 25-aastase naise peale ning Jumal vastas ta palvele. Sellest päevast peale oli Sheenu selge mõistuse juures ning hakkas kuulutama Kristuse armastusest oma külas, rääkides kõigile oma tervenemisest. Üks grupp äärmuslasi küsis temalt, et kes tema eest palvetas. Sheenu rääkis neile rõõmuga Murlist ning andis neile ta telefoni numbri. Panjit Lukkise oli ühe nõidarsti viha all, kes kutsus kurje vaime Panjitit ründama ning lõpetama tema elu. Tundus, et see toimis, sest Panjiti tervis hakkas üles ütlema. 40-aastane mees käis ühe arsti juurest teise juurde, kulutades kogu oma perekonna raha ravi leidmiseks. Ta oli väga nõrk ning ei suutnud toitu all hoida. Tervis käis jätkuvalt alla. Siis kuulis tema pere Murlist ning kandsid ta misjonäri trepile. Murli hüüdis Jumala poole ning kannatav mees sai täieliku tervise. Panjit jooksis tagasi oma külasse ning rääkis seal selles, milliseid imesid Kristus tema elus tegi. Panjiti tunnistuse tulemusel otsustas 80 inimest selles külas Jeesust järgida. Jagon ja Mushi Gopali elu oli painajalik. Nad elasid piirkonnas, mis oli viljakas ebajumalate ja vaimude kummardamise poolest. Osaledes aktiivselt nendes tavades, avasid nad end ohtudele ning peagi said nad kurja vaimu rünnaku osaliseks. See piin kestis 10 aastat. Murli kuulis nende olukorra kohta ning reisis 40 km selleks, et nende eest palvetada. Jeesuse nime tõttu pidi kuri vaim põgenema ning abielupaari elu muutus dramaatiliselt. Nad mõlemad otsustasid järgida Kristust ning nende kodus sai alguse üks kogudus, mis on kasvamas ning igal nädalal liitub nendega uusi liikmeid. Mitmed äärmuslaste grupid olid kohtkunud nende muutuste tõttu, mida nad oma külades nägid, kui inimesed jätsid oma traditsioonilised religioonid maha ning valisid järgida Kristust. Nad esitasid politseile kaebuse, et Murli sunnib inimesi pöörduma kristlusesse. Kaebustele järgneval päeval Murli arreteeriti. Süüdistajad nõudsid, et Murlit ei lastaks kautsjoni vastu vabaks. Murli ei muretsenud selle pärast, ta ütles: „Issand, keda ma teenin, valmistab mulle tee, et ma saaks vanglast välja.“ Kui usklikud kuulsid, et nende pastor on arreteeritud, tulid nad kiiruga mitmetest küladest kokku ning hakkasid politseile oma tunnistusi rääkima: „Jeesus tegi mind terveks,“ „Jeesus on mind õnnistanud,“ „Me ise tahame teda teenida.“ „Kes rääkis, et pastor Murli muudab meie religiooni? Ta pole mind iial sundinud oma usku muutma. Ta ainult palvetas ja rääkis mulle Häid Sõnumeid, mida ma pole enne teadnud.“ Nad ähvardasid ka korraldada rahumeelse protesti vangla ees, kuni pastor vabaks lastakse. Kui politsei nende inimeste tunnistusi kuulis, lasti Murli kautsjoni vastu vabaks ühe tunni jooksul. Nüüd on ta tagasi, õpetades Jumala printsiipe keskmiselt 250 inimesele pühapäevastel teenistustel. Kuna neil ei ole kirikut, viib Murli pühapäevaseid teenistusi läbi oma kodus. Ta palub, et inimesed palvetaksid ta eest, et Jumal kaitseks teda ja tema peret ohtude ja vastuseisu eest. Samuti palub ta juhtimist ning armu pastori ametis. Ta palub palveid ka nende eest, kes talle süüdistuse esitasid, et nad võiks kogeda Kristuse armastust.

The Christian Post – Norra elanikud on pöördumas Jumala poole, et leida vastuseid ja lohutust Euroopa ajaloo halvima nö üksku-hundi terrori rünnaku järgselt. „See on rahvuslik tragöödia,“ rääkis üks piiskop laupäeval reporteritele. Koha peal olevad ajakirjanikud räägivad, et ligi 100 elu nõudnud rünnakute järgselt ei suuda inimesed veel uskuda, et see juhtus. Massi mõrv on viinud riigi šoki ja kohkumuse seisundisse. „Kui selline asi juhtub, eriti noortele inimestele – siis on see kuritegu terve rahva vastu,“ ütles pensionil olev pastor, dr Patrick Long, New Orleansist, The Christian Post uudistele. „Meie rahvas palvetab palvetava rahva eest. See on šokeeriv, et taoline rahumeelne riik koges sellist vihkamist ühes mehes, kes ilmselgelt ei teadnud midagi lojaalsusest ning oli kahtlemata arust ära. Kristlased üle maailma peavad kokku tulema, et järgnevatel kuudel Norrat toetada.“ Oslo, mis on on tuntud oma Nobeli Rahu preemiate poolest, ei olnud enne reedeseid kohutavaid sündmusi kogenud ühtki terrori rünnakut. 32-aastane norra mees, Anders Behring Breivik, on peamine kahtlusalune nende sündmuste korraldamisel. Politsei teateil oli Breiviki viha sihtmärkideks valitsuse ametnikud ja noored, kes on seotud valitseva töölisparteiga, mitte immigrandid. Kohalik ajaleht teatas, et piiskop Laila Riksaasen Dahl, koos teiste vaimulikega, kohtusid ellujääjate ja nende perekondadega. Riksaasen Dahl rääkis Norra ajalehele Aftenposten, et paljud noored nägid väga lähedalt seda, kuidas nende sõbrad surma said ning paljud said ka ise haavata. „Selle õudusunenäoliku loo ulatus on nii uskumatu,“ rääkis Riksaasen Dahl ajalehele. Kirikud üle kogu riigi avasid laupäeval oma uksed, et pakkuda inimestele palveid ja lohutust. „Iga surma teade on traagiline, kuid kui inimesi on nii palju, kes selle poolt on mõjutatud, siis sellega on raske toime tulla.“ Mõningaid palveteenistusi kanti laupäeval otse üle ka Norra raadio kaudu.

CBN News – Igal aastal hüljatakse sadu soovimatuid beebisid Seouli tänavatel, Lõuna Koreas. Paljud neist ei jää elama, kuid rev Jong-rak Lee, Jesus-Loving Union kogudusest, on mõelnud välja viisi, kuidas päästa mõningaid neist soovimatutest beebidest. Tema kiriku juures on väljas silt ’Koht kuhu jätta beebid.’ Seal on ’beebi kast,’ mille põhja katab paks rätik ning tuled ja soojustus, mis teevad beebi olemise mugavaks. Kui keegi paneb beebi sinna kasti, heliseb töötajatele kell, mispeale tuleb üks abiline kohe beebile järele. Sellel möödunud aastal päästeti kuus vastsündinud ja väikelast Lee koguduses. Paljud neist on füüsilise või vaimse puudega, samuti on lapsi üksikemadelt, kes ei suuda oma laste eest hoolt kanda. „Selle lapse pealuu ei ole õige kujuga,“ rääkis Lee ühe lapse kohta. „Kiri, mis lapse juurde jäeti, ütles, et ’tal on selline puue. Mul on kahju, aga ma ei suuda seda last kasvatada. Seepärast panen ma beebi turvaliselt Jesus-Loving Union koguduse kasti.’“ Ametlikud raportid räägivad, et umbes 600 vastsündinud või noort last hüljatakse tänavatel igal aastal, kuid tegelik number võib olla suurem. Ainult umbes 20% hüljatud lastest päästetakse ning pannakse ajutiselt alaealiste keskustesse. Vastsündinud beebide surmade ja hüljatud laste arv on kasvamas, kuna üksikemadele südnivate laste arv on kasvamas. Valitsuse pingutused ei ole vajadusega kaasas käinud ning see tingiski kristlaste beebi kasti välja arendamise. „Ilmselgelt oleks parim lahendus see, kui vanemad ise kasvatavad oma lapsi, aga kui riik ei tee oma osa selles olukorras, siis esmalt tuleb meil nende laste elud päästa,“ rääkis dr Sang-Duk Sim. Rev Lee tutvustas esmalt seda beebi kasti ideed Koreas kui ajutist lahendust hüljatud laste elus hoidmiseks. „Beebi kastil ei oleks vajadust, kui valistus kannaks beebide turvalisuse eest hoolt,“ rääkis ta. „Beebi kast peaks kaduma, kuid praegu ei ole midagi ette võetud ning eriti ei tunta asjast muret.“ Lee loodab siiski, et kunagi muudab parem sotsiaalteenus vanematele ja nende erivajadustega lastele, beebi kasti mittevajalikuks.

Charisma online – Vietnami Evengeelne Kogudus (tuntud ka Tin Lanh nimega) tähistas äsja 100 aastat kestnud teenimise aega sellel kommunistlikul maal. Pidustused algasid 14. juunil Da Nang’i suurel sisestaadionil ning see tõi kohale umbes 15 000 inimest – see oli selle staadioni rahvarohkeim üritus. See sündmus avas pidustused, millega tähistati Kristliku Misjoni Alliansi töö algust Vietnamis 100 aastat tagasi. Teine üritus selles seerias toimus Hanois 20. juunil, millel osales umbes 4000 inimest, kolmas toimus Ho Chi Minh linnas 23. ja 24. juunil; viimast sündmust peeti 2. juulil Garden Grove’s, Californias, sealses kristall katedraalis. Da Nangi pidustustel toimus ka paraad, millel osales sadu inimesi riigi 20 hõimust. Tuhanded usklikud tõstsid oma käed, vastates kutsele pühenduda täielikult Kristusele, vaatamata sellele, kui raske see ka oleks. Osalejatele esitati väljakutse jõuda evangeeliumiga Taimaale, Laosesse, Kamboodžasse, Euroopasse ja kõikjale, kus on kadunuid. Pensionipõlve pidav jutlustaja Tom Stebbins kuulutas evangeelse sõnumi vietnami keeles, mis põhines kadunud poja lool. Ligi 1000 inimest vastas sõnumile, otsustades järgida Kristust. „Vietnami usklikud tahavad olla jõud Jeesusele ja Kuningriigile, et laieneda teistesse riikidesse. USA Kristliku Misjoni Alliansi president, Gary Benedict, ütles et nad on kui magav hiiglane misjoni suhtes. Täna on Vietnamis 1,2 miljonit usklikku, kellest enamik on osa alliansist. Kuid 71 rahvagrupist Vietnamis, on 52 hulgas ikka veel vähem kui 2% kristlasi. Umbes 40 miljonit inimest Põhja-Vietnamis ei tunne Kristust.

Charisma online – Organisatsioon Campus Crusade for Christ USAs võtab omale uue nime – Cru. Uut nime hakatakse kasutama 2012. aasta algusest. Teenistus loodab, et uus nimi ületab barjäärid ja eelarvamused, mis algse nimega kaasas käivad. „Algusest peale oli Bill avatud meie nime muutmisele. Ta ei ole kunagi tundnud, et see nimi on kivisse raiutud. Tegelikult mõtles ta nime muutusele juba 20-25 aastat tagasi,“ räägib Vonette Bright, kes kaasasutas organisatsiooni Campus Crusade for Christ koos oma abikaasaga. „Tahame eemaldada igasuguse takistuse selleks, et inimesed kuuleksid kõige olulisema isiku kohta, kes on iial elanud – Jeesus Kristus.“ Uus nimi avaldati teisipäeval 5000 organisatsiooni töölisele, kes olid kogunenud iga kahe aasta tagant toimuvale töötajate konverentsile Ft.Collinsis, Colorados. Uudised võeti vastu innukalt. „Meie juhtkond ja direktorite nõukogu on üksmeelsed selles, et nüüd on õige aeg uue nime kasutusele võtmiseks ning et see nimi vastab meie eesmärgile olla oma teenimises efektiivsemad,“ rääkis Campus Crusade for Christ president, Steve Douglas. „Seda otsust on immutatud palves. Me tahame seda, mida Jumal tahab meie jaoks. Oleme küll põnevil sellest uuest nimest, kuid veelgi enam tunneme põnevust uuenenud pühendumisest oma missioonile. Usume, et see uus nimi annab meile parema võimaluse saada noorema põlvkonnaga sidet.“ Nimi valiti 1600 potentsiaalse nime hulgast, kuid nime Cru on varem, alates 1990ndatest aastatest, kasutatud kohalikes Campus Crusade for Christ teenistustes. „Me usume, et Jumal on meile selle uue nime andnud,“ räägib Steve Sellers, kes on CCfC asepresident. „Meie meeskond mõistab, et meie nimi toob kasu teistele. Lõppkokkuvõttes pole asi ju meie nimes, vaid selles, kuidas me oma missiooni igapäevaselt välja elame.“ Campus Crusade for Christ on ülemaailmne, kofessioonidevaheline kristlik organisatsioon, mis on keskendunud evangelismile ja jüngerlusele. Selle asutasid Bill ja Vonette Bright 1951. aastal. Alates selle rajamisest on Campus Crusade for Christ saanud üheks suurimaks kristlikuks organisatsiooniks maailmas. Hetkel teenib selles üle 25 000 täis- ja osalise ajaga meeskonna liikme 191 maal ning selle all toimib 29 erinevat teenistust.

CBN News – Grace Tokyo koguduse liikmetel ei ole vahet, kas nad on kirikus või tänavanurgal, sest nad laulavad valjuhäälselt oma ülistuslaule mõlemal pool. Koguduse noored on osa ühest noorteliikumisest, mis paljude Jaapani kristlaste arvates äratab taas kogudusi. Filipiini päritolu Glen Nabarrete, kes teenib Grace Tokyo vanempastorina, sündis ja kasvas Haiwaiil. Nad vastasid koos perega Jumala kutsele minna Jaapanisse, 1992. aastal. Kogudus Jaapanis on muutumas väiksemaks päev-päevalt. Keskmises Jaapani koguduses käib 30 inimest ning paljudes neist on vähem kui 10 inimest. Kiriku ajaloolane, Masakazu Suzuki, ütleb et traditsioonilised kogudused on välja suremas. „Paljud ameeriklased, kes peale sõda Jaapanisse tulid, olid kristlased ning nad tulid hiljem tagasi misjonäridena. Seega peale sõda kasvasid Jaapani kogudused päris palju,“ rääkis Suzuki CBN uudistele. Nüüd, 50-60 aastat hiljem, on paljud pastorid jäänud vanemaks ning on minemas pensionile. Ka paljud koguduse liikmed on jäänud vanaks,“ rääkis ta. Nagu enamik kristlasi, usub ka Suzuki, et Jumal on kasutamas hiljutist tragöödiat selleks, et avada Jaapani inimeste südameid. „Kristlikes evakuatsiooni keskustes, on mitmed vanemad inimesed surnud. Kuid nende armastuse ja üksmeele kaudu, on mõned perekonna liikmed, kes neid külastasid, saanud kristlasteks. Möödunud kuul ristiti neist üle 15 inimese,“ rääkis Suzuki. Peale 11. märtsi maavärinat, on toimunud üle 1200 järeltõuke ning neid võib veel tulla, kuid kristlased on palvetamas teistsuguse järeltõuke eest ehk Jaapani rahva vaimuliku äratuse eest. Ärimees Yuto Matsumoto nägi seda, kuidas Jumala vägi taastas tema abielu peale lahutust. „Ma töötasin liiga palju ning ei pööranud palju tähelepanu oma perele,“ rääkis ta. Tema kristlasest tütar tuli talle New Yorki külla, kuhu ta oli kolinud, ning viis ta Ülestõusmispühadel vaatama filmi ’Kristuse kannatused.’ Hiljem, Jaapanis, viis tütar ta kogudusse, kus nende pere on peale pöördumist käinud. „Jutluse ajal ma ei suutnud lõpetada nutmist, ma ei tea miks,“ meenutas Matsumoto. „Kohe peale teenistust läksin ma pastor Scotti juurde ja küsisin talt, et kuidas ma võiksin kristlaseks saada. See oli 2004. aasta aprillis. Võtsin Jeesuse oma Isandana vastu, see oli mu uue elu algus.“ Kaks aastat tagasi, abiellus Matsumoto uuesti oma endise naise Takakoga. Täna on neil harmooniline abielu suhe, mille keskmes on Kristus. Samuti jagab ta usku oma töö kolleegidega. „See on väga raske eriti ärimeeste puhul, sest Jaapani ärimeestele on õpetatud uskuma iseendasse või oma võimetesse,“ rääkis ta. Kuid ometi kutsub ta oma kaastöölisi külastama Grace Tokyo kogudust, kus ta teenib tõlgina. Pastor Nabarrete tuli koos perega Jaapanisse 1992. aastal. „Mina usun sellesse kogudusse,“ rääkis Nabarrete Grace Tokyo koguduse kohta. „Üks asi, mis meil on ja mida paljudel ei ole, on palju rõõmu ja naeru,“ rääkis ta CBN uudistele. „Ma usun, et see on üks omadus, mida Jumal tahab sellele rahvale tuua. Jumala teenimises on rõõm.“ Ta lisas veel: „Me varustame ka noori. Me laseme noortel esile astuda ja jutlustada. Noortele see meeldib ning nad tahavad koguduse kasvule kaasa aidata.“ Noored teevad kõik, et levitada Jumala armastust, lauldes tänavatel gospellaule, isegi kui politsei neid noomib. „Idee on selles, et tänavatel lihtsalt kiita ja ülistada ning lasta Jumalal liikuda ja puudutada inimeste elusid. Kui keegi seisab läheduses, siis me räägime nendega ning kutsume nad kogudusse,“ rääkis Grace Tokyo noortejuht, Gerwin Echegoyen. „Kui ma algselt siia tulin 1992. aastal, oli koguduse kasv väga väike,“ rääkis Nabarrete. „Meie kogudus kasvas 10 aastaga 30 inimese võrra. See, et meie kogudus on nüüd 2 aastaga 60 inimese võrra kasvanud, on fenomenaalne. Jumal on olnud armuline meie vastu.“ Noored kristlased loodavad, et nende kaasabil võib Jaapani vananenud kogudus saada jälle nooremaks – ning muud hääbuvad kogudused uuesti sündida.

Ministry Today – Samal ajal kui jätkub vaidlus Ameerika sõjaväe väljatoomise üle Lähis-Idast, on anglikaani kiriku vaimulik, Andrew White, pühendunud sinna jäämisele, vaatamata kestvale ohule. Kuigi Iraak võib-olla mõnevõrra uudistest taandunud, on vägivald sealsetele kristlastele siiani igapäevane reaalsus. Kuid White on kindlameelne, juhtides kogudust mis seisab kui lootuse majakas. Vaatamata pommitamistele, inimröövidele ja mõrvadele, on pastor White’i St. George’i koguduse liikmed Baghdadis ühed õnnelikumad kirikuskäijad, keda ta iial näinud on. White, kes on tuntud ’Baghdadi vikaari’ nime all, rääkis toidu, hariduse ja majapidamise abist, mida tema kogudus tasuta jagab kõigile, vaatamata sellest, millisesse usku inimesed kuuluvad. „Me ei saa rääkida lepitusest ja rahu tegemisest, kui me ei aita inimesi nende vajaduses,“ selgitas ta lihtsalt. Kuid selle tegemine on kulukas. Koguduse igakuine eelarve on 177 000 USD, kõigi nende erinevate teenistuste jaoks. Ministry Today toimetaja, Steve Strang, räägib, et teda väga liigutas selle mehe märkimisväärne pühendumine jagada Kristuse armastust taolise kestva tagakiusu keskel. Sul on võimalik lugeda St George’i koguduse teenistusest Charisma ajakirja veebilehelt ning kuulda ka White’ga tehtud intervjuud http://www.charismamag.com/index.php/news/31148--despite-200-murders-iraqi-church-grows-strong Selle koguduse iganädalaste teenistuste tavapärane osa on relvastatud valvurid ning teenistusele tulijate läbiotsimised. Pastorid, nagu White, on lahingu eesliinil, et rajada Jumala kuningriiki. Me võime palvetada tema ja ta koguduse eest, kuid Piibel juhendab meid ka selles, et me ei keelaks head neile, kes seda vajavad, kui su käel on jõudu seda teha (Õps 3:27). White vajab abi selle suure töö jaoks. Annetamiseks, saad sa minna veebilehele http://christianlifemissions.com/ministries-listed-alphabetically/104-baghdad-believers See annetus läheb 100 protsendiliselt teenistuse heaks, et aidata Iraagi tagakiusatud kristlasi toidu, meditsiini abi ning muude tarvilike asjadega.

Mission Network News – Maailma uusima riigina, on Lõuna-Sudaan olnud uudiste pealkirjades alates 9. juulist. Keset põnevust ja muret selle üle, mis selles riigis sündima saab, räägib Carl Moeller, organisatsioonist Open Doors, et üks inimeste grupp on ära unustatud. Ta räägib: „Me rõõmustame, et lõunas on kasvanud vabadus, kui meil tuleb küsida, et mis juhtub põhja riigis elavate kristlastega?“ Paljud kristlased on juba põgenenud lõunasse selle kartuses, mis põhjas sündida võib. „Suurim väljakutse, mis neil praegu ees seisab, on määrus president Bashir’ilt, et ta kindlustab Sharia seadust peale seda, kui riikide eraldumine on lõplik,“ rääkis Moeller. Ajalooliselt, pole islami seaduse laiendamine ühiskonda, olnud kunagi hea asi kristlaste jaoks. Sharia seadus on oma ranguselt erinev, sõltudes islami seaduse tõlgendamisest, kuid minevikus on see tähendanud kristlaste tegemist teisejärguliseks kodanikuks või mõnel puhul isegi nende riigist välja saatmist. Taoliste oletuste aluseks on selle riigi ajalugu Sharia seaduse rakendamisel. Algselt juhiti Sudaani Sharia seaduse järele 1983. aastal, see oli otsus, mis tõukas riigi aastakümneid kestnud kõdusõtta. Kui tingimused tõesti halvenevad usklike jaoks põhjas, siis Moelleri sõnul on neil tõenäoliselt vabadus riigist lahkuda. Kuid massiline kristlaste väljaränne ei pruugi olla hea asi. Kogudus peab olema kaitstud, et Kristuse valgus saaks valitseda ka raskuste keskel. Põhja-Sudaanis on väike kuid tugev kogudus, mis jätkab kasvamist, rääkis Moeller. „See ei ole ajalooline või poliitiline analüüs, vaid me teame selle loo lõppu. Usklikena me teame, Jeesus ütles, et ta ehitab oma kogudust ning põrgu väravad ei võida seda.“ Põhja riigi usklike teekond ees on keeruline, kuid kogudusel on ajalugu, mis näitab, et see kasvab tohtult tule all. Palveta Kristuse järgijate eest, et nad seisaksid kindlalt. „Need kristlased valmistuvad uuteks surveteks, kuid palveta, et nad võiksid seista tugevalt ning tooksid jätkuvalt Jeesuse Kristuse valgust oma kogukondadesse.“

CBN News, Mission Network News – Ameerika evangelist Franklin Graham oli möödunud laupäeval, 9. juulil, kohal, et tähistada Aafrika riigi, Lõuna Sudaani, sündi. Riigi iseseisvus deklaratsioon annab tänu ’Kõikväelisele Jumalale.“ See tunnustab ka ’oma märtrite, kangelaste ja kangelannade isetud ohvrit.“ Lõuna Sudaani rahvas järgib peamiselt kristlikku usku. Nende iseseisvus tuleb peale 20 aastat kestnud kodusõda moslemimeelse põhja riigiga. Grahami teenistus, Samaarlase Kukkur, on selles piirkonnas töötanud mitmeid aastaid, ehitades üles haiglaid ja kirikuid. Graham rääkis: „See on maa, mis on võidelnud üle 20 aasta. 2,5 miljonit inimest surid selle nimel, et saada vabaks. Need on inimesed, kes maksid oma eluga, valasid verd võimaluse eest saada vabaks. Paljud kristlikud organisatsioonid on olnud kaasatud, aidates inimesi raskuste ajal ja täna on pidutsemise päev, inimesed on põnevil.“ Graham kohtus ka Lõuna Sudaani uute juhtidega, palvetades koos president Kir’i ning tema nõuandjatega. Mission Network uudised kirjutavad, et Lõuna Sudaanil on nüüd täita suured ootused, kuna riigi sünd on kulminatsiooniks kuus aastat kestnud rahuläbirääkimistele, mis lõpetasid julma sõja. Uus riik on võitlemas äärmusliku vaesuse, ebapiisava infrastruktuuri, konfliktide ning muude majanduslike hädadega. Sel esmaspäeval moodustas seadusandlik võim asevalitsuse ning kuulutas välja uue rahatähe. Lorella Rouster, kes töötab Every Child (Iga Laps) teenistusega, räägib, et need on suurepärased sammud edasiminekuks, kuid midagi väga suurt on puudu. „Ma ei näe maailma tähelepanu nende abistamiseks.“ Lõuna Sudaani heitlused on sarnased Põhja-Uganda omadega. Kui Põhja-Uganda jõudis maailma teadlikkusse, said nad abi. Kuid abiorganisatsioonid, kes pakuksid sellele uusimale kogenematule rahvale abi jalule tõusmiseks, ei ole just eriti aktiivsed olnud. Vaatamata riigi uudsusele, on siiski tegu kolmanda maailma riigiga, millel on puudus tervishoiust, haridusest ja teedevõrgust, rääkimata hotellidest, lennujaamadest ja interneti ühendusest. Rouster räägib, et see on koht, kus nemad saavad olla abiks. Nad on agentuur, mis eksisteerib selleks, et näidata Jeesuse armastust halastusteenistuse kaudu kodutute tänavalaste vastu. Nad püüavad vabastada ja õpetada orjastatud lapsi ning pakkuda meditsiini abi ja rehabiliteerida haigeid ja puudega inimesi. Ettenägelikkus ja planeerimine andis nende teenistusele võimaluse olla strateegilises paigas. Rouster räägib: „Olin seal vaid mõned päevad enne iseseisvust, õpetades koguduse ja lastekodude töötajaid Lõuna Sudaanis, efektiivsemaks lastega töötamiseks.“ Valitsuse aruanded näitavad, et need, kes lõunast põhja põgenesid, on nüüd hulgaliselt tagasi pöördumas. Lõunas asuvad teenistused valmistuvad inimeste sissevooluks, kes vajavad hoolt ja kaastunnet. Rouster räägib: „Kogudused peavad tõesti välja sirutuma selle uue põlvkonna poole, kes on kasvamas, et meil oleks tuleviku jaoks lootust. Selle jaoks tuleb nende väljaõpe teha põnevaks, mitte panna neid järjekordset jutlust kuulama. Me usume, et see võib väga positiivset mõju neile avaldada.“ Sudaan on ÜRO Inimarengu indeksi järgi 154. kohal 169 riigi hulgas. Lõuna Sudaani väljakutseks saab olema oma tohutute loodusvarade pööramine toetuseks, mis hoiab oma maa rahvast elus. Rouster selgitab, et kuigi nafta on lõunas, on hetkel vähe muid varasid. „Hinnad on väga kõrged Lõuna-Sudaanis. Elu on raske ning põllusaagi jaoks on vaja vihma. Kui vihma ei tule, lähevad hinnad keskmise inimese jaoks liiga kõrgeks. Lõuna-Sudaan või ’Uus Sudaan,’ nagu sellele vahel viidatakse, vangub piiri peal, et mitte olla järjekordne läbikukkunud riik, kui valitsus ei suuda sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi surveid kontrolli all hoida. Oma ülesande tõsist raskust tunnetades, vannutati Lõuna Sudaani valitsuse ministrid, käsi Piiblil, oma hooldaja ametisse uue Lõuna Sudaani Vabariigi eest. Rouster kommenteeris: „Ma arvan, et küsimus on selles, kas nad jätkavad aususe arendamist oma uues valitsuses sellisel viisil, et Jumal saab nende riiki õnnistada. Selle eest palvetame meie ja Sudaani kristlased: mitte ainult seda, et oleks rahu, vaid et nende uus valitsus tõesti otsiks Issandat.“ Iga Lapse teenistus tähistab Lõuna Sudaani ’uut algust’ sellega, et jagab evangeeliumi nende uue põlvkonnaga. Rouster räägib: „Palveta, et juhid jääksid tugevaks. Eelolevad päevad on pingutavad, kuid meeliülendavad. Palu ka, et Iga Lapse teenistus suudaks vastata väljakutsele, et neil oleks suur visioon. Kogudused Lõuna Sudaanis on tohutu kiiresti kasvanud, kuid see on toonud esile ka suure vajaduse juhtide järele. Seega palu, et tõuseksid esile tugevad juhid

Breaking Christian News – Riiki, mis on sadu aastaid seisnud vastu avalikule evangeeliumi kuulutamisele, tõi Jumal sel möödunud nädalal hädavajaliku läbimurde. Sündmuste põhi fookus oli Prantsusmaa lõuna osal – Marseille linnal ning Provence piirkonnal. Organisatsioon 1 Meme Coeur, mis koosneb selle piirkonna koguduste juhtidest, kutsus evangelisti Luis Palau sinna, et viia läbi ajaloolist evangeelset kampaaniat Istres’i, Aix-en-Provence ja Marignane linnades. Kampaania kulmineerus kolmepäevase gospel festivaliga Marseille’i rahvarohkes Plage du Prado rannas. Järgnedes ametlikule Prantsuse muusikapäevale (21. juuni) ning appelleerides prantslaste gospelmuusika armastusele, aitas festival Marseille’s jõuda evangeeliumiga 16 000 inimeseni. Festivali jooksul andis Palau selge evangeelse sõnumi ning muusikaga esinesid külalisartistid kogu Prantsusmaalt ja Suurbritanniast. Palauga liitus ka 73-liikmeline Saalemi baptisti gospelkoor Chicagost, mida juhtis rev James Meeks. Festivali aitasid korraldada üle 30 evangeelse koguduse ning 3000 aktiivset kristlast. See oli esmakordne juhtum, kus taolist sündmust lubati pidada vabaõhu laval. Samuti oli ajalooline see, et need kogunemised tõid kokku linna- ja kogudustejuhid, lõhkudes maha barjäärid ning rajades suhteid, mis kestavad aastaid. Kogu sündmuse kese oli selles, et jagada häid sõnumeid Jeesusest Kristusest nii paljude inimestega kui võimalik. Kuigi kuulajaskond oli väike, võrreldes Palau eelnevate kogemustega (nt 800 000 inimeste Argentinas, Buenos Aires’es, 2008. aastal), oli see sündmus kaheldamatult ajalooline. Kohalike pastorite ja juhtide sõnul, olid need sündmused pöördelised selle piirkonna jaoks. Sajad inimesed tegid avaliku otsuse Jeesuse Kristuse kasuks, vastusena Palau evangeelsele sõnumile, mis tõlgiti hispaania keelest prantsuse keelde. 1Meme Coeur president, Marcel Fontana, rääkis: „Luis’i kogemuste järgi võib see sündmus näida rõhuvalt väike, kuid meie jaoks on see ainulaadne läbimurre. Marseille’i linn tänab Luis’i tema armastuse eest Prantsusmaa vastu.“ 1Meme Coeur juhatuse esimees, Gilbert Leonian, ütles: „See on ajalooline meie jaoks Provences. Me pole kunagi näinud taolisi vabaõhu teenistusi ega saanud võimalusi jagada evangeeliumi avalikult.“ Provence piirkonna 1,5 miljonist elanikust moodustavad kristlased vaid murdosa. Kuid see enneolematu partnerlus tõi taolise ühtsuse ja koostöö sinna piirkonda, mida on väga harva nähtud. Tulemuseks oli see, et evangeeliumiga jõuti isiklikult tuhandete inimesteni ning sadu inimesi juhiti otsuses järgida Jeesust Kristust. Ainulaadne selle kampaania juures oli ka see, et mitmed selle piirkonna linnapead mitte üksnes ei tervitanud Palau’d ja tema meeskonda oma linnas, vaid ka sponsoreerisid ametlikult neid sündmusi – pakkudes finantstoetust ja heakskiitu nendele avalikele kristlikele kogunemistele (ennekuulmatu areng pidades silmas Prantsusmaa sekulaarset põhiseadust). Marseille linnapea, Roland Blum, ütles oma vastuvõtul Palau’le: „Me vajame sinu vaimsust. Me vajame su sõnumit. Ootame seda, mis sul on meie linnale öelda. Me toetame sind järgmine aasta ja igal suvel. Pakume sulle randa nii palju kordi, kui sa soovid.“ Taolist partnerlust ei ole Prantsusmaal veel nähtud. Festivalile eelnev teenimise aeg, mis on alati oluline kogukonna teenimise osa Palau festivalidest, oli peamine linna toetuse saamise põhjus. „Nii väike kui see ka oli, võrreldes nende arvudega, millega me harjunud oleme, on mul hea meel, et me tulime Lõuna-Prantsusmaale,“ rääkis Palau. Issand kasutas seda kampaaniat, et avada uksi, külvata seemneid, rajada suhteid ning juhtida sadu inimesi enese juurde. Pole midagi suuremat kui see. Lisaks sellele, oli meil interneti, televisiooni ja raadio kaudu võimalus jõuda veel palju suurema hulga inimesteni.“ Paljud korraldava komitee liikmed märkisid, et hämmastav oli näha evangeeliumi avalikku ja selget kuulutust oma kaasmaalastele. Koguduste hulgas on suur lootus ja põnevus selleks, et töötada taas koos ning jagada evangeeliumi erinevatel viisidel tulevatel aastatel.

Charisma online – Ameerika jutlustaja Marilyn Hickey, on saanud 80 aastaseks ning ootab uut algust. Hickey on Marilyn Hickey Ministries asutaja. 1976. aastal andis Jumal talle Pühakirja salmi, mis defineeris tema missiooni: „Maa saab täis Issanda tundmist nii nagu veed katavad merepõhja“ (Jesaja 11:9). Jumal kutsus ta ’katma maad tema Sõnaga’ ning see on see, mida ta on ustavalt teinud viimased 35 aastat. „Ma tunnen oma 80ndal aastal justkui mu parimad aastad on ees. Ma ei lähe pensionile .. Mida ma pensionil teeksin? Ma ei mängi golfi, mulle ei meeldi telekat vaadata, ostlemine ei ole ka väga suur asi,“ rääkis Hickey oma igapäevases telesaates. „Ma ütlen teile – inimesed, hinged, tervenemised, imed ja rahvad on tähtsad minu jaoks. Seitsmekümnendates eluaastates olid mu suurimad koosolekud, seepärast ma mõtlen, et mis sünnib 80 aastasena? Meil on vaja jõuda nii paljude inimesteni ja teha nii palju. Jumal on olnud hea minu vastu. Tahan jõuda inimesteni tema sõnaga. Ning Sõna järgi elamine avab imed kõikjal üle maailma.“ Ühe nende äsjase telesaate ’Täna koos Marilyni ja Sarah’ga’ (Today With Marilyn and Sarah) alguses, olid kohal jumalamehed Kenneth Copeland ja Jerry Savelle ning rääkisid Hickey 80. eluaaastasse jõudmisest. Copeland ütles: „Ma ei peaks üldsegi olema üllatunud, sest kui on keegi, kes jõuab 120ni, siis on see Marilyn Hickey. Ilma naljata, Marilyn, soovin sulle rõõmsat sünnipäeva. Sa oled teeninud meid kõiki. Sa oled toitnud meid Jumala Sõnaga. Sa oled olnud meile eeskujuks. Sa oled elanud ja käinud usus ning sinu perekond on eeskujuks sellest, mida Jumal võib teha, kui inimesed vaid usuvad teda ning võtavad teda ta Sõnast.“ Hickey on olnud paljude valitsuse ja riigi juhtide vastuvõttudel üle kogu maailma. Ta on esimene naine, kes liitub maailma suurima koguduse dr David Yonggi Cho Rahvusvahelise Koguduse Kasvu direktorite nõukoguga Lõuna-Koreas. Ta on reisinud ligi 130 riiki ning usub, et saab külastada veel paljusid teisi maid tulevatel aastatel. Ta teenib koos oma tütre Sara Bowling’iga.

Voice of the Martyrs – Iraani ülemkohus toetas ühe pastori surmanuhtlust, kes oli süüdi mõistetud usust taganemises ning moslemite evangeliseerimises. 34-aastane pastor, Yousef Nadarkhani, on olnud vanglas alates 2009. aasta oktoobrist ning Iraani Ülemkohus lükkas tema apellatsiooni tagasi 28. juunil 2011. Ta hukatakse poomise läbi. Kui surmanuhtlus ellu viiakse, on see Iraani esimene kohtuotsuse põhine kristlase hukkamine 20 aasta jooksul. „Praegusel hetkel ei saa me midagi muud Iraanis teha, et seda otsust muuta,“ rääkis üks Märtrite Hääle kontaktidest. „See võidakse täide viia iga hetk. Ainus võimalus praegu on tuua kohest rahvusvahelist tähelepanu sellele juhtumile.“ Teheranist umbes 1200 km loodesuunast, Rasht’ist päris pastor; Nadarkhani, arreteeriti 2009. aasta oktoobris, peale seda, kui ta protestis valitsuse poliitika vastu, mis nõuab lastelt, kaasaarvatud tema 8- ja 9-aastastelt poegadelt, Koraani õppimist koolis. Nadarkhani ütles kooli ametnikele, et Iraani põhiseadus lubab religioosse praktika vabadust. Tema protesti tulemusena kutsus salapolitsei ta poliitilise kohtu ette ning arreteeris ta protesti eest. Hiljem muudeti süüdistus usust taganemiseks ja moslemite evangeliseerimiseks. Nadarkhani üle mõisteti kohut 21. ja 22. septembril 2010 Revolutsioonikohtu tribunali poolt ning mõisteti surma 13. novembril usust taganemise eest. Present Truth teenistuse andmeil on Nadarkhani vangistuses Lakani vanglas, kus võimud on kasutanud erinevaid meetodeid, kaasa arvatud ravimeid, selleks, et teda pöörata tagasi islami usku. Peale seda, kui Nadarkhani keeldus islami usku pöördumast, arreteeriti tema naine. Naise üle mõisteti kohut, ilma et tal oleks olnud advokaati ning talle anti eluaegne vanglakaristus. Hiljem ta vabastati ühe advokaadi apellatsiooni tõttu. Sel ajal kui nad mõlemad vangistuses viibisid, kandis üks sugulastest nende laste eest hoolt. Palun palveta pastor Nadarkhani eest, et ta saaks vabaks. Tema profiili saab näha veebilehelt www.prisonalert.com

Assist News – Kui miljonid inimesed kogunesid 11. Igaaastasele Globaalsele Palvepäevale Nelipühi pühapäeval (12. juunil 2011), palvetasid kogudused erinevatest konfessioonidest ja etnilistest taustadest üle kogu Londoni ja Briti saarte ning taevas valas välja vihma, et lõpetada põua aeg. Paljud talupidamis piirkonnad rõõmustasid, nähes oma maad läbimärjana. See oli asjakohane prohvetlik märk sellest, et palved lõpetavad ka selle vaimuliku põua Britannias. Üle kõigi 33 Londoni linnoasa peeti erinevaid palve sündmusi. Palveteenistused toimusid ka Romfordis, Essexi maakonnas, kus tugev vihm sundis muutma kohalikul turul kogunemise plaane ning minema viimasel minutil üle Romfordi Baptisti kirikusse. Vaatamata sellele oli kirik täis erinevatest konfessioonidest ja rahvustest inimesi, imelise näitena ühtsusest, palvetades mitmete ühiskonna küsimuste eest, alates majanduslangusest, üksildusest kuni noorte probleemideni. Kohal oli ka hulk aukandjaid, kaasaarvatud Romfordi linnapea ning Parlamendi liige, Andrew Rosindell, kes ütles: „Globaalne Palvepäev on oluline südnmus kohalikus kogukonnas. Teil on imelised organisatsioonid, kogudused ja usu grupid üle kogu Romfordi ning need mängivad olulist rolli meie kohalikus kogukonnas. Need on Romfordi aluspõhi ning mul on hea meel, et Globaalne Palvepäev toimub minu valimisringkonnas. „See on imeline algatus ning mul on rõõm, et nii paljud inimesed Romfordist nende 200 miljoni inimese hulgas panustavad selleks, et tulla kokku, Jumalat kummardada ning pühitsema. Me teeme siin oma osa globaalse kristlaste kogukonna keskel.“ Globaalse Palvepäeva (GDOP) kokkukutsuja, Jonathan Oloyede, oli äärmiselt julgustatud kõige selle poolt, mis Londonis sel Nelipühal toimus: „Ma olen põnevil kõigi nende erinevate südnmuste tõttu, mis üle kogu Londoni on toimunud. Kõigis 33 linnaosas oli meil üritus. Me oleme palunud Jumala rahu oma linna jaoks, me oleme palunud noorte eest, me oleme palunud selle eest, et kuritegevuse hulk langeks. Me oleme palunud koguduse ühtsuse eest ning et see tuleks kokku nelipühi ajal. Me oleme rääkinud sellest vägevast juhtide palvekogunemisest, mis toimub Wembley Staadionil, laupäeval, 17. septembril. Paljud kogudused ja konfessioonid plaanivad saata oma delegaadid sellele ajaloolisele kogunemisele, mille teemaks on ühtsus, palve ja transformatsioon. Kui Londoni Gobaalne Palvepäev liigub edasi oma 500 katkematu palve päevaga, on plaanitud mitmeid sündmusi selleks, et koondada kasvavat palvet selle linna ja kogu riigi eest. Üks neist südnmustest on teisipäeval, 13. juulil toimuv palve õhtu Emmanuel Christian Centre ruumides, Westminsteris, Londonis.

Charisma online – Irene Gleeson kolis külluslikust äärelinnast Austraalias, sõjatandrile Ugandas, et alustada seal teenistusega. Täna juhib ta koole, toitlustus keskusi ja kogudusi 6000 lapsele. Kui Irene Gleeson sai Jumalalt kutse Austraaliast lahkuda ja minna Aafrikasse, oli see kõige ebasobilikumal ajal tema jaoks. Ta oli õnnelikus abielus, osales dünaamilise nelipühi koguduse teenistustel ning elas imelises Sydney äärelinnas. Tema elu oli hõivatud, rikkalik ja rahuldustpakkuv, tal oli neli täiskasvanud last ja 13 lapselast, kes kõik elasid tema läheduses. Enne seda oli elu olnud konarlikum ja ta oli üle elanud kurbust ja tragöödiat, kuid selleks hetkeks oli kõik oma paika läinud. Ta oli siis 47 aastane. See oli hetk, kus Jumal kutsus teda oma juuri välja tõmbama, jätma maha oma ookeaniäärse elu ja minema sõjapiirkonda hoopis teisel kontinendil. Gleeson räägib: „Mäletan, kuidas ma vaidlesin Jumalaga selles osas. Ma ei tahtnud lahkuda oma kaunist ranna majast, oma lastelastest ja riigist, mida ma armastasin.“ Kuid ta ei saanud põgeneda Jumala kutsest. 1991.aastal astus ta oma nauditavast elust vägivalla kultuuri Põhja-Ugandas. Irene ja ta abikaasa visioon päästa ja rehabiliteerida orvuks jäänud lapsi, sai alguse ühes väikeses eemalasuvas kogukonnas, mango puu all. Ta on seal tänaseni, kuid enam ei ümbritse teda tulistamise ja leinamiste hääled, vaid rõõm ja laulmine. Noored mehed ja naised, kes nimetavad nüüdseks 64-aastast Irene’i ’vanaemaks’, võivad siiani korrata nende laulude sõnu ja liigutusi, mida ta neile palju aastaid tagasi õpetas. Tol ajal olid nad viletsuses lapsed, kes istusid nagu zombid tolmusel maapinnal, olles lõksus kauakestvas sõjas, mis oli saanud alguse 1987.aastal ning toonud suurt hävingut kogu piirkonnale. Paljud lapsed olid Issanda Vastupanuarmee ohvrid, mis on religioosse äärmuslase Joseph Kony juhitav mässuliste grupeering, mis terroriseeris Ugandat üle kahekümne aasta. Üks Kony taktikaid oli laste vägivaldne röövimine ja nende treenimine sõduriteks, pakikandjateks ja seksi orjadeks. Selle sõja ajal surid kümned tuhanded ugandalased, paljudel lõigati kehaosasid küljest ning üle 2 miljoni inimese olid sunnitud põgenema. ÜRO kirjeldas seda põhja Ugandas toimunud konflikti kui kõige enam hooletusse jäetud humanitaar kriisi. Töötades koos Irenega, on need päästetud noored aidanud tal luua teenistuse nimega Childcare Kitgum Servants (CKS), mille kaudu nad teenivad 8000 last päevas. Selle teenistuse all toimib nüüdseks kolm algkooli ja kliinikut, mis teenivad 6500 last, üks ametikool 1300 õpilase jaoks, 60 voodikohaga varjupaik AIDSi haigetele, 15 veekaevu, kogukonna kirik ja raadiojaam, mis kannab evangeeliumi sõnumit enam kui 1 miljonile inimesele, kes selles piirkonnas elab. Enne Ugandasse minekut olid mitmed inimesed ja organisatsioonid, kes ei pidanud seda eriti heaks ideeks. Nad pidasid neid liiga naiivseteks. Ka nende perekond arvas, et nad on hullud, kuid nad müüsid kõik maha Austraalias ning läksid Ugandasse kõige kaugemasse punkti, kuhu buss sõitis – see oli sõjast laastatud piirkond Kitgum, 40 kilomeetrit lõunas Sudaani piirist. Nii algas nende töö lastega, kes olid sõjast traumeeritud ning kellelt oli täielikult röövitud nende lapsepõlve rõõmud. Piibli õpetaja Kenneth Copeland on saanud samuti väga inspireeritud Irene töö kaudu. Mai kuus prohveteeris ta tema töö üle, öeldes: „Sinu töö ei ole veel tehtud, see läheb veel suuremaks. Kuid see ei ole sinu pingutus, vaid üleloomulik paljunemine.“ See, millest Copeland rääkis, on juba toimumas. Irene’le anti maatükk kaugel Uganda põhja osas, mis on tema sõnul hoitud eriliseks eesmärgiks. Ta ütleb: „Jumal näitas mulle äsja 16 000 inimest, kes on 10 aastat end mägedes peitnud sõja eest. Ma pean minema ja ka nemad päästma.“ Irene tunnistab, et mõnikord tundub selle töö tohutu suurus liiga suur olevat, eriti nüüd vanemas eas olles. Aga neil hetkedel tuletab Jumal talle meelde, et see on tema töö ja et tema viib selle lõpule. Ta on tõotanud Irenele ka head tervist, kaitset ja lohutust, kui ta tunneb end üksi, rääkis naine. „Mul tuleb vaid vaadata nende laste nägudesse ja ma mõistan, et nad kõik vajavad Jeesust. Jah, ma tunnen puudust oma lapselastest ja sellest elust, mis mul oli. Aga tegelikult, kui ma oleksid Austraalias, ei tunneks ma sellist täitumust. Siin on elul tähendus minu jaoks. Ja vaatamata kuumale päikesele ja minu heledale nahale, vaatamata sellele, et elekter läheb ära ja toit on maitsetu, olen ma õiges kohas.“

Mission Network News – Ligi 40 aastat teenistuses olnud laev ’Doulos’, on lõpetamas oma merereise. Operatsioon Mobilisatsioon (OM) on sunnitud tegema raske otsuse – kõrvaldada Doulos oma ligi 40 aastat kestnud teenistusest üle kogu maailma. Doulos on maailma vanim ookeanidel seilav reisilaev, see on nüüdseks 95-aastane. Laev on hetkel Singapuris oma igaaastasel kuivdoki ülevaatusel. Kontroll näitas, et laev ei ole enam merekõlbulik ning vajab kulukat parandust. Vaatamata pidevale korrashoiule, mis toimub aastaringselt, on vajalikud asendus- ja parandustööd merereiside jätkamiseks, liiga suured. Esmasel hinnangul läheks see töö maksma üle 14 miljoni USD ning võtaks aega 5 kuud. OM laevade täitevkomitee meeskond ja juhtkond usuvad, et sellist hulka ressursse ei ole mõttekas sellesse laeva investeerida, kuna Doulosel on piiratud teenistusega tulevik. OM USA töö president, Rick Hicks, ütleb et nad püüavad olla head majapidajad. „See summa on rohkem, kui me saame investeerida nii vanasse laeva, seepärast oleme otsustanud selle teenistusest kõrvaldada. Viimase ülevaatuse kohaselt, ei tohi selle laevaga enam peale 31.detsembrit sõita.“ Teenistuse jaoks on need halvad uudised. Hicks ütleb: „Kahjuks peame tühistama teenistused, mis on Doulose jaoks plaanitud. Meil tegelikult ei olegi valikut selles osas.“ OM Ships International tegevjuht, Peter Nicoll, ütles: „Keegi meist ei tahtnud seda ning see toob kõigi jaoks kaasa mingid tagajärjed, neile kes pidid veel meeskonnaga liituma ning sadamatele, mida me plaanisime külastada. Kuid me oleme pühendunud töötama turvalistel laevadel ning täidame kõiki turvanõudeid, mis laevadele on esitatud,“ kinnitas ta. Hicks ütleb, et praegu on suureks küsimuseks see, mis saab Doulose töölistest. „Meil on 300 inimest, kes teenivad Doulose pardal. Meil tuleb nüüd leida, kas nad tahavad minna tagasi oma kodumaale teenima või mõnda teise riiki teenima.“ Iga inimene saab vajalikku juhatust ja toetust otsuse tegemisel, mis nende järgmine samm peaks olema. Mõned on oma teenimise perioodi lõpusirgel, kuid on teisi, kes liitusid alles käesoleva aasta septembris. Aastate jooksul on tõeliseks väljakutseks olnud hoida seda laeva vastavuses kõrgeimate laevanduse standarditega. See on olnud märkimisväärseks tunnistuseks selle mittetulundus organisatsiooni tehnilise meeskonna professionaalsusest ja pühendumisest, et Doulos on jätkuvalt vastanud merendus nõudmistele kuni siiani. Tegevjuht Peter Nicoll ütles: „Me näeme Jumala ustavust kõigi nende 32 aasta jooksul ’Doulose’ jaoks, laev on selle aja jooksul külastanud üle 600 sadama enam kui 100 riigis. Paljud elud on saanud muudetud, nii laeva külastajate elud, kui ka pardal teeninud inimeste elud. Oleme sügavalt tänulikud oma partneritele kõikjal maailmas, kes on selle laeva teenistust aastate jooksul toetanud. Palun jätka koos meiega palvetamist, kui me otsime Issandat tuleviku jaoks ja töötame praeguste väljakutsete kallal.“ Hicks usub, et aja jooksul saab see laev asendatud, kuid nad vajavad eestpalvet, et uut laeva finantseerida, see on kulukas ettevõtmine ning nad vajavad selles Jumala tarkust.

Mission Network News – Märtrite Hääl Kanadas, teatas, et hiljuti rööviti Kolumbias kuus Kogui suguharu liiget, eesmärgiga sundida neid lahti ütlema oma kristlusest. Hetkel hoitakse neid ühes eemalasetsevas asukohas ning on teatatud, et neid ei vabastata enne, kui nad ütlevad oma usust Kristusesse, lahti. Grupp, kus on nii mehi, naisi, kui lapsi, vangistati ühel kogukonna koosolekul, mille Kogui kuberner oli kokku kutsunud. Usklikud võeti vangistusse kuberneri ja tema järgijate poolt; terve öö karjusid kogukonna juhid solvanguid kristlaste suhtes, neid mitte-kristlikke juhte, kes kristlasi toetasid, häbistati. Kogui kuberner plaanib kristliku usu oma kogukonnast kõrvaldada vangistuste ja sundusliku usu salgamise abil. Kogui suguharu 11 000 liikmest on umbes 120 kristlased. Kuulduste põhjal on kaks vangistatud väikelast jäänud tõsiselt haigeks. Palveta nende paranemise ja usklike vabastamise eest. Märtrite Hääl ütleb, et Kolumbias on suurimateks usuvabaduse rikkujateks guerilla võitlejad ja kuritegelikud grupeeringud. Nad on sihtmärgiks võtnud kristlikud juhid, kes on aktiivselt korruptsiooni ja narkokaubanduse vastu. Ka pastorid ja noortejuhid langevad vastuseisu alla, kuna nad mõjutavad Kolumbia noorsugu, mistõttu marksistidel ja paramilitaarsetel grupeeringutel on neid raske oma ridadesse värvata.

Mission Network News – India kristlased kannatavad jätkuvalt vägivalla all iganädalaselt. Siiani võisid nad ainult oletada, et nad on vägivalla sihtmärgiks selle tõttu, et nii paljud hindud pöördusid Kristuse poole. Kuid nüüd said nad selle kohta ka tõendeid. Organisatsiooni Mission India president, Dave Stravers, ütleb, et see tõend tuleb ühe hindu grupi poolt. „Me saime ühelt hindu äärmuslaste grupilt power point esitluses materjali, mis hoiatab Karnataka osariigi  inimesi, et kristlaste arv on nii kiirelt kasvamas, et see on neid pannud muret tundma, et sellest võib saada kristlaste enamusega osariik.“ Straversi andmeil usuvad hindu äärmuslased, et ka Andhra Pradeshi osariik võib saada kristlikuks, kui midagi ette ei võeta. Tsiteerides seda power point esitlust, ütles Stravers, et hindusid on kohutanud sealne koguduse kasv. Seal oli kirjas: „Varem oli nii, et kui sa läksid läbi küla, nägid sa ainult templeid. Aga nüüd näed sa kirikuid ja templeid suletakse.“ See tõesti kinnitab meie kogemust, et Indias on võimas Kristuse liikumine. Hindu äärmuslased on selles osas midagi ette võtnud. Nad ähvardavad ja ründavad pastoreid.  Stravers räägib, et alles äsja rünnati ühte pastoreist, keda nemad toetavad. „Ta oli saanud umbes nädal enne seda hoiatuse, et ta lõpetaks evangeeliumi kuulutamise selles külas. Ähvarduste saamine on osa tavapärasest evangelisti elust Indias.“ Kahjuks olid need ähvardused sel korral tõsised ning pastor Anil’i rünnati. „Umbes kell 11.30 ennelõunat, tormas umbes 50 liikmeline kurikatega meeste jõuk nende jumalateenistusele. Nad jooksid kantsli juurde ja hakkasid lihtsalt pastorit peksma,“ rääkis Stravers. Tema naine ja vastsündinud laps lükati põrandale. Koguduse liikmed, kes püüdsid pastorit kaitsta, said samuti kannatada. Siiani, ei ole midagi tehtud selle nimel, et vägivallatsejaid karistada. Mission India aitab kohalikke kogudusi laste Piibli klubide loomisel, kirjaoskuse õpetamisel ja pastorite koolitamisega. Stravers palub kristlaste eestpalvet, et neil usklikel oleks julgust jätkata koosolekutega ning samuti nende pastori eest.

Christian News Wire – Angus Buchan on radikaalne mees, keda Jumal on saanud kasutada, et muuta Lõuna-Aafrikat ja mõjutada elusid üle kogu maailma. Käesoleva aasta aprillis kandis God TV üle tema korraldatud ’Mighty Men’ (vägevad mehed) konverentsi, millel osales 200 000 meest ning sel nädalavahetusel on ta taas God Tv kanalil, et esitada kanali poolele miljonile vaatajale julge üleskutse, näha oma maad muudetuna. Kõikjal kuhu Angus läheb, täidab ta staadionid suure hulga rahvaga ning ka eeloleval nädalavahetusel oodatakse Lõuna-Aafrika, Western Cape provintsi Worcesteri linna suurt rahvahulka. Laupäeval 21.novembril teeb God Tv „Worchester Jeesusele“ ürituselt otseülekande. Angus on talumehest evangelistiks saanud mees, kellel on ainulaadne võime julgustada inimesi uskuma Jumalalt võimatuid asju, toetades seda oma kogemustega üleloomulikest asjadest. Raamatu ’Usk nagu kartulid’ (faith like potatoes – sama nimega on tehtud ka film tema elust) autor, on näinud Jumalat sekkumas paljudes erinevates olukordades. Tema talu pääses kord võsatulekahjust nende pere tuliste palvete tõttu, mille peale hakkas vihma sadama; ta on näinud üht talutöölist surnuist üles ärkamas, peale seda kui too oli saanud äikeselt löögi ning Jumal tegi ime suure kartulisaagi näol kõige hullema põua ajal. Täna on ta pühendunud rahva ehitamisele, julgustades inimesi viima täide oma saatust, edendama lähedasemaid pere suhteid ja ehitama tugevamaid kogukondi. Angus tahab näha mehi saamas ka paremateks abikaasadeks ja isadeks. Tema ’Mighty Men 2009’ konverents oli üks suurimaid meeste üritusi, mis iial läbi viidud. Angus ütleb: „Kui ma võtan kätte kartuli, siis see meenutab mulle lihtsat, elementaarset, tõelist usku, mis hoiab meid alal meie igapäeva elus. Kui meil on usk ja me tegutseme selle peal, siis Jumal kannab meid läbi.“ God tv asutajad Rory ja Wendy Alec on innukad tegema otse ülekandeid sündmustelt ärkamise kuumadest paikadest, kaasa arvatud sealt, mida Jumal on tegemas Aafrikas Angus Buchani ja teiste kaudu.

Breaking Christian News – Suurbritannia üks poliitika võtmetegelastest kiitis tänava pastorite tööd nende esimesel konverentsil. Sajad tänavapastorid ja toetajad kogunesid Londonis oma esimesel konverentsil, et jagada kogemusi ja mõelda, kuidas nad saaks teenida nädalavahetustel inimesi tänavatel efektiivsemalt. Tänava pastorite konverents algas 12.novembril kõnega Londoni linnapealt, Boris Johnsonilt, kes kiitis nende tööd pealinna muutmisel paremaks. Ta ütles: „Me ei saa ainult muuta füüsilist infrastruktuuri, sest see ei ole see, mis tegelikult maksab. Tegelikult loeb Londoni inimkapital. Londoni noored on need, kellesse peame investeerima. .. Tänava pastorid juba teevad, mida suudavad ja ma arvan, et on Londonil on aeg teada rohkem selle kohta, mida te teete ning järgida teie eeskuju.“ Johnson väitis, et temal ei ole mingit probleemi sellega, et kristlikud organisatsioonid jagavad oma töö kaudu ka oma usku. „Mul ei ole mingit probleemi usu gruppidega, kes tahavad jagada oma sõnumit päästmisest. See on üks asjadest, mis minu arvates on läinud valesti viimastel aastatel – meil on õrnalt poliitilise korrektsuse ülitundlikkus kõige suhtes, mida peetakse religioosseks propageerimiseks. Minul ei ole sellega mingeid raskusi.“

Open Doors – Organisatsioon Open Doors teatab rõõmuga 27-aastase Maryam Rostampour’i ja 30-aastase Marzieh Amirizadeh’i vabanemisest vanglast kolmapäeval. Need kaks Iraani naist olid kurikuulsas Evini vanglas Teheranis, peaaegu 9 kuud, kuna keeldusid oma usku salgamast. Üks Open Doors töölistest teatas: „Mul on rõõm teatada, et Maryam ja Marzieh on lastud vabadusse ilma kautsjonita ning on praeguseks kodus.“ Kuigi need on head uudised, ei ole veel teada, kas see vabaks laskmine on tingimusteta või mitte. Open Doors märgib, et viimaste kinnipeetud kristlaste vabanemise puhul on olnud tavapärane, et nad peavad veel minema kohtusse ning et nad pidid kirjutama alla piiravatele dokumentidele. Open Doors president USAs, Dr. Carl Moeller, ütleb: „Kiitus Jumalale nende heade uudiste eest Iraanist. Sõna otseses mõttes miljonid kristlased kogu maailmast on palvetanud nende vabanemise eest. Nende tulevik on veel ebakindel nii, et meil tuleb kanda neid kahte vaprat naist oma palves … samuti kõiki teisi kristlasi, kes on vangistatud nii Iraanis, kui teistes riikides.“ Viimastel aastatel on Evin’i vangla saanut kriitikat erinevate inimõiguste organisatsioonide poolt põhiliste inimõiguste rikkumiste eest ja surmanuhtluste täideviimise tõttu, mis seal vanglas ellu viiakse. Nii palju kui praegu teatakse, ei kannatanud Maryam ja Marzieh otsest füüsilist piinamist, kuid kannatasid meditsiiniabi puudumise tõttu. Aja jooksul nende tervislik seisund halvenes ning nad ei saanud arsti abi põletike, kõrge palaviku ja kõhuvalude kannatamise ajal. Marzieh oli seljavaludes, hambavalus ja peavaludes ning talle anti vaid valuvaigisteid. Mõlemad naised arreteeriti 5.märtsil Iraani võimude poolt ilma ühegi ametliku süüdistuseta. Alles kuu aega hiljem anti neile teada, et nad on kinni peetud ’ebaseaduslikel kogunemistel osalemise’ ja ’riigi turvalisuse vastu tegutsemise’ tõttu. 9.augustil astusid nad kohtu ette, kus neilt nõuti oma kristlikust usust loobumist. Küsimusele, kas nad on kristlased, vastasid nad: „Me armastame Jeesust!“. Kui küsimust korrati, vastasid nad: „Jah, me oleme kristlased. Me ei salga oma usku.“ 7.oktoobril viidi Maryam ja Marzieh taas ootamatult kohtu ette, kus nad said teada, et neid süüdistatakse kolmes asjas: Riigi vastases tegevuses, kristliku usu propageerimises ja usust taganemises. Sellel istungil osales uus kohtunik ning vastupidiselt eelnevatele kohtunikele, oli ta kaastundlik. Ta kuulutas Maryami ja Marziehi süüst vabaks riigi vastasest tegevusest, mida juhtub väga harva. Selle tulemusena viidi nende kohtuasi revolutsiooni kohtust tsiviilkohtusse. Open Doors innustab toetajaid palvetama nende naiste eest, kuna nende vabastus ei tähenda automaatselt seda, et nad elavad nüüd täielikus vabaduses. Palveta ka nende tervise eest; et nad saaksid õiget arstiabi. Kogu Iraani kogudus vajab eestpalvet, kuna nad on suure surve all.

Operation Blessing – Organisatsioon Operation Blessing tuletab meile meelde, olla tänulikud paljude iseenesest võetavate mugavuste eest. Tingkham on 13-aastane tüdruk, kes elab Laoses. Ta teadis iga päev, mida ta peab tegema. Ta asetas ridva oma õlale, mille kummaski otsas oli suur ämber ning alustas oma tunniajast matka, et minna jõe äärest joogivett tooma. Tingkham ütleb: „See oli väga kaugel ja tee sinna oli kitsas. See läks läbi võsa ja sellel oli raske kõndida, eriti vihmasel aastaajal. Seal jooksid ka loomad ringi ja mõnikord me saime usside  või skorpionide käest nõelata.“ Lisaks füüsilistele ohtudele teekonnal, oli ka vesi ise sageli joogikõlbmatu. „Meil olid kõhuvalud ja haigused, sest see vesi ei olnud puhas,“ lisas Tingkham. Kui Operation Blessing Laoses kuulis nende vajadusest puhta joogivee järele, tulid nad sinna ja kaevasid selle piirkonna perekondade jaoks kaevu. „Meil on nüüd uus veekaev meie maja lähedal,“ ütles Tingkham. „Me oleme nii õnnelikud ja tänulikud. Vee toomine on nüüd nii mugav. Ma ei pea aega viitma selle toomisele. Ma saan ükskõik mis ajal vett võtta, isegi öösel. Aitäh, et te meid aitasite,“ ütles ta. „Ma olen nüüd nii õnnelik.“

Assist News – Tuhanded ülikooliealised noored kuuelt kontinendilt kogunevad 2010.aasta jaanuaris Tauranga linnas, Uus Meremaal, Bethlehem Instituudis, ajaloolisele Call2All Järgmise Põlvkonna Kokkusaamisele. Ülemaailmse pastorite võrgustiku ja Call2All president, Mark Anderson, ütles, et Bethlehem instituudi kämpus on täielikult valmis selle misjoni festivali jaoks. „Ilusate sisehoovidega, mis saavad olema täis väljapanekuid, toitlustamise kohad saavad olema muruplatside ääres ning suured ragbi väljakud, mis mahutavad tuhandeid inimesi õhtustel teenistustel,“ rääkis Anderson. „Selle järgmise põlvkonna Call2All suhtes ei ole mitte ainult põnevust, vaid ka teadmine, et Jumal saab seda kogunemist kasutama selleks, et alustada uut liikumist misjoni suunas uue põlvkonna keskel.“ Call2All toimub teisipäevast 19.jaanuarist kuni reedeni 22.jaanuarini 2010, ning sellele tulevad tuhanded osalejad üle kogu maailma. Esimesele 1000 delegaadile arengumaadest pakutakse stipendiumi ning paljud neist on juba registreerunud. See eripakkumine on siiani veel kehtiv (kaasaarvatud eestlastele toim). Iga delegaat, kes selle stipendiumi saab, on ise vastutav lennupiletite ja viisa eest, kuid ei pea maksma täies mahus registreerimise tasu vaid saab selle eri hinna eest. Tasuta majutust pakutakse kirikutes, külalistemajades ja mõnedes kämpingutes, märkis Anderson. Call2All liikumine sai alguse 2007.aasta märtsis, see tuli esile unistusest, et Kristuse Ihu tuleks kokku ja täidaks Suurt Misjonikäsku. See liikumine kasvas kiiresti üle maailma ning 2009.aasta juunis peeti Call2All rahvusvahelist kongressi Hong Kongis, Hiinas, kus oli 3000 kristlikku juhti enam kui 100 riigist, kaasaarvatud Hiina mandri osast.

Ihop.org – Rahvusvahelise Palvekoja Ülikooli esmakursuslaste tunnis, keda juhivad Allen Hood ja Wes Hall, hakkas Jumala Vaim 11.novembri hommikul liikuma füüsiliste tervenemiste, vabastuste ja rõõmu toomisega. See tund kestis 11.novembril rohkem kui 15 tundi. Sõna levis kiiresti ning üle 2000 inimese kogunes sinna auditooriumisse spontaanselt kokku. Rahvast tuli üle kogu Kansas City piirkonna ning järjest rohkem toimus füüsilisi tervenemisi ja vabanemisi. Koosolek kestis pikalt üle kesköö. Nähes, et Jumala Vaim on liikumas, tühistas Palvekoja ülikooli juhtkond kõik tunnid järgnevatel päevadel, et õpilased võiks kokku tulla ja võtta vastu kõike, mida Püha Vaim tahab teha. Palvekoja raport annab teada, et Püha Vaim on äratamas nende õpilasi ja paljusid teisi. Igal teenistusel on inimesi, kes saavad vabaks sõltuvustest, häbist, depressioonist, deemonlikust rõhumisest ning igasugusest emotsionaalsest valust. Nad tunnistavad ka füüsilistest tervenemistest ning Jumal on seal hoones puudutamas ja taastamas ihusid ning samuti neid, kes jälgivad neid interneti vahendusel. Teates on jätkatud: „Veelgi enam, me rõõmustame nähes kadunud hingi tulemas Jumala Kuningriiki nende koosolekute ajal. Oleme saanud palju tunnistusi ja teateid, et see Vaimu liikumine on levimas teistesse kogudustesse ja palvekodadesse, kes liituvad meiega interneti vahendusel igal õhtul. See kõik sai alguse 4.novembril, viimasel päeval igakuisest paastuajast Kansas City Rahvusvahelises Palvekojas. Püha Vaimu liikumine hakkas toimuma õpilaste osaduse ajal Palvekoja Ülikoolis, kui nad tunnistasid vabanemistest enese-vihkamisest, häbist ja depressioonist. Nad hakkasid kogema üleloomulikku rõõmu kui said ilmutuse Jumala armastusest nende vastu. Tugev rõõmu vaim hingas paljude peal ka järgmisel päeval ja kogu järgneva nädala. See sama on jätkumas tänaseni. Külastajad tulevad sinna erinevatest paikadest, mõned sõidavad öö läbi, et nendel koosolekutel osaleda. Me jätkame nende igaõhtuste koosolekutega nii nagu Püha Vaim juhib. Meie innukas palve on, et see äratus jätkuks, sest meie maa vajab hädasti praegusel ajal taaskord üht suurt äratust. Kogu ajaloo vältel on kolled˛i ja ülikooli linnakud meie maal olnud vaimulike äratuste epitsentriks ja esilekutsujaks.“ Raportis jätkatakse: „Alates 18.sajandist on meie maa olnud tunnistajaks mitmetest Püha Vaimu liikumistest, mis on puudutanud ja äratanud üliõpilasi mitmetes ülikooli linnakutes. Sageli arenesid need ärkamised ülikoolidest välja ning tõid kaasa suurte hulkade tulemise Jumala Kuningriiki. Ajalugu tunnistab ka tugevast sidemest vaimuliku äratuse ja misjoniliikumiste vahel. Meie palve on, et see vaimulik äratus, mis on puudutamas Rahvusvahelist Palvekoda ja selle Ülikooli, leviks üle kogu meie maa erinevatesse linnadesse.“

Mission Network News – Piiblite kirjastaja Zondervan on pannud E-bay oksjonile käsitsikirjutatud Piibli eksemplari. See eksemplar on üks kahest originaalist, mis kirjutati projekti „Piibel üle kogu Ameerika“ käigus. See on esimene täielikult käsitsi kirjutatud New International Version (NIV) tõlkes Piibel. Üle 31 000 ameeriklase osales ’Piibel üle kogu Ameerika’ projektis, mis tähistas NIV tõlke 30 aastapäeva. Selle käsitsikirjutatud Piibli koostamiseks kulus 9 kuud, mille jooksul sõideti umbes 36 000 km, külastati 90 linna ja 40 osariiki. Lõpetatud Piibel on kolmes köites ning sellel on 2200 lehekülge (28 X 43cm), nahkköites. Zondervan tegi selle projekti koostöös organisatsiooniga Biblica (varem tuntud Rahvusvahelise Piibli Seltsi – Saada Valgust nime all). Alates 19.sajandist on Biblica eesmärk olnud muuta elusid Jumala Sõna kaudu ning nad teevad seda Piibli tõlkimise, tootmise ja levitamise kaudu. Kõik oksjoni tulud aitavad kaasa nende tõlketööde jätkamisele. Lynn Waalkes, Biblicast, ütleb: „Hetkel on meil toimumas tõlked 27 erinevas keeles. Meil on ka Piibleid, mille tõlkimine on lõpule viidud, kuid mis vajavad rahastamist nende levitamiseks. Teisipäeva hommikuks olid pakkumised jõudnud üle 5000 USD. Oksjon lõpeb 22.novembril 2009.

Mission Network News – Ülistusmuusikal on koguduses oluline osa. Minevikus on lääne misjonärid alati toonud kaasa oma enda muusika nendele inimestele, kellele nad evangeeliumi viivad. Kuigi need laulud toovad au Jumalale, ei köida see muusika stiil teisi kultuure ning mõnikord ei ole neid laule võimalik isegi õieti tõlkida. Samas aga ei ole usklikud neis paigus sageli kindlad, kuidas kirjutada oma enda ülistuslaule. Viimased kümme aastat on Operatsioon Mobilisatsiooni teenistus Heart Sounds International (Südame Hääl), tegelenud nende küsimustega. Heart Sounds eesmärk on aidata uutel kogudustel luua oma ülistuslaule. „Meie igatsus on ühendada inimesed nende oma meloodiaga, kuid et need esiletulevad laulud oleks ülistusele suunatud, nii et neil oleks oma laulude kogu, oma emakeeles ja kultuuris ja muusikastiilis,“ rääkis Frank Fortunato, kes on töötanud Heart Sounds meeskonnas selle algusest peale. „Meie idee on sellest, et iga inimene peaks ülistama meie vägevat Jumalat vägeval viisil, mis peegeldab tema kultuuri.“ Selle saavutamiseks, kogub Heart Sounds kokku muusikud sellest rahvusgrupist, kellega nad parasjagu töötavad ning julgustab neid ülistusmuusikat kirjutama. Heart Sounds juhendab neid, kuidas meloodiat ja sõnu kokku panna, ja kuidas Piibli salme oma lauludesse panna. Valminud ülistuslaulud lindistab Heart Sounds üles, ning annab need CD-d kogudustele kasutada. Samuti loovad nad video projekte – see on oluline paljudes kultuurides, kus ülistatakse kogu oma kehaga. Seejärel annab Heart Sounds oma parima, et neid laule ka raadiotesse saada, et kuulajad saaksid ülistada ja tunda rõõmu. Tänaseks on Heart Sounds viinud lõpule 50 projekti. Nad töötavad peamiselt piirkondades, kus on palju evangeliseerimata rahvastegruppe, nagu Aasia, Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida. Lõpuleviidud projektid on aidanud tugevdada kogudusi ning jõuda ka uskmatuteni. Fortunato ütleb, et kristlased annavad vahel need lindistatud projektid oma uskmatutele sõpradele edasi, see annab neile võimaluse vaadata inimese ja Jumala vahelisse lähedasse suhtesse. See projekt on aidanud usklikke tulla enam Issanda ligi ja on puudutanud ka mittekristlasi. Heart Sounds palve on, et nende teenistus oleks jätkuvaks õnnistuseks kogudustele üle maailma, et see muusika jõuaks otsijateni ning et Jumal saaks austatud selle kõige läbi.

Charisma online – Vaatamata kasvavale narkokaubandusele, mis ähvardab Mehhiko stabiilsust, usub üks karismaatikutest abielupaar, et selle maa tulevik on helge. Alejandro ja Rosa Maria Orozco, Casa Sobre la Roca ehk ’Maja kalju peal’ rajajad, Mexico City’s, usuvad, et Jumal on neid kutsunud tooma sotsiaalset ja vaimulikku muutust maale, millest on saanud juhtiv narkootikumide tootmise ja levitamise keskus. 2008.aastal suri üle 6600 inimese narkokartellide vahelise võitluse tulemusena. Kuid see abielupaar usub, et Jumalal on parem tulevik Mehhiko jaoks. 17 000 liikmeline organisatsioon ’Maja kalju peal’ mobiliseerib kristlasi, et riiki muutust tuua. Alejandro Orozco ütles: „Me tahame Mehhikot, mida maailm kiidaks, et anda au Jumalale. Sel eesmärgil me arendame projekte koos kristlastega meie maal.“ 2006.aastal algatasid Alejandro ja Rosa ettevõtmise nimega Transformations Mexico, et toetada president Felipe Calderon’i Riiklikku Arengu Plaani, et luua ’turvaline, edukas, õiglane, puhas ja demokraatlik’ Mehhiko. Turvalisuse edendamiseks, viib Transformations läbi treeningu programme, et õpetada politsei ohvitseridele iseloomu kujundamist jm. Selle läbi on nad pakkunud tasuta treeningut 12 000le politseinikule. Transformations on võitlemas ka vaesusega, mis mõjutab hetkel 24 miljonit inimest riigis ning avas kodu, et päästa tüdrukuid välja seksikaubandusest. Rosa Maria Orozco ütles, et üks tema prioriteetidest, Mehhiko Kongressi alamkoja liikmena, kuhu ta valiti möödunud juuli kuus, on lõpetada laste kaubandus. „Poliitikas on mul vaid üks eesmärk ja see on lõpetada Mehhikos laste seksuaalne ekspluateerimine,“ ütles ta. Transformations on teinud koostööd ka teiste organisatsioonidega, kaasaarvatud Fookuses on Perekond, Teen Manila ja Operation Blessing. Riigi valitsus on kiitnud nende tegevust. 2008.aasta novembris tunnustas president Calderņn nende tööd sõnadega: „kui teie ei väsi ära, siis mina ei väsi ära. Kui teie olete julged, siis olen mina julge.“ Alejandro Orozco ütles, et nad tahavad oma teenistusega olla valguseks kogu riigis. „80% mehhiklastest ei käi kirikus, mis tähendab, et siin on üle 80 miljoni inimese, kes ei kuule evangeeliumi. Meil tuleb olla soolaks siin maal,“ ütles ta.

CBN News – Phoenixi linn, Arizonas, on päikselisel kõrbealal. Kuid kesklinnast lõunapoole jäävas linnaosas valitseb sageli pimedus, kuritegevuse ja vaesuse näol. Mõrvaohvrite mälestusmärgid on paljudes kogukondades, nagu ka South Mountain linnaosas. Leitnant Mike Kurtenbach oskab kergesti tuvastada, milline tänav kuulub millisele jõugule. 2007.aastal sütitas mõrvade laine uusi pingeid linnas. 14-aastane Jimmy Torres oli süütu kõrvalseisja, kes jäi kahe jõugu vahelise võitluse vahele ning tapeti selles. Peale seda mõistis politsei, et neil on vaja uut lähenemist asjale. Torres’i surm märkis 11 kuu jooksul 62.mõrva, mis oli uus rekord. Kurtenbach räägib: „Kaks aastat tagasi mu ohvitserid ei teinud muud, kui käisid ühelt kuriteo paigalt teisele. Nad pidevalt tõmbasid politsei linte üles. Uurisid mõrvasid, tulistamisi ja mida kõike veel.“ Nad mõistsid, et nende vana lähenemine asjale – arreteerimine ja jõuguliikmete süüdimõistmine – ei toiminud. Sageli pöördusid nad hiljem oma kogukonda tagasi peale vabanemist ja jätkasid vanal viisil. Siis hakkas Kurtenbach oma meeskonnaga pöörduma abisaamiseks koguduste poole, et tagada pikaajalisem stabiilsus kogukonnas. „Lühiajaliselt me võime olla väga efektiivsed kuritegevuse vähendamisel,“ selgitas Kurtenbach. „Aga kui me tahame pikaajalist probleemi lahendamist, siis ainus lahendus sellele on koostöö ja suhted.“ Kurtenbach’i sidemed linna ja osariigi juhtidega viisid lõpuks Neighborhood Roots (Naabruskonna Juured) süsteemi loomiseni. See innovaatiline programm näeb kogudusi kogukonna muutuse esilekutsujatena. Programm töötab kogudustega lõuna Phoenixis, et arendada äriplaane. Neighborhood Roots valis The Bridge Church koguduse piloot programmi läbi viimiseks. The Bridge Church teenib 63 000 inimesega kogukonda. Selle kogukonna 17 000 liiget elavad allpool vaesuspiiri. 45% täiskasvanutest omavad haridust allpool keskkooli taset. The Bridge on teeninud oma kogukonda aastaid toiduabi ja kasutatud riiete poega, kuid Arizona kehvenenud majandus tõi kiire kasvu abivajavate inimeste hulgas. Bridge kogudus on keskendunud töötutele ning seetõttu on nende kirikust saanud abikeskus tervele kogukonnale. Nad tulevad sinna ning ei saa abi ainult toidu ja riiete näol, vaid saavad ka otsida tööd ja uurida riiklike abiprogrammide kohta. Linnaametnik, Mitzila Hogans ütleb: „Seal on nii palju võimalusi, sest inimesed usaldavad kirikut.“ Naised, mehed ja lapsed, kes tulevad kirikust abi otsima, saavad võimaluse ka palvetada vabatahtlikega ning neid julgustatakse seal. Kirikus on ka arvuti ruum, kus inimesed saavad ise vabatahtlike juhendamisel otsida töö ja abi võimalusi. Selline isiklik lähenemine inimestele toob suure vahe. Vastupidiselt linaametnikele ja politsei ohvitseridele, on koguduse vabatahtlikel igatsus ja aega kujundada suhteid inimestega. Kurtenbach ütleb: „Kui sa näed seda tööd, mida The Bridge kogudus teeb, juhtides inimesi ressursside juurde, mida nad vajavad, aidates neil tööd leida, aidates toiduga jne, siis nad ei tee mitte ainult seda, vaid selle kaudu muudavad naabruskonna ka stabiilsemaks.“

Mission Network News – 10. November tähistas Berliini müüri langemise 20.aastapäeva.  Peale seda sündmust 20 aastat tagasi, on kogu Euroopa  maastik muutunud, nii poliitiliselt kui ka majanduslikult. Kuid need ei ole ainukesed muutused, mida Euroopa on kogenud. Alates kommunismi langemisest, on ka kogudused Euroopas näinud oma muutusi – nii häid kui halbu. Carey Holmquist, organisatsioonist Greater Europe Mission (GEM), ütleb: „Kommunismi langemisega, avanesid paljud kogudused Ida-Euroopas. Paljud neist, mis enne eksisteerisid, olid põrandaalused kogudused ja kui müür langes, siis need kogudused tulid üles.“ Järgnevatel aastatel muutus kogudus üha vabamaks, kuna usuvabadus laienes. „Nüüd 20 aastat hiljem, on järjest raskem oma usku tänaval jagada, nii et me näeme kuidas asjad sulguvad,“ rääkis Holmquist. Lisaks rangematele regulatsioonidele, on paljud kogudused veel väga konservatiivsed selle suhtes, kellega oma usku jagada ja millal. Inimestel on küll kaastunnet ja südant sõnumi jagamiseks, aga nad vajavad julgust olla oma usu suhtes avatud, vaatamata sellele, et see võib tuua tagakiusu. Greater Europe Mission ja teised teenistused kõikjal Euroopas peavad leidma järjest loomingulisemaid viise, kuidas evangeeliumi jagada. Holmquist ütleb, et ta näeb eriti Saksamaal noorte hulgas huvi Kristuse sõnumi vastu. Üks peamisi võimalusi, kuidas noorteni jõuda, on muusika gruppide kaudu. Nende kaudu saavad nad ehitada noortega suhteid. Lisaks töötab GEM inimestega, kes on huvitatud ärivõimalustest, õpetades neile inglise keelt ja muid oskusi. Holmquist ütles kokkuvõtteks: „me kõik peame vaatama oma elusid ja ütlema: ’Hästi, Jumal, kus sa tahad mind näha, kõigi nende andide ja võimetega, mis mul on, kuidas võin mina olla kasutatav?’“

Ibethel.org – Chuck and Linda Parry annavad edasi tunnistuse Californiast, Reddingist: Märtsi kuus ütlesid arstid sellele naisele, et tal on veel kuus kuud elada. 30 aastat tagasi anti talle diagnoos kiiresti arenevast polüskleroosist, tal oli metsikud kõrvetus valud nahapinnal, mida ta ise kirjeldas kui valu, mida tekitaks see, kui kuuma triikrauaga puudutada päikesest põletatud nahka, ükski valuvaigisti ei toiminud. Naise käed said vaid piiratud määral liikuda ning vasak käsi oli viimane aasta olnud liikumatult rusikas. Kümme aastat oli ta olnud pidevalt ratastoolis ning seetõttu kaotanud oma tasakaaluvõime. Samuti olid tal tohutud seljavalud viimased 5 aastat. Ta Jalad olid lahastes ning suutis vaevu oma jalgu liigutada. Tema abikaasa rääkis, et eelmise nädala alguses tundis naine suurt lootusetust ning väärituna paluda Jumalalt abi ja tervist. Ta oli oma elu võtmise äärel, kuni ta lõpuks alistus ja otsustas tulla Betheli koguduse tervendus teenistusele. Sel hommikul ei võtnud ta ka ühtki valuvaigistit. 31.oktoobril palvetas Thomas Blackmon tema eest, kui äkitselt naise käed avanesid ja ta sai mõlemat kätt vabalt liigutada. Esmakordselt peale pikka aega, ta võis oma pöidlaga igat sõrme puudutada. Ta läks edasi teise ruumi tundes soojust oma selja peal. Hamish Melville, Christina Delk ja mina hakkasime tema eest palvetama ning ta ütles korraga, et ta tunneb, et on terve. Ta tõstis mõlemad oma käed pea kohale ja liigutas neid vabalt. Üks teine palvetaja tuli tema juurde küsis, kas ta oleks nõus palvetama ühe teise naise eest, kes ei saanud oma käsi liigutada. See naine toodi sinna ja kui see naine kelle käed olid terveks saanud, palvetas teise naise eest, sai ka see momentaalselt terveks. Too tõstis oma käed üles ilma igasuguse valuta. Palvetades edasi selle esimese naise eest, laskusin ma tema ette põlvili ja panin oma käed ta põlvedele, ta tundis oma jalgades soojust. Selleks ajaks oli ka tema naha valud kadunud. Kuna Jumal oli ta käed tervendanud, lasin tal ise oma käed oma põlvedele panna ja kõneleda tervist oma jalgadele. Peagi see naine ütles: „Ma tunnen, et tahan tõusta ja kõndida. Mis sa arvad, kas võib?“ Alguses naine tõusis ja oli üsna kange, toetasime teda mõlemalt poolt, aga keegi tuli ja kõneles tervenemist tema seljale, mispeale  naine hüüatas, et ta selg on täiesti vaba! Me lasime temast lahti ja naine seisis iseseisvalt, hiljem hakkas ka kõndima. Jumal andis sellele naisele uue elu, ta on tõeliselt HEA, kirjutavad Chuck ja Linda Parry

Assist News – Lake Forest’is, Californias asuva Ameerika ühe suurima koguduse Saddleback pastor ja raamatu ’Eesmärgist juhitud elu’ autor, Rick Warren, on lubanud anda oma toetuse tagakiusatud kristlastele kõikjal maailmas. Ta võõrustas 8. novembril ’Saddleback tsiviilfoorumit tagakiusatud koguduse toetuseks’. Sellel foorumil osalesid Open Doors USA president Dr Carl Moeller, pastor Dishan Wickramaratne Sri Lankalt ning Eetika ja Rahva Poliitika Keskuse asepresident Michael Cromartie, et arutleda usuvabaduse ja tagakiusu teemade üle, mis mõjutab miljoneid inimesi üle maailma. Warren ütles ka oma kogudusele, et nad alustavad uue teenistusharuga oma koguduses, et aidata tagakiusatud kristlasi. Enne seda oli Saddleback kogudusel juba kolm suuremat tegevusvaldkonda, mis tegelevad orbude, HIV/AIDSi nakatunutega ning taastamise teenistus. Warren teatas, et möödunud aastal tapeti kümned tuhanded inimesed nende usu pärast ning seepärast tahab ta hoida seda teemat üleval. „Me tahame, et see oleks kestev asi meie koguduses, sest Piibel käsib meil palvetada nende eest, kes on ahelates ja palvetada nende eest, kes on vangis, meil tuleb pidada meeles neid, kes kannatavad,“ rääkis ta. „On neli asja, mida sa võid teha,“ jätkas ta. „Sa võid palvetada, olla eestkostja nende eest, annetada ja teenida.“ Carl Moeller ütles Assist uudistele peale seda foorumit: „Ma olin hämmingus sellest, et Rick Warren, kes on maailmas üks märkimisväärsemaid koguduse juhte, tahab olla esivõitleja tagakiusatud koguduse eest. See on mees, kes võib kohtuda ükskõik millise riigipeaga maailmas, kuid ta valib austada kõige madalamaid ja vähimaid – tagakiusatud koguduse alandlikke pastoreid. Rickil on alati olnud südant tagakiusatud koguduse jaoks. Ta on seda mulle mitmel korral väljendanud ning kaasates nüüd tervet kogudust sellesse, on ta tegelikult täitmas seda ülesannet, mille Jumal on tema südamele pannud.“

Gospel for Asia – Kalyan Rai ja Arvind Gudeep on kaks Evangeelium Aasiale misjonäri Uttar Pradeshi osariigis, Indias, kelle elud on ohus, kui nad otsustavad veelkord oma kirikusse minna. Mõlemad pastorid said surmaähvarduse oma piirkonna äärmuslastelt. Arvind oli pidamas 2.novembril oma kogudusega eri koosolekut, kui äkitselt tormas nende kirikusse 40 liikmeline kristlusevastaste äärmuslaste jõuk. Koheldes usklikke väga karmilt, ähvardasid nad neid ja ütlesid: „Te näete väga karme tagajärgi, kui te ei tule meie usku tagasi. Kui te Jeesust maha ei jäta, siis me tuleme pühapäeval tagasi ja põletame teid elusast peast.“ Nende eesmärk oli hirmutada Arvindi, et ta lahkuks nende piirkonnast. Kuid Evangeelium Aasiale kohalik korrespondent andis teada, et sealsed usklikud on valmis kõigeks Kristuse pärast. Ka muudes sealsetes piirkondades on sarnaseid juhtumeid ning usklikud on pöördunud kohalike võimude poole, et kaitset paluda. Kalyan, kes töötab ühes teises Uttar Pradeshi piirkonnas, lõpetas just äsja piiblikooli ning töötab tugevasti, et alustada ühes evangeeliumita külas täiesti uut teenistust. Tema töö tulemusena on nüüd 25 inimest, kes enne ei teadnud midagi Kristusest, teenimas Issandat koos Kalyaniga. Kuid see edu on vihastanud vägivaldseid äärmuslasi, kes on toonud ähvardusi nii Kalyani enese kui ka tema koguduse vastu. Hiljuti astusid äärmuslased ühe vastpöördunud kristlase juurde ja käskisid tal oma pastorile edasi anda sõnumi, et järgmine kord kui Kalyan kirikusse tuleb koosolekut pidama, siis nad tapavad tema ja kõik usklikud. Mõlemad, nii Kalyan kui ka Arvind paluvad tungivalt eestpalvet selles olukorras. Nad igatsevad väga jääda oma kohale ning jätkata seda tööd, et päästa hingi igaviku jaoks. Nad paluvad, et äärmuslaste silmad avaneksid nägema Jeesuse armastust ning et need vahejuhtumid laheneksid rahumeelselt.

CBN News – Lõuna –Ameerikas, Paraguay’s, nägi üks üksikema uudistest lugu hüljatud ja väärkoheldud väikesest tüdrukust. See lugu viis Patricia Bozzano ühele ebatavalisele seiklusele. Täna pakub ta armastust ja peavarju 200 vajaduses lapsele kodus, kus iga söögikord on ime. Silvia Gonzales saabus sinna varjupaika seitse aastat tagasi, otsides võimalust oma elu päästmiseks. „Pidin peaaegu surema haiglas ja seal olles rääkis keegi mulle Jumalast. Ma ei tahtnud kuulata, sest lisaks igasugustele narkootikumidele, olin ma seotud ka satanismi ja okultismiga,“ rääkis Silvia. Aga just siis, kui kõik tundus kadunud olevat, kohtus Silvia inimesega, kes aitas kaasa tema elu muutumisele igaveseks. 17 aastat tagasi oli Patricia Bozzano üksikema nelja lapsega, ta oli kunstnik. Ühel õhtul vaatas ta uudiseid ja nägi lugu väikesest beebist, keda vanemad olid kohelnud väga halvasti ning siis hüljanud. See liigutas teda nii tugevasti, et ta lapsendas selle tüdruku. See oligi selle armastusloo alguseks ning Bozzano hakkas jätkama hüljatud laste adopteerimist. Tänaseks on see varjupaik ’United by Christ’ (Ühendatud Kristuse poolt), Capiatąs, Paraguays, koduks 200 lapsele ja teismelisele. Bozzano räägib: „Ühel päeval ütlesin ma Issandale: ’Teeme seda. Mina kannan emana hoolt sinu laste eest ja sina kannad meie varustuse eest hoolt.’“ Ja siis hakkas tulema varustus, ilma et ta oleks ise seda otsinud. Erinevate koguduste ja teenistuste liikmed hakkasid uksele koputama tuues toitu ja riideid. Mõne aja pärast said nad annetusena ka poolteist hektarit maad, millele nad ehitavad hetkel uut ühiselamut, söögisaali ja kristlikku kooli, mis teeniks ka madala sissetulekuga perede lapsi väljastpoolt varjupaika. Selles ’Ühendatud Kristuse poolt’ varjupaigas võtavad nad vastu lapsi ja teismelisi, kes on narkosõltlased, füüsiliselt haiged, neid keda on kuritarvitatud ja hüljatud või kellel on kriminaalne taust. Kuid selles paigas nad kõik taastuvad. Uksed ei ole kunagi suletud ühelegi hüljatud lapsele. Seepärast on neil ka piisavalt vajadusi. Lisaks materiaalsetele asjadele, võtavad nad alati vastu ka misjonäre erinevatest paikadest, kes aitaks laste kristlikule haridusele kaasa.

Charisma online – Kristlased üle kogu maailma kogunevad sel pühapäeval palvetama miljonite kristlaste eest, keda pekstakse, piinatakse ning, kes on oma usu tõttu vangistuses. Ligi pool miljonit kogudust peab sel pühapäeval Rahvusvahelist Palvepäeva Tagakiusatud Koguduse eest, pühendades vähemalt ühe osa oma jumalateenistusest palvele ja meelespidamisele. Üks palvepäeva kaaskorraldajatest on organisatsioon Open Doors USA, kes toetab tagakiusatud kristlasi kogu maailmas. Open Doors president, Carl Moeller, räägib: „Rahvusvaheline Palvepäev tagakiusatud koguduse eest annab hämmastava võimaluse miljonitele inimestele tuua muutust nende inimeste ellu, keda kiusatakse taga nende usu pärast riikides nagu Põhja-Korea, Iraan, Iraak, Hiina, India ja paljud teised. Tagakiusatud kristlased on palunud meilt, kes me elame vabaduses, et me palvetaksime nende eest. See on alati nende esimene soov.“ Sellele pühapäevale eelnevalt julgustas Open Doors kirikuskäijaid leidma praktilisi viise, kuidas tagakiusatud usklikke aidata. Nad esitavad väljakutse ohverdada oma luksusi, näiteks kohviku külastusi, et aidata osta Piibleid jm. Open Doors julgustab kristlasi ka kaitsma tagakiusatud usklike sellega, et nad seisavad vastu pakutud ÜRO resolutsioonile, mille üle hääletatakse ilmselt käesoleva aasta lõpus. See väga kavalalt sõnastatud resolutsioon, mida toetavad eriti tugevalt moslemi maad, annaks ÜRO toetuse kohalikele ja riiklikele seadustele, mis keelavad ’usu laimu’. Paljud moslemi maad peavad islami usust ära pöördumist samuti ’usu laimuks’ ning see on mõnikord karistatav isegi surmaga. „See resolutsioon annaks väga efektiivselt ÜRO moraalse volituse riikidele nagu Saudi Araabia, Iraan jt, kes ütlevad, et islami usust mõnda teise usku pöördumine on ebaseaduslik,“ räägib Moeller. Ta palub, et kristlased kirjutaksid alla palvekirjale, mis ütleb ’ei’ ÜRO resolutsioonile, mis surub maha usuvabaduse. Open Doors hinnangul on umbes 100 miljonit kristlast saanud ülekohtuse kohtlemise osaliseks, ülekuulamiste, arreteerimiste ja diskrimineerimise kaudu nende usu tõttu Kristusesse. Mõned neist on ka tapetud. Alles äsja määrati kahele Iraani naisele pikk vanglakaristus, kuna nad ei loobunud oma usust. Naised on vangis ’ususttaganemise’ ja ’kristliku usu propageerimise’ eest. Hiinas käib 90% kristlastest põrandaalustes kogudustes tänu rangetele riigi seadustele. Põhja Koreas usutakse olevad 40 kuni 60 000 kristlast, kes on religioossetel ja poliitilistel põhjustel vanglas. Moeller rääkis: „Põhja Koreas on inimesed kannatanud kõige kohutavamaid kuritarvitamisi viimase 60 aasta jooksul, kuid vaatamata sellele, kuuleme jätkuvaid teateid oma sõpradelt ja võrgustikelt, et kogudus kasvab jätkuvalt. 8.novembril on meil võimalus ühiselt tuua oma palved Issanda ette nende inimeste eest.“

Mission Network News – Mõned kuud tagasi sai China Aid Assotsiatsioon teada, et Hiina valitsus oli võtnud eesmärgiks sulgeda kuus kodukogudust. Nädal tagasi sai see väga ilmseks. 29.oktoobril, keelduti uuendamast Shouwang Kodukiriku rendilepingut nende senises kogunemispaigas. Korrakaitse Büroo ja Religiooniasjade Büroo olid mõlemad avaldanud omanikule survet, mitte lepingut uuendada. Kuna kogudusel ei olnud enam paika kohtumiseks, pidasid nad oma teenistust väljas lumes, lauldes rõõmsalt ülistust. Sellele vabaõhu teenistusele kogunes umbes 800 kuni 1000 inimest. Ametnikud püüdsid küll teenistust peatada, kuid see ei õnnestunud. See ei olnud Shouwang Kodukiriku jaoks esmakordne kogemus. Esimest korda tõsteti kogudus oma ruumidest välja aprilli kuus ning nad olid sunnitud oma teenistusi pidama väljas terve suve. Suve ilmadega ei ole see neile probleemi valmistanud, kuid praegu on ilmad minemas järjest külmemaks. Tagakius Hiina usklike suhtes on jätkuvalt kasvamas, kuid ka kogudus on kasvamas. Palveta, et Shouwang kogudus võiks leida teise koha jumalateenistuste pidamiseks ning et usklikud oleksid jätkuvalt tugevad oma usus.

Breaking Chrstian News – Igaaastane ’Jeesus Marss’ sündmus Brasiilias, tõmbas möödunud esmaspäeval kohale üle 1,5 miljoni evangelikaalse kristlase. See oli 17.aasta, mil see sündmus tõi kokku sadu evangeelseid kogudusi riigis, mis on koduks suurimale hulgale rooma katoliiklastele. 74% riigi elanikkonnast nimetab end rooma-katoliiklaseks. Jeesus Marssi peetakse igal aastal samal päeval, kui katoliku kirik tähistab Corpus Christi püha, mida evangeelsed protestandid ei tähista, kuid see on Brassilias riiklik püha. Marsil osalejad käisid San Paulos maha umbes 4 km ning kuulsid muusikat kristlikelt bändidelt ja sõnumeid jutlustajatelt ja kohalikelt kuulsustelt, vahendas The Associated Press. Evangeelsete protestantide arv on kasvanud 9%lt 1990.aastal 15%le, 2000.aasta rahvaloenduse kohaselt. Samal ajal on katoliiklaste osakaal vähenenud 84%lt 1990.aastal 74%le 2000.aastal. Evangeelsete kristlaste kasv on põhjustanud pahameelt Brasiilia Katoliku Kirikus ning nad on süüdistanud evangeelseid protestante, et nad püüavad katoliiklasi oma kogudustesse pöörata.

Gospel for Asia – Ühes Orissa osariigi piirkonnas, Indias, on külaelanikud hoidnud tugevasti kinni oma traditsionaalsest religioonist ning pikki sajandeid hoidnud kristlust endist eemal. Kuid nüüd on mitmed Evangeelium Aasiale misjonärid selles piirkonnas tööd tegemas ning kümned madala kasti dalitid on tulnud ja tulemas Kristuse juurde – mis on kristluse vastased teinud vihaseks. Kohalik ajaleht kirjutas artikli 25 daliti perekonna kohta ühes külas, kelle ’misjonärid pöörasid kristlusesse,’ mis kutsus esile juurdluse, kas need pöördumised toimusid sunniviisiliselt või neid meelitati sellesse. Dalitid, kes Kristuse vastu võtsid, ütlesid uurijatele, et keegi ei ole neile survet avaldanud, vaid Jeesus ise muutis nende elu. Selle vastusena peavad kristluse vastased nüüd oma koosolekut, et mõelda, kuidas sundida neid usklikke pöörduma tagasi oma endise usu juurde. Äkilise tähelepanuga sellele osariigile, kus möödunud aastal tapeti sadu kristlasi, palub kogudus eestpalvet. Kuidagi ei ole võimalik öelda, milliseks see olukord kujuneb, palju sõltub sellest, kuidas kohalik meedia seda edaspidi kajastab ja kelle poole kohalik valitsus hoiab. Evangeelium Aasiale juhid jälgivad hoolega olukorda ning teevad kõik sealsete pastorite, usklike ja misjonäride turvalisuse huvides. Kuigi misjonärid teadsid, et see on ohtlik paik evangeeliumi kuulutamiseks, läksid nad sinna vabatahtlikult. Nad hakkasid hoolega paastuma ja palvetama, et Issand avaks uksed ja peagi hakkas pihta suur töö. Viimase kahe aastaga on seal piirkonnas esile kerkinud 15 osadusgruppi. See usu kasv dalitite kogukonnas tõi esile eelarvamusi nende mittekristlasest fundamentaalsete naabrite hulgas. Orissas on kehtimas karm seadus pöördumiste suhtes, mille kaudu valitsus võib rakendada karme trahve ja vangla karistust misjonäride suhtes, keda süüdistatakse ’sunniviisilises pööramises’ või ’pettuse ja meelitamise’ kasutamises. Taolistes olukordades sageli väänatakse tõde, et pastoreid või misjonäre süüdistada ja karistada. Sel korral kutsusid nad meedia kohale, et juhtumist teavitada ning tähelepanu tõmmata, et see võiks kristlasi hirmutada – eriti hiljutise tagakiusu valguses. Usklikud on seisnud kindlana ning usaldavad Issandat, et tema kannab selles olukorras nende eest hoolt.

Mission Network News – Sajad evangelistid kogunevad järgmisel nädalal kokku, kuid seekord mitte evangeeliumi kuulutamiseks vaid selleks, et osaleda evangelismi konverentsil, saada julgustatud ja värskendatud oma töö tegemiseks. Konverents kestab 10.-13.novembrini Portlandis, Oregoni osariigis. Seda viib läbi Järgmise Põlvkonna Allianss (Next Generation Alliance – NGA), mis on Luis Palau Assotsiatsiooni üks tööharudest.  NGA direktor, Tim Robnett, ütleb: „Me oleme selleks, et julgustada, varustada ja ühendada evangeliste, et jagada oma kogemusi, mida dr Palau ja kogu tema meeskond on viimase 40 aasta jooksul kogunud. Me tahame aidata neil inimestel võita rohkem inimesi Kristusele.“ NGA loodi 1998.aastal ning esimesel korral osales vaid 10 inimest, et  õppida Luis Palau meeskonna juhendamisel. Sellest peale on see töö kasvanud ning tavapäraselt osaleb sellel konverentsil üle 200 teenistuse. Innovaatiline Evangelismi Konverents on vaid üks NGA initsiatiividest, kuid see on väga oluline. Sellel konverentsil õpetatakse evangeliste 75 kuni 80 õpikoja kaudu ning Luis Palau ja teised tema teenistusest julgustavad evangeliste. Robnett ütleb: „See on julgustamiseks, osaduseks, õppeks ja veel üks asi, mis alati esile tuleb, on võrgustiku kujunemine – inimesed kohtuvad uute inimestega või uuendavad vanu sõprussuhteid, nad leiavad asju, mida saavad koos teha ja tulevad välja loominguliste ideedega, kuidas evangeeliumi kuulutada.“ NGA palve on, et Issand saaks julgustada oma sulaseid ning süütaks taas nende kire evangelismi töö jaoks. Samuti, et saaks loodud õiged kontaktid inimeste vahel, et nende teenistused saaksid efektiivsemaks.

Assist News – 30.-31. oktoobril kogunesid Ukrainas, Kiievis mitmelt poolt maailmast kokku kristlasest arstid, konverentsile ’Vaimsus ja meditsiin.’ Sellel 6. Rahvusvahelisel Kristlikul Meditsiini konverentsil osales kokku 400 arsti 30 riigist ning nad uurisid tänapäeval toimuvaid imesid ning pakkusid nende tõestamiseks vastavaid meditsiinilisi tõendeid. Konverents, mille korraldas Maailma Kristlike Arstide Võrgustik (World Christian Doctors Network), meelitas kohale arste ja meditsiiniala professionaale riikidest nagu Nigeeria, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik, kõikjalt endistelt nõukogude liidu aladelt ja isegi Fääri saartelt. Need olid inimesed, kes usuvad oma haigete patsientide eest palvetamisse – nende loal loomulikult. Kuid nad usuvad ka, et imed peaksid olema tõestatavad nii, et paljud neist tõid kaasa oma meditsiinilised andmed, mida oma kaaslastele avaldati ning kõigil oli võimalus esitada küsimusi. Konverentsi avapäeval, esitas Dr Irene Jacovou, Brisbane’st, Austraaliast, tõendeid ühe 64-aastase pensionipõlve pidava kooliõpetaja tervenemisest nahavähist, mispeale üks arst kuulajaskonnas küsis temalt: „Kas te olete isiklikult kogenud tervenemist oma elus?“ Austraaliast pärit arst tõi seepeale esile kolm imet, mida tema on kogenud. Ta rääkis, et on tervenenud kahte tüüpi vähist, kaasaarvatud rinnavähist ning kirjeldas seejärel kolmandat imet: „Ühel päeval ma kukkusin kokku ja mu süda seiskus, ma olin ’surnud’ 45 minutit,“ rääkis ta. „Aga juhtus ime, mind toodi tagasi elule ja juba väga lühikese aja pärast olin ma tagasi tööl, mu ajul ei olnud mitte kõige vähimatki kahjustust ning ma olin võimeline töötama edasi arstina.“ Konverentsi delegaate, kellest 60% olid ukrainlased, tervitas Lõuna-Koreast pärit kirurg, Dr Yoon-Seok Chae, kes on ühtlasi Maailma Kristlike Arstide Võrgustiku president. „Need samad imed ja tunnustähed, mis toimusid 2000 aastat tagasi, toimuvad ka täna,“ kinnitas ta oma kõnes. „Maailma Kristlike Arstide Võrgustik loodi selleks, et meditsiiniliselt analüüsida jumalikke tervenemisi, selgitada andmeid enne ja pärast tervenemist ning selle põhjal tunnistada, et Jumal on elav ja Piibel on autentne, ning selle kaudu ärata mitte üksnes uskmatuid vaid intellektuaalseid inimesi, kaasaarvatud meditsiini doktoreid ja ka teadlasi.“ Üks peakõnelejates oli Moldovast pärit rev. Dr Vitali Fishberg, kes hetkel töötab New York Citys. Tema kõneles teemal „Jumaliku tervenemise vaimulikud saladused.“ Ta rääkis: „Vaatamata meditsiini arengule, on paljud inimesed siiani kannatamas erinevate haiguste all. Nii palju on ravimatuid ja surmaga lõppevaid haigusi, isegi tundmatud haigused on laialt levinud. Kuid on üks viis, kuidas igasugune haigus võib saada ravitud … see on siis, kui sa kohtad Kõikvõimast Jumalat. Tema võib ravida igasugust haigust, mida teadus ja meditsiin ei suuda ravida.“ Kõigile meeldivaks osaks oli see, et nad said täiesti vabalt ülistada Jumalat, käsi tõsta ja plaksutada koos andeka Manmini ülistus grupiga Seoulist, Lõuna-Koreast. Paljude osavõtjate eest ka palvetati ning mitmed said kogeda isiklikku imet. Järgmisel aastal toimub see konverents Roomas, Itaalias.

Markuse 2:11-12 Jeesus ütles halvatule: „sinule ma ütlen: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju! Ja kohe tõusis too püsti, võttis oma kanderaami ja läks välja kõigi silma all, nii et kõik hämmastusid ja ülistasid Jumalat, öeldes: «Sellist asja pole me eluilmaski näinud!» Misjonäridest arstid ühel moslemi maal kirjutavad: „Hiljuti me kogesime midagi sellist, mis tõi selle kirjakoha meile meelde. Sündmused ei olnud just sellised, nagu selles kirjakohas, kuid see oli hämmastav sellegipoolest. 15-liikmeline grupp tuli haiglasse ravi saama. Nad juhtusid siin olema ramadani ajal, mis moslemi maailmas on paastu ja palve aeg. Igal päeval jagasid meie haigla vaimulikud nendega Koraani ja Piibli põhjal tõde Jeesusest ning iga päev jätkasid nad oma palve vaipadel põlvitamist allahi poole. Möödus palju päevi, kuni ühel päeval teatas nende grupi kõnemees, et nad olid jõudnud järeldusele, et Jeesus tõepoolest on Isand ja Päästja. Sõna otseses mõttes nad korjasid kõigi nähes oma vaibad üles ja lõpetasid oma paastu. Laenates Piiblist sõnu: „Sellist asja pole me eluilmaski näinud!“ Me oleme hämmingus, sest kui moslemid selles kultuuris siin ütlevad lahti oma usust ja pöörduvad Kristuse poole, võetakse seda otsust väga tõsiselt. Nad mõistavad nende potentsiaalsete tagajärgede tõsidust enese suhtes. Kõige vähim tulemus võib olla hüljatuse kogemine oma pere ja kogukonna poolt, kuid võimalik on ka füüsiline kahju ja surm. Nad tõepoolest peavad arvestama Jeesuse järgimise hinnaga. Tõsta üles need usklikud oma palves, kuna nad on nüüd tagasi oma perekondade juures.

Mission Network News – Venemaal hiljuti tutvustatud seaduseeelnõu ähvardab evangelismi teha peaaegu võimatuks. Seaduse konkreetset jõustumise kuupäeva ei ole teada antud, kuid see teeb evangelikaalidele muret. Bob Provost, assotsiatsioonist Slavic Gospel, ütleb: „Ainult need religioossed grupid, kes on olnud riigis registreeritud vähemalt 15 aastat, võivad olla seotud mingi evangeelse või misjoni tegevusega. Näiteks, ei oleks lubatud see, kui mõni Põhja-Ameerika kogudus saadaks oma noorte grupi Venemaale suvelaagri korraldamisele abiks (seda on ju tehtud varem väga palju) või muusikuid aitama evangeelses töös, see oleks keelatud.“ See seadus keelustaks ka kohalike koguduste misjoni tegevuse haiglates, lastekodudes ja vanadekodudes. Selle seadusega oleks lastel, ilma vanema või hooldaja loata, keelatud religioossetes tegevustes osaleda. Konkreetselt see osa sulgeks mitmed teenistuse võimalused. „Üks suurimaid evangeeliumi kuulutamise võimalusi, mis kogudustel täna on, tuleb jõulude ajal, kus nad saavad pidada jõuluüritusi ning kutsuda sellele ümbruskonna lapsi,“ selgitab Provost. „Sageli tulevad vanemad ja vanavanemad nendele üritustele lastega kaasa ning leiavad, et need valed, mida nad on meedia või koolide kaudu kuulnud evangeelsete kristlaste kohta, ei ole tõde.“ Lisaks eelnevatele piirangutele, keelab see seadus ka igasuguse ’materiaalse, sotsiaalse ja muude toetuste pakkumise,’ jättes keelatud tegevuste ulatuse täiesti lahtiseks. Kui see seadus jõustub, võib süüdimõistetut (vaeste toitmise eest, evangeeliumi jagamise eest lapsega, evangeeliumi kuulutamise eest lühiajalisel misjonireisil jne) oodata kuni 517 USD suurune trahv. Venemaa Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Liit (VEKBL) on reageerinud selle seaduse eelnõu lahtiste otsade absurdsuse peale, kuid tundub, et valitsus ei ole kuidagi vastanud sellele. Provost oletab, et see seadus võib olla Venemaa õigeusu kiriku kaitseks. „Minu jaoks on ilmne, et kui president Putin tuli võimule, pani ta valitsuse käe ortodoksi kiriku ümber, selleks et riiki ühendada. Seetõttu peetakse igat usku, mis tee peale ette sattub, ohuks ning ohu eemaldamiseks võetakse kasutusele abinõud.“ Vaatamata kõigele, on kogudus elamas Venemaal. „605 meest on eraldunud ning on valmis saama läkitatud misjonäridena kõikjale endise Nõukogude Liidu aladele ja me palvetame partnerite eest, kes aitaksid meil neid välja läkitada,“ räägib Provost. VEKBL on kutsunud kogudusi Venemaal üles palvetama ja paastuma, et need seaduseeelnõud ei läheks läbi. Palveta koos nendega.

Breaking Christian News – „Jumala armu ja halastuse tõttu – ja enam kui 200 000 vabatahtliku palvete tõttu – on toimunud hämmastav ime,“ rääkis David Bereit, kes on 40 Päeva Elu Eest (40 Days for Life) rahvuslik juht USAs. „Alates esimesest 40 Päeva Elu Eest kampaaniast, mis toimus 2004. aastal Bryan/College Stationis, Texases, kuni praegu kestva ettevõtmiseni, on teatatud vähemalt 2000 beebist, kelle elud said säästetud abordist,“ rääkis Bereit. „Kes teab, millise ime igaüks neist lastest toob maailma! Kaks tuhat last täidab vähemalt 80 klassitäit lapsi ning neist saaks 180 meeskonda jalgpallureid – ja samamoodi 180 meeskonna emad, naised, kes tunnevad rõõmu oma laste vaatamisest, kuidas nad jooksevad ja hüppavad ja hõiskavad – see on õnnistus, mida nad poleks saanud kogeda, kui nad oleks langenud valede ohvriks, mida sageli nimetatakse ’valikuks,’“ rääkis Bereit. Sageli on naise veenmiseks olnud vaja vaid seda, et ta näeb inimeste gruppi rahumeelselt seismas ja palvetamas ning ta loobub abordist. „Kui inimesed küsivad minult, et mida ma ütlema pean, kui ma sellest palve seisakust osa võtan, siis ma ütlen sageli – ainult palveta ning ära muretse selle pärast. Meil on lugematul hulgal lugusid naistest, kes loobusid abordist ja lahkusid sealt kliinikust, ilma, et keegi oleks talle sõnagi lausunud.“ Sageli on eriti suure mõjuga laste palved. „Alles möödunud nädalal ma kuulsin kahest väikesest tüdrukust, kes laulsid ’Jeesus mindki armastab’ ühel 40 Päeva Elu Eest üritusel,“ rääkis ta. „Nad laulsid ajal kui üks naine läks aborti tegema ning nägid siis, kuidas ta lahkus kliinikust pisarates, leidis rasedate nõustamise infonumbri ning helistas sinna abi saamiseks.“ 40 Päeva Elu Eest(www.40daysforlife.com) on suurim ja kõige kauem kestnud koordineeritud elu-pooldav mobilisatsioon ajaloos. Sellesügisene 40 päeva elu eest kampaania, mis algas 23.septembril, lõppeb 1.novembril. See toimub samaaegselt 212 USA linnas, 45 osariigis, viies Kanada provintsis ja Taanis, mille käigus toimub 40 päeva intensiivset palvet ja paastu abortide lõppemise eest, korraldatakse rahumeelseid palveseisakuid abordi kliinikute ees ja muid ettevõtmisi kogukondades.

Mission Network News – Scott Bessenecker on InterVarsity kristliku osaduse misjonitöö asedirektor. Selle aasta detsembris juhib ta nende misjoni konverentsi Urbana ’09 raames ettevõtmist nimega Poverty Tracks. ÜRO andmeil sureb iga päev näljaga seoses 25 000 inimest ning üle 963 miljoni inimese on alatoidetud kogu maailmas, UNICEFi andmeil kasutatakse igal aastal ära üle 2 miljoni lapse seksikaubanduses. Nende arvude taga on peamiselt üks põhjus – vaesus. „Vaesus toob esile vägivalda, inimkaubandust, lapstööjõu kasutamist, alatoitumust ja vastsündinute surmasid. Need on asjad, mis on vastandid Jumala Kuningriigile,“ rääkis Bessenecker. „Me tahame õpilasi haarata selle teemaga kaasa. Noortel on seda julgust, mobiilsust ja idealismi, et tuua muutust.“ Urbana ’09 fookuseks on teha üliõpilastest maailma muutjad. Seda tehakse erinevatel viisidel, kuid üks viisidest on see, et iga õpilane valib ühe konkreetse raja või fookuse, millega ta liitub terve nädala kestva konverentsi ajaks, St Louis’is, Missouris. Poverty Track on jagatud kolme eri fookuse vahel: rahvusvaheline vaesus, kohalik vaesus ja vaeste eest seismine (advokatuur). Bessenecker märgib: „Võimalus veeta aega mitme tuhande noorega, kes hoolivad vaesuse küsimustes misjoni vaatenurgast, on väga ainulaadne. Neid võimalusi pole just eriti palju, kus kogu Põhja-Ameerika üliõpilased tulevad kokku nii rohkearvuliselt ning kuulevad teemadel, mis on väga asjakohased koguduse misjoni seisukohalt ning vaesuse hävitamiseks.“ Õpilased ise saavad mitmetes asjades käed külge lüüa ning nad kuulevad praktikutelt, kes on ustavalt teeninud selles valdkonnas. Bessenecker on töötanud koos InterVarsityga mitmeid aastaid ning ta on põnevil, nähes sadu üliõpilasi toomas muutust nendes asjades. „Jeesus ja apostlid ning paljud pühad läbi ajaloo, olid noored, kui nad tegid mingis mõttes hullumeelseid asju, et tuua Kuningriik nendesse valupunktidesse,“ rääkis ta. „Ma arvan, et vaesus on üks neid valupunkte tänapäeval. Üliõpilased on suurepäraselt tormakad ja energiat täis, et tuua Kristust ja tema Kuningriiki nendesse meeleheitlikesse paikadesse maailmas.“ Urbana ’09 konverents toimub St Louis’is Missouris, 27.-31. detsembrini. See on mõeldud konkreetselt üliõpilastele, eriti neile, kes võtavad tõsiselt oma usku ja Kuningriiki.

Mission Network News – Kristluse vastased jõud saatsid Indias ühele koguduse juhile, kes ka õpetab inimestele kirjaoskust, tugeva hoiatuse. Grand Rapidsis Michiganis baseeruv Mission India, teatas, et nende Indias asuva partneri, Rakeshi, väike kirik põletati sel kuul äärmuslaste poolt maani maha. See vahejuhtum häirib kursusi, milles ainult ei õpetata kirjaoskamatuid lugema ja kirjutama, vaid ka kuidas jagada Jeesuse armastust. Miks on oluline osata lugeda ja kirjutada. Kirjaoskuse eksperdid usuvad, et 70% India rahvast on põhimõtteliselt kirjaoskamatu – see on kaks korda suurem arv kui ametlikud valitsuse andmed näitavad. Kui arvestada seda, et üle 740 miljoni inimese elavad maa paikades ja vaestes külades, kus nad teenivad keskmiselt 10 – 25 krooni päevas, siis ainus tee vaesusest välja on kirjaoskus. Mission India pakub kohalikele teenistuse partneritele, nagu Rakesh, väljaõpet ja materjale 21 India keeles. Täiskasvanute Kirjaoskuse programmi 52 nädala jooksul, kogunevad 30 õpilast 5 õhtut nädalas kaheks tunniks kokku. Vabatahtlikud õpetajad õpetavad neid õppekava kohaselt ning tutvustavad neile ka Jeesust Kristust. Peale aastast kirjaoskuse programmi lõpetavad umbes 80% neist õpilastest viienda klassi tasemel kirjaoskusega. Paljud lõpetajad teevad ka otsuse järgida Kristust, mis omakorda viib jüngerluse ja koguduste rajamise tööni. Palu Jumala kaitset Rakeshi üle ning et nad saaks uue kogunemise paiga kirjaoskuse kursuste jaoks.

Mission Network News – Indias surid tuhanded inimesed möödunud aastal lihtsalt seetõttu, et neil ei olnud õigeid riideid või tekki. Organisatsioon Global Action otsustas midagi selles suhtes ette võtta. Lars Dunberg, Global Actionist, ütleb: „Me püüame sel aastal varuda 10 000 tekki. Möödunud aastal üle 10 000 inimese suri külma tõttu ning sel aastal me püüame seda vältida. Nii, et me läheme nendesse küladesse, mille me oleme enne järgi uurinud ja me teame, kus on inimestel kõige suuremad vajadused.“Global Action alustas oma tekkide jagamise tööd mõned päevad tagasi. Paljud teki saanud inimestest, on vanemad inimesed ning nad tänasid meeskonda pisarsilmil. Meeskonnaga, kes käib tekke jagamas, on kaasas käinud Global Action India Lootuse Keskuse koor. See koor koosneb orbudest, kes on saanud muudetud Kristuse armastuse läbi. Dunberg räägib, et koor tõmbab väga kiiresti 200 kuni 300 inimest kuulama. Kui siis meeskond on saanud inimeste tähelepanu, jagatakse evangeeliumi sõnumit. Keegi India Lootuse Keskusest tõuseb üles, et jagada sõnumit ja selgitada, et nad jagavad tekke, kuna nad armastavad inimesi armastusega, mis tuleb Kristuselt. Dunberg ütleb: „Nii, et nendega jagatakse evangeeliumi mitte ründaval viisil (kõik need inimesed on hindud või moslemid). Siis nad kuulevad, et me oleme tulnud jagama seda armastust nendega andes neile teki ja sellel ei ole mingit muud tagamõtet.“ Meeskonnad käivad küladest küladesse kahe nädala kaupa kuni jaanuarini. Peamiselt koosnevad need vabatahtlikest, kes on tulnud USAst, Suurbritanniast ja Rootsist. Nad jagavad tekke ja külastavad India Lootuse keskust, kohtudes sealsete orbudega ning kuuldes lugusid sellest, kuidas Issand on muutnud nende elusid.

Mission Network News – Haiti inimesed kogevad, kuidas toidu hinnad tõusevad ning nad ei suuda enam oma lastele võimaldada sellist hariduse kvaliteeti kui varem. Isegi see seitse protsenti sissetulekust, mida perekonnad maksavad odavamates koolides, on saanud liiga suureks summaks. Sageli peab perekond valima, kas lapsed saavad süüa või hariduse. Lapsed kasvavad üles tööd tehes, et oma peret toetada, kuid ilma hariduseta ei saa nad seda teha. Vanemad soovivad väga, et nende lastel oleks seda, mida neil polnud, kuid neil tuleb teha raske valik toidu ja hariduse vahel. Ja seepärast see tsükkel jätkub. Haiti valitsuse andmeil on taoline stsenaarium neil väga tüüpiline, isegi kui toiduvarud on suhteliselt stabiilsed hetkel. See vaesuse suletud ring tundub lõputu selles lääne poolkera kõige vaesemas riigis ning kus 48% rahvastikust on alatoidetud. Bright Hope International on teinud tööd selle nimel, et seda vaesuse ringi lõpetada, kohalike koguduste kaudu. Nad on rajanud 17 kogudust koos koolidega, et jõuda lasteni evangeeliumi ja haridusega. Kuid Bright Hope on leidnud, et paljud vanemad ei suuda võimaldada nii toitu kui haridust. Kui nad ohverdavad toidu arvelt laste hariduse jaoks, siis on lastel väga harva piisavalt toitaineid, et see toidaks nende ajusid või kontsentratsiooni – mis on väga oluline, kuna 78 õpilasega klassis, kus on vaid üks õpetaja, peab kontsentratsioon olema maksimaalsel tasemel. Nende töö kannatab ning üsna pea on nad maha jäänud. Kuid selle allakäigu spiraali peatamiseks on Bright Hope loonud kolme faasilise kampaania. See on selleks, et varustada inimesi füüsiliselt, majanduslikult ja vaimulikult nendes 17 kogukonnas, kus Bright Hope on juba tegutsemas. Craig Dyer, Bright Hope’ist, ütleb, et kampaania on selleks, et inimesed tuleksid neile appi. “Esimene faas on toita lapsi, siis teine faas on varustada koole ja kogudusi materjalide ja Piiblitega ja kolmas faas on mikro-laenude programm, mida me oleme viinud läbi veidi üle aasta ja see on olnud väga edukas. Nüüd me tahame selle viia 17 kogukonda ja näha rohkem perekondi olemas võimelised kandma hoolt oma vajaduste eest, et nad võiks lõpuks ise neid toitmise programme kanda.“ Nende kolme faasi saavutamiseks, töötab Bright Hope kohalike koguduste kaudu, mis on juba rajatud. Dyer ütleb: „Vaesus ei ole ainult füüsiline või finantsiline olukord: see on ka vaimulik. Selletõttu oleme me valinud töötada kohalike koguduste kaudu. See on võimas segu, mis muudab inimeste füüsilisi vajadusi täna, majanduslikke vajadusi homme ja kogu nende igavikku Kristuse tundmise kaudu.“ Finantsiline abi on muidugi oodatud lääne koguduselt kuid ääretult oluline on ka palve. Palveta, et Haiti lapsed saaks piisavalt toitu, et nad võiksid tervena koolis käia ning saada hariduse ja Jumala Sõna tundmise. Palveta ka Haiti koguduse eest, et nad võiksid särada valgena nende väljakutsete keskel, isegi vaimuliku sõjapidamise keskel.

Breaking Christian News – 74-aastane Dr Harvey Riley, on olnud Morija Mäe Misjoni Baptisti koguduse pastor nüüdseks 53 aastat ning tänulikud koguduse liikmed on tähistamas tema teenistuse viite aastakümmet Palm Bays, Floridas. Ajaleht Florida Today teatab, et mitte ainult kogudus pole Riley panust tunnustamas, vaid terve kogukond. Nad näitavad seda sellega, et andsid kiriku esisele tänavale Adams Street asemel nimeks Dr. Harvey Riley Street. Artikli andmeil oli nii, et kui Riley kunagi sinna naabruskonda elama asus, kartsid sealsed elanikud oma kodudest välja minna narkokaubanduse ja vägivalla tõttu. Kuid tema kogudusest sai abiline igas raskuses. Riley hakkas tegema koostööd kohaliku politsei, advokaadi bürooga ja linnaametnikega. Koos puhastasid nad tänavad narkokaubitsejatest, seadsid üles naabrivalve programmid ja kutsusid ümbruskonna lapsed kogudusse, päästes sellega mitme noore elu tänavatelt või isegi vanglast. Riley ütleb: „Oma teenistuse alguses olin ma mõnede suurte mõtlejate juhtimise all. Nemad kujundasid mu mõtlemist selles osas, et kus tahes kogukonnas sa elad, sul tuleb püüda kujundada seda kogukonda nii, nagu sa teeksid oma enda kodule. Ma usun, et meie naabruskond peaks olema paik, kus me saame elada vaikselt, viisakalt ja turvaliselt.“ James Blount, kes teenib kogudust koos Rileyga, ütles: „Keegi ei vääriks seda rohkem kui pastor Riley. Ta on andnud oma elu, selleks et igasuguse tausta ja päritoluga inimesed annaksid oma parima ühiskonna heaks. Ta on andnud ennast väsimatult ja seda on võimatu kirjeldada. Nii, et me austame teda selle eest, kes ta on ja kelleks ta motiveerib inimesi saama.“ Palm Bay politseiülem, William Berger, kes on töötanud koos Rileyga selle piirkonna korda seadmisel, nõustus. „Tänavatele saab nime anda inimeste järgi, kes tõusevad esile millegi pooles ja nii on pastor Rileyga. Ta on olnud nii vaimulik juht kui ka tugev ja püsiv kogukonda juhtiv valgus. Tema väärib seda austust igati.“ Riley ja teised teavad, et tööd on veel teha palju Morija Mäge ümbritsevas kogukonnas, sest seal on jätkuvalt vaesust ja kuritegevust. Kuid ta on valmis jätkama selle tööga. Riley ütleb: „Siiani tehtud töö on vaid puudutanud pealispinda.“ Ta lisas, et plaanib jätkata ’hingede päästmist ja sõprade leidmist’ kogukonna arendamise ja partnersuhete kaudu, mis toetavad tugevaid perekonna väärtusi ja lapsi.

Mission Network News – On olemas grupp inimesi, kes sageli ei kuule evangeeliumi, mitte selletõttu, et nad ei saa minna kirikusse. Vaid sellepärast, et kristlased ei tea, kuidas nendega evangeeliumi jagada. Need on inimesed, kes elavad Downi sündroomiga. Mitmel pool USAs peeti oktoobri kuus ettevõtmisi, et teavitada inimesi Downi sündroomist. Paul Von Tobel, Shepherds Ministries, vaimuliku elu tööharu juht, ütles: „Me näeme neid inimesi kui suurimat evangeliseerimata inimgruppi Ühendriikides. Nii palju on inimesi Downi sündroomiga ja perekondi, kes on nendega seotud – kokku 400 000 inimest ja nende perekonnad.“ Paljud ei jaga Kristust Downi sündroomiga inimestele, sest üldlevinud väärarvamus on, et nad ei saa aru. Kuid Von Tobel ütleb, et kui välja arvata kõige tõsisemad juhtumid, siis enamik mõistab Kristuse ohvrit ja võtab tema oma Päästjana vastu. „Selles on palju segadust, kuidas jagada nende inimestega evangeeliumi, kuidas teha see piisavalt lihtsaks ja selgeks, et nad mõistaksid seda ja me võiks neid juhtida Issanda juurde. Me tahame kogudusi aidata jagada evangeeliumi nendega,“ rääkis Von Tobel. Üks viis, kuidas Shepherds teenistus julgustab kristlasi seda tegema, on ’toetada neid inimesi, et nad jõuaksid oma täispotentsiaalini.“ Hetkel on Shepherds välja töötamas LifeCouch (elu treener) programmi, et seda teha. Selle programmi kaudu leitakse puudega inimesele paariline, kes tahab aidata ja saada teadlikumaks Downi sündroomist. Sellest inimesest saab vaimulik mentor, kes aitab siis teist minna lähemale Kristusele ja sügavamale oma usus. http://www.shepherdsministries.org/

CBN News – Üks vene ortodoksi kiriku preestritest on käimas Moskva klubides. Ta ei tee seda muusika pärast, vaid sõnumi pärast, mida ta kannab. Isa Sergei Rybko paistab silma nagu sidemes pöial, Moskva hard-core punk rokkarite hulgas. Bändi esinemiste vahepeal võtab ta mikrofoni ja jutlustab. Tema sõnum noortele sel õhtul, kui CBN uudised olid temaga, oli see, et ’kõik on üksi, kuni nad leiavad Jumala.’ See on raske kuulajaskond, kellele rääkida. Aga kui ta on lõpetanud rääkimise, astuvad mitmed inimesed tema juurde, et kuulda rohkem. Näiteks üks lauljatest, kes on lapseootel noor naine. „Sellel sõnumil on kahtlemata mõju minu ja meie bändi üle,“ ütles ta. Sergei püüab luua nende punk rokkaritega kontakti, rääkides neile, et ka tema ise oli kunagi mässaja, 30 aastat tagasi oli ta nõukogude kommunismi vastane, anarhist ja hippi. Ta selgitas: „Kui see, mida ma räägin, muudab kedagi ja toob neid Jumalale lähemale, siis on see edukas õhtu.“ Sergei ortodoksi kirik asub Moskva ühes äärelinnas. Ta lubab punk-rokkaritel seal bändi proove teha. „Minu ülesanne preestrina, on tuua Kristuse valgust kõige pimedamatesse keldritesse,“ ütles ta. Nii, et ta jätkab käimist Moskva klubides, uskudes, et kui tema seda ei tee, ei tee seda keegi.

Charisma online – Peale 50 teenistusaastat, pidas saksa evangelist Reinhard Bonnke möödunud nädalavahetusel suurejoonelist evangeelset üritust USAs. Firestorm USA sündmust peeti reedel ja laupäeval Dallases, ning sellel osalesid Christ for All Nations (Kristus kõigile rahvastele) asutaja Reinhard Bonnke, tema kaasevangelist Daniel Kolenda, Jentezen Franklin ja kristlik bänd Delirious. Bonnke, kes saab järgmisel aastal 70, on kõige enam tuntud suurte krusaadide pidamises kogu Aafrikas, kus tema teenistus on näinud hinnatavalt 52 miljoni inimese pöördumist viimase kümne aasta jooksul. Kuid Bonnke ütleb, et on kogenud Jumala juhtimist ’teenida Ameerikat vastu,’ sest see on aastaid aidanud finantseerida CfaNi krusaade. „Nad on ustavalt külvanud evangeeliumi töösse mujal maailmas, ma usun et nüüd on aeg, kus nad saavad lõigata sellest, mida nad on külvanud,“ rääkis ta. Bonnke usub, et Jumal on ’valmistumas päästma valla Ameerika peale enneolematu päästmiste ja imede puhangu ning Püha Vaimu ülekanded, mida me oleme näinud oma krusaadidel Aafrikas.“ Selle sündmuse sihtmärgiks olid eelkõige noored, „Ma usun, et Issand süütab tule noorte südametes,“ ütles Bonnke, „ja need leegid pahvatavad üheks suureks tulemölluks, mis mõjutab kogu maad Jumala Kuningriigi kasuks.“ Bonnke ütles, et tema visioon jääb Aafrika suunas, kuid see on ’laienemas.’ Sarnaseid Firestorm üritusi on plaanitud 2010 aastal veel Atlantas, New Yorkis ja Los Angeleses.

Inspire magzasine – Vaid 18 kuud peale Worship The Rock interneti kogukonna loomist, on sellel juba üle 5000 liikme. Worship The Rock on interneti kogukond, mis on mõeldud tänasele ülistusjuhtide põlvkonnale. Selle lehekülje looja, Phil Williams, pani weebilehe üles 2008.aastal, et aidata ülistusjuhtidel jagada praktilisi nõuandeid ja vaimulikke teemasid, kuid leidis peagi et selle lehe ulatus on palju laiem. Lisaks sellele, et muusikakirjutajaid omavahel tutvustada, et nad saaks oma loomingut esitleda, arutleda teoloogiliste küsimuste üle ja saada tagasisidet teistelt tänapäeva psalmistidelt, avas see veebileht hiljuti oma ülistusjuhtide tööpakkumiste paneeli, kus on loetelu vabadest kohtadest ülistusteenistuses. See annab neile inimestele võimaluse saada elukutse, mis on nende südame igatsuse kohane. Sellel kogukonnal on liikmeid Inglismaalt, Lõuna-Aafrikast, Singapurist, Austraaliast, Ameerikast jm. Worship The Rock aktiivsed liikmed on lehele üles pannud üle tuhande video ja üle 6000 foto. http://www.worshiptherock.com/

Mission Network News – Jaapanis on kasvamas enesetappude hulk. USA Today andmeil võttis ainuüksi möödunud aastal eneselt elu ligi 34 000 inimest. Vaid üks kord on see arv olnud kõrgem Jaapani ajaloos ning sellega on Jaapan enesetappude taseme poolest maailmas 9. kohal. See on olnud nii viimased 10 aastat, mil Jaapani majandus on nõrgenenud ning langenud allapoole. Alates 1998.aastast, on igal aastal olnud üle 30 000 enesetapu, teatas ajaleht Japan Times. Takeshi Takazawa, kes töötab organisatsiooniga Asian Access (A2), ütles et sellele aitavad kaasa kaks põhilist faktorit. „See näitab põhimõtteliselt seda lootusetust. Nad arvavad, et enda tapmine on parem, kui elu jätkamine, nii et nad lihtsalt annavad alla,“ rääkis ta. Samuti tunnevad paljud end isoleerituna, et neil pole kellegagi rääkida ega kedagi, kes toetaks neid. Asian Access püüab Jaapanis seda arvu pöörata ümber. Takazawa ütles, et kogudus Jaapanis peab minema välja oma kogukonda, selle asemel et oodata lootusetuses olevaid inimesi tulemas koputama kiriku uksele. Me julgustame jaapani pastoreid saama tõeliseks sillaks neile inimestele, kes vajavad meeleheitlikult Kristuse lootust ja päästet,“ rääkis ta. Üks viisidest, kuidas nad seda tegid, oli see, et nad saatsid mitmed pastorid Ameerikasse. Seal nad külastasid mitmeid linnu pastorite ’visiooni tuuri’ käigus ning neil oli väga viljakas aeg seal. Nad käisid Portlandis Oregoni osariigis, Seattle’s Washingtoni osariigis ja Vancouveris British Columbias, Canadas. Takazawa ütles, et Seattle piirkond on üks kõige vähem evangeliseeritud piirkondadest Ühendriikides, seetõttu said pastorid näha erinevaid mudeleid ja lähenemisviise, mida seal kasutati ning ühiselt õpiti, kuidas neid kasutada Jaapanis. Pastorid mõistsid, et kaks peamist küsimust, millega neil tuleb Jaapanis tegeleda, on „Esiteks: kogudus vajab kõrvu, et kuulda ühiskonda. Vastus on alati Jeesus Kristus, aga millist küsimust nad küsivad?“ rääkis Takazawa. Teiseks said nad teadlikuks mitmes paigas asuva kiriku vajalikkusest. Selle asemel, et pidada kirikut ühes asukohas, peab kirik minema välja otsima ja laskma inimestel saada kontakti sügavamal viisil. Palveta koguduse eest Jaapanis, kui nad püüavad jõuda kadunud ja lootusetute inimesteni. Palveta, et nad jõuaksid inimesteni enne, kui nad tunnevad vajadust oma elu lõpetada.

Mission Network News – Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) leiavad lapsed ennast tänavatelt väga erinevatel põhjustel. Et karmides tingimustes ellu jääda, liituvad paljud neist tänava jõukudega. Every Child (Iga Laps - ECM) Teenistuse abil, saavad need tänavalapsed uue võimaluse. Loetelu põhjustest, miks saavad Kongo lastest tänavalapsed, on pikk: neid on süüdistatud nõiduses; neid süüdistatakse oma vanemate probleemides; kodus on liiga palju inimesi aga pole piisavalt toitu; nende vanemad surid AIDSi, Ebolasse või mõnda muusse haigusesse; mõnikord visatakse lapsed välja lihtsalt seetõttu, et neid ei taheta enam. Mistahes on see põhjus, hulguvad üksildased lapsed KDV tänavatel ilma peavarju ja põhilise hoolekandeta. 2001.aastal hakkas ECM teenima tänavalapsi, peamiselt poisse, ühel populaarsel turul Kinshasas. Nad korraldavad neile piibliõpet, poisid saavad riideid ja kaks korda nädalas süüa. Kuid ECM pakub neile lastele ka elukutse õpet, et aidata lastel tänavalt ära saada ning ennast üleval pidada. Esimesed kaks last lõpetasid programmi 2004.aastal; nad leidsid tööd ning on nüüd tänavatelt ära. Üks noor tüdruk avab peagi oma õmblustöökoja. Ida Munanga lõpetas hiljuti rätsepa väljaõppe ECM programmi järgi. Neid õpetatakse looma ja valmistama riideid, ilma lõigeteta, kasutades ainult mõõtusid, mis kliendilt on võetud. Järgmise aasta jooksul töötab Munanga koos teiste õpilastega, et õppida oma äri ülevalpidamist ja kuidas tegeleda rahaasjadega. Peale aastast väljaõpet, on nad omapead. Ida Munanga oli olnud üks suurest hulgast Kongo tänavalastest, peale seda, kui oli kaotanud oma mõlemad vanemad AIDSile. ECM töölised kutsusid ta kord tänavalaste osadusse ning kuulnud tunnistusi endistelt tänavalastelt, andis Munanga oma südame Kristusele. ECM tutvustas talle uut eluviisi, mille tõttu on ta võimeline saama uue identiteedi.

Charisma online – Nigeeria päritolu nelipühi jutlustaja, kes sai oma esimese kingapaari 9-aastasena, on missioonil jagada 10 miljonit kingapaari vaestele lastele kõikjal maailmas. Oma Charlotte’s, Põhja-Carolinas baseeruva teenistuse, Samaritan’s Feet, kaudu, on Manny Ohonme jaganud ligi 1 miljon kingapaari rohkem kui 40 riigis, ning need kingad on tulnud annetustena firmadelt nagu Nike, Adidas ja Crocs. Käesoleva aasta veebruaris annetas ’Kmart’ kaubanduskett tema teenistusele 1 miljon kingapaari oma Protégé kollektsioonist, mille loojaks on New York Knicks’i mängija, Al Harrington. Nüüd on Samaritan’s Feet teenistusega asunud koostööd tegema Detroit Pistons meeskond, et anda ära 1000 paari kingi ja sokke nende piirkonna abivajavatele lastele. Terve Detroit Pistons korvpalli meeskond oli ise selle kampaaniaga kaasas, see oli osa NBA ’teenimise nädalast’, kus meeskonnad annavad ühe päeva kogukonna teenimiseks. Selle ettevõtmise läbiviija, Dennis Sampier, ütles: „Põhivajadused on oluline osa Pistons Care missioonist nendel majanduslikult rasketel aegadel. Koostöö tegemine Samaritan’s Feet ettevõtmisega, läheb kokku meie tegemistega ning see annab tuhandele Detroiti piirkonna lapsele võimaluse saada uue kingapaari ja sokid.“ Ohonme ütleb, et kuigi paljud Samaritan’s Feet toetajad ei ole kristlikud organisatsioonid, on kingade jagamine siiski kogetav viis, kuidas jagada Kristuse armastust. Iga kingapaari andmisega, pesevad vabatahtlikud kingapaari saaja jalgu ja võiavad neid õliga, märgina alandlikkusest ja teenimisest, rääkis Ohonme. „Me küsime neilt nende nime ja küsime, mis on nende unistused,“ rääkis Ohonme, kes on Assemblies of God vaimulik. „Me küsime neilt ka, mis on kõige hullem asi, mis sinuga on juhtunud ja räägime isikust, kes võib aidata tervendada minevikku ja kelle käes on tema tulevik. Nii me saame neid lapsi teenida.“ Möödunud aastal, kui Samaritan’s Feet andis Burundis välja 10 000 kingapaari, siis selle riigi president, Pierre Nkurunziza ise, põlvitas maha ja pesi laste jalgu ja andis neile uue paari kingasid. Ohonme rääkis, et selle aasta alguses, liitus nendega Californias, San Bernardino linnapea, Patric J. Morris ja pesi kodutute jalgu ning jagas kingi. Ohonme ütleb, et lihtne kingapaar muutis tema enda elu. 9-aastasena sai ta oma esimesed kingad ühelt misjonärilt oma sünnimaal, Nigeerias. Siis hakkas ta nende tennistega mängima korvpalli ning sai oma keskkooli meeskonda sisse. Peale keskkooli lõppu, pakuti talle stipendiumi mängida korvpalli Põhja Dakota Ülikoolis, kus ta omandas ka bakalaureuse ja magistri kraadi. „Ma usun, et sõnad on võimsad,“ ütles Ohonme. „Sõnad, mis on segatud Jumala võidmisega, võivad esile tuua sellise lootuse. See inimene, kes andis minule selle kingapaari, ütles mulle vaid seda, et ma unistaksin.“ Peale eduka karjääri alustamist ühe tarkvara firma juhatajana, koges ta Jumala juhtimist alustada teenistusega, mis annaks abivajajatele kingasid. See oli siis, kui ta külastas Aafrikat 1997.aastal. 2003. aastal asutas ta koos oma naisega organisatsiooni Samaritan’s Feet, kuid ta ütleb, et teenistuse esimesed neli aastat olid rasked ja ohvriterohked. Kingade annetusi tuli sisse vaid nii vähe, et need mahtusid kõik Ohonme koju ja garaa˛i. „Jumal alandas meid sinnamaani, kus me mõtlesime: Kus sa Jumal oled? Me ütlesime jah. Mis toimub?“ rääkis ta. Kuid 2007.aasta oli pöördekoht. Sel aastal me otsustasime küsida Indiana Ülikooli-Purdue Ülikooli korvpalli meeskonna treenerilt, Ron Hunterilt, et ta korraldaks ühe mängu, kus meeskonnad mängiksid ilma jalatsiteta, et koguda 40 000 kingapaari vaestele lastele. Hunter oli nõus ja 2008.aasta jaanuaris toimunud mäng, mis kanti üle ESPN kanalil üle kogu riigi, kogus 110 000 kingapaari. See viis edasi intervjuudeni ja muu avaliku tähelepanuni, mis omakorda tõid uusi annetusi. Sellest peale, on neile annetatud laohooneid Charlottes, San Bernardinos ja Indianapolises, kus on ootamas umbes 600 000 kingapaari, mida tuleb viia üle kogu maailma. Sel aastal on teenistusel plaanis veel jagada 100 000 paari Lõuna-Aafrikas ja teine 100 000 Burundis. Ohonme ütleb, et nii väikesed kui suured grupid – kaasaarvatud skautide kui gaidide grupid, eelkooliealiste laste emade grupid jne – koguvad kingi, mida ära anda. Nüüd on suuremaks küsimuseks muutumas muidugi kohaletoimetamise kulud. Hiljuti arendasid nad välja ka selleks süsteemi, et inimesed saavad neile sõnumit saates annetada raha kingade kohaletoimetamiseks. Kuid Ohonme ütleb, et lõppkokkuvõttes ei ole nende teenistus ainult kingadest. „Jalatsid on vaid see konks või sööt,“ ütles ta. „Kingad ju kuluvad ära, aga neid kingi üle andes toimub üks vaimulik ülekanne .. mida me loodame, et need lapsed ei unusta kunagi. Ja sellest kogu see asi ongi.“

Charisma online – Kaks abielupaari USAs, on viimas evangeeliumi, sõna ostes mõttes, tänavatele. Bill ja Danyal James ning Deanna ja Dave Chaffee, müüsid oma kodud maha Portlandis, Oregonis, 2008.aasta oktoobris ning on alates sellest reisinud ringi oma haagiskodudega kogu riigis, peatudes seal, kuhu Püha Vaim neid juhib, et kuulutada evangeeliumi linna tänavatel, kirikutes, koolides ja noorte vanglates. Nende teenistuse nimi on Kristuse Agendid (Agents for Christ – agentsforchrist.org) ning nad ütlevad, et neid sunnib edasi minema kirg võita kadunuid ning näha Jumala väge inimesi muutmas. „Paljud inimesed ei tule kirikusse, nii et meil tuleb viia kirik nendeni,“ ütles Dave Chaffee. Abielupaarid – kes elavad oma kodude müümise tulust, annetustest ja evangeelse kirjanduse müügist, mida nad müüvad veebilehe gottracts.com, kaudu – reisivad koos oma nelja lapsega, kes on vanuses 7 kuni 12. Nad ütlevad, et on näinud Jumalat tegemas hämmastavaid asju. Deanna Chaffee ütleb, et Fresno’s, Californias, ühes kolled˛is, võttis üks endine jõugu liige Kristuse vastu, peale seda, kui ta oli tõlgendanud unenäo, mida see naine oli korduvalt näinud. Key Westis, Floridas, andis üks noor wicca-usuline naine oma elu Kristusele palveteenistusel, mida nad pidasid ühel laeval mere peal. Paaride kodukoguduse Calvary Chapel Southeast, pastor, Doug Snow, ütles: „Sõnakuulelikuna Jumala kutsumisele, on Kristuse Agendid puudutanud paljude inimeste elusid ja inspireerinud teisi võtma julgeid ususamme Kristusele. Me oleme näinud Apostlite tegude raamatut lahti rullumas oma silme ees.“ Lisaks oma tänavateenistusele, õpetavad nad ka kogudustes inimestele evangelismi tööd ning oma teenistuse ühe osa IMPACT kaudu, räägivad nad noortele narkootikumide tarvitamise ohtudest. „Meie eesmärk on tuua ilmsiks maailma valed ning mõjutada neid tõega,“ ütles Bill James, kes ütleb, et tema enda vabanemine narkootikumide, alkoholi ja pornograafia sõltuvusest, viisid teda lõpuks teenistuse juurde. Ta oli salajane narkodiiler ja tavaline kirikuskäija oma viie aastase sõltuvusperioodi jooksul. James ütles, et kui ta oli oma kõige madalamas kohas, käskis Jumal tal tunnistada oma pattu oma naisele, pastorile ja ülemusele. „Ma tegin seda ja esmakordselt oma elus, ma sain vabaks,“ rääkis ta. Peale aastast Teen Challenge rehabilitatsiooni programmi, astus ta Berea Piiblikooli ning lõpetas selle 2006.aastal. Koos oma naise ja naise õe pere, Deanna ja Dave Chafee’ga, alustas James evangelismi teenistust oma koguduses, millest hiljem kasvas välja täisajaline kutsumus. „Jumal ütles mulle, et ta kutsub mind misjonärina sellele maale,“ ütles Bill James, „aga ma pidin ootama, et ta räägiks seda mu naisele.“ Nad ütlevad, et jätkavad teenimist, kuni Jumal avab uksi. „Inimesed vajavad Jeesust“ ütles Dave Chaffee, „ja selles on meie süda.“

Gospel for Asia – Jumal saab kasutada erinevaid olukordi, et tõmmata inimesi enda ligi. Ühe mehe jaoks, kes oli pühendunud oma traditsioonilisele religioonile, oli vaja väga dramaatilist kogemust, et panna oma usk Kristusele. Tema pere elab Lõuna Aasia mägistel aladel, kus hingematva looduse ilu taga peitub tohutu vaimulik vajadus. Mahiti pere sai kogeda evangeeliumi tõde juba enne tema dramaatilist kogemust. Evangeelium Aasiale misjonär, Sabal Dutta ja tema pere, üürisid Mahiti käest maja ning nad kuulsid, et Mahiti ema oli voodihaige. Külastades seda valudesolevat ema, jagasid nad evangeeliumi ja palvetasid tervenemise eest – Issand puudutas seda naist ja tegi ta täiesti terveks! Mahiti pereliikmed avasid oma südame Kristusele, kuid Mahit ise jätkas oma ebajumalate kummardamist ning ütles, et usub Kristust ainult siis, kui ta teeb ime tema elus. Siis ühel päeval, kui ta oli sõitmas oma mootorrattaga, kukkus Mahit sellega järsku vastutuleva bussi ees. Ta hüüdis: „Kuningas Jeesus! Päästa mind!“ Mahit tundis, kuidas üks tema jalg jäi bussi ratta alla, aga kui ta pärast kontrollis, leidis ta üllatusega, et kõik oli korras ja tal ei olnud mingisugust vigastust. Sellest päevast alates hakkas ta uskuma Jeesust.

Billy Graham Evangelistic Association – Neljapäeval, 15.oktoobril, saabus Franklin Graham Hiinasse, Bekingisse. See osa tema reisist järgnes kordaläinud külastusele Korea Demokraatlikusse Rahvavabariiki. Bekingis võttis teda vastu proua Guo Wei, kes on riigi valitsuse religiooniasjade rahvusvaheliste suhete osakonna direktor. Peale proua Guo tänamist, ütles Franklin: „Hiinasse tulek, on nagu koju saabumine,“ viidates sellele, et tema ema Ruth Bell Graham, sündis sellel maal, ning tema vanaisa Dr L. Nelson Bell, veetis 25 aastat kirurgina Jiangsu provintsis. Reede, 16.oktoobri hommikul, kohtus Franklin kindral Wang Zuo An’iga, kes on Hiina Rahvavabariigi valitsuse religiooniasjade osakonna direktor. Wang Zuo An ütles Grahamile, et nende perekonna pikaajaline pühendumine ja armastus nende maa vastu on panustanud kasvava sõprussideme loomisesse Hiina ja Ameerika Ühendriikide vahel. Nii Franklin, kui ka äsja ametisse nimetatud kindral Wang ütlesid, et ootavad veelgi lähedasemate sidemete ehitamist ning lubasid vastastikust koostööd, mis aitaks edendada tugevamat suhet kahe riigi vahel. Kindral Wang ütles, et ta sündis Jiangsu provintsis, kus ka Franklini ema, Ruth Bell Graham oli sündinud, ning kus tema vanaisa Bell, töötas 25 aastat. Ta väljendas ka oma lugupidamist selle suhtes, kuidas Franklini isa Billy Graham edendas sõprust Hiina ja Ühendriikide vahel. Kindral Wang ütles: „Ma usun, et ka sinu pingutuste läbi saab meie riikide vahel esile tulema vastastikune mõistmine ja sõprus.“ Franklin andis edasi oma isiklikud õnnitlused kindral Wangile tema hiljutise ametisse seadmise puhul ning andis edasi ka oma isa õnnitlused. Ta lisas, et on väga tänulik tugeva suhte ja hea koostöö eest religiooniasjade nõukogu ja BGEA ja Samaarlase Kukru vahel. „Me täname Jumalat kõige eest, mis ta on teinud,“ ütles Franklin. „Kristlasest vaimulikuna, tahan ma, et inimesed kõikjal teaksid Jumala armastusest enese suhtes ning ma tahan, et inimesed teaksid, kuidas nad võiksid omada suhet Jumalaga tema poja Jeesuse Kristuse kaudu.“ Franklin rääkis kindral Wangile, et tema töö on äärmiselt oluline, eriti miljonite hiinlaste jaoks, kes on usklikud. „Me julgustame inimesi kõikjal palvetama teie eest, et Jumal annaks teile tarkust teie vastutusalal.“ Ta lisas: „See on oluline, et me ehitame jätkuvalt sildasid meie kahe riigi vahel. Me tahame olla head naabrid, head sõbrad ja me töötame selle suunas.“ Enne kohtumist kindral Wangiga, kohtus Franklin ka hiljuti ametisse seatud Ühendriikide suursaadikuga Hiinas, Jon Huntsmaniga, tema residentsis. Laupäeval, 17.oktoobril osales Franklin Graham Hiinas suuruselt teise koguduse, Baodingi Peeteli koguduse väljaõppe keskuse sissepühitsemise tseremoonial, kuhu oli kogunenud mitu tuhat inimest. Rahvas kiitis väga valjuhäälselt heaks Franklini kuulutuse tseremoonia käigus, kui ta ütles: „Minu palve on, et siin saab olema noori mehi ja naisi, kes lahkuvad sellest väljaõppe keskusest ning lähevad kõikjale Hiinasse ja kogu ülejäänud Aasiasse kuulutama Jeesuse Kristuse evangeeliumi.“ Pühapäeval, 18. oktoobril jätkas Graham oma perekonna pärandit, jagades Jumala Sõna ja armastust Hiina rahvaga, Baodingi Peeteli koguduses. Rahvast oli kohal umbes 10 000 ning Franklin kutsus paljusid veel üles usaldama oma elu Jeesusele Kristusele. Sellele kutsele vastas üle 1000 inimese. Peale eestpalvet said inimesed vajalikku kirjandust, mis aitaks neil oma usus kasvada ning Franklin lõpetas oma osa sõnadega: „Pea nüüd alati meeles – Jumal armastab sind. Temale saagu au!“

Christ for all Nations – Evangelist Daniel Kolenda kirjutab Nigeeriast, Afikpost: „Meie krusaadi direktor kummardus minu poole ja ütles: „See on tõeline Aafrika“. Ta rääkis mulle, et üks Aafrika evangelist tuli hiljuti siia, aga kui ta nägi siinseid elamistingimusi, siis pööras ta ringi ja läks minema. Afikpo on metsik ja karm, kõik on toores ja orgaaniline – kaasaarvatud Jumala vägi, mis siin toimib. Neljapäeva õhtul oli rahvast kaks korda rohkem kui eelmisel õhtul, kokku umbes 125 000 inimest … ja see oli alles teine krusaadi õhtu. Ma kuulutasin selge evangeelse sõnumi ning kutsusin inimesi üles hüüdma appi seda nime, mis on meile antud päästeks … Jeesus! Sellel ebajumalaid kummardaval maal me nägime, kuidas paljud inimesed tõid oma ebajumalad, amuletid ja muud nõidusega seotud esemed põletamiseks, just nagu Pauluse päevil (Apostlite teod 19:19). Tuhandete kaupa oli inimesi, kes alistasid oma elud Jeesusele sel õhtul. Ma olen kindel, et kogu taevas on pannud tähele seda, mis Afikpos toimub. Sel õhtul toimus ka palju võimsaid imesid, Jeesus oli ustav täitma oma sõna ning tervendas haiged oma halastuses. Naine, kes oli olnud mõlemast silmast pime 12 aastat, sai terveks. Neljapäeva hommikul algas ka Tulekonverents, mis jätkub reedel ning kulmineerub laupäeva hommikul. Palun palveta meie eest ning kallite inimeste päästmise eest Afikpos.

Billy Graham Evangelistic Association – Franklin Graham, evangelist Billy Grahami poeg, Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni ja Samaarlase Kukru president, jõudis teisipäeval, 13.oktoobril Pyongyangi, Korea Demokraatlikusse Rahvavabariiki (KDRV), et kohtuda kõrgetasemeliste valitsusametnikega ning külastada oma teenistuse humanitaarabi projekte. Graham ütles: „Ma usun, et taoliste külastuste tegemine on oluline, et aidata parandada suhteid ning et teineteisest paremini aru saada. Ma lähen sinna Jeesuse Kristuse teenijana sõnumiga rahust ning et Jumal armastab igaühte meist, vaatamata meie piiridele või poliitikale.“ See on Grahami kolmas reis sinna riiki, mida ameeriklased külastavad väga harva. Kuid tema perel on pikk ajalugu KDRV’s, see ulatub aastasse 1934, kui tema ema Ruth Bell Graham käis Pyongyangis misjonikoolis. Tema isa Billy Graham külastas seda riiki 1992. ja 1994.aastal, kohtudes president Kim Il Sungiga. Franklin Graham külastas KDRVd möödunud aastal, et vaadata üle mitmed abioperatsioonid ning et jutlustada äsja valminud protestantlikus kirikus Pyongyangis. Samaarlase Kukkur on toiminud KDRVs alates 1997.aastast meditsiini ja hambaravi programmidega, olles pakkunud abi enam kui 10 miljoni dollari ulatuses. Järgmisel nädalal annab Graham üle 190 000 dollari väärtuses varustust uue hambaravi keskuse ehitamiseks Pyongyangis. Ta külastab ka üht provintsi haiglat, millele Samaarlase Kukkur, koos organisatsiooniga USAID, paigaldas generaatori süsteemi, sest varem puudus neil seal elekter. Graham loodab, et ta jõuab külastada ka teisi haiglaid ja hambaravi asutusi, kus Samaarlase Kukkur on abistanud viimased 12 aastat. Samaarlase Kukkur on viimasel ajal olnud seotud veel mitmete teiste projektidega KDRVs, seoses üleujutustega 2007.aastal, mille järgselt saatsid nad riiki 8,3 miljoni dollari väärtuses ravimeid ja muid hädaabi tarbeid. See oli esimene eralend Ühendriikidest otse KDRVsse, peale Korea sõda. Peale lahkumist Põhja-Koreast, läheb Graham Hiinasse, kus BGEA ja Samaarlase Kukkur saatsid 2008.aastal Boeing 747 kaubalennuki Chengdu’sse, täis hädavajalikku varustust, peale 7,9 magnituudist maavärinat, mis oli tapnud 40 000 inimest seal. Nüüd aasta peale seda katastroofi, tõi Samaarlase Kukkur sinna 70 tonni Operatsioon Jõululapse kingitusi, mis anti edasi lastele selles piirkonnas.

Christ for all Nations – Kristus Kõigile Rahvastele koos evangelistide Reinhard Bonnke ja Daniel Kolendaga, on taas Nigeerias, seekord Afikpo linnas. Krusaad algas kolmapäeva, 14.oktoobri, õhtul. Daniel Kolenda kirjutab: kui me sõitsime krusaadi toimumise paigast ära, peale esimest koosolekut, ütles evangelist Bonnke: „Täna me tabasime mao pead.“ Afikpo on linn, mis on täis nõidust ja iidset ebausku. Inimesed on elanud hirmu all ja deemonlikud väed on neid aheldanud, see on toimunud nii mitmeid põlvkondi, ilma, et keegi oleks seda muutnud. Aga sel õhtul kohtusid nad jõuga, mis on palju vägevam kui ükski needus – see on evangeeliumi vägi. Peale võimsa evangeelse sõnumi kuulutamist Jeesuse verest, evangelist Bonnke palvetas ja nimetas mitmete tuntud needuste nimed, murdes need ükshaaval Jeesuse nimel. Selle tulemus oli auline – tuhanded tulid päästmisele, toimusid dramaatilised vabastused ja tervenemised … kaasaarvatud üks naine, kes oli olnud pime neli aastat ning sai täieliku nägemise tagasi. Kiitus Issandale!

CBN News - USA loode rannikul käib vähem inimesi kirikus, kui üheski teises riigi piirkonnas. Selles uhkelt liberaalses linnas, Portlandis, Willamette jõe ääres, ütlevad konservatiivsed kristlased, et nad on kogenud isegi avalikku vaenulikkust enda suhtes. Kuid viimasel kahel aastal on kristlased teinud midagi sellist, mis on pannud inimesi uuesti pead pöörama kiriku poole - ning teeninud isegi veidi respekti ja imetlust. Usklikud, nagu Kevin Palau, kuulsa evangelisti Luis Palau poeg, olid väsinud kristluse tegemisest sama, vana moodi. Nad tundsid, et nende usk eemaldus üha enam nende kultuurist ja muutus paljuski ebarelevantseks. "Kirik on kaotanud oma võime suhelda kogukonnaga, sest me oleme ehitanud hooned ja siis peitunud nende vitraa˛akende taha," ütles Eastside Foursquare koguduse vanempastor, Eric Bahme. Balau kohtus usklikega nagu Milan Homola ja Gary Tribett, kes on teinud erinevaid teenistusi - ühendades mitmete koguduste jõud ühiskonnas, sponsoreerima meditsiinitööd puudustkannatavates naabruskondades, saates sinna mobiilseid üksusi arstide ja hambaarstidega, aitama neid, kes ei suuda endale terviseabi lubada. üksikule kirikule oleks see üle jõu käiv, kuid kui mitmed kogudused töötavad koos, on seda võimalik saavutada. Homola ja Tribett said ka sekulaarseid organisatsioone nendega liituma. Umbes samal ajal nägi Portlandi piirkonna koolide korrashoiu eest vastutav Randy Thomas, kuidas tema töölisi vähendati 26 pealt 2 peale, mille tõttu koolide ümbrus jäi lohalike, muru kasvas kiiresti umbrohuks ja heinaks. Seepeale kogus Thomas oma koguduse 1200 liiget vabatahtlikuna tegema põhjalikku koristust ning nad korrastasid ühe kohalikest koolidest. See ettevõtmine oli nii edukas, et ta otsustas võtta ühendust Palau teenistusega, et viia see idee ülelinnaliseks. Tulles kokku usklikega umbes 500 kogudusest, võtsid nad ühendust Portlandi linna ametnikega ja küsisid lihtsa küsimuse: Kas usklikud võiksid liituda linnaga, et teenida Portlandi kõige hädalisemaid kodanikke, kodutuid ja koole. Niisiis võttis linnavalitsus kirikute pakkumise vastu ning sellest sai ettevõtmine nimega 'Teenimise Aeg' - tehes sõna otseses mõttes tuhandeid häid tegusid kogu linnas. Nad on saatnud meditsiini meeskondi vaestesse linnaosadesse, nad on toitnud kodutuid ja näljaseid. Nad on valmistanud töötuid töö intervjuude jaoks, nad on adopteerinud koole, värvinud, teinud korrastustöid ja muid töid, mida koolid enam ise ei suuda teha. Need teod ei ole kestnud vaid mõned päevad, vaid see on toimunud kaks aastat. Palau ütles: "26 000 inimese mobiliseerimine 500 kogudusest pikaks ajaks, on murdnud maha seda negatiivset stereotüüpi siin riigi osas." USA Today ajakirjanik, Tom Krattenmaker, kirjutas, et sekulaarsed ja vaimulikud juhid Portlandis olid nii uhked selle Teenimise Aja üle, et nad kuulutasid Portlandi isegi 'Jeesuse lemmik linnaks'. Krattenmaker kirjeldas, kuidas Portlandi evangelikaalid õpetavad valjuhäälselt Jeesusest, ilma sõnadeta 'tehes vapustavaid asju. Ja üha suurem osa meist, kes me pole evangelikaalid, hämmastuvad sellest.' Homola ütles, et koguduste otsus vaikida sõnadega, kuid olla valjuhäälne tegudega, oli väga tahtlik."Me peame välja teenima õiguse olla kuuldud," ütles ta. "Et seda teha, tuleb sul näidata, et sa hoolid tervest inimesest, tervest kogukonnast, mitte ainult vaimulikust." "Evangeelium ei ole ainult see, mida me ütleme, see on mida me teeme. Jeesus ütles: "Ma ei tulnud, et mind teenitaks, vaid ma tulin teenima ja andma oma elu," rääkis Walmer, üks asjaosalistes. Nii, et Portlandis praktiseerivad nad uut evangelismi vormi. See ei tähenda, et sõnumit Jeesusest Kristusest ei kuulutata enam, see tähendab lihtsalt seda, et terve uus grupp inimesi, on hakanud kuulama.

Breaking Christian News – Ainuüksi USAs on kirurgilise abordi kaudu kaotanud oma elu 50 miljonit beebit, alates 22. jaanuarist 1973. Üle 4000 lapse kaotab igal päeval oma elu valikuvabaduse nimel ning üle 4000 naise saab emotsionaalselt kahjustatud igal päeval. 20. oktoobril loobuvad inimesed kõikjal USAs oma hääle kasutamisest, et näidata solidaarsust nende laste suhtes. Nad kannavad punaseid käepaelu ja kleeplinti ning jagavad voldikuid, mis selgitavad, miks nad vaikivad. Stand True, mis on Kristuse-keskne elu-pooldav ettevõtmine, peab teisipäeval 20. oktoobril oma kuuendat igaaastast Elupooldavat Vaikivat Solidaarsuse päeva. Möödunud aastal osales sellel õpilasi 4700 ülikoolist 25 riigis ning sel aastal ootavad nad isegi rohkem osalejaid. Eelmisel aastal sai Stand True tagasisidet 58 tüdruku kohta, kes tühistasid oma abordi sellel päeval osavõtnud õpilaste tõttu. Stand True teenistuse president, Bryan Kemper, ütleb: „Need õpilased kõnelevad valjusti ja selgelt – nad tahavad lõppu legaliseeritud lapse-tapmisele. Me saame tuhandeid e-kirju, kommentaare ja sõnumeid õpilastelt, kes tänavad meid, et oleme neile andnud rahumeelse viisi seista ja olla arvestatav.“ Üks tüdruk kirjutas möödunud aastal: „Ta oli umbes ühe kuu olnud rase. Meil on mõned ained koos, ta pidevalt silmitses mu t-särki ja võttis mult voldiku, kuid ei öelnud mitte midagi. Aga siis hiljem ta tuli minu juurde ja kogu klassi ees hakkas nutma ja kallistas mind. Ta ütles, et ei taha enam aborti teha ning et ta tahab kohe Kristust vastu võtta.“ Õpilased mitte ainult ei vaiki sel päeval, vaid kannavad ka punaseid käepaelu ja/või kleeplinti suu peal ning kõigile, kes neilt küsivad, miks nad vaikivad, jagavad nad voldikuid. Paljud koduõpilased osalevad samuti sellel sündmusel, külastades kohalikke ostukeskusi ja teisi avalikke paiku, et voldikuid jagada. Osalevatel õpilastel palutakse olla õpetajate ja teiste ametnike suhtes lugupidavad ning vastama, kui seda nõutakse. Students for Life (Õpilased Elu Eest) täidesaatev juht, Kristan Hawkins, ütleb: „ Iga päev vaigistatakse tuhanded Ameerika beebid igaveseks vägivaldse abordi teo kaudu. See on päev elu-pooldavatele õpilastele austada neid lapsi, vaikides solidaarsuses nende süütute ohvritega.“ Viimastel aastatel on paljud koolid püüdnud lõpetada õpilaste osavõttu sellest sündmusest. Kuid igal aastal on ka advokaate, kes kaitsevad nende õpilaste õigusi. Vaikiva Solidaarsuse Elupooldav Päev on Stand True ja mitmete teiste liikumiste ühine ettevõtmine.

Breaking Christian News – Jack Borden on 101-aastane advokaat, kes on praktiseerinud õigusteadust ligi 70 aastat, kuid veedab ikka veel umbes 40 tundi nädalast oma kontoris ning ta kiidab võimalust töötada ka pensioni eas. Borden ütleb: „Nii kaua, kui sa oled võimeline, peaksid sa kasutama seda, mida Jumal sulle andnud on. Ta jättis mind siia ühel põhjusel ja piisava tarkusega teha seda, mida ma tegema peaksin. Kui ma peaksin loobuma, siis ma võin aasta vastu pidada, aga ilmselt mitte üle kuue kuu,“ lisab ta. „Ma pean oma kõrge ea tõttu kasutama abivahendeid kõndimiseks, nii et pole palju muud, mida ma saaksin lisaks istumisele teha. Miks siis ainult istuda, kui ma saan lisaks elu nautimisele ka aidata mõnesid inimesi?“ CNN uudiste teateil ei ole Borden ainus kirglik töötaja. Yakima, Washingtoni 70-aastane politsei ohvitser, Preston Brown sai ohvitseriks alles 51-aastaselt ning olles veel heas vormis, ei pea ta plaane pensionile minekust. „Kui ma hommikul ärkan ja valmistun tööle minekuks, siis ootan ma seda väga. See on põnev ja väljakutsuv,“ ütleb ta. CNN andmeil on üha enam kasvamas eakate inimeste arv, kes ei taha minna pensionile.

Breaking Christian News – 500 meditsiinialase professionaali, kaasaarvatud paljude kristlasest arstide, kogunemine kõikjalt maailmast, kes usuvad ’jumalikku tervenemisse’, toimub 30.-31. Oktoobril 2009, Kiievis, Ukrainas. See on kuues Rahvusvaheline Meditsiini Konverents ning selleaastane teema on ’vaimsus ja meditsiin’. Seda kogunemist korraldab Maailma Kristlike Arstide Võrgustik (World Christian Doctors Network – WCDN), see on rahvusvaheline kristlik meditsiini organisatsioon, mis tegeleb kiireloomuliste kristlikku meditsiinikogukonda puudutavate küsimustega, ning on ka esimene omataoliste hulgas, kes kinnitab ja kontrollib objektiivselt Jumala väe läbi tervenemise juhtumeid. Plaanijärgselt toimub see Kiievi ’President’ hotelli Kongressi saalis ning selle jooksul tehakse üheksa eri esitlust arstide poolt, kes toovad dokumenteeritud tõendeid imedest, milles nemad on olnud osalised ning nende kaaslased saavad neilt hiljem küsimusi küsida. Viimasel konverentsil 2008.aastal, Trondheimis, Norras, selgitas üks Hondurases sündinud kristlasest arst, et ’imed on palju nakkavamad, kui ükski haigus.’ Dr Armando Pineda-Velez, kes praegu töötab Miamis, Floridas, rääkis kirglikult sellest, kui oluline on arstidel palvetada oma patsientide eest, tuues näite paljudest kuubalastest, keda ta oli teeninud ning kes olid saanud nõidusest vabaks. Ta lisas: „arstid on kõige usutavamad inimesed, kes võivad tunnistada Jumala tervendavast väest.“ Muude kõnelejate hulgas Kiievis, on Moldovast pärit dr Vitali Fishberg, kes hetkel töötab New York Citys. Tema loeng on teemal ’Jumaliku tervenemise vaimulikud saladused.’ Fishberg reisib hetkel väga laialdaselt USAs ja teistes riikides, õpetades teemal: ’Pühaduse ja väe evangeelium, edastades Jeesuse esimese armastuse tuld ja vaimulikke ande.’ Vitali ütleb, et on näinud igasuguseid imesid ja tunnustähti, kaasaarvatud inimesi, kes on tulnud koomast tagasi. Tema ja Dr Mihhail Morgulis palvetavad konverentsi ajal ka haigete eest. Maailma Kristlike Arstide Võrgustiku pressiesindaja ütles: „Me ootame paljusid arste Ukrainast, kes usuvad jumalikku tervenemisse oma patsientide eest hoolitsedes. Nad on meile öelnud, et tahavad näha Jumala väge töötamas sellel konverentsil ning, et nad usuvad tugevalt, et Jumal on see ’tõeline tervendaja’.“

Breaking Christian News – Mitmel pool Ameerikas peetakse ettevõtmist nimega ’40 päeva elu eest’, kus inimesed palvetavad abordikliinikute ees. Kui Jackie oli Greenland’is, New Hampshire’s palvetamas ’40 päeva elu eest’ üritusel, sõitis üks auto aeglasti kliiniku ette. Autojuht keris akna alla ja ütles: „Ma ei tea, mida te siin teete, mis iganes see ka on, aga see toimib!“ Autojuht rääkis, et see abordi kliinik oli töötajad lahti lasknud, sest äri jäi seisma. Ainus, mida Jackie vastata oskas, oli, et ’Kiitus Jumalale võitude eest!’Ühe teise abordi kliiniku personal vähenes samuti ühe inimese võrra, kuid see ei toimunud vallandamise tõttu. See oli kliiniku medõde, kes loobus oma tööst ja kõndis minema. Angela, Granite City meeskonna liige, Illinois’ osariigist, ütles, et see medõde tuli uksest välja ja kallistas teda. „Aitäh, et te palvetasite minu eest,“ ütles ta Angelale. „Teie tunnistus on olnud väga võimas minu jaoks. See on mu viimane tööpäev. Ma lähen ära, et teha, mida tõelised medõed peavad tegema.“ Nende sõnadega kõndis ta oma auto juurde ja sõitis minema. See oli juba teine inimene, kes siiani on lahkumisavalduse andnud. Samuti on sellest ajast hämmastavaid lugusid beebidest, kelle elud said abordist päästetud. Praeguseks on antud teada 38 emast, kes muutsid oma meelt ja valisid elu. Al teatas Hatfordist Connecticutist, et kui inimesed olid palvetamas linna abordi kliinikust üle tänava, tuli üks mees nende juurde lihtsa sõnumiga: „Aitäh!“ Tema vennatütrel oli planeeritud abort, aga kui ta nägi seda gruppi palvetamas, ei suutnud ta oma plaani ellu viia. Dick, Washington D.Cst, räägib noorest abielupaarist, kes läksid Pereplaneerimise abordi keskusesse. 40 Päeva Elu Eest vabatahtlikel ei olnud palju aega nendega rääkida, aga umbes tund aega hiljem, tulid nad uuesti välja ja ütlesid, et muutsid oma meelt abordi tegemise suhtes. 40 päeva elu eest meeskond El Pasos, Texases, sai erilise õnnistuse. Sandra ütles, et üks naine sõitis nende palvetamise paika ja tahtis rääkida sellest päevast, mil ta otsustas mitte aborti teha. Sel ajal nägi ta oma rasedust kui midagi, mis jääb tema paljutõotavale karjäärile ette. Kuid määratud abordi päeval, olid inimesed palvetanud kliiniku juures. Kui ta seda nägi, peatus ja küsis endalt: „Mida ma siin teen? See ei ole õige!“ Kui ta oma lugu jätkas, keris see noor naine oma auto akna alla, näitas lapsele autos ja hakkas nutma: „Aitäh teile kõigile,“ ütles ta. „Mul on nüüd see ilus poeg!“ „Sa võid seda tunnet ette kujutada,“ ütles Sandra. „Ma usun, et sel hetkel nutsid kõik koos temaga.“ Grupp palvetas selle ema eest, tema lapse ja kogu perekonna eest. „Me palume, et Jumal õnnistaks neid jätkuvalt ja täname teda selle imelise elu anni eest.“ Palve toimib. Ja mõnikord ei tule sõnagi öelda.

Christ for all Nations – Organisatsioon, Kristus Kõigile Rahvastele, koos evangelistide Reinhard Bonnke ja Daniel Kolendaga, oli möödunud nädalalõpul (25.-27. September) Rio de Janeiros, Brasiilias. Rio de Janeiro (tõlkes Jaanuari jõgi), on Rio de Janeiro osariigi pealinn ning oli Brasiilia pealinn ligi kaks sajandit, 1763 kuni 1822, Portugali koloniaalajastul ja 1822 kuni 1960 isaseisva riigina. See on Brasiilia suuruselt teine linn ning kolmas suurim metropol Lõuna-Ameerikas. Alates 1960.ndast aastast sai riigi pealinnaks Brazilia. Lisaks randadele on selle maa iseloomulikuks tunnuseks veel 32 meetri kõrgune hiiglaslik Kristuse kuju, mis on tuntud Lunastaja Kristus (Christo Redentor) nimega, Corcovado mäe otsas ning seda on nimetatud üheks uutest Seitsmest Maailma Imest ning see on 78 aastat vana. Reinhard Bonnke kirjutab: „Tulekonverents süütas tuhandeid inimesi, peamiselt noori: ’pojad ja tütred ennustavad ja noored mehed näevad nägemusi.’ See oli auline! Evangeelne krusaad seal rannal oli üsna lühike, ainult kaks päeva. Kui ma tegin altari kutse, siis paljud inimesed vastasid sellele. Daniel Kolenda palvetas haigete eest ning me nägime suuri imesid. Üks naine hüppas välja ratastoolist, mille küljes ta oli olnud palju aastaid, peale 12 suuremat operatsiooni. Ka palju teisi imesid sündis, nagu see väike poiss, kelle silmad said terveks. Nüüd kohe, peale seda üritust, läheme me tagasi Aafrikasse, Nigeeriasse, hingede lõikusele. Palun palveta meie eest,“ kirjutavad Reinhard Bonnke ja Daniel Kolenda.

CBN News – Kui üks Kesk-Ameerika ärimees otsustas sõbruneda ühe poisiga, kes tänaval kingi läikima hõõrus, ei olnud tal aimugi, kui paljud inimesed tänavatel ja tema koguduses saavad sellest heateost kasu. Need poisid teenivad elatist Quito tänavatel Ekvadoris, hõõrudes kingi läikima, mõnikord varastades või kerjates. Ühel päeval pakkus Oscar Aguirre ühele neist süüa. Ta meenutab: „Ma läksin leivapoodi ja ütlesin: ’Juan, tule sisse.’ Tema ütles: ’Ei, sest poeomanik ei luba mind sisse,’ ta näitas mulle oma käsi ja ütles: ’Ma olen räpane.’“ Järgmisel korral liitus nendega kolm Juani sõpra. „Ma tõin mõned saiakesed ja jogurtit ning jagasin seda nendega,“ jätkas Aguirre. „Ma ütlesin neile, et loen teile ühe piibliloo ja tegin oma Piibli lahti. Aga minu üllatuseks oli üks neist kolmest poisist olnud kristlane. Ta võttis oma nokamütsi peast ja ütles: ’Me peame enne palvetama, kui alustame.’“ Aguirre jagas seda lugu inimestega oma koguduses ning peagi liitus temaga vabatahtlike grupp, et lapsi toita. Nad panid teenistusele nimeks ’Elu leib’. Täna toidavad nad sadu puudustkannatavaid lapsi ja nende emasid, kolm korda nädalas. „Alati on vaja vabatahtlikke, kes valmistaks toidu, lõikaks aedvilju ja ka räägiks lastega,“ selgitas misjonär Linda Marferian. Väga rahuldustpakkuv on neid aidata, teha midagi teistsugust nende heaks,“ ütles üks teine vabatahtlik, Daniela Erazo. Vabatahtlikud valmistavad ja serveerivad toidu, pesevad nõud ja leiavad loomingulisi viise, kuidas jagada Jumala armastuse sõnumit nende laste ja täiskasvanutega. Luis’i ema ütles: „Ma tulen siia ja ma olen väga õnnelik. Igal pühapäeval ma kuulen Jumala Sõna ja ma lahkun siit kergema koormaga.“ Tema poeg jätkas: „Ma ei kuulanud oma ema sõna ja mõnikord ma võtsin asju. Nüüd, kui ma tunnen Jumalat, olen ma väga palju muutunud.“ Et lapsed saaksid tänavatelt ära, pakub see teenistus ka erikoolitust, kooli tarbeid, riideid ja ravimeid. ’Elu Leib’ teenistus on täitunud unistus Quito ärimehe ja kingapoisi jaoks, kellega ta kaheksa aastat tagasi sõbrunes.

CBN News – Praegune majandus on lõpetanud paljude ehitajate unistused. Kuid kujuta kirikuehitus firmat, kes kahekordistab oma äri. Glen Trematore karjäär on viinud ta Wall Streetilt tema enda ärisse – tegelema kirikute ehitamisega. Tema firma nimi on Church Development Services (Kirikute Arendamise Teenistus). Nende missioon on aidata kogudusi laiendada oma ruume. Trematore ütles: „See on eesõigus. Mulle on auks see, et võin sellega tegeleda.“ Raske on ette kujutada, et üks kirikute ehitamise firma võiks kasvada sellel raskel majanduslikul ajal. Kuid just nii on juhtunud Kirikute Arendamise Teenistusega. Möödunud aastal tegid nad 4miljoni dollari väärtuses töid. Sel aastal oodatavalt 7 miljoni väärtuses. „Nad võtavad riski. Nad vaatavad oma kartusest mööda ja Jumal õnnistab seda,“ ütles Trematore, viidates kirikutele, mida ta aitab laiendada. Tremotore ütleb, et ei ole ühtki välist põhjust, miks nende firma on nii hõivatud praegusel ajal. Kuid kirikud nagu Pine Grove Baptisti kogudus, aitavad selgitada. See väike maa kogudus teadis, et neil tuleb laieneda. Inimesed ei istu lihtsalt õlg-õla kõrval ilma, et midagi oleks ees tulemas,“ ütles Pine Grove pastor, Rodney Jenkins. Niisiis võttis Pine Grove usuhüppe, palgates Glen’i firma ja vaadates, kuidas Jumal oma tööd teeb. Ime number üks oli see, et nad said oma vana kiriku maha müüdud turuhinnaga – praeguses kinnisvaraturu masendavas olekus. See on see, mida Trematore nimetab ’Jumala majanduseks.’ Keegi astub sinna lõhesse. Äkki tuleb mingi ootamatu kingitus. See võib olla kingitus töö näol, see võib olla rahaline kingitus,“ ütles Trematore. Kirikute Arendamise Teenistus pakub soodsa hinnaga ehitusplaane ja erinevaid võimalusi, mis aitab neil kogudustel füüsiliselt laieneda, kes muidu seda teha ei saaks. Trematore ütles: „Praegu on küsimuseks finantsiline osa .. selle tulemusena, et majandus sai 2008.aasta septembris löögi, ei saa nad võtta laene, mida muidu tehtaks.“ Nii, et tänu sellele finantsilisele oskusele ja Jumala majanduse saladustele, võivad kogudused nagu Pine Grove võrsuda üles kõikjal. Nad näitavad oma kogukondadele Jumala väge ning leiavad, et ka nende enda usk saab tugevdatud. Nad on näinud, kus usk tuleb kasuks. Kui sa usaldad Jumalat, siis ta varustab sind su vajadustes,“ ütles pastor Jenkins. Trematore nõustub: „Kui Jumal paneb sulle südamele laiendada oma kogudust ja kui sa kasvad ja tema toob inimesi sinu uksele, siis – liigu edasi.“

Charisma online – Nancy Alcorn on Mercy Ministries asutaja, mis aitab kuritarvitatud, sõltuvuses ja rasedaid tüdrukuid leida lootust. Esimese Mercy Ministries kristliku kodu raskustes tüdrukutele, asutas Alcorn ligi 30 aastat tagasi. Nendes kodudes saavad tüdrukud elada umbes viis kuud, nad tulevad siia terve hulga probleemidega, alates söömishäiretest kuni erinevate sõltuvuste ja depressioonini. Enamjaolt on need tüdrukud hilises teismeeas. Kolled˛i ajal ja peale seda töötas Alcorn ühes Tennessee alaealiste kinnipidamisasutuses, hiljem sai temast selle asutuse kergejõustiku direktor. Kuid ta veendus, et kui neile ei õpetata ega rakendata Piibli printsiipe, ei toimu neil kunagi täielikku rehabilitatsiooni. Nii, et 1983.aastal avas ta tüdrukute kodu Louisianas, see oli ennetustöö tarvis, et aidata tüdrukutel seada oma elud korda enne, kui nad lõpetavad trellide taga. Ta adopteeris salmi: „Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks,“ (Jk 2:13). Mercy Ministries kodud asuvad Tennessee’s, Missouris, Louisianas, Austraalias, Uus-Meremaal ja Suurbritannias. Lisaks plaanitakse avada taolised kodud veel Sacramentos Californias, Charlotte’s Põhja-Carolinas, ja Destinis Florida osariigis, ning veel Kanadas, Lõuna-Aafrikas ja Peruus. Üks huvitav asi selle teenistuse kohta on, et kõik, kes sinna vastu võetakse – tüdrukud ja naised vanuses 13 kuni 28, kellel on probleemid, mis ei vaja täisajalist meditsiinilist hoolekannet – saavad täisstipendiumi, tasuta ligipääsu toitumisspetsialistidele, psühhiaatritele, nõustajatele, õpetajatele ja Piiblil põhinevale õppekavale, mis tegeleb vaimse tervise ja käitumisprobleemidega. Pastorid on regulaarsed külaliskõnelejad Mercy kodudes. Neil on isegi adopteerimise osakond, mille kaudu üksikud emad nende keskusest saavad anda oma lapse väärt perekondadele lapsendamiseks.

Liberty Counsel, Breaking Christian News – Kolmapäeval tähistasid miljonid õpilased USAs kahekümnendat igaaastast ’Kohtume lipuvarda juures’ sündmust, kus nad kogunesid palvetama oma kooli, kaasõpilaste, õpetajate, oma kogukonna ja Ameerika eest. Õpilaste poolt juhitav ettevõtmine sai alguse Texases, Burleson’i linnas, Ft. Worth lähistel. Alates sellest, on õpilased iga aasta septembri kuus kogunenud oma kooli lipuvarda juures enne tundide algust või lõuna ajal. Mõned neist palveaegadest on viinud õpilasi pidama regulaarseid palvekoosolekuid kogu kooliaasta jooksul või on lihtsalt julgustanud kristlasest õpilasi nende osaduses Issandaga. See sündmus on kasvanud kaugemalegi, kui USA, näiteks Austraaliasse ja Kanadasse. Selleaastane suurim õpilaste kogunemine toimus Liberty Ülikoolis, mis on suurim ja kõige kiiremini kasvav evangelikaalne ülikool, mille linnakus on ligi 12 000 õpilast ja linnakust väljas veel 47 000 üliõpilast 2009-2010 õppeaastal.  Liberty Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, Mathew Staver, kommenteeris õpilaste õigust palvetada: „Ärkamine eelnes Ameerika revolutsioonile. Poliitiline vabadus on rajatud religioossele vabadusele. Ameerikas on ilmnemas kasvav vaimulik uuendus. Ameerika sündis palves ja Ameerikat hoitakse palvega üleval.“

CBN News – Dove muusikaauhinna võitja, Jonah Sorrentino, kes on artistina tuntud KJ-52 nime all, ei ole tüüpiline hip-hop artist. Tema laulude sõnad on puhtad ja ta ei karda räppida sellest, mida on vaja selleks, et jõuda taevasse. Tema muusika videod võivad inspireerida naeratusi ja naeru, kuid ta võtab oma ametit väga tõsiselt. „Kui sa tead minu tausta, siis sa tead, et ma olen valgenahaline tüüp Floridast, kes teeb kristlikku hip-hop muusikat,“ rääkis Sorrentino. „See ei ole just eriti tüüpiline. Kuid see pani mind mõistma, et kui Jumal seda teeb, siis tuleb tal võtta see vähene, mis mul on, ja paljundada seda.“ 2007. aastal sai ta Dove auhinna rap, hip-hop aasta plaadi tiitliga, kuid tema teekond eduka muusikuna ei ole olnud kerge. „Ma istusin ühe suure raadiojaama tegijaga maha ja ta kuulas mu muusikat,“ meenutab Sorrentino. „Ta ütles: ’Sul on see olemas. See on täiuslik. Ma võiksin seda mängida küll, kui su sõnum poleks selline.’“ Ühest küljest on see 34-aastane abikaasa ja laste isa, saanud kuumust oma puhaste laulusõnade eest. Kuid teisest küljest on teda võrreldud isegi populaarse, kuid sageli vastuolulise, räpi staari, Eminem’iga. Kuid Sorrentino räpib meelsasti raskustest, unistustest ja lootustest, mida tema noored fännid jagavad. Pealegi on ta endine noortepastor, kellel vormuvad laulu salmid peaaegu iga asja kohta väga kergesti.

World Net Daily – Sa võid näha peaaegu kõike Times Square’il, Manhattanil, New Yorgis. Kuid 60 000 inimest palvetamas seal? See on ebatavaline pilt seal Broadway südames. Kuid see on just see, mis seal toimus sel pühapäeval tund aega – kell 3 kuni 4 pealelõunat, kristlikul üritusel nimega Palve Väljakul (Prayer in the Square). Sündmuse korraldajad Time Square kogudusest olid oodanud umbes 15 000 inimest. Kuid nende ootused said kaugelt ületatud sellel kolmandal omalaadsel sündmusel. New York City linnapea, Michael Bloomberg, kes aitas kogudusel läbi lõigata punast linti, mis on vajalik taolise sündmuse pidamiseks, kõneles ka rahvale. Ta ütles: „Minul on veidi kummaline siin üleval olla. Mina olen juut, aga ma just tähistasin Rosh Hoshana’t, meie uut aastat. Nii, et ma arvan, et mul on sobiv teile kõigile soovida õnnelikku uut aastat.“ Vaatamata selle sündmuse suurele mahule, ei ole ükski suurem meediaväljaanne sellest rääkinud. Enam kui 200 kogudust liitusid Times Square kogudusega selle sündmuse korraldamiseks, et palvetada oma linna ja maa eest. 180-liikmeline koor laulis ülistuslaule, kogu sündmus lasti ka News Astrovision ekraanile Times Square’l ning kanti üle mitmetes raadio jaamades. Times Square Church pastor, Carter Conlon, ütles enne sündmust, et see ’Palve Väljakul’ võib jääda viimaseks. „Issand kutsus meid võõrustama, finantseerima ja korraldama seda sündmust need viimased kolm aastat,“ ütles ta. „Ta ütles meile, et esimene aasta loob usaldusväärsuse linnas ja me oleme saanud positiivset tagasisidet erinevatelt linna agentuuridelt, kaasaarvatud ka linnapea enda kontorist, kiites heaks meie ausust, korda ja sõnapidamist. Teine aasta kinnitas kohalikele kogudustele, et see ei olnud mingi uue teenistuse algus, vaid pigem kogunemine ühelainsal eesmärgil, tunniajaliseks palveks, alandlikkuses, kõigi konfessioonide esindusega ilma ühegi  inimese või teenistuse esiletõstmiseta. Need, kes on osa võtnud, võivad kinnitada, et nii on see olnud. Kõik on läinud täpselt nii, nagu Issand meie südamele pani.“

Ibethel.org – Paul Swift Suurbritanniast, kirjutab Betheli kogudusele Reddingis Californias, et ta hakkas jälgima nende veebilehelt jutluseid ja tunnistusi, mis julgustasid teda otsima enam Issandat ning astuma usus välja kadunute juurde ning paluma Jumala Kuningriiki maa peale igas olukorras. Paul Swift kirjutab: „Me oleme näinud Jumalal ligiolu ja tervenemiste kasvamist. Tahtsin jagada tunnistust välja minemisest, mida me möödunud nädalal tegime. Meie kiriku lähedal on üha rohkem noori tänavatel, kes üldiselt rikuvad korda ning igavlevad. Tundsime Issanda kutset sirutada koguduse poolt neile armastuse käsi ja me saime idee seada üles väike olengu koht ja pakkuda neile kakaod. Sel õhtul sadas vihma ja oli tuuline, me tulime kokku, et palvetada ja võtsime meelevalla ilma üle. Vihm lakkas ja taevas läks selgeks (see on teine kord, kui nägime seda juhtumas oma evangeelse ürituse eel). Seadsime selle paiga üles kuid ühtki noort ei olnud ümberkaudu. Kaks meist läksid siis parki. Kui sinna jõudsime, tabas meid Püha Vaimu naer ja me kohtusime 3 tüübiga, kes arvasid et me oleme purjus. Hiljem nad rääkisid meile, et meie naermine tõmbas neid meie juurde. Me kutsusime nad enda telki kakaod jooma. Jagasime nendega mõned tunnistused ja pakkusime neile palvet, et nad ise võiksid kogeda Jeesust. Üks väga enesekindel neist, nõustus. Me juhtisime ta Issanda juurde ja palusime siis, et Püha Vaim tuleks, mis ka juhtus, see noormees hakkas naerma ja värisema ja kukkus maha. Paistis, et ta oli üsna hästi tuntud ja väga suure mõjuga teiste noorte üle. Üks pastoritest ütles ta kohta: „ühel hetkel oli ta väga lärmakas ja ülbe ja järgmisel hetkel oli ta pikali märjal murul.“ Peale palvet hüppas ta püsti ja hakkas kõigile noortele hüüdma: „Jeesus on reaalne!“, tõmmates terve hulga rahvast kokku. Ta oli saanud päästetud ja hakkas nüüd kohe kõigile rääkima, et Jeesus on reaalne – ta jooksis inimeste juurde ja hüüdis seda tänaval! Me viisime ta kirikusse koos kahe tema sõbraga, et anda talle Piibel ja kutsusime ta järgmisel päeval tagasi. Kirikus olles me palvetasime ja Jeesus tervendas tema kaks sõpra, kellel oli mandlipõletik; ühe neist me juhtisime ka Issanda juurde. Teine oli väga hämmingus sellest, et Jeesus on tõeline. Jõudes tagasi välja, palvetasime me teiste eest ja tunnetuse sõnad tulid esile, millest rahvas oli täielikus hämmingus. Ja veel tund aega hiljem jooksis see tüüp ringi hüüdes ’Jeesus on reaalne’ ja ta sõbrad rääkisid oma tervenemisest. Me lasime tal isegi inimeste eest palvetada. Õhtu lõpus, kui me sisse läksime, helistas ta mulle, et ma räägiksin ta emaga, sest ta oli hämmingus sellest, mis oli toimunud. Ta nõustus tulema plaanimata koosolekule kirikusse järgmisel päeval. Järgmisel päeval kohtusime nende noorte ja selle emaga. Me juhtisime ta Issanda juurde ning kõnelesime tarkuse sõna tema üle, mis kinnitas teda Issandas. Siis rääkis ta meile oma liigesepõletikust ja me palvetasime ta eest. Ta sai paremini liikuda, kuid mitte täielikku tervist. Ta arvas, et kaks tema selgroolüli on kokku sulandunud ja me palvetasime uuesti. Tema kaelast kõlas suur raksatus ja ta pani oma pea kuklasse. Valu oli täiesti kadunud ja ta sai vabalt kaela liigutada. Kiitus Issandale! Ta poeg oli hämmingus, sest ema oli seda kannatanud 12 aastat ja ta ei mäletanudki oma ema nõnda kaela liigutamas. See on uus Jumala liikumine meie koguduses ja ta on tõesti viimas meid edasi kiirusel, mida me pole varem näinud. Jeesus on väljas meie linna tänavatel! Jumal õnnistagu teie kogudust ja me täname, et te jagate nii, et meie usk kasvab teie koguduse tunnistuse läbi,“ kirjutas Paul Swift, Suurbritanniast.

Charisma online – Missouri osariigis baseeruv teenistus, mis on tuntud 24-tunnise palve ja ülistusteenistuse poolest, tähistas möödunud nädalal oma 10.aastapäeva ning pühendas end võrdsustama oma teenimise ja evangeelse töö mahtu palveteenistuse mahuga. Möödunud neljapäeval alanud ja neli päeva kestnud pidustuste käigus teatas Rahvusvaheline Palvekoda (International House of Prayer – IHOP) uuest initsiatiivist, mille kohta palvekoja asutaja, Mike Bickle ütles, et see neljakordistab nende teenistuse evangeelset tööd. Bickle ütles: „10-aastase märgi juures, teeme me Jumala armust pühendumise, et ühendada 24-tunnised palved õigluse eest, 24-tunnise tööga õigluse eest, kuni Issand tuleb tagasi.“ Endine Metro Christian Fellowship koguduse pastor Kansas Citys, Mike Bickle, asutas IHOPi 1999.aastal, et see oleks vedajaks 24-tunnisele palvele ja ülistusele. Alates sellest, on üle kogu maailma rajatud palvekodasid, ning praegusel hetkel on umbes 4000 inimest kogumas toetust, et töötada koos selle teenistusega osalise või täisajaga. Bickle ütleb, et teenimistöö, on olnud osa IHOPi fookusest viimased seitse aastat, ning vabatahtlikud on viis päeva nädalas kuulutanud evangeeliumi üle Kansas City, viies läbi tervendus ruume ja toites vaeseid. Kuid ta ütles, et kui siiani on olnud fookus 80% palvel ja 20% teenimisel, siis edaspidi on see 50-50 mudel. Ta ütleb, et eelolevatel kuudel plaanib palvekoda teha ühest nende praeguse peakorteri läheduses asuvast kortermajast keskuse naiste jaoks (Women’s Life Center). Selles majas asuks raseduskriisi keskus ning see pakuks kodu endistele prostituutidele ja naistele, kes on päästetud seksikaubandusest. Ka mitmeid teisi hooneid, mis on ostetus Kansas City vaesemates piirkondades, hakatakse kasutama toitlustamiseks ja evangeelsetel eesmärkidel, mis on sarnased Los Angelese Dream Center’i omadele, ütles Bickle. 9300 ruutmeetrine ostukeskus, mis hiljuti nende teenistusele annetati, hakkab teenima uue IHOP peakorterina ning sinna mahub ka Justice Ministry (Õigluse Teenistus) keskus, mille all on ka adopteerimise agentuur, Lou Engle’i poolt rajatud Bound4Life liikumise kontorid, ning Exodus Cry kontorid, mis on teenistus Ida Euroopa tüdrukute päästmiseks inimkaubandusest. Bickle ütleb, et need ettevõtmised on ’tohutult suured’ nii finantsiliselt kui ka vaimulikult. Ta ütles, et teenistustel on sageli raske hoida alal nii palve fookust kui ka rõhuasetust misjonile. „Me oleme just jõudmas küpsuse tasemele teenistusena, kus me suudame alal hoida teenimist samaaegselt palvega, sest ajalooliselt on näha, et kui mingi teenistus muutub väga agressiivseks teenimises, ja tuhanded on seda teinud, siis sageli hakkavad nad kaotama oma palveelu ja see teeb mind murelikuks,“ ütles Bickle. Kuid ta ütleb, et IHOP on veetnud viimased 10 aastat selleks, et arendada ’palve kultuuri’ ning neil on umbes 1500 täisajaga inimest, kes on pühendunud 12 korda kahetunnisele palveteenistusele igal nädalal. „See on osa inimese töökirjeldusest,“ rääkis Bickle. „Me ütleme neile; ’Sa oled eespalvetaja misjonär, sa ei ole lihtsalt tööline.’ Üks osa nende ülesandest on olla palveruumis ja paluda õigluse pärast.“ Kuid vaatamata riskidele, usub Bickle, et Jumal nõuab nende teenistuselt panust õigluse saavutamiseks. „Risk on suur aga põhjus, miks me selle võtame, on piibellik, me oleme maa peal selle jaoks,“ ütles ta. „Ja Vaim sunnib meid. Issand ütleb korduvalt, et nüüd on aeg olla palju agressiivsem … ta on oma sõrme saanud nüüd meie peale. Me oleme sellest aastaid rääkinud ja meil ei ole muud valikuid, kui seda teha.“ Ta usub, et kogudus on sisenemas nii tugeva tagakiusu kui ka suure lõikuse aega. „Me arvame, sõna ja vaimu toel, et suur raskuste ja suure võidu aeg tuleb esile üheaegselt,“ ütles Bickle. „See saab olema suurima lõikuse aeg Ameerikas, kuid see saab olema ka suurim usust eemaldumise aeg või vähemalt organiseeritud kirikust eemaldumise aeg.“ Ta ütles, et kirikus on kiiresti-liikuv trend sekulaarse liberalismi suunas samaaegselt liikumisega radikaalse Uue Testamendi kristluse suunas. Ja ta näeb ka tagakiusu tõusmas. „See saab alguse majanduslikust tagakiusust ja raskustest ja survetest, kuni verbaalsete piiranguteni – sa ei või piiri ületada, ei või rääkida homoabieludest, ei või rääkida abordist. .. Me usume, et need asjad kasvavad, aga ka kogudus tõuseb üles, mõlemad asjad sünnivad koos.“

 Mission Network News – Nüüdseks enam kui 7 aastat, alates 2002. aasta maist, on Eritrea usklikud olnud tagakiusu all. Umbes 2800 usklikku istuvad vanglates, militaar- ja sunnitöölaagrites või metallist laeva konteinerites, kuna vanglates ei ole rohkem ruumi. Peale ortodoksi, katoliku ja luteri koguduste on kõik teised kristlikud kogunemised kuulutatud ’illegaalseteks,’ sest neid ei ole registreeritud. Paul Estabrooks, organisatsioonist Open Doors, ütleb, et mitmeid kordi on nad püüdnud registreerida, kuid neile on seatud takistusi või valitsus ei ole neid lubanud registreerida. Kahjuks on olukord läinud halvemaks. 6. septembril kohtus Eritrea valitsus selleks, et arutleda arreteerimiste arvukust. Arvud tegid neile muret, sest see viitas sellele, et inimesed siiski saavad kokku jumalateenistusteks. Vastusena kutsus valitsus ’kõiki riigi kodanikke üles politseid informeerima igast illegaalsest kristlaste kogunemisest nende naabruskonnas,’ rääkis Estabrooks. See on küll kristlasi hirmutanud, kuid nii nagu valitsus oli kahtlustanud, on kogudused kasvanud nendes piiratud ja varjatud tingimustes. Estabrooks ütles, et usklikud kulutavad palju energiat, et oma jumalateenistusi varjatuna korraldada, kuid hoides samal ajal üleval oma tunnistust ning jagades Kristust oma ümber olevate inimestega. Ta ütleb, et kogudus on jäänud tugevaks, kuid usklikud on suure surve all ning saatan kasutab erinevaid taktikaid nende vastu, eriti hirmutamist. Lisaks hiljutisele valitsuse sammule, suri üks usklikest hiljuti vanglas. Kohutavate elamistingimuste ja meditsiiniabi puudumise tõttu, suri Mesfin Gebrekristos meningiiti. Temast jäi maha naine ja kaks last. Gebrekristos on neljas usklik, kes sel aastal vanglas suri ning kümnes, alates sellest, kui valitsus kristlasi arreteerima hakkas. Estabrooks palus, et inimesed palvetaksid püsivalt vabadusesolevate usklike eest, et neil oleks jätkuvalt jõudu ja kartmatust. „Samuti palume palvet vangisolevate usklike ja nende pereliikmete eest, samuti valitsuse eest, et Jumal tooks nad ime kaudu meeleparandusele,“ ütles Estabrooks.

CBN News – Igaaastane initsiatiiv Suurbritannias, mis on tuntud „Tagasi kirikusse pühapäeva“ nime all, kutsub 27.septembril kirikusse tagasi pool miljonit inimest. Eelmisel aastal võttis kutse vastu 37 000 inimest, et uuesti kirikusse tulla ning 31 000 neist tulid tagasi anglikaani kirikusse. Üks neist, kes möödunud aastal kirikusse tagasi tuli, on vanaema, Lily Goodlad. Tema tütar Caroline kutsus teda osalema Holy Trinity koguduse jumalateenistusel, Wakefieldis, mis asub Inglismaa põhja osas. Caroline räägib: „Ma ütlesin talle: ’Tule, ema, meiega ainult sel pühapäeval.’ Ta vastas: ’No hea küll, ma teen seda’ ja ta tundis seda koguduse soojust ja armastust kohe algusest peale, nagu meiegi.“ Caroline ütleb, et ta ema oli tundnud end ’hämmastavalt teretulnuna.’ „Mu ema on käinud kirikus sellest ’tagasi kirikusse’ pühapäevast peale ja see on suur asi tema jaoks, sest ta ei olnud kirikus käinud vahepeal 40 aastat,“ lisas Caroline. „Nii, et minu pere jaoks on see suur asi, et ta on kogudusega nii seotud nüüd.“ Lily ütleb, et tema kogudusse tagasipöördumise kogemus peale nii paljusid aastaid, oli elumuutev. „See on andnud mulle erineva viisi, kuidas elu näha, eriti minu vanuses, kus on igasugu asju, millele mõelda. See on andnud mulle teise ellu suhtumise.“ Nüüd on kolm põlvkonda tihedalt seotud koguduse elu ja teenimisega erineval moel. Holy Trinity vikaar, pastor Paul Maybury, ütleb, et teda julgustab näha Harrisoni perekonda muudetuna ning kuidas nad panustavad koguduse ellu. „On tore näha ja neil kogeda jumala teenimist ühise perekonnana, olla koos koguduses ning koguduse elus,“ rääkis ta.

Charisma Online – Üks Colorado noorte teenistus on kogunud tuhandeid dollareid, et ehitada Aafrikasse lastekodusid ning nad loodavad, et see saab üleriigiliseks liikumiseks. Vähem kui kahe aastaga, kogus Colorado Springsis asuva New Life Church, Tag noorteteenistuse Heartwork projekt, rohkem kui 200 000 dollarit, et ehitada seitse lastekodu Ugandasse ja Keeniasse. Noorteteenistuse juhid räägivad, et nende teismelised noored käisid erinevatel juhutöödel, et selle projekti jaoks raha koguda. See omakorda inspireeris nende noorteteenistuse bändi Desperation Band, välja andma uut plaati ’Light Up The World.’ Möödunud teisipäeval oli selle albumi esmaesitlus. New Life ülistusjuht ja Desperation Band’i juht, ütles: „See on klassikaline näide sellest, et Jumal kasutab seda, mis on maailmale narrus, et tarku segadusse ajada.“ Meie oleme need narrid. Me oleme lihtsalt hulk noori, kes on piisavalt hullud selleks, et midagi proovida ja tuua muutust.“ Egan ütles, et umbes poolteist aastat tagasi koges ta Jumala juhtimist, et nende noorteteenistus peaks ehitama lastekodu Ugandasse, kus vaesus, AIDS ja sõda on järgneva 10 aasta jooksul jätnud orvuks miljoneid lapsi. Egan arutles seda ideed ärimees Kirby Pattersoniga, kelle lapsed on nende noorteteenistusega seotud ning Patterson vastas, et Jumal on temale juba rääkinud sellest projektist ning selle asemel, et ehitada üks lastekodu, tuleb neil ehitada neli. Iga lastekodu ehitamine maksab 30 000 USDd ning Patterson lubas noorte poolt kogutud summa kahekordistada kuni 60 000 USD ulatuses. Juba esimese nädalaga kogusid noored 15 000 dollarit. Egan räägib: „Siis me tajusime, et midagi on siin toimumas. Need noored olid millestki kinni haaranud. Nad said asjale pihta.“ Noored leidsid erinevaid juhutöid ja lisatöid, et selle projekti jaoks raha koguda. Peale kaheksat nädalat olid nad kokku pannud 68 000 dollarit. Pattersoni lubatud summa lubas neil alustada nelja lastekodu ehitamist, kolm neist on täielikult valmis. Kuid Egan ütleb, et nende Heartwork projekt sai iseseisva elu sisse. Kui ta rääkis 2008.aasta Desperation konverentsil selle loo lastekodu projektist, panid sealsed 3000 noort, raha kokku veel ühe lastekodu ehitamiseks. Järgmisel konverentsil, andis Egan noortele mõned tunnid ettevalmistuseks ning noored kogusid seal kokku raha veel kahe lastekodu ehitamiseks. „See on kokku seitse lastekodu,“ rääkis Egan. „Ja see kõik on õpilaste südamest, noorte inimeste südamest.“ Egan usub, et see projekt võib süüdata terve liikumise. Järgmisel suvel plaanib nende teenistus algatada kampaania, et sealseid noori koondada selleks, et jõuda noorteni teiselpool maakera. „Me tahame alustada kampaaniaga, et ehitada 1000 lastekodu, mis on ehitatud 1000 noortegrupi poolt, 1000 päevaga,“ rääkis Egan. Tema ja teised Heartwork juhid ütlevad, et see projekt muudab nii Aafrika kui ka Ameerika noorte elusid. „Kui sa annad noorele siin Ameerikas võimaluse muuta ühe noore inimese elu ja saatust Aafrikas, see muudab seda Ameerika noort rohkem kui miski muu, sest sa õpetad neile sellega Kristuse kaastunnet,“ rääkis Egan. „Sa õpetad neile, kuidas olla kui Jeesus Kristus siin maa peal, mis ongi meie missioon.“ Ta nimetab Heartwork projekti nimega ’saatus, mis päästab saatuseid.’“Sa jõuad selle põlvkonnani, aidates neil jõuda ühe teise põlvkonnani,“ rääkis Egan. „Siis sa näed, et sa ei jõua ühe inimeseni, vaid kaheni … Sa ei muuda ainult selle orvu elu, vaid sa muudad selle inimese elu, kes muutis tema elu.“

Christian Today – „Ma olin New Yorgis fotografeerimas üks nädal peale 11. septembri sündmusi ning nägin paljusid inimesi otsimas midagi,“ meenutas Michael Belk, kes on loonud Jeesuse foto kollektsiooni, oma kristliku usu põhjal. „Sarnaselt 11.septembrile, ei tea paljud inimesed ka praegu, kuhu pöörduda praeguse finantskriisi keskel.“ Belk loodab, et tema kollektsioon ’rännakud Messiaga’, aitab inimesi, kes on mures ning otsivad vastuseid ja rahu teadmises, et on kedagi, kelle poole pöörduda. Fotod räägivad lugusid 1.sajandi Jeesusest 21.sajandi kuulajaskonnale. Selle kollektsiooni piltidele mahuvad koos Jeesusega natsi sõdurid, prostituudid, Ferrarid ja mootorrattad, samuti Wall Streeti ametnikud. Üldiselt räägivad need fotod kaasaja sotsiaalsete probleemide teemadel nagu näiteks enesetapud, materialism, sõltuvus, vaesus ja silmakirjalikkus. Fotol pealkirjaga ’Teine miil’, näidatakse Jeesust kõndimas ja rääkimas natsi sõduriga. Jeesus kannab selle sõduri seljakotti ja relva. „Jeesuse õpetus andestuse teemal, oli revolutsiooniline: armasta oma vaenlasi, palveta nende eest, kes sind taga kiusavad, andesta inimestele seitsekümmend korda seitse korda. Jeesus tuletab meile meelde, et nii nagu Jumal andestab meile, tuleb meil teha sedasama ka teistele,“ kirjutas Belk selle foto juurde. Iga fotoga kaasneb ka sissekirjutus 21-sajandi arusaamise kohaselt Piibli loole või tähendamissõnale. Ühel teisel fotol nimega ’puhkus väsinuile’, näidatakse ülikonna ja lipsuga meest mahavarisenuna ühe hoone treppidele. Tema pea puhkab Jeesuse süles, samal ajal kui ta portfell on maas lahti ja paberid on sellest laiali pudenenud. Belk kirjutab selle juurde: „Ma kirjutab seda märtsis 2009, mil maailm on tõsises majanduslikus murrangupunktis. Terveid varandusi on kaotatud, pensioni sissetulekud on kadunud ning isegi põhivajaduste täitmine on muutunud raskeks inimestele. Tegelikult me anname liiga suure tähenduse asjadele, mis lõpuks ei oma mingisugust väärtust. Oled sa kunagi kuulnud inimesest oma surivoodil, kes küsis oma aktsia portfelli järele veel viimast korda. Kas me võiksime selle aja, mille me kulutame muretsemisele, veeta osaduses temaga, kes on kõik loonud ja kes tõotab enamat?“ Fotograaf tuletab lugejale meelde, et Jeesus käskis mitte muretseda, vaid ’ostida esiti tema kuningriiki’ ja Jumal kannab hoolt meie vajaduste eest. Ning neid, kes on vaevatud ja koormatud, kutsub ta leidma hingamist temas.  „Võib-olla me peaksime andma sellele võimaluse,“ soovitas Belk. 61-aastane fotograaf ütles, et üks tema fotokollektsiooni eesmärke, oli maha kiskuda kristluse ’religiooni poolt loodud osa’, mis on nii paljusid inimesi minema peletanud ning jagada põhisõnumit sellest, kes Jeesus on ja mida ta õpetas. Belk usub, et fotod kannavad sõnumeid, mida Jumal tahab inimestele öelda maailmas, kus on lugematul hulgal probleeme praegu. Vaatamata majanduslikule langusele, võttis Belk 2008.aastal aja maha moefotograafiast ning kasutas oma isiklikku raha, et finantseerida projekti, mis maksis 600 000 dollarit ning võttis aega üle pooleteist aasta. Kõik fotod on võetud Matera’s, Itaalias, samas paigas, kus filmiti Mel Gibsoni film ’Kristuse kannatused.’ Fotograaf kaalub kollektsiooni viimist ja esitlust üle kogu maailma, ebatavalistes näitusepidamise paikades, nagu näiteks suurtes transiitjaamades, korporatiivhoonetes ja suurte linnamajade seinadele. Piiratud väljaande fotosid, plakateid, 108 lk fotoraamatuid, DVDsid ja ekraanisäästjaid on võimalik ka osta. Fotokogu on võimalik näha veebilehel: www.thejourneysproject.com

C News – Tuhanded lapsed on olnud maailma ühe kõige julmema terrorismi grupi ohvrid, mis on tuntud Issanda Vastupanuarmee (LRA) nime all. See grupp, mida juhib Joseph Kony, on terroriseerinud Sudaani, Uganda ja Kongo rahvast, vägistades, tappes, lõigates inimestelt kehaosi ning röövides süütuid. Mõned naised sandistati terveks eluks, kui vastupanuarmee nad vangi võttis. Kuid see, kes nad vigaseks tegi, ei olnud selle armee sõdur. Ühte naist, Florence’i, sunniti ära lõikama oma ämma, Deliciana kätt, misjärel sunniti ämma tegema sedasama oma rasedale miniale. „Üks LRA sõdur seisis minu taga püssiga ja ütles: ’Kui sa seda ei tee, siis ma tulistan sind,’“ meenutas ta. „See oli raske, aga mul ei olnud teist valikut. Tegin seda, et meie elusid päästa.“ Vastupanuarmee ei säästa ka lapsi nendest julmustest. Lastest, keda nad röövivad, tehakse lapssõdurid ning neid sunnitakse julmusteks nende enda perekondade vastu. Üks ameerika misjonär võitleb vastu. Viimase 10 aasta jooksul on Sam Childers päästnud üle 1000 lapse vastupanuarmeest. Umbes 300 neist, elavad lasteküla lastekodus, Nimules, Sudaanis. Nende maaala kaitsevad Lõuna-Sudaani Armee sõdurid ning siin leiavad need lapsed turvalisust, toitu ja varjupaiga. Igaõhtune laulmine ja tantsimine on suureks kontrastiks hirmule, mis valdab öös väljaspool seda kaitset. Kuid isegi need, kes on seespool seda turvaala, ei saa põgeneda kohutavatest mälestustest, mida nad näinud on. Childers rääkis: „Kui sa magad siin paigas, siis ei möödu ühtki ööd, kus sa ei kuuleks nuttu ja karjeid keset ööd. Need lapsed elavad uuesti läbi neid asju, mis nendega juhtus.“ Childers on välja andnud raamatu ’Another Man’s War’ (Teise mehe sõda), kus ta meenutab oma elu endise narkodiilerina, kes andis oma elu Kristusele. Nüüd kulub tema aeg sellele, et võidelda laste elude eest Ida Aafrikas.

Gospel for Asia – Laupäeval, 5.augustil, tähistasid paljud Evangeelium Aasiale misjonärid, piiblikooli õpilased ja töötajad India 63. Iseseisvuspäeva, käärides oma varrukad üles ning teenides, andes oma päeva selleks, et oma kohalikku kogukonda aidata. Need teenimise teod tõmbasid tuhandete inimeste tähelepanu kogu Indias. Näiteks Delhis, ei summutanud tugevad vihmad kristlaste igatsust tähistada ja teenida oma maad. Nad alustasid päeva lipu heiskamise tseremooniaga. Siis algatasid kuus Evangeelium Aasiale õpilaste ja töötajate meeskonda koristamise päeva lähedalasuvas külas, kus teede ääres ja bussi peatustes oli tohutult prügi laiali. Nad alustasid bussipeatusest, mille umbrohi oli peaaegu enda alla matnud. Nad said paljude uudishimulike tähelepanu, kes olid üllatunud sellest, et nad tegid tööd ilma tasuta. Nad puistasid kloori pulbrit tee äärtesse ja kraavidesse, et kahjulikke baktereid tappa ning tõmbasid välja umbrohtu ja puhastasid avalikke kogunemiskohti. Selle kaudu lootsid nad tuua teadlikkust reostuse ning teistest haiguse leviku viiside ohtlikkusest. Hiljem liitus nendega üks Evangeelium Aasiale naiste teenistuse meeskond, et jagada joogivett ühes vaeste asumis ning tekkis võimalusi ka evangeeliumi jagamiseks, koos nõuannetega puhtuse, tervise ja hügieeni pidamiseks. Evangeelium Aasiale korrespondent kirjutab: „Kokkuvõttes võib öelda, et kogu programmi kõrgpunkt oli see, et kogu piiblikool oli tegevuses naabruskonna koristamise ning teadlikkuse tõstmisega puhtuse ja tervishoiu suhtes. Me ootame järgmisi sarnaseid võimalusi tulevikus, et tõestada end väärtuslike ühiskonda ehitavate lojaalsete kodanikena, kes on huvitatud oma maa heast käekäigust.“ Sarnaseid ettevõtmisi oli veel paljudes osariikides - Andhra Pradeshis, Himachal Pradeshis, Ujaratis, Uttar Pradeshis, Jharkhandis ja mujal. Haryana’s pidasid Evangeelium Aasiale töölised eri koosoleku, kuhu nad kutsusid ka külavanema oma aukülaliseks. Külavanem pidas ka kõne, julgustades meeskonda nende armastuses oma maa vastu. Meeskond seal koristas kohalikku politsei jaoskonda. Nad pesid põrandad, koristasid WCd ja köögi, pestes potte ja panne. Nad rohisid ka jaoskonna eest umbrohu ja istutasid muru selle asemel. Jumala armust oli kogu programm väga edukas kõikjal, kus Evangeelium Aasiale meeskonnad töötasid, et kuulutada evangeeliumi väga kogetaval ja nähtaval viisil, Jeesuse nimel. BN

Assist News – Üle 250 osaleja võttis augusti lõpus osa Operatsioon Mobilisatsiooni Globaalse Orientatsiooni (GO) konverentsist ning neid oli väga erinevatelt maadelt. Kuid, mis veelgi parem, need kes sellel iga kahe aasta tagant toimuval sündmusel osalesid, ei pöördunud koju tagasi, vaid läksid edasi, et teenida Jumalat täisajaga misjonärina mujal maades. Igaüks neist oli kuulnud ja vastanud Jumala kutsele, liituda Suure Misjonikäsu täitmisega. Üks naisterahvas Trinidadist, oli isegi müünud maha oma äri, et liituda OM tööga Kambood˛al. Konverents, mis toimus 20. kuni 31. augustini, De Kroeze Dannes, Hollandis, kattis teemad alates kultuuridevahelisest suhtlusest kuni teemani ’Jumala süda misjonis’. Igapäevased piiblitunnid ja arutlusgrupid, laiendasid osalejate arusaamist väljakutsetest, mis neid ees ootavad, kui nad kuulutavad Kristust teistes riikides. Üks terve päev eraldati ka palve jaoks, kus iga osaleja sai veeta üksinda aega Jumalaga ning siis tulid kõik kokku, et teha eestpalvet erinevate maailma piirkondade eest. 250 GO konverentsi osaleja hulgas, oli 35 kristlast Suurbritanniast, kes olid suundumas OM meeskondadesse Ida-Euroopasse, Kesk-Aasiasse ja Lähis-Idasse. Selle grupi seas oli ka üks perekond, kes valmistus teenima Prantsusmaal. Mitmed Suurbritannia inimeste hulgast, olid OM töö kohta kuulnud hiljutisel Logos Hope laeva külastusel, mil see külastas erinevaid Inglismaa ja Põhja-Iirimaa sadamaid ning kes lendasid peale konverentsi Kariibimere äärde, et seal laeva meeskonnaga liituda. Emily, kes liitub nüüd OM tööga Suurbritannias, ütleb: „See oli hämmastav olla koos Jumala rahvaga nii paljudelt maadelt. Mulle meeldis konverentsi fookus – tunda Jumalat ja armastada inimesi.“ George Verwer rajas organisatsiooni OM enam kui 50 aastat tagasi, praegu on neil 5400 töötajat, kes teenivad 110 maal ning kahel ookeani laeval. Sõprusevangelismi, spordiürituste, kogukonna arendamise programmide ja palju muu taolise kaudu, püütakse tuua muutust inimeste eludesse ja kogukondadesse sõnumiga Jumala armastusest. Organisatsiooni kohta saab lisa informatsiooni veebilehelt www.uk.om.org.

Mission Network News – 1999. aastast kuni 2002. aastani moslemite ja kristlaste vahel toiminud konflikt Malukus, Indoneesias, jättis tuhanded lapsed orbudeks. Paljud said tõsise trauma, nähes oma vanemate jõhkrat surma oma usu tõttu. Väikesest konfliktist 1999. aasta alguses sai kiiresti üleüldine religioosne rahutus. Peagi tõmmati piirid moslemite ja kristlaste vahele ning sellele järgnesid vägivaldsed rünnakud. Selleks ajaks, kui konfliktid lahtusid 2002. aastal, oli tapetud ligikaudu 10 000 inimest ning üle poole miljoni inimese olid ümberasustatud. 2001. aastal alustas Varinia Lewerissa hingehoiu teenistusega, et aidata märtrite lapsi nende emotsionaalsete haavadega. „Peagi ma nägin, et igakuised hingehoiu sessioonid olid ebapiisavad, et aidata neil paraneda,“ ütles ta. Kaks aastat hiljem asutas ta lastekodu nimega ’The Caleb Chandler House.’ Üle 40 lapse on seal leidnud varjupaiga, kus on täisajaline hoolitsus, koolitus, vaimulik toit ja eluoskuste õpetamine, mida Lewerissa koos oma töölistega pakub. Hiljuti aitas organisatsioon Open Doors neid väljaõppe ja varustusega. Nad kinkisid neile õmblusmasinaid, puutöö vahendeid ja õpetasid ka põllumajanduslikes teadmistes. Hommikused ja õhtused jumalateenistused selles lastekodus, julgustavad lapsi kasvama Issandas. Igapäevane Piibli lugemine ja palve toidab neid vaimulikult ning lapsi julgustatakse alati tänama Jumalat ning hoolima teiste vajadustest. Ligi kümme aastat hiljem, kummitab paljusid lapsi veel siiani oma vanemate kaotus. James, kes on praegu 18-aastane, oli siis 9, kui ta vanemad tapeti. Ta räägib: „Peale matust, nägin ma unenäo, milles mu vanemad ärkasid jälle ellu ja külastasid mind. Oma unenäos ma kartsin, sest ma teadsin, et nad on surnud. Aga tegelikult ma tundsin neist ja nende armastusest väga puudust.“ Läbides hingehoiu kursused, sai Lewerissa uusi oskusi, et orbusid nende leinas aidata. Lewerissa ütles: „Peale õpinguid, panin ma oma uued teadmised kohe praktikasse ja nii hämmastav on see, et mõned lapsed hakkasid avanema ja rääkima isiklikke saladusi, mida ma ei olnud kunagi varem kuulnud.“ Palveta nende laste eest, kui nad lähevad läbi oma trauma järgsest nõustamisest.

Inspire Magazine – Peale seda, kui ta lahutas oma naisest, kellega neil sündis kolm last, sai David väga teadlikuks sellest, kui vigane inimene ta on. „Ma olen teinud palju vigu,“ ütleb ta kahetsusega oma hääles. David ütleb, et see nõudis Jumala sekkumist, et panna teda nägema, et paljud tema probleemid täiskasvanuna, olid selle tulemus, mis talle lapsepõlves juhtusid ning mida siis ei lahendatud. Kui David sündis, pidid arstid teda opereerima, et eemaldada väike kasvaja tema kõhu pealt. See protseduur tehti ilma tuimestuseta, sest sellel ajal usuti, et vastsündinud beebid ei tunne valu. Kuid hiljem avastati, et nad siiski tunnevad valu. „See kohutav kogemus ei jätnud mitte ainult füüsilist armi, vaid tohutu armi minu meeltesse,“ selgitab David. „Kui ma suuremaks kasvasin, oli mu isa väga kauge minu jaoks. Mu emal olid ta enda deemonid, millega ta tegeles ning ta nuttis alati, nii et ma ei saanud tegelikult rääkida temaga. Mul ei ole mitte mingisugust head mälestust oma elust. See oli just nagu mingi must sügavik. Ja alles nüüd olen ma ärganud üles hommikuti, ilma et tunneksin depressiooni,“ tunnistab Russell. Täiskasvanuna sai temast edukas ärimees ja rikas mees. Ta juhtis mitut äri ning oli ühe jalgpalliklubi eesistuja. Tal oli tohutu suur villa, kallid autod ning käis aastas viis korda eksootilistel puhkusereisidel. „Kuid mitte ühtegi korda ei tundnud ma end hästi selles,“ ütleb David. „Kui ma oma abielu lahutasin, tundsin ma oma elatud elust sellist häbi, et andsin kõik oma varanduse oma naisele.“ 2000. aastal lõpetas ta oma äri, pakkis kõik oma asjad auto pakiruumi ning läks elama ühe oma sõbra juurde. See oli aeg, kus Jumal kõnetas teda. „Ta ütles mulle: ’Kõik, millest sina huvitatud oled, on väärtusetu … . Ma toon sulle sõnumi – uue sõnumi, milles on olemas kõik maailma turundus printsiibid, kuid selle eesmärk on tuua minule au.’ Siis sündis inspiratsioon raamatule ’A Child Unheard’ (laps keda pole kuuldud)“ räägib David. Ta avastas, et miljonid lapsed üle maailma on samasuguses olukorras, nagu tema oli. Paljud püüavad parandada oma haavu maailma naudingute ja võimuga. Aga kuna ainult Jumal võib neid tervendada, siis täiskasvanuks saades saavad neist kohutavad isad, halvad juhid ja koletised. Russell alustas oma tervenemise teekonda luuletuste kirjutamisega, mis lõpuks said raamatuks ’Laps, keda pole kuuldud.’ Nüüd loodab ta aidata tuhandeid lapsi, keda pole kuuldud, luuletuste, muusika ja vestluste kaudu. Teised ressursid, mida Russell pakub, on pehme mängukaru Benny, kes on nagu kaaslaseks lapsele, keda ei kuulda. Benny on sümboliks sõbrast, kelle iga laps võib leida Jumalas, kes on alati kohalolev, mitte kohutmõistev sõber, kes võib aidata lapsi ja samamoodi täiskasvanuid, et tegeleda lapsepõlve raskustega. David Russell usub, et ’Laps, keda pole kuuldud’ mudel võib saada rahvusvaheliselt aktsepteeritud meetodiks laste psühholoogias. Tema raamat on saanud tunnustuse Tema Kuninglik Kõrgus prints Charlesilt ja Yorki peapiiskopilt, dr John Sentamult. David on teinud koostööd ka anglikaani kirikuga Mityana piiskopkonnas, et rajada sinna ’Laps, keda pole kuuldud’ keskus, kuhu lapsed tulevad mängima ja olema lihtsalt lapsed, kui nad ei ole parasjagu koolis. Selle keskuse poisid võtsid mõned salmid Russelli luuletustest ja tegid sellest muusika plaadi, mis selgitab selliste laste probleemi. David on käinud Ugandas kuus korda, kuid usub, et need aastad, mil ta oli laevandus magnaat ning ajas äri üle kogu Aafrika, olid kavandatud selleks, et teda valmistada ette praeguseks ajaks. Ta kasutab Ugandat baasina, et jõuda ülejäänud Aafrikasse oma lootuse sõnumiga lastele, keda ei ole kuulda võetud.

CBN News – 112-aastane Kansase osariigis elav naine ütleb, et tugev töö ja usk Jumalasse, on võtmeks tema pikale eale. Ella Schuler, on vanuselt 15. inimene Ameerika Ühendriikides ning kogu maailma arvestuses kolmekümnes. Tal on 15 lapse-lapse-last ja üks lapse-lapse-lapselaps. Oma sünnipäeval möödunud laupäeval, jagas ta oma pika ea saladust: „Ole osav elamises, ole hea inimene ja hea kodanik ning tee, mida Jumal tahab, et sa teeksid.“ Schuleri lapse-lapselapsed hoiavad teda ühenduses ka kaasajaga. Tal on isegi oma Facebooki lehekülg.

CBN News – Kaugel muust tsivilisatsioonist, Louisiana osariigi kiirtee nr 66 lõpus, asub Angola vangla, mis oli kunagi tuntud kui Ameerika veriseim vangla. See on koduks umbes 5000 mõrvarile, vägistajale ja teistele vägivaldsetele kurjategijatele. Tänapäeval näevad vangla ametnikud ja ka vangid Angolat teise pilgu läbi. Louisiana osariigi vangla vangivalvur, Burl Cain, ütleb: „Nad tahavad maailmale anda teada, et nad on muutunud. Nad on muutnud oma elu, see on uute alguste maa.“ Cain ütleb, et seal vanglas sureb rohkem mehi, kui neid vabadusse jõuab. Kuid mõned vangid on leidnud uue lootuse sellel ligi 73 km2 suurusel maaalal. See muutus on tulnud tänu Caini tugevale ’moraalse rehabilitatsiooni’ ning usu-põhiste programmide rõhutamisele, nagu näiteks vangla piiblikool, millest on tulnud esile umbes 150 jutlustajat. Cain ütles, et paljud neist on nii head, et ta valib olla jumalateenistustel koos vangidega, kelle ülevaatajaks ta on. „Ma mõtlen Paulusele,“ ütles Cain, võrreldes vange apostliga, kes enne oma pöördumist, ründas Jeesuse järgijaid. „Ta kiusas kristlasi taga ja tappis neid, aga Jumal muudab inimesi,“ lisas Cain. „Filiplastele 3:13 ütleb, et ’ma ei vaata taha. Ma sirutun eesoleva poole,’ miks ei võiks ka vangid seda teha?“ küsis ta. Harold Brand on üks vangidest, kelle elu on muutunud. Ta kannab eluaegset vanglakaristust teise astme mõrva eest. „Mis muudab meid?“ küsis Brand. „Jumala armastus. Piibel ütleb, et armastus katab kinni pattude hulga. Sellepärast oleme me võimelised muutuma, Jumala armastuse pärast.“ Praeguseks kolmekümnendate eluaastate keskel olev Brand, on istunud kinni alates 19 eluaastast. Ta on kristlane oma ema ja tema pastori tõttu. Nüüd aastaid hiljem lõpetas ta ära oma keskkooli ning läbis ka Angola vangla piiblikooli. Täna teenib ta vanglas katoliku nõustajana. Kuid ükski päev ei möödu ilma, et ta ei mäletaks, miks ta trellide taga istub. „Siin Angolas ringi vaadates, tuletab see sulle meelde seda halba valikut, mille ma tegin või seda viga, mis ma oma elus tegin,“ rääkis Brand. „Aga Jumal ei mäleta seda. Tema tuletab sulle tulevikku meelde. Meil on tulevik koos Jumalaga.“ Ameerika justiitsministeeriumi andmeil, satuvad vangide lapsed seitse korda tõenäolisemalt samuti trellide taha. Et sellel lasta mitte juhtuda, on vangla liitnud oma jõud laste teenistusega ’Awana’, et pakkuda rehabiliteeritud isadele võimalust mõjutada järgmist põlvkonda positiivselt. „Nende vangide ohvrid ei ole olnud ainult nende kuritöö ohvrid, vaid ka nende lapsed, sest nad kaotasid sellega oma isa,“ rääkis Awana Lifeline direktor, Lyndon Azcuna. Igal aastal korraldavad nad terve päeva kestva ürituse, mil sajad lapsed ja noored saavad minna vangla maaalale, et koos oma isaga mängida, süüa ja palvetada. Kuid selle sündmuse eesmärk on palju sügavam kui toredalt aega veeta. Isad saavad oma lastele anda teada, et nad armastavad neid ning ei taha, et nad langeksid ’kuritegeliku elu põlvkondlikkusse needusesse.’ Laste ohutus ja turvalisus on esmane prioriteet. Korraldajad ütlevad, et viie aasta jooksul, ei ole teatatud ühestki halvast juhtumist nendel üritustel. Nad usuvad, et see on seetõttu, et programmi fookuses on südamete muutmine. Azcuna ütleb: „Me kulutame 49 miljardit dollarit aastas Ameerikas parandusprogrammidele. Me saadame rohkem inimesi vanglasse, kui ükski teine riik maailmas, kuid meie tagasipöördumiste tase on 73%. Miks? Sellepärast, et me keskendume haridusele ja elukutsele. Need on head asjad, kuid muutmata südamega saavad inimesed vaid targemateks kurjategijateks.“ Nancy La Vigne, Urban Instituudist, ütles: „Me oleme leidnud, et vangi ja perekonnaliikmete vaheline kontakt suurendab nende omavahelist läbisaamist ning see loob võimalused nende eduks vanglast väljas.“ Korraldajad seavad lootuse sellele, et kui see sõnum jõuab kohale vähemalt ühele lapsele, siis tähendab see potentsiaalselt ühte isikut vähem trellide taga. „Kas sa oskad panna hinnasilti ühe ohvri külge?“ Küsis Cain. „Nagu ma ütlesin, üks vägivaldse kuriteo ohver vähem, on väärt kogu minu karjääri – kõike, mida ma teen.“

Assist News – Noore mehena, luges Daniel King, Mehhiko misjonäride poeg, väga laialdaselt mõnede tänapäeva suurte evangelistide elulugusid. Tema kangelased olid mehed nagu Billy Graham, Oral Roberts ja T.L. Osborn. „Ma nägin pilte suurtest rahvahulkadest, kui need mehed kuulutasid ja Jumal pani minu südamesse unistuse saada evangelistiks,“ rääkis King. Ta räälis ka, et 15-aastasena luges ta raamatut edu saavutamisest. „Selles raamatus oli kirjas, et noortel on väga oluline kirjutada üles oma eesmärgid. Üks eesmärkidest, mida seal mainiti, oli see, et nad püüaksid saada miljonäriks enne kolmekümneseks saamist.“ King räägib, et ta sai kutse teenistusse viie aastasena ning ta hakkas jutlustama, kui oli kuue aastane. Ta vanemad läksid misjonäriks Mehhikosse, kui ta oli kümne aastane. Järgmised kolmteist aastat veetis Daniel, teenides Mehhikos koos oma vanematega ja kui ta oli 14-aastane, alustas ta laste teenistusega, mis andis talle võimaluse teenida mõnedes Ameerika suurimates kogudustes juba teismelise eas. „Ma mõistsin, kuna mind kasvatati üles misjonärina Mehhikos, et raha ei olnud minu jaoks oluline, kuid olulised olid hinged. Nii, et sellel päeval ma kirjutasin üles selle eesmärgi: „Mina, Daniel King, tahan juhtida 1 miljon hinge Jeesuse juurde enne 30 eluaastat.“ Selle asemel, et saada miljonäriks, otsustasin ma juhtida üks miljon ’pärijat’ Jumala Kuningriiki.“ King lõpetas Oral Robertsi Ülikooli Tulsas, Oklahomas, bakalaureuse kraadiga Uue Testamendi teoloogias. Olles veel õppimas ülikoolis, hakkas Daniel reisima erinevates maailma riikides, kuulutades evangeeliumi igale ühele, kes kuulas. Ta on külastanud enam kui 50 riiki oma otsinguil hingede järele ning on viinud läbi krusaade hingede võitmiseks. Suurimatel neist on osalenud kuni 50 000 inimest. Olles nüüd misjonär-evangelist kõikjal maailmas, täitis King hiljuti oma eesmärgi juhtida üks miljon inimest Kristuse juurde enne kolmekümne aastaseks saamist. King ja tema naine Jessica, on pidanud väga hoolikat ülevaadet kõigist inimestest, kes on Kristuse vastu võtnud nende koosolekutel. Indoneesias täitis 2603 inimest ära otsuse kaardid, Pakistanis oli neid inimesi 11 012, kes Jeesuse juurde tulid. Etioopias palvetas üle 50 tuhande inimese patuse palvet ühel õhtul. Käesoleval aastal, enne Danieli kolmekümnendat sünnipäeva, liitsid nad kokku kõik numbrid nende koosolekutelt ja leidsid, et eesmärk juhtida miljon inimest Kristuse juurde, oli täidetud. Daniel ja Jessica King on nüüd seadnud uue eesmärgi – juhtida miljon inimest Jeesuse juurde igal aastal. Daniel on ka kaasasutaja grupile nimega Soul Winners Alliance (Hingede võitjate allianss), mis on grupp noorte evangelistidega, kes on pühendunud miljonite inimeste juhtimisele Kristuse juurde. King Ministries visioon, on kuulutada evangeeliumi kadunuile ja õpetada, treenida ja julgustada Kristuse Ihu üle maailma. Nad tahavad saavutada seda massiivsete hingede-võitmise krusaadide, juhtide koolituse, kirjanduse levitamise ja humanitaarabi jagamise kaudu. Nende teenistuse kohta saab lisa infot veebilehelt www.kingministries.com. King andis hiljuti välja ka raamatu ’The secret of Obed-Edom’ (Obed Edomi saladus), mille eesmärgiks on tuua esile, mis tema arvates on ’suurim avastamata lugu Piiblis’. Sellest ennustatakse tulevat üks bestsellereid usklike seas.

Mission Network News – Tsiviilrahutused on olnud Sudaanis kestvaks probleemiks juba aastaid ning see on jätnud oma jälje ka ühiskonnale. See aga on mõjutamas Sudaani rahva tulevikku. Matt Parker, organisatsioonist Kids Alive Inernational, ütles et rahutused on põhjustanud väga raske olukorra. „Suurt osa rahvastikust arvatakse olevat nälgimise ohus. Toitude hinnad on viimastel kuudel tõusnud dramaatiliselt, olukord üldiselt on väga keeruline.“ Surmad, mis taoliste keeruliste olukordadega kaasnevad, on põhjustanud omakorda veel ühe probleemi – tänavalapsed. Parker ütleb: „Seal on kümneid tuhandeid tänavalapsi, kes on tänavale aetud vaesuse ja perekondade purunemise tõttu. Mõned neist on pagulased, kes on riigisiseste konfliktide tõttu ümberasustatud. Neil tegelikult ei olegi muud valikut, kui elada tänavatel.“ Tänava keskkonnas, on lapsed avatud kuritarvitamisele, narkootikumidele, prostitutsioonile, kuritegevusele jmt. Kids Alive teeb oma osa, et aidata. „Me kanname hoolt ligi 100 endise tänavalapse eest elukoha programmide kaudu Khartoumis ja Waus, mis asuvad Sudaani lõuna osas. Me oleme arendanud välja programmid ka teiste jaoks, pakkudes sööki, haridust, riideid ja vaimulikku õpetust tänavalastele,“ räägib Parker. Kuigi tänavalapse rehabiliteerimine on raske, ei ole see võimatu. Parker räägib 9-aastasest poisist, nimega Michael, keda Kids Alive sai aidata. Temaga oli keeruline töötada, tal oli raske nende struktuuriga kohaneda ning talle ei meeldinud distsipliin ega kool. Parker räägib: „Aja jooksul, oleme temas väga suurt muutust näinud. Pragu on ta 12-aastane ning tal läheb koolis väga hästi. Ta mõjutab oma elukohas väga positiivselt teisi lapsi ning ta tunneb tõelist rõõmu Piibli uurimisest.“ Parker ütleb, et Michael kasvab jätkuvalt oma usus Jumalasse. Kuigi kodud pakuvad hädavajalikku abi füüsilisteks vajadusteks, on see vaid üks osa abist, ütleb Parker. „Me tahame lastele anda lootust, mitte ainult selle elu jaoks – me ei varusta neid ainult toidu, riiete ja haridusega, vaid me tahame neile anda igaviku lootust ja Jeesuse Kristuse tundmist.“ Parker palub eestpalvet, et see lootusetuse ring lõppeks. Palveta misjonäride eest, kes nende tänavalasteni tahavad jõuda ning et oleks rohkem neid inimesi, kes oleks nõus lapsi sponsoreerima, et aidata täita nende füüsilisi, emotsionaalseid ja ka vaimulikke vajadusi.“

Gospel for Asia – Doru Nathi lebas läbipekstuna ja veritsevana maas, jäetud surema inimtühja tee äärde, Assamis, Indias. Mehed, kes teda ründasid, olid raevunud millegi üle, mida ta oli varem teinud ning taoline julm peks, oli nende kättemaks selle eest. Mis ründajaid oli nii väga ärritanud, oli see, et Doru ja pastor Tarun Akansha, olid nende küla rahvale rääkinud Kristuse armastusest. Doru ja Tarun, olid otsustanud veeta päeva selles külas, jagada traktaate ja muud kristlikku kirjandust. Külaelanikud võtsid materjalid rõõmuga vastu, kuid mõned neist said vihaseks peale seda, kui olid neid lugenud. Nad käristasid kirjanduse katki, otsisid Taruni ja Doru üles ning hakkasid neid sõimama. Misjonärid läksid oma kodudesse tagasi üsna heitununa. Sellel õhtul tulid mõned kristluse vastased äärmuslased Doru koju ning röövisid ta. Nad lohistasid ta tagasi oma külasse ning peksid teda julmalt. Nad heitsid ta veritsevana tee äärde ja jätsid sinna surema. Kuid misjonäri perekond leidis ta üles ja viis ta koju, kuid nad ei saanud talle meditsiiniabi pakkuda. Neil ei olnud vastavat transporti oma külast, et ta haiglasse viia ning neil ei olnud ka raha, et ravi eest maksta. Kui sõnum sellest juhtumist jõudis Taruni kõrvu, kiirustas ta Doru koju ning oli häiritud sellest sündmuste käigust. Doru on tema koguduses üks vanematest ning nad on omavahel väga lähedased. Koos perekonnaga palvetasid nad Doru taastumise eest ning Issand kuulis nende palveid. Umbes kesköösel tuli Doru teadvusele ning hakkas jälle rääkima. Kui Doru tervis hakkas taastuma, soovitasid mitmed inimesed tal anda politseisse avaldus tema ründajate vastu. Kuid Doru otsustas, et ta ei taha kättemaksu, kuigi tal oli seaduslikult õigus näha oma ründajaid maksmas oma tegude eest. Kuid tema soov on, et need mehed teaksid, et Jeesus armastab neid. Nii, et ta otsustas hakata paastuma ja palvetama oma ründajate eest. Ta ise palub samuti eestpalvet, et tema ihu paraneks täielikult ning et tema ründajad otsustaksid järgida Kristust. Samuti palveta Taruni eest, et Issand kasutaks teda jätkuvalt, et jagada Kristuse armastust oma küla rahvale. Ning palu ka Jumala kaitset tema üle.

Mission Network News – Jaapani opositsioon sai pühapäevastel valimistel ajaloolise võidu, järgides teemat ’muutused’. Uus Jaapani Demokraatlik Partei lubas uuesti majanduse üles ehitada ja puhuda riiki sisse uut elu. Valimiste tulemusel võttis opositsioon parlamendi alamkoja 480 kohast 300 kohta, tõugates kohalt Liberaal Demokraadid. 54-aastat sama valitsuse all on lõppenud, kuid sellel ajal, on valitsus nentinud, et asjad on läinud viltu. Misjoni organisatsiooni Asian Access (A2) kohaselt, on juhid Jaapanis iseloomustanud oma maad kui ’supervõimu, ilma moraalse kompassita.’ See on suhteliselt uus nähtus riigis, mida sajandeid juhtis moraalne ja religioosne eetika, mis pärines shintoismist ja konfutsianismist. Kuid järjest rohkem on inimesi, kelle illusioonid on purunenud. Riigis, mis on tuntud oma traditsioonide poolest, võib see tähendada avatud uksi evangeeliumile. Tim Clark, organisatsioonist A2, ütleb, et valimise tulemused on näide sellest. „Igas vanuses inimesed on hüüdmas: ’Jah, me võime! Jah me saame!’ Ma usun, et see näitab igatsust muutuse järele. Selle nädala valimised on väga märkimisväärsed, sest aastakümnete pikkune valitsus on lõppenud ja poliitiline vahetus on olnud dramaatiline.“ Kuid veelgi olulisem on see, et see annab märku paradigma muutusest mõtlemises. „Asian Access misjonärid, koos kõigi kristlastega Jaapanis, loodavad, et see muutus tõesti tuleks esile vaimulikult, selles igatsuses muutuse järele.“ Clark ütleb, et inimesed on praegu väga avatud evangeeliumile, mistõttu on aeg väga hea lõikuse jaoks. Ka sel suvel käisid Jaapanis evangelismi meeskonnad, mida nad nimetavad J-Team’ideks. Need on 3-5 liikmelised meeskonnad, kes töötavad koos Jaapani kogudustega, et jõuda välja kogukonda näiteks inglise keele tundide, kohviku, lastetöö, laagrite ja muude vahendite kaudu, et ehitada inimestega suhteid. Clark räägib, et selleaastastel meeskondadel õnnestus ehitada suhteid paljude mittekristlastega, kes tavaliselt kirikusse ei tule. Kuid selle uue avatuse ning lootuse ja julgustuse otsimise tõttu, leidsid paljud neist tee kirikusse.“ Jaapanlased vajavad seda elu ja lootust, mida Kristus võib tuua.

Assist News – Paljude Assüüria kristlaste jaoks, on Iraagi Kurdistan saanud pelgupaigaks, kus nad võivad vabalt oma usku praktiseerida. See on täiesti erinev teistest sõjapoolt laastatud Iraagi osadest, kus peaaegu igapäevaselt rünnatakse ja isegi tapetakse kristlasi ning kus pannakse kirikutesse pomme. Paljud on põgenenud oma usu praktiseerimise ohtlikkuse tõttu teistest Iraagi osadest. Assist uudiste toimetaja, Dan Wooding, kirjutab, et oma viimasel reisil Kurdistani, oli tal eesõigus kohtuda pastoriga Kurdistani pealinnast, Erbil’ist, kes rääkis oma loo. Turvalisuse eesmärkidel tema nime ei avaldata. Pastor rääkis: „Ma olen 34-aastane ning ma sündisid Kirkukis, kuid 1986.aastal me kolisime Erbili, mis on mu perekonna kodulinn. Ma kasvasin üles tavalises keskklassi katoliku perekonnas, koos kahe venna ja ühe õega. Mina olin peres kolmas poeg. Minust sai usklik, kuna mu onu, kes oli Austraalias usklikuks saanud, tuli oma suurt perekonda Iraagis vaatama ning neile Issandast Jeesusest rääkima. Olin sel ajal 18-aastane ning ma kuulasin, mida ta jagas. Issand puudutas siis mu südant ja ma hakkasin lugema Piiblit, mille ta mulle oli toonud ja siis ma sain päästetud. See oli ’92. aastal,“ jagas pastor. 2003. aasta septembris alustas ta selle kogudusega, kus ta praegu on vanempastor. Lisaks nende perele oli veel kaks perekonda ja mõned vallalised naisterahvad. Pastor jagab: „Praegu osaleb meie pühapäevasel teenistusel 120 inimest ning inimeste keskmine vanus on 30 eluaastat. Enamik neist on riigiametnikud, paljud on insenerid ja doktorid. Sellest peale, kui me kogudusega alustasime, võin ma öelda, et Issanda varustus on olnud üks hämmastavamaid asju minu jaoks, sest kui ’tema juhib, siis ta ka varustab.’ Oleme näinud uskmatuid tulemas usule unenägude ja visioonide tõttu, ja kui see juhtub, siis ma ütlen, et ’Tema teeb kõik’ ja meil tuleb vaid ’vaadata, mida tema teeb, nii et tema saaks kogu au.“ Ja tõepoolest saab Jumal seal koguduses kogu au. Dan Wooding jagab: „Ma võin juba esmakordse kogemuse põhjal rääkida, et nad tõstavad oma Issanda ülistusega lausa katuse peakohalt ning seal koguduses olemine pani mind mõistma, kui palju on kristlikul kogudusel ühist, vaatamata piirkonnale. Ma ei teadnud enamikku nende lauludest, mida väga andekas ülistusmeeskond laulis, kuid ma kogesin Jumala Vaimu seal. Pastor jagab edasi: „Ma kohtasin oma naist 1992. aastal väikeses linnas, kus ma tol ajal elasin ning me käisime samas kõrgkoolis. Ma rääkisin talle oma Issandast ja ka temast sai usklik. Me abiellusime 1996. aastal.“ Dan Wooding kirjutab: „Assüüria oli üks esimesi rahvaid maailmas, kes võttis kristluse vastu. Assüüria Kirik sai alguse 33. aastal peale Kristust, Toomas, Bartolomeus ja Taddeus käisid seal kuulutamas. Pastor räägib: „Täna on enamik Assüüria kristlasi kaldea katoliiklased ja siis on vee Ida Assüüria Kirik, mis on väga sarnane ortodoksi kirikule. Samuti on seal veel vähesed evangelikaalsed kogudused.“ Ta jätkas, et assüürlaste puhul on iseloomulik see, et paljud neist räägivad siiani aramea keelt, see on semiidi keel, millel on 3000 aastane ajalugu. See on olnud suurte impeeriumite ametikeeleks. See oli Iisraelis igapäevaseks kõnekeeleks teise templi perioodil, suurte lõikude algseks keeleks Taanieli ja Esra raamatus ning räägitakse, et see oli ka Jeesuse Naatsaretlase emakeeleks. Pastor selgitas ka, et kuigi enamik asüürlasi räägib aramea keelt, peetakse nende teenistusi araabia keeles. „Enamik inimesi, kes meie kogudusse tulevad, õppisid koolis araabia keeles, nii et see keel on meie lugemise keel ning aramea on meie suuline keel, kuid meie palveks on, et tulevikus hakata lisaks teenistusi pidama ka aramea keeles,“ jagas pastor. „Kurdistanis tegelikult kristlastel ei ole võimudega probleeme olnud praegu, aeg-ajalt mingid üksikjuhtumid tulevad esile. Peamiselt on valitsus kristlaste suhtes avatud ja ka evangeeliumi suhtes.“ Dan Wooding küsis ka pastorilt, millised on nende suurimad palve vajadused. Pastor jagas: „Ma palun alati tarkust, kuidas oma naisega karja juhtida ning me vajame ka palvet, et alati püsida ühel lainel Jumalaga ja kuulda, mida ta tahab, et me järgmisena teeksime.“ Pastor lõpetas, öeldes: „Ma olen globaalsele kogudusele väga tänulik, et ta palvetab Iraagi koguduse eest, sest meie oleme esimese põlvkonna usklikud siin piirkonnas ja me vajame palju eestpalvet. Ma usun, et Issand saab kasutama Iraagi kogudust, et õnnistada kõiki riike Lähis-Idas. Nii, et palun, ära loobu palvetamast selle maa pärast, sest Issand saab seda kasutama, et tuua eksinuid valguse juurde.“

Breaking Christian News – Legendaarne Nicky Cruz, sõidab 1. ja 2. oktoobril San Salvadori pealinna El Salvadori, kus ta kõneleb kahe päeva jooksul 40 000 noorele, kolmel jalgpalli staadionil. Ta meeskond on saanud loa jagada õpilastele tasuta Nicky Cruzi autobiograafiat ’Jookse, poiss, jookse’. Ta kohtub ka riigi presidendi Funes’iga, et muude asjade hulgas arutada ka valitsuse palvet, et Cruz teeniks El Salvadori valitsust ametliku nõustajana noorte ja jõukude vägivalla küsimustes. Cruz on juba külastanud riigi vanglaid El Salvadoris ning see toimus samuti valitsuse palvel, et ta kohtuks 18th Street Gang (18. tänava jõuk) ja MS 13 liidritega, kes on kaks kõige kardetavamat narkootikumidega kaubitsejat lääne poolkeral. Nicky Cruz oli ise kunagi New Yorki ühe kardetuima jõugu, Mau Maude, liider. Tema lugu on kirjas tema rahvusvaheliselt levinud bestselleris ’Run, Baby Run’ ( e.k. Jookse, poiss, jookse!), mida on tõlgitud enam kui kolmekümnesse keelde ning üle 12 miljoni eksemplari on neid veel trükis. Cruz on ka tegelaskujuks peagi ilmuvas Hollywoodi filmis, mis põhineb tema elulool. Praegu tegemisel olev film loodetakse tuua rahvusvahelise vaatajaskonna ette 2010. aasta keskel. Aasta jooksul reisib Cruz väga laialdaselt, rääkides lugu imelisest muutusest, mis tema elus juhtud enam kui 50 aastat tagasi. Hiljutised evangeelsed koosolekud Ida Euroopas (Lätis ja Ukrainas) tõid kohale tuhandeid osavõtjaid. Cruz on abiks ka ühes uues koguduses ning evangeelses töös Colorado Springs’is, the Springs koguduses, mille pastoriks on Gary  Wilkerson, kes on David Wilkersoni poeg. David Wilkerson on Times Square koguduse pastor New York Citys, ning ’Rist ja pussikangelased’ raamatu autor.

Mission Network News – Lõuna-Korea valitsus võib piirata misjonitööd Lähis-Idas. Mõnede teadete põhjal ajendab väidetavalt mure oma kodanike turvalisuse pärast Lõuna-Koread keelama oma kodanikke sisenemast Lähis-Ida riikidesse misjonitöö eesmärgil. See oht on tekkinud, kuna üha rohkem Lõuna-Korea turiste ja misjonäre on saanud terrorismi sihtmärkideks sealses piirkonnas. Kuid Glenn Penner, Märtrite Häälest, ütleb et Lõuna-Korea kristlased on selle pärast mures. „Kui nad kuulsid nendest võimalikest piirangutest, tõusis mitmeid muresid ses suhtes esile. Taoline reisimise keeld, rikuks mitmeid õigusi, nagu näiteks usuvabaduse ja liikumisvabaduse õigusi.“ Valitsus on surve all: „Eriti Lähis-Ida valitsuste poolt,“ räägib Penner. „Nad ütlevad: ’teie inimesed on liiga evangeelsed. Nad põhjustavad probleeme. Pange reisimise keeld ja ärge lubage oma rahvast meie maale tulla oma evangeelset tööd tegema.’“ Kaks hiljutist juhtumit tunduvad seda keelamise debatti kiirendavat. Kaks aastat tagasi röövis Taliban Lõuna-Korea kristlased, kes töötasid Afghanistanis. Ning käesoleva aasta juunis mõrvati korealannast medõde, kes töötas Jeemenis. Penner ütleb, et alates nendest tragöödiatest, on Lõuna-Korea kristlased saanud parema väljaõppe nendesse riskantsetesse paikadesse minemiseks. Kuid Penner lisab: „Jeesuse järgmine ei ole kunagi turvaline ja me ei saa seda teha turvaliseks. Kristuse järgimine toob alati kaasa oma risti kandmise. See tähendab võib-olla isegi nõusolekut surra ja ohverdada oma elu Kristuse pärast, kui tarvis.“ Kuigi see keeld võib aeglustada evangeeliumi levikut, siis Penneri arvates leiavad inimesed tõenäoliselt loomingulisi viise, kuidas nendesse riikidesse pääseda. Kui inimeste elu peal on Jumala kutse, siis mõnikord tuleb teha otsus, kas kuuletuda oma valitsusele või kuuletuda Kristusele,“ räägib Penner. See otsus ei ole veel lõplik. „Justiitsministeeriumi ja riigi luureteenistuse vahel käivad veel läbirääkimised. Nii, et  asja arutatakse. Palveta Lõuna-Korea kristlaste  ja koguduste juhtide eest, kui nad on valitsusega suhtlemas,“ ütles Penner.

Mission Network News – Ramadani kuu on alanud ning see on kristlaste jaoks hea aeg, mil palvetada ja moslemiteni jõuda. Lihtsal kingitusel, nagu Uus Testament, on vägi muuta kingituse saaja elu igaveseks. Crescent projekti kaastööline, Fouad Masri, ütleb: „Piibel ütleb selgesti: usk tuleb kuuldust, ja kuuldu Jumala Sõna kaudu.“ Masri teab üht Ameerika iraanlast, kes ostis Piibli, kuna kartis kristlaste reaktsiooni peale 11.septembri terroristide rünnakut. Mees luges mõned peatükid Matteuse evangeeliumist ning leidis siis Mäejutluse. Mees ise ütles: „See šokeeris mind, kui ilusad on Jeesuse sõnad.“ Mõne nädala jooksul, sai sellest mehest kristlane. Masri selgitab, miks Piiblile keskendumine on nii efektiivne evangeeliumi jagamisel moslemitega. „Kui sa pakud moslemile Uut Testamenti, siis sa ei palu tal teha midagi valet. Koraan ütleb, et nad peavad seda järgima. Nii, et kui ma räägin moslemitega, siis ma ei vaidle nendega poliitilistel ja religioossetel teemadel; ma räägin ühest asjast – Kas Piibel on Jumalast või mitte,“ rääkis ta. Moslemid usuvad kolme pühasse raamatusse, lisaks Koraanile: Toora, Psalmid ja Uus Testament, mida nemad nimetavad In˛iil. Kuid moslemid kasvavad üles õpetusega, et Koraan on tähtsam, sest teised raamatud on rikutud. Masri räägib: „Imaamid on algusest peale õpetanud, et Toora tuli kõigepealt, aga seda muudeti, siis Jumal saatis Psalmid. Ka Psalme muudeti, siis Jumal saatis In˛iili, mida samuti muudeti, seepärast saatis Jumal Koraani. Kui imaamidelt küsida, et mis siis kui Koraani muudetakse, siis nad vastavad, et ’Ei, Jumal peab oma sõna.’“ See annab kristlastele võimaluse selgitada Piibli usaldusväärsust. Kui Koraani ei saa muuta inimeste poolt, siis ei saa seda teha ka teistele pühadele raamatutele. Jumal on tugevam kui inimesed ning seega ei saa tema Sõna muuta. Masri ütleb, et nemad ei ole vastutavad selle eest, kas moslemid aktsepteerivad seda argumenti ja võtavad evangeeliumi vastu või mitte – Jumal on vastutav. Kuid see argument on väga efektiivne. Masri räägib: „See lähenemine asjale toob sageli tulemuseks selle, et nad küsivad Uut Testamenti või vähemalt ei ründa Uue Testamendi usaldusväärsust. Sest kui sa armastad Jumalat, siis sa ei ründa teda. Sa ei ründa teda öeldes, et inimesed on tugevamad kui tema.“

Gospel for Asia – Jeevan Gupta ihu oli kaetud pidalitõve haavanditega, kui ta kohtas esmakordselt Evangeelium Aasiale misjonäri Mihirit. Ta ei kujutanud iial ette, et võiks tulla päev, mil ta võiks saada terveks oma piinast ja häbist. Mihir oli täidetud kaastundega, kui nägi Jeevani olukorda. Ta otsustas, et teeb eestpalvet Jeevani tervenemise pärast. Päev-päeva järel kogunes ta koos usklikega oma kirikus, et tema eest palvetada. Peale nelja kuud järelejätmatut palvet, sai Jeevan lõpuks oma nahahaigusest terveks. Kuid ta on ainult üks nendest inimestest, kellel on imeline lugu rääkida. Mihiri teenistuse kaudu, on paljud inimesed saanud tunda Issanda Jeesuse Kristuse tervendavat väge. 38-aastane, Lona Saxena, on üks neist, kes on eelkõige kogenud Jumala imesid. Ta on abielus, kahe lapse ema ning ta oli halvatud. Ta otsis meditsiini abi oma olukorras, kuid ükski ravi ei suutnud teda aidata. Üks kristlane Mihiri kogudusest kutsus Lona koos oma perega koguduse jumalateenistusele ning rääkis neile ka Jeesusest ja sellest, kuidas ta võib kõiki haigusi parandada. Kui Mihir Lonat kohtas, otsustas ta läbi viia 15-päevase paastu ja palve aja. See oli sellel ajal, kui Jumal pani oma vägeva käe Lona peale ning tervendas ta halvatusest. Veel üks teine koguduse liige, Charu Mehra, koges tervenemist ajukasvajast. Kolm kuud käis ta otsimas abi haiglatest, kuid miski ei paistnud andvat talle abi haigusest vabanemiseks. Ta jäi väga kõhnaks ja kahvatuks ning ei suutnud enam süüa ega juua. Nende piinarikaste kuude ajal kohtas ta üht kristlast Mihir’i kogudusest, kes kutsus ta jumalateenistusele. Peale nädal aega kestnud pidevat palvet, Charu olukord paranes tohutult. Ta sai hakata sööma ja jooma jälle ning pikapeale tuli ta jõud tagasi. 50-aastane, Vinanti Malik, oli kurjast vaimust vaevatud. Piinlikkuse ja hirmu tõttu, jättis ta mees ta maha. Naine jäi üksi ja ta hakkas vajuma depressiooni. Kui Mihir sai Vinanti kohta teada ühelt usklikult oma koguduses, hakkas ta palvetama. Peale kuu aega kestnud püsivat palvet, sai Vinanti vabaks ning ta sai oma elu tagasi nõuda. Üks teine naine, Daya Sarim, oli olnud oma mehe, Gopaliga, abielus 25 aastat, kuid neil ei olnud lapsi. Nende viljatus tõi neile põlgust oma külaelanike poolt. Kuid kui Mihir koos oma kogudusega nende eest palvetas, jäid nad lapseootele ja tõid ilmale terve poja. Kõikjal Aasias on näha imesid ja Issand kasutab Mihiri, et tuua au oma nimele inimeste keskel, kes muidu ei teaks temast midagi.

Mission Network News – Ramadan on aeg, mil moslemid otsivad jumalat ja on rohkem koos oma perekondadega. Sellepärast kasvab sel ajal ka televisiooni vaatamine. Peale pikkasid paastu- ja tööpäevi, tulevad moslemi pered kokku õhtuti, et süüa ja oma lemmikuid televisiooni programme vaadata. David Harder, SAT-7st, ütleb: „Ramadani kuul on aastas kõige rohkem televisiooni vaatajaid islami maailmas. Lähis-Ida telejaamadele on see aeg, mil nad panevad eetrisse oma kõige uuemad programmid. Nii, et ka meie, SAT-7, paneme uued saated ja programmid eetrisse, et kui inimesed lappavad erinevaid kanaleid läbi, jääksid nad seda vaatama.“ Ramadani ajal näitab SAT-7 ka kahte filmi: ’Crossed Over’ ja ’Jeesus – Maarja Magdaleena silmade läbi.’ ’Crossed Over’ räägib loo süüdimõistetud mõrvarist nimega Karla Faye Tucker, kes pöördus vanglas olles ristiusku. Teine film on üks versioon Jeesuse elust, mis räägib lugu läbi Maarja Magdaleena silmade. „See on film, mis on kujundatud naiste jaoks,“ rääkis Harder. „Me teame, et naised kogu Lähis-Idas on sageli allasurutud ja neile vaadatakse ülalt alla. Nii, et see on oluline film, kuna see aitab neil näha, et Jeesus, Looja, armastab neid väga, ning see aitab inimestel näha, et Jumal on armastav Jumal ka naiste vastu.“ SAT-7 on andnud eetrisse ka otsesaateid, kuhu saab sisse helistada, ning kõneosavad ning taiplikud pastorid vastavad seal inimeste küsimustele kristluse kohta. Harder julgustab kristlasi palvetama moslemite eest, kes otsivad oma hinges vastuseid ja Jumalat selle ramadani ajal. Harder selgitab: „Sageli tähendab ’jihad’ nende jaoks sõjapidamist iseendaga, et seda kurja enesest välja saada. Väga paljud innukad moslemid peavad seda jihadi oma enese patuse loomuse vastu ning selles protsessis paljud neist hüüavad Jumala poole.“ Igal aastal kuuleb Harder lugusid sellest, kuidas Jumal ilmutab ennast neile inimestele. Inimesed, kes pöörduvad kristlusesse, sageli räägivad, et Jeesus ilmus neile unenäos. Palveta, et SAT-7 programmid võiks samuti oma osa mängida selles, et tõugata inimesi tõde otsima. Palveta ka kristlaste eest, kes elavad moslemi maailmas. Ümbritsetud inimestest, kes paastuvad Allahi nimel, kuulutavad paljud kristlikud pered neile evangeeliumi külalislahkuse kaudu. Harder ütleb: „Paljud kristlased, kutsuvad armastuse ja sõpruse märgiks, oma moslemist naabrid külla õhtusöögile. Nii, et kui sinul on moslemist sõpru, siis see on midagi, mida sina võid teha, et näidata armastust ja sõprust, sest moslemitele on ramadan perekonna aeg.“

Inspire Magazine – Viimased 20 aastat, on Spurriergate Keskus Yorki linna südames, Inglismaal, kandnud sõnumit Kristusest edasi tuhandetele külastajatele, kes selle ustest sisse astuvad, et leida suupisteid ja kuulavat kõrva. Ja see tõmbab siiani rahvast. Spurriergate Keskuse eesmärk on jagada sõnumeid Jumala armastusest Jeesuses Kristuses ning nad teevad seda oma kohvikuga ja pastoritega, kes on valmis kuulama ja nõustama. Kohvik on avatud kuus päeva nädalas (tippajal ka seitse päeva) ning seda hoiavad töös 35 töötajat ja 100 vabatahtlikku. Sel sügisel tähistavad nad oma 20. tööaastat ning neil on jätkuvalt palju külastajaid. Keskuse juhataja, Simon Watterson, kes on seal töötanud 11 aastat, ütleb: „Nädalas külastab seda keskust umbes 2500 kuni 3000 klienti. Paljud on kohalikud ning mõned on lihtsalt külastamas Yorki linna. Meie keskus on eriti populaarne noorte emade hulgas, kellele meeldib see ruumikus ja abi, mida töötajad siin pakuvad.“ Keskus toimib iseseisva heategevusliku ettevõttena. Simon selgitab: „Me oleme ’kõigi kirik’, see tähendab, et meil on toetajad ja osalejad pea kõigist kirikutest ja neid, kes nimetavad end usklikuks, kuid kusagil kirikus ei käi ja ka neid, kellele lihtsalt meeldivad head ülemused.“ Tundub, et nad meeldivad ka klientidele. „Suurim rõõm on lugeda meie klientide vastukaja, näiteks midagi sellist: ’See koht on suurepärane – siin on tajuda rahu, aitäh!’ Me teame, et Jumal puudutab inimesi – sageli ilma, et nad seda ise mõistaksid – isegi kiirel, askeldusi täis päeval.“ Simon ja nende töölised on leidnud, et paljudel nende klientidel ei ole mingit aimu kristlusest, seepärast on nad püüdnud olla leidlikud ja selged oma sõnumis. „Sageli kliendid ei teadnud ka peamiste kristlike pühade tähendust … paljudele inimestele näiteks tähendas Suur Reede vaid pikka nädalavahetust, ei midagi rohkemat.“ Simon jätkab: „Hiljuti näiteks me viisime läbi projekti ’proovi palvet’, mis oli väga populaarne. Kuu aja jooksul me andsime ära 3000 lendlehte. Paljud inimesed tunnistasid ,et palvetavad, kuid sageli salaja. Julgustasime neid palvetama ja andma meile teada, mis juhtub. Mitmed vastused, mida saime olid väga põnevad. „Meie meeskond on üks parimaid, kellega olen töötanud. Nad on alati valmis tegema rohkem, nad usuvad sellesse, mida teevad ja teenivad nii hästi, kui oskavad.“

Christ For All Nations – Evangeelne krusaad Otukpos, Nigeerias, evangelistide Reinhard Bonnke ja Daniel Kolendaga, lõppes pühapäeval, 23. augustil. Osavõtjate hulk kasvas iga päevaga, reede õhtuks oli kohal umbes 220 000 inimest ning hulgad neist said päästetud ja terveks. Reede õhtul oli palju tunnistusi kurtidelt, kes olid terveks saanud, nende hulgas mitmed lapsed. Mõned neist olid olnud kurdid sünnist saati ja nüüd korraga olid nende kõrvad avanenud ja toimus momentaalne tervenemine. Üks noor mees, kes oli kannatanud HIV/AIDSi all viimased 4 aastat, oli käinud hommikusel Tulekonverentsil. Peale seda, kui pastor Peter van den Berg jutlustas, oli ta tundnud usku oma südames kasvamas. Ilma, et keegi oleks oma käsi ta peale pannud, võttis ta usu kaudu tervenemise vastu ja läks arsti juurde vereproovi andma. Õhtul tõi ta proovi vastuse, see oli HIV negatiivne. Evangelist Daniel Kolenda kirjutab laupäeva õhtuse teenistuse kohta: „Tunnen sõnadest puudu, et kirjeldada, mis täna õhtul toimus. Mulle tundus justkui taevas oleks maa peal olnud. Jumala auhiilgus vallutas selle krusaadi välja erakordselt võimsal viisil. Peale päästmise palvet, langes Püha Vaim nii võimsalt, et tuhanded inimesed said ülevoolavalt täidetud. Paljud hakkasid rääkima teistes keeltes nii nagu vaim andis kõneleda. Kurjadest Vaimudest vaevatud inimesed said vabaks. Toimusid tervenemise imed ja mitmed langesid Jumala väe all maha … see oli täielik püha kaos. Püha Vaim kõnetas mind, et ma murraksid needused ja kui ma seda tegin, hakkas rahvas tantsima, laulma ja hõiskama. Ka kõik lava peal olevad pastorid hakkasid tantsima. See oli siiras, vaoshoidmatu, väärikust mitte hoidev ja spontaanne hõiskamine. Ma olen kindel, et kogu taevas tantsis koos meiega.“ Pühapäeva, 23. augusti, kohta kirjutab evangelist Daniel Kolenda: „Kuigi see on meie vihmase aastaaja kampaania, hoidis Issand vihma tagasi terve eelneva nädala ning me saime täieliku ja segamatu lõikuse. Tänaseks õhtuks oli kohale tulnud kuni 280 000 inimest. Ma kuulutasin evangeeliumi ja siis palvetasin haigete eest ning kuulutasin õnnistust üle Idoma piirkonna. Üks naine, kes oli eelmisel õhtul saanud diabeedist terveks, tõi oma arsti käest tõendi selle kohta. Siis ütles ta mulle: „Ma olen moslem.“ Kui küsisin talt, kas ta teab, kes ta terveks tegi, hüüdis ta: „Jeesus!“ ning ütles siis rahvale, et järgib nüüd Jeesust kogu ülejäänud elu. Me näeme nendel koosolekutel, kuidas pääste, tervenemine, vabastus ja Püha Vaimu tuli koonduvad kõik ühe pealkirja alla – ’Jeesuse Kristuse Evangeelium’. Need on kõik osa samast aulisest annist, mida Jumal pakub ’igale ühele, kes tahab’. Kui lõpuks jõudis aeg, öelda ’head aega’, siis nägin, kuidas pisarad täitsid paljude silmi. Ma ei ole kindel, kas ma näen veel neid kalleid inimesi selles maailmas, aga ma olen kindel, et kohtan neid taas ühel päeval Jumala trooni ees, kui ei ole enam pisaraid ega kurbasid hüvastijätte. Täname kõiki, kes palvetasid ja annetasid, et teha seda krusaadi võimalikuks. See oli tõesti väärt igat pingutust. Palun jätka palvetamist, sest oleme tegemas viimaseid ettevalmistusi meie järgmiseks krusaadiks Rio de Janeiros, Brasiilias, järgmisel kuul.

Charisma online – MorningStar Ministries asutaja, Rick Joyner, kutsus möödunud nädala lõpus kokku umbes 300 erineva teenistuse juhid, et koos alustada organisatsiooniga, mille eesmärgiks on koondada kristlasi, selleks et tuua ’sügavaid muutusi maailma poliitilisel, finantsilisel ja vaimulikul maastikul.’ See, ainult juhtidele mõeldud kohtumine, toimus möödunud nädala neljapäevast kuni laupäevani (20. -22. august) Fort Mill’is, Lõuna-Carolinas. Uus, esiletulev organisatsioon on mõeldud kristlaste ühendamiseks ning mitte järgmiseks konservatiivseks poliitiliseks liikumiseks, kirjutas Joyner oma juulikuises uudiskirjas. „Meie kiindumus on äratada üles magav kogudus Ameerikas, et otsida eelkõige Jumala kuningriiki ja Jumala õigust uskudes, et kui see juhtub, siis me saame soolaks ja valguseks nagu me oleme kutsutud olema,“ kirjutas ta. „Selle kaudu on meil see mõju, mis meil peaks olema valitsusele ja igale eluvaldkonnale, mis puudutab inimese elu.“ Seda juhtide kohtumist kanti üle ka God TVs. Viimastel kuudel on Joyner olnud üsna valjuhäälne, seistes vastu president Obama tervishoiu reformile, öeldes et see plaan jõuaks lõpuks eutanaasia seadustamise ja tervishoiu süsteemi valitsuse normeerimiseni. Lisaks uue organisatsiooni kujundamisele, rääkisid kristlikud juhid ka mõnedest kriitilistest teemadest praegusel ajal ning ka tohututest võimalustest, mis kogudusel on olla soolaks ja valguseks. Joyner ütles enne konverentsi: „Ühtsuses toimub meelevalla paljunemine. Ma usun, et see saab olema üks meie kõige olulisemaid koguduse mobiliseerimine konverentse üldse.“

Breaking Christian News – Reverend John Blacker, teenistusest nimega Khesed, teatab hämmastavatest uuenduse märkidest Austraalia pärismaalaste keskel, ning tal on suured ootused, et see Jumala Vaimu liikumine puudutab ka teisi australlasi ja immigrante seal maal. Hr Blacket ütleb: „Paljud noored aborigeenid Kesk-Austraalias ja Arnhemis on pöördunud Jeesuse Kristuse juurde, nad on lõpetanud narkootikumide tarbimise ja bensiini nuusutamise, selle asemel nad ülistavad Issandat uute lauludega nende oma keeles. Seal on üks sügav meeleparandus toimumas, mida me pole näinud juba üle 25 aasta.“ Hr Blacket jätkas: „Samuti on nende keskel palju palvet ja sümboolseid märke maa tervendamiseks. Nende hulgas on liikumine, et töötada sügavate kultuuriliste küsimustega, me ei ole seda kunagi varem näinud. Nii paljud meie viimase 20 aasta unistused ja südame hüüded on hakanud ilmsiks tulema. Kuid seal on vajadus Püha Vaimu poolt ilmutatud Jumala Sõna järele – et nii Sõna kui Vaim toimiksid koos. Seal siiani kaldub olema liiga palju lahkmeelt nende vahel, kes hoiavad kinni ajaloolisest viisist evangeeliumi kuulutamisel ning Piibli käsumeelsest järgimisest ning nende vahel, kes liiguvad uuendatud arusaamises Vaimu väest, kuid kellel sageli puudub sügav Jumala Sõna alus.“ Hiljuti välja antud Piibli osad mitmetesse aborigeenide keeltesse, aitavad inimestel tunda ja mõista Jumala Sõna. Hr Blacket palub eestpalvet, et Jumala Sõna kaudu paljud võiks saada ilmutuse tema armastuse väest, et see kisuks maha lahutavad müürid, mis takistavad tervenemise protsessi, mis peab veel paljudes kogukondades toimuma.

Christ For All Nations – Evangelistid Reinhard Bonnke ja Daniel Kolenda koos organisatsiooniga Kristus Kõigile Rahvastele, on taas pidamas evangeelseid koosolekuid Nigeerias, seekord Otukpo linnas. Nad kirjutavad oma raportis „Siin Nigeerias on vihmane aastaaeg ning tugevad vihmavalingud on üsna tavalised. Taolistes tingimustes on vabaõhu teenistuste pidamine üsna riskantne, kuid me oleme otsusekindlad selles, et miljon hinge välja kiskuda kuradi haardest. Kolmapäeval, (19.august) kogunes esimesele teenistusele üle 125 000 inimese, vaatamata tugevale äikesetormile sel pärastlõunal. On selge, et siin on vaieldamatult suur nälg evangeeliumi järele. Väga tugevalt oli tajuda nende ootusi, kui evangelist Reinhard Bonnke võttis mikrofoni, et jutlustada. Ta rääkis ’Jumala peeglist’ 2.Moosese 38:8 põhjal ning selgitas, et Jumala Sõna on peegel, mis laseb meil näha meie mustust, kui me sellesse vaatame. Evangeeliumi sõnum tuli esile väga selgelt; patt ja päästmine, meeleparandus ja usk. Vastus sellele sõnumile oli tohutu ning tuhanded inimesed sündisid uuesti Jumala perekonda. Seejärel tuli palve haigete eest. Bonnke oli vaevu jõudnud ’Aamen’ öelda, kui kogu väljak kattus juba kiitusega, mis tõusis esile igast nurgast. Kümned kargud tõusid üles ning need, kes olid imet kogenud, tulid ette. Mitmed inimesed tunnistasid nägemise taastumisest. Üks vanem naine, kes oli mõlemast silmast olnud pime 5 aastat, sai täieliku silmanägemise. Ta oli nii õnnelik, et hakkas laval tantsima, see tunnistus tõi rahvale palju rõõmu. Kolm inimest murtud jalaluuga, tunnistasid tervenemist ning demonstreerisid oma võimet kõndida ja joosta ilma karkudeta. Üks 13-aastane tüdruk, kes oli sünnist saati olnud küürakas, ajas end korraga sirgeks ning oli terve. Isegi veel siis, kui olime valmis sealt väljakult lahkuma, oli veel pikk inimeste rivi seismas, et anda tunnistust oma tervenemisest. Oleme kindlad, et siin Otukpos on midagi erilist toimumas ning see kõik on vaid algus. Parim on veel ees.“ Neljapäeva kohta nad kirjutasid: „Evangeelium on Jumala vägi päästeks ning täna õhtul see vägi vallutas krusaadi välja ning tõi päästmise ja tervenemise valingu. Rahvast oli umbes 200 000 ning kui nad palvetasid päästmise palve, oli selles kogeda tõelist kirge ja siirust. Nende häälte kõla tundus raputavat kogu maad ning ma ise olin väga liigutatud,“ tunnistab evangelist Daniel Kolenda. Siis hakkas Püha Vaim liikuma oma imettegevas väes: üks mees, kes oli 80 aastat olnud mõlemast silmast pime, sai oma kaua-oodatud tervenemise. Üks noor mees tunnistas, et oli kogu oma elu kannatanud ühe päriliku verehaiguse all, kuid eelmisel õhtul kui evangelist Bonnke oli palvetanud, koges ta otsekui miski oleks temast välja läinud. Neljapäeval käis ta arsti juures ning tõi õhtul kaasa paberi, et tema veri oli nüüd täiesti korras. Üks naine sai kahekordse ime: tema kurt kõrv ja vigane jalg said täiesti terveks. Need ja veel paljud teised imed tunnistavad evangeeliumi autentsust, mida me kuulutame, ja Jumala headust, keda me teenime. Need on vaid kaks esimest päeva ning nii palju on veel ees …“ kirjutavad evangelistid Reinhard Bonnke ja Daniel Kolenda.

Breaking Christian News – 20. augustil toimuvad Afganistanis riiklikud valimised. USA Kristlik Kaitsekoalitsioon ja Hillside Missions koguneb seepärast 19. augustil Afganistani Saatkonna ette Washington D.Cs, et seal palvetada. Nad julgustavad tegelikult kogu kristlaskonda palvetama Afganistani rahva eest sellel kriitilisel ajal ning seisma nendega solidaarsuses, et nad võiks saada demokraatlikud vabadused. Kristliku Kaitsekoalitsiooni direktor, pastor Patrick J. Mahoney, ütleb: „Me kutsume usukogukonda üles palvetama Afganistani rahva eest nende kriitiliste riiklike valimiste päeval, 20. augustil. Palume Jumala kaitset kõigi kangelaslike Afganistani kodanike üle, kes lähevad valimisjaoskondadesse, vaatamata vägivalla ähvardustele. See pole oluline ainult Afganistani rahvale, vaid ka maailma vabadele riikidele, et hirmutamine, korruptsioon või vägivald ei rikuks neid valimisi. See on oluline, et nende maa rahvas omaks selget häält oma maa tuleviku osas. Meie maa kristlik kogukond peab ehitama silla moslemi maailmas, mis näitaks tõelist armastust ja siirast muret nende eest, kes on islami usulised. Meie palved õiglase ja turvalise valimisprotsessi pärast, näitavad Afganistani rahvale, et Ameerika kristlaskond seisab nendega ning loodetavasti me saame ehitada ühe tugeva usalduse ja vastastikuse mõistmise suhte nendega ...“

Gospel for Asia – Indialane, Naveen Rao oli elanud 20 aastat sidrunisuuruse aju kasvajaga. Ta oli lihttööline ning ta pere oli ellujäämisel sõltuv tema töötasust. Naveen ei olnud kunagi pööranud erilist tähelepanu kasvajale oma kuklas. See ei olnud kunagi põhjuseks töölt kojujäämisel, kuna ta ei soovinud, et ta pere peaks toidu ostmisel raskustesse jääma. Aastad olid möödunud ning Naveen läks oma eluga edasi, kuni ühel päeval tabas teda äkiline valu peas. Päev-päeva järel, läks valu aina suuremaks, tehes töötamise võimatuks. Naveen jäi koju, olles võimetu üldse midagi tegema. Kuna polnud raha meditsiiniliseks sekkumiseks, kannatas Naveen lihtsalt seda valu. Tema lootus aina kahanes, kuni ühe päeval külastas Evangeelium Aasiale misjonär, pastor Rujul Nayar, tema kodu. Ta rääkis nende perele Jumala armastusest ning jagas evangeeliumi. Seejärel kutsus ta neid nende kirikus peagi toimuvatele, seitse päeva kestvatele, palve ja paastu koosolekutele. Kohe järgmisel päeval läks Naveen koos oma perekonnaga sinna palvele. Seal sai Naveen terveks. Kui pastor Ruju naine jagas nägemust, mille ta oli Jumalalt saanud, kellegi kasvaja kohta, hakkas Naveen uskuma, et ta võib terveks saada. Ta pani käe oma pea peale ja palus, et Issand annaks talle täie tervise. Selleks ajaks, kui ta lõpetas palve, oli valu taandunud ja kasvaja oli täielikult kadunud. Naveen oli hämmingus sellest ainsa ja tõelise Jumala väest, mida ta oli näinud. Sellest ajast pöördusid nad oma ebausust ning teenivad nüüd Jeesust Kristust.

Gospel for Asia – Vatsala Shah kuulas, kuidas Evangeelium Aasiale osadusgrupi naised rääkisid Jeesusest Kristusest. Ta kuulis armastusest, mis Jeesusel oli oma rahva vastu, imedest, mida ta tegi ja inimestest, keda ta tervendas. See pani teda mõtlema, kas ka tema ja ta pere võiks kuuluda nende inimeste hulka. Ta küsis: „Kas teie Jeesus võib tervendada ka mu tütre?“ Ta tahtis uskuda, et on olemas veel mingi võimalus selleks, et ta väike tütar võiks elada normaalset elu. „Meie Jumal on võimas,“ vastasid naised. „Ta võib teha kõike, üle meie ootuste.“ Sellest tõusis Vatsalas esile lootus. Ta kutsus need naised oma koju, et nad palvetaksid tema tütre eest. Divya oli vaid kolme aastane, kuid mingi tundmatu haiguse tõttu, ta ei kasvanud nii nagu iga teine laps. Ta sündis enneaegsena ning arstid ütlesid, et laps elab vaid mõned kuud või kuni ühe aasta. Sellest oli nüüdseks möödas kolm aastat, kuid Divya tervis ei olnud paranenud. Ta ei saanud iseseisvalt istuda ega suutnud midagi teha – ta ei tundnud isegi oma nime ära. Ainus asi, mida ta sai süüa, oli piim. Naisi haaras sügav kaastunne, kui nad nägid Vatsala tütre olukorda. Nad palvetasid Divya eest ning hiljem kutsusid Vatsala kirikusse. Naine ei kõhelnud. Ta hakkas igal nädalal käima teenistustel ning koos oma väikese tüdrukuga käis ka naiste osadusgrupis. Kuigi Divya tervises ei toimunud järsku, märkimisväärset muutust, hakkas ta tasapisi paranema. Ta hakkas sööma riisi ja leiba ning kui keegi teda nimepidi kutsub, vastab ta sellele naeratusega. Nähes seda järkjärgulist muutust oma tütres, võttis Vatsala vastu ka Issanda pääste. Ta palub jätkuvalt palveid oma tütre täieliku tervenemise pärast ning ka selle eest, et tema mees saaks Jeesust tundma oma isikliku päästjana.

Breaking Christian News – Laupäeval, 15. augustil, kogunesid 40 noort inimest erinevatest USA kõrgkoolidest kokku Washington D.Cs, kus lõppes nende kolmas jalgsimatk üle Ameerika. Käies ringi koos grupiga, mille nimi on Crossroads, said nad kogeda, et enamik ameeriklasi identifitseerivad end elu-pooldajatena. Käies, kõigi peale kokku, läbi 15 000 km,  36 osariiki, tuhandeid omavalitsusi, linnu ja alevikke, kogesid nad kõikjal sooja vastuvõttu ja toetust. Alates 1995. aastast on Crossroads organiseerinud 12 nädala pikkuseid rännakuid läbi Ameerika, riigi läänerannikult kuni Washington D.C’ni, et osaleda aktiivselt elu kultuuri ülesehitamisel Ühendriikides. Selle rännaku jooksul läbib iga kõndija keskmiselt 1500 km ning osaleb aktiivselt organisatsiooni missioonis, kõneledes erinevates paikades ja elu-pooldavates gruppides. Nad kaasavad ka kohalikke kogukondi rahumeelsetesse, palvemeelsetesse meeleavaldustesse ning pakuvad nõustamist abordikliinikute ees, nendes linnades, mida nad läbivad.  Crossroads Pro-Life president, James Nolan, ütleb: „Kuigi viimased ametlikud uuringud on julgustavad, oleme meie juba kaua teadnud, et Ameerika on elu-pooldav maa, sest meil on olnud see eelis, et oleme saanud näost-näkku suhelda tuhandete ameeriklastega. Süütute, sündimata laste õiguste kaitsmine, on alati olnud enamuses.“ Teepeal oli ka juhtum, et kui grupp kõndijaid püüdis minna läbi Kaljumäestiku Rahvuspargi, peatas neid üks korravalvur ning ütles, et neil ei lubata enne jätkata, kui nad vahetavad ära oma elupooldavad t-särgid. Kõne all olevad särgid on erinevad ühevärvilised särgid, millele on ette trükitud sõnad ’Pro-Life’, ehk ’Elu Poolt’. Neile anti selgituseks, et teised aborti-pooldavad inimesed, kes pargis on, võivad solvuda selle sõnumi peale. Kuid üsna pea selgitati asjad ära ning neil kolmel elu-pooldaval neiul lasti oma teekonda jätkata.

CBN News – Evangeelsed kristlased Mehhiko Chiapase osariigis, kannatavad ilmselt kõige hullemat tagakiusu hispaaniakeelses maailmas. Hiljuti osalesid sealsed usklikud Rahvusvahelisel Palvepäeval Tagakiusatud koguduse eest. Nad palvetasid teiste kannatavate kristlaste pärast ja misjonitöö eest. Chiapas on Ladina maailmas üks raskemaid paiku kristlastele, kuid ometi palvetasid usklikud seal Alas de Aguila koguduses, San Cristobal de las Casases, teiste kristlaste eest, kes kannatavad ning lehvitasid erinevate riikide lippusid. Pastor Esdradas Alonzo Gonzales on vaid selle aasta jooksul dokumenteerinud juba 20 tagakiusu juhtumit nende oma piirkonnas. Ta juhtis oma kogudust palves kannatavate õdede ja vendade eest kõikjal maailmas ning et Issand saadaks rohkem misjonäre, kaasaarvatud noori inimesi Chiapasest, teistesse piiratud maadesse. Patricio on misjonär, kes jutlustab reede õhtusel teenistusel põhjapoolses Sanhoveli mägikülas, Chiapase osariigis. Ta ütleb, et tahab viia evangeeliumi piirkondadesse, kus seda veel ei teata. Patricio ja tema kaasõpilane, Daniel, on edasipüüdlikud misjonärid, kes õpivad Emmanueli Piibli Instituudis, Sanhovelis. Daniel ütles: „Ma õpin siin palju rohkem, kui arvasin. Ma õpin mõistma seda, mis see vaimulik elu üldse on.“ Ta lisab: „Jumala Sõna ütleb meile, et me ei kuulutaks vaid kohalikus paigas või ainult oma osariigis, vaid kogu maailmas.“ Mõned õpilased tunnevad kutset teenida Chiapase pärishõimude juures, teised tahavad viia Sõna piiratud maadele. 24-aastane Zenaida ütleb, et Jumal võib teda kutsuda Pakistani. „Pakistani naiste vajadused köitsid täielikult minu tähelepanu,“ ütles ta. „Hakkasin palvetama Issanda poole ja ütlesin talle, et kui ta tahab, et läheksin Pakistani, siis teeksin seda. Ja kui tema tahe on, et ma annaksin oma elu Pakistanis, siis ma teeksin seda.“ Praegu teenib Zenaida suguharude külades Chiapases, kus paljud traditsionaalsete religioonide järgijad on evangeeliumi vastu. Sageli rändab ta koos oma nõbu Annaga mööda kitsaid jalgsildu, et jõuda kaugetesse mägilinnadesse. Nad on kogenud võitusid, kuid ka pettumusi. Nad olid üliõnnelikud, kui neil paluti ühes kodus alustada piiblitundidega inimestele, kelle nad olid juhtinud Kristuse juurde. Kuid kui mõned pereliikmed avastasid need koosolekud, lõpetasid nad need ära ning käskisid misjonäridel lahkuda. Anna ütleb: „Ausalt öeldes me olime väga kurvad selle üle, kuid me usume, et see uks võib avaneda ning Issand saab nende südameid puudutada.“ Chiapas’e kristlased palvetavad, et südamed muutuksid ning, et Jumal saadaks rohkem töölisi lõikusele, ka noori edasipüüdlevaid misjonäre, kellel on jumalik visioon tuleviku jaoks. „Ma võin olla tähtsusetu inimene, aga ma tean, et Issand kasutab mind selleks, et saata korda suuri asju,“ kuulutas üks noor õppiv misjonär, Isak.

Mission Network News – Ligi üks viiendik maailma rahvastikust – 1,1 miljardit inimest – elab äärmises vaesuses. 600 miljonit neist inimestest on lapsed, kelle peres teenitakse vähem kui üks dollar päevas. Seepärast on kaks kristlikku organisatsiooni, Compassion International ja Willow Creek Association, tegemas koostööd, et mõjutada ülemaailmset äärmist vaesust. Oma programmi ’kogudus kogudusele’ kaudu, koguvad nad kokku rikkamad USA kogudused, et need aitaksid murtud ja vaesunud kogudusi ja kogukondi erinevates maailma paikades ning luues sellega silla maailma rikkaimate ja vaeseimate vahel ning aidates võita seda globaalset ebaõiglust. Compassioni president ja tegevdirektor, Dr Wess Stafford, kõneles Willow Creek 2009. aasta juhtimiskonverentsil. Seda peeti 6.-7. augustini ning see oli ühtlasi ametlikuks alguseks ka nende koostööle. „Me usume, et praegusel põlvkonnal on piisavalt kirge ja potentsiaali selleks, et tuua lõpp ülemaailmsele vaesusele. Kogudus on võtmeks Jumala strateegilisele plaanile jõuda maailmani ning meie ees on üks vapustav võimalus süüdata sadade ja tuhandete Kristuse järgijate südames kaastunnet vaeste suhtes,“ ütles Stafford Compassion’i veebilehel. See koostööprogramm kattub mõlema teenistuse missiooni ja eesmärkidega. Compassioni teenistuse eesmärkides on kirjas: „Compassion toimib kohalike koguduste kaudu terviklikult, et tegeleda individuaalsete laste füüsiliste, majanduslike, hariduslike ja vaimulike vajadustega, tehes võimalikuks nende jõudsa kasvu, mitte üksnes ellujäämise.“  

Assist News – See on tõeliselt hämmastav, mida Jumal on tegemas Benini Vabariigis, kus igal päeval annavad paljud voodoo usulised oma elud Jeesusele. See on ka Abrahami kogemus, kes andis juba aastakümneid tagasi oma elu Jeesusele, olles palju aastaid olnud ustav voodoole, mis on Aafrikas laialt levinud nõiduse liik; musta maagia üks liike. Dorothy Forsberg, kes on organisatsiooni Serving In Mission (SIM) Benini Vabariigi esindaja, kirjutab sellest. Lapsena hüüti Abrahami Sidi nimega ning nende pere tõi regulaarseid ohvreid jumalatele ning kui keegi nende perest oli haige, külastasid nad nõidasid, et terveks saada. Abraham ei teadnud Jeesusest mitte midagi. Esimesed teated, mis ta kristlaste kohta sai, tulid naaberkülast ning need olid väga halvad. Ühel päeval tuli grupp piiblikooli õpilasi jagama Jeesusest Abrahami külasse ning jagas pilte ja õpetas neile lihtsa laulu, milles oli kogu evangeelium sees. Forsberg ütleb: „See laul jäi Abrahamile meelde, kuid ta ei olnud selle tõesuses kindel. Ta oli käinud nõia juures juba mõnda aega oma tervise pärast ning ta kartis, et see mees tapab ta ära, kui ta pöördub voodoost ära. Sellest nõiast oli saanud Abrahami isand.“ Kuid ühel ööl nägi Abraham unenäo, mis veenis teda midagi ette võtma. Järgmisel hommikul kogus ta kõik oma talismanid ka muud okultsed asjad kokku ning hävitas need. Ühel neist päevadest suri naaberkülas, kus toimusid ka kristlaste kogunemised, üks inimene. Abraham läks ühe sugulasega kaasa, et leinavat perekonda külastada. Seal, kohtusid nad kristlaste grupiga, kes olid küla pealiku onni ette kogunenud. Abraham liitus nendega ning koges tohutut rõõmu. Sellest alates hakkas ta iga pühapäev käima naaberküla ’kirikus’. Hiljem kui ta ristiti, muutis ta oma nime Abrahamiks. 70’ndate lõpus, oli SIM’il vaja kolme meest, kes oleks osa yomi keelse Uue Testamendi revideerimisest, neil oli vaja kahte meest, kes oskaksid lugeda prantsuse keelt ning ühte meest, kes loeks yomi keelt. Usklikuks saanuna oli Abraham õppinud lugema ning pastor palus, et ta liituks selle meeskonnaga. Abraham mõtles, mis oleks selle otsuse tagajärjed, kui ta ei läheks, siis ei saaks nad Piiblit oma keelde. Ta jättis kõik oma töö maha, ning 1980.aastal liitus SIM misjonäride meeskonnaga Piibli tõlkimisel. 1985.aastaks olid nad lõpetanud Uue Testamendi revideerimise ning 1986.aastal said nad seda juba levitada. Peale seda loodi meeskond Vana Testamendi tõlkimiseks ning Abraham sai asendamatuks meeskonna liikmeks. Tema formaalse hariduse puudumine tuli tegelikult tohutuks kasuks, sest teised alateadlikult järgisid prantsuse keele reegleid. Kuid Abrahami teadmised ja keeletunnetus andsid talle eelise tõlgitud teksti loomulikuks seadmisel. Palveta, et Jumal jätkuvalt päästaks inimesi, keda Kurat on saanud eksitada.

Breaking Christian News – Tänu viimase aja raskele majandusele, on paljud paarid lükanud oma laulatustseremooniad kusagile tulevikku, selle kalliduse tõttu. Amarillos, Texase osariigis asuv Trinity Fellowship kogudus usub, et paarid on kutsutud abielu lepingusse ning sponsoreerib seepärast 15.augustil kell 19:15 ’Suured Suve Pulmad’ oma kirikus. Kogudus ootab kuni 100 paari, kes astuvad sel sündmusel abielulepingusse. Trinity Fellowship koguduse vanem Jimmy Evans ütles: „Suured Suve Pulmad on paaridele, kes soovivad abielluda, kuid ei suuda endale suurt laulatust lubada, ning ka nendele, kes on elanud paarina koos ning teavad, et Jumal kutsub neid abielu lepingusse.“ Koguduse nõue paarile on vaid see, et nad muretseksid enne riikliku abielutunnistuse. Kogudus pakub ka abielueelset nõustamist ning julgustab igat osalevat paari tulema pulma. Sellel sündmusel võõrustab kirik nii paaride pulmatseremooniat  kui ka vastuvõttu või pidu, kus on lilled tort, fotograaf ja kõik muu. Paaride sõbrad ja sugulased on kõik oodatud pidustustest osa saama.

Mission Network News – Kogu Euroopa suurim roma ehk mustlaste kogukond, elab Slovakkias, ning Operatsioon Mobilisatsioon (OM) mitteametlikel andmetel võib neid olla kuni 9% rahvastikust. Kogu Slovakkias elavad enamik mustlasi eraldatud ghetto-taolistes kogukondades, kus on väga kõrge töötuse tase ning neil on väga piiratud ligipääs elektrile, kütusele ning prügi äraveole. Väga harva saavad nad haridust rohkem kui põhikooli jagu ning pidevalt kogevad nad sotsiaalset kõrvalejäetust ja diskrimineerimist, mis piirab nende töö võimalusi, haridust ja avalikke teenuseid. Alates 1991.aasta augustist on Brad ja Karla Thiessen teeninud koos OMiga Kosice’s, Slovakkias. Nende keelekool, Word Art, pakub slovakkidele keelekursusi ja inglise keele laagreid. Kuigi nende Word Art teenistus aitab slovaki rahvast, teenivad nad ka mustlasrahvast, aidates neil õppida elukutseid tuleviku karjääri jaoks. Mittetulundusühingu, Life Art, kaudu õpetavad nad mustlastele näiteks puutöö, õmblemise jm oskusi, et nad võiksid leida tööd ning teenida elatist. Puutöö kursust pakutakse neil kolm kuni neli korda aastas ning tavaliselt on kursusel 3 kuni 8 õpilast. Möödunud õmblemise kursuse lõpetas viis õpilast, ning Karla Thiessen loodab, et neile naistele võiks avada äri, et nende töid saaks müüma hakata. Kuigi nende teenistusel on suuri väljakutseid ja sageli finantsiline kitsikus, teavad Thiessenid, et kõik läheb Jumala plaani kohaselt. „Jumal teab tulevikku nii, et meie püüame teda vaid usaldada,“ ütles Karla. „Meie suurim vajadus praegu on inimeste järele, kes mitte lihtsalt ei annetaks, vaid tõesti palvetaks, et Jumala tahe sünniks selle töö kaudu ning, et meie elud austaksid teda. Palu meile tarkust ning eristusvõimet, mida teha. Palveta ka meie finantside eest, et see töö jätkuks.“

Bible League – Pole vahet, kus sa elad Payatas, Filipiinidel, on kõikjal su ümber tunda mädanevate jäätmete toksilist lehka. Lämmatav niiskus, kärbsed ja kestev buldooserite mürin lisavad sellele kõigele veel oma osa. Umbes 200 000 filipiinlast nimetavad seda 10 hektari suurust prügimäge oma koduks ja elatusallikaks. Kõikjal kõrguvate prügimägede otsas on näha erinevas vanuses inimesi otsimas ’aardeid’ – vanametalli, plastikut, klaasi ja puitu – asju, mida võib ümbertöötlus keskustes väikese raha eest maha müüa. Mäe peal, mis kõrgub puidust uberike ja eemal asuva prügi kohal, seisab erksavärviline kahekorruseline hoone, tugeva kontrastina ümbritseva räpasusega. Selles majas on lapsed, kes naeravad, laulavad ja mängivad rõõmsalt puhastes klassiruumides. See on ’Tõotatud Maa’ – kooli ja kirikuhoone, mida juhivad pastorid Erlindo ja Esterly, Piibli Liidu Filippuse projekti piiblitundide juhid. 19 aastat tagasi, mil nad olid vastabiellunud, kogesid nad Jumala kutset töötada Payatase rahva juures. Selle aja jooksul on nad rajanud kooli, ise juurdunud tugevasti Jumala Sõnasse, ning pakuvad Jeesuse lootust sadadele lastele. Tänaseks on umbes 100 perekonda ’Tõotatud Maa’ liikmed ja 300 last käivad seal koolis. Klassiruumid on värvilised ja elavad, väga erinev sellest jäätmete hunnikust, mis väljas asub. Nende erksalt dekoreeritud seinte vahel, antakse lastele haridust; nendega jagatakse Jumala Sõna ning neid täidetakse lootusega tuleviku jaoks. Erlindo ütleb: „Palvetage meie eest ja ka laste eest, et nad võiks oma õpinguid jätkata siin. See siin on minu südameasi. Meie teenistus on rikastada lapsi ja nende perekondi, et nad tunneksid Kristust. Nad õpivad lootusest ja armastavast suhtest meie Jumalaga. See on neile suureks abiks. Ja selle Filippuse projekti tõttu, teavad nad nüüd rohkem Jumalast. Ma olen näinud, kuidas nad peale piiblitundi tulevad tagasi ja tahavad veel õppida Jumala Sõna kohta. Nad käivad siin jumalateenistustel igal pühapäeval. Me kasutame Filippuse projekti ka koolis. Piibel on meie õpikuks. Nad tõepoolest tahavad rohkem Jumala kohta teada saada, eriti laste vanemad. Nad leiavad häid vastuseid oma elule … lootuse Jeesuse Kristuse nimes.“

Mission Network News – India koguduste juhid on seadnud 23. augusti tähistamaks ’rahu päeva’. See on selleks, et mälestada neid sündmusi, mis toimusid aasta tagasi, mis viisid kuid kestnud vägivallani kristlaste vastu Orissa osariigis. Christian Post uudised teatasid, et osalejad korraldavad rahu marsse ning paljud paastuvad ja peavad palvekoosolekuid. Möödunudaastase vägivalla tulemusena kirstlaste kogukonna vastu, põletati maha sadu kodusid, hävitati kirikuid ning tehti kahju perekondadele. Sajad inimesed surid ning tuhanded olid sunnitud oma kodudest põgenema metsa isegi kuni neljaks kuuks. Dave Stravers, organisatsioonist Mission India, ütleb, et nende meeskond on olnud seotud lepitusteenistusega ning üks osa sellest on Piibliklubid lastele. Nad pakuvad väljaõpet ja materjale oma partneritele, kes oma kogukondades soovivad laste piibli klubisid läbi viia. Kuid selle nädala teisipäeva õhtul tekkis neil keeruline olukord. Stravers räägib: „Umbes 100 inimest oli kokku tulnud, et saada väljaõpet laste piibliklubi jaoks. Keset õhtut, trügisid äkki 20 meest sinna sisse ja hakkasid lihtsalt kõiki peksma. Üheksa inimest sai tõsiselt kannatada. Nad viidi politsei jaoskonda, neid süüdistati inimeste ümberpööramises ning nad pandi vangi. Praegusel hetkel ei võeta nende eest ka kautsjonit.“ Mission India andmeil on keskmiselt kolmest lapsest üks võtnud aasta kestvas piibliklubis vastu Kristuse oma Päästjana. Nende uuring näitab ka, et iga kolmas otsustest, mis aasta jooksul nendes klubides tehakse, on keegi piibliklubis käivate laste vanematest. Tegelikult kasvab igal aastal uusi kogudusi välja nendest laste piibliklubidest. Seepärast ütleb Stravers, et mis iganes ka juhtub, ei anna nende teenistus alla. „Ma arvan, et me peame paluma julgust. Jeesus ütles alati: ’Ärge kartke!’ Isegi selles kontekstis, kus ta rääkis meile tagakiusust, ütles ta, et ärge kartke. ’Ärge kartke, mina olen teiega!’ Nii, et meil tuleb paluda, et töölised ei kardaks ning, et nende töö läheks edasi.“

Assist News – ÜRO peasekretär, Ban Ki-moon, kiitis Päästearmee globaalseid humanitaar programme, millega nad aitavad vajaduses inimesi. Kohtumisel päästearmee kindrali Shaw Cliftoniga ÜRO peakorteris, New Yorgis, väljendas Ban erilist tänu päästearmee panuse eest käesoleva aastatuhande arenguprogrammide eesmärkide täitmisel. Londonis asuva Päästearmee rahvusvahelise peakorteri pressiteate põhjal, väljendas Ban arvamust, et usu organisatsioonidel on täita võtmeroll inimkannatuste leevendamisel. Päästearmee on esindatud ÜROs. Kindral Clifton rääkis päästearmee tööst 118 maal, rõhutades selle võimet teha koostööd erinevate valitsustega. Ta viitas näiteks teenistusele Lõuna-Koreas, mis on ÜRO peasekretäri kodumaa, samas rääkis ta armee algatusest jõuda kommunistliku Põhja-Korea kogukondadeni. Päästearmee asutati 1865.aastal Inglismaal metodistist pastori William Boothi (1829-1912) poolt. Selleks, et kiiresti reageerida inimeste vaimulikele ja sotsiaalsetele vajadustele, andis ta organisatsioonile sõjaväe taolise juhtstruktuuri. Päästearmee sõdurid (liikmed) ja ohvitserid (vaimulikkond) on oma vormis kergesti äratuntavad. Nad teenivad vajadusesolijaid vastavalt oma deviisile ’Supp, seep ja pääste (sõna e.k)’. Päästearmeel on umbes kolm miljonit liiget ja jüngrit üle maailma.

Charisma Online – Hollandis, mis oli esimene riik, kus legaliseeriti samasooliste abielud, on sel nädalal (10.-12. august) kokku tulnud erinevad religioossed juhid, õpetlased ja seaduse andjad 61 riigist, rahvusvahelise strateegia istungile, et arendada välja viise, kuidas tugevdada perekondi. Kolmepäevane viies Maailma Perekondade Kongress, sai Amsterdamis alguse esmaspäeval ning sellel peetakse erinevaid perekonda pooldavaid arutelusid, alates kogukonnapõhisest lapsekasvatamisest ja abielu nõustamise teenustest, kuni lobitööni riigi valitsuste juures, et nad kaitseksid riike perekonna vastaste seaduste eest. Osalejate hulgas on tuntud grupid nagu Fookuses on Perekond (as Focus on the Family) ja Perekonna Uuringu Nõukogu, samuti esindajad baptisti, rooma-katoliku ja isegi moslemi organisatsioonidest. Larry Jacobs, kes on selle sündmuse tegevjuht, ütleb: „Kõik siin ei ole ühel meelel teatud doktriinide või kiriku traditsioonide osas, aga kui me keskendume perekonna ja eluküsimustele ja milleks Jumal on abielu seadnud, siis need teemad ühendavad meid.“ Jacobs ütleb, et Euroopa on juba näinud, mis mõju see avaldab, kui perekonda ei kaitsta. Viimastel aastatel on olnud kahanemine laste sündide osas, mis on põhjustanud tööjõu kahanemise ning maksutulu vähenemise, mis toetab praeguseid pensionäre. „Me keskendume materialismile ja isekusele mitte suhetele perekonna ja lastega,“ rääkis Jacobs. „Inimesed avastavad, et nad püüavad asendada seda rõõmu ja õnne, mille nad said pereelu kaudu, muude meelelahutuse vormidega ning avastavad peagi, et see ei asenda seda tühjust nende elus.“ Erinevate seminaride, paneeldiskussioonide ja küsimuste-vastuste sessioonide kaudu, loodetakse leida lahendusi usu, valitsuse ja kogukonna juhtide jaoks, mida nad saaksid oma kodumaal rakendada. Jacobs ütleb, et need kontaktid, mille osavõtjad saavad teiste perekonda pooldavate juhtidega, on sageli kõige produktiivsemad kongressi tulemused. „Jumal toob samameelseid inimesi kokku, ning peagi toimub tegevus ja kujuneb uus organisatsioon, millest ei osanud unistadagi. Inimesed tulevad esile hämmastavate ideedega, mida Jumala rahvas saab rakendada,“ rääkis ta Charisma uudistele.

Charisma Online – Evangelist Rodney Howard-Browne ütleb, et tema kodumaal Lõuna-Aafrikas, on puhkenud ärkamine ning ta on näinud üle 138 000 inimese tegemas otsust Kristuse kasuks viimase 46 päeva jooksul. „Nüüdseks 30 teenistuse aasta jooksul, ei ole ma midagi sellist veel näinud,“ rääkis Howard-Browne, Revival Ministries International rajaja ning The River Church pastor Tampas, Floridas. „Asi ei ole koosolekutes ega minus, vaid asi on Jumala väes. Asi on Jeesuses! Mina olen siin vaid sõnumiga ning inimesed haaravad sellest kinni.“ Igaõhtused äratuskoosolekud, mis toimusid sõsarkoguduses East Londonis, Lõuna-Aafrikas, mis on samuti tuntud The River Church nime all, kanti üle paljudes kirikutes 63 linnas ning samuti interneti ja satelliit televisiooni TBN Africa ja CTV Africa kaudu. Howard-Browne ütles, et alates sellest, kui neil teenistused hakkasid 21.juunil, on nad jõudnud vaatajateni enam kui 220 linnas, kus haiged on saanud terveks haiglates ja inimesed on saanud vabaks deemonlikest rõhumistest. Igas linnas on osalejad koondunud ka evangeeliumi kuulutama, kasutades traktaati, mille Howard-Browne teenistus on välja töötanud nende Great Awakening tuuri jaoks. Howard-Browne, kes sai tuntuks 90-ndatel äratusteenistuste pidamise tõttu, kus osalejad sageli naersid kontrollimatult, ütles, et see ’äratus’ Lõuna-Aafrikas on hoopis midagi muud, kui ta siiani näinud on. Ta räägib: „See, mis siin toimub, on kõik see, mida ma palusin Ameerika jaoks. Ma ei tea, miks Jumal seda siin kõigepealt tegi.“ Ta ütleb, et kuigi on olnud teateid vähist tervenemise kohta ja kasvajate imepärastest kadumistest, on peamisteks ärkamise märkideks tunnistused päästmistest. Howard-Browne rääkis, et ühes linnas tuli üks nõidarst Kristuse juurde ja üks 92-aastane naine sai kire evangeeliumi kuulutada ning ta juhtis seitse inimest Kristuse juurde, kasutades nende hingede võitmise traktaati, mis algab küsimusega. „Kas keegi on sulle kunagi öelnud, et Jumal armastab sind ja tal on plaan sinu elu jaoks?“ Ühel teisel puhul oli evangelismi meeskond juhtinud ühe mehe Kristuse juurde esmaspäeval ning hiljem saanud teada, et järgmisel päeval oli see mees surnud. „Koosolekute eesmärk oli see, et inimesed tuleksid tagasi oma esimese armastuse juurde, armuksid Jeesusesse taaskord ning ülemise toa kogemus, kogeksid nelipühi väge, minna välja kiriku nelja seina vahelt,“ rääkis Howard-Browne. „Nii sai alguse varakogudus ja nii peab see lõpuaja kogudus toimima.“ Riigi Eastern Cape provintsis, kus asub ka East London, ning sajad inimesed nakatuvad HIV viirusega iga päev ning tööpuudus on kuni 65%, on paljud lõuna-aafriklased meeleheitel muutuse järele. Howard-Browne usub, et see ’tuli’ jätkub ka peale seda, kui teenistused lõpevad, mis kokku kestsid 50 järjestikust päeva. Ta rääkis, et Jumal oli tal käskinud koosolekud lõpetada peale 50 päeva, sest see arv räägib Piiblis juubeli aastast, mida tuli iga 50 aasta järel pidada ja nelipühist, mis on 50. päeval. „See, mis siin toimub, ei peatu. Inimesed on piisavalt meeleheitlikud siin, nad ei luba sellel tulel kustuda. Nad mõistavad ka, et see ei ole midagi, mis keerleks nende 50 päeva ümber, asi ei ole koosolekutes, asi on kires,“ jagas Howard-Browne. Rodney läks koos oma abikaasa, Adonica’ga, misjonärina Ameerikasse enam kui 20 aastat tagasi, ning ta usub, et sarnane ärkamine saab toimuma ka USAs järgnevatel aastatel, ’kui inimesed muutuvad meeleheitlikuks.’ Ta ütleb, et paljud ameerika kristlased ’magavad rooli taga,’ viidates statistikale, mis näitab, et ainult väike osa Ameerika kristlastest kuulutab evangeeliumi. „Mis tahes see põhjus ka on, aga Lõuna-Aafrika pastorid võidavad hingi, juhid lähevad välja ja sama asi peab ka juhtuma Ameerikas,“ ütles Howard-Browne. „Hingede võitmine ei ole programm, see on kirg ja see peab algama kantslist ning minema edasi pingiridade vahele. Ja kui kõik inimesed kiriku pinkidest koonduvad, kõige väiksemast lapsest kuni vanima pühani, siis me hakkame nägema lõikust sisse tulemas.“ Ta on mures, et paljud kristlased on ’ilusa ilma’ usklikud, kes teenivad Jumalat ainult niikaua, kuni on mugav. „Eriti ei jutlustata sellest, et me annaksime endast kõik Jeesusele,“ ütles ta. „Pigem räägitakse, et sa saad parema elu, kõik on tore ja kena. Jeesus ütles, et kui sa armastad oma elu, siis sa kaotad selle.“ „Ma ei usu, et Ameerika kogudus on valmis selleks, mis on tulemas, sest jutlustajad jutlustavad üksteise jutlusi; nad prohveteerivad üksteise prohveteeringuid, inimesed magavad rooli taga,“ rääkis ta. „Ainus, mida me teha saame, on tuua sisse hingede lõikus. .. Meil tuleb näha ärkamist. Meil tuleb näha suurt äratust.“ Howard-Browne plaanib Great Awakening tuuri ka Washington D.Cs 7.-11.septembrini 2009.

Mission Network News – Forum 18 uudised teatavad, et Kasahstani Mangistau regionaalpolitsei Äärmuslaste, Separatismi ja Terrorismi Vastase Võitluse  osakonna ametnikud on kiusanud taga Uue Elu Täisevangeelset Nelipühi kogudust Aktau linnas. Möödunud aastal külastasid võimud seda kogudust, filmisid nende teenistust ja küsitlesid lapsi, kui nende vanemad olid eemal. Nad ütlesid lastele, et ’kasahhina ei tohiks te siin olla.’ Siis valisid nad välja kaks koguduse liiget, kellest mõlemad olid naised, et neid karistada. Nad kutsusid Vera Alibekova korduvale ülekuulamisele, ähvardasid teda ning pakkusid talle tasu, kui ta annab infot teiste kristlaste kohta. 2.juulil mõistis Aktau linna halduskohus ta süüdi ning trahvis teda $84 US, ka kohalik imaam oli protsessil, naine vallandati ka oma töökohalt koolist. Usbeki rahvusest, Feruza Utegenova, leiti samuti süüdi olevat ning teda trahviti $42 US, ’misjoni tegevuse läbiviimise eest, ilma linnavalitsuse loata.’ Ta seisab ka silmitsi kodumaale tagasi saatmisega. Konkreetne süüdistus, mis Utegenovale esitati, oli kristliku lasteajakirja andmine 12-aastasele naabritüdrukule. Kuid nad Utegenovat politsei jaoskonnas üle kuulasid, tõid nad sinna ka selle tüdruku kahe tunnisele ülekuulamisele, ilma ühegi sugulaseta. Utegenova rääkis, et tüdrukul oli hambavalu ning oli protseduurist nii hirmul, et ta hakkas lämbuma. Kyzylorda piirkonna kohus leidis ka kiriku pastori, Maksim Tashenovi, süüdi religioosse tegevuse läbiviimises teises piirkonnas kui tema koguduse registreerimine lubab. Talle mõisteti karistus $84 US ning koguduse tegevus keelustati. Viimastel aastatel on religioosne surve kasvanud Kasahstanis. Veebruaris hoiti ära kriis, kui konstitutsiooni nõukogu lükkas tagasi opressiivse religiooni seaduse ning vihjates sellele, et ka praegused seadused ei ole põhiseaduse kohased. Kuid selle seaduse pooldajad võivad oma pingutusi uuendada järgneva paari aasta jooksul. „Paljud meist nägid, et Jumala käsi kaitses usklikke sellel hetkel,“ ütles Scott Tucker, Misjoni Seltsist, kes oli Kasahstanis ühe koguduse pastoriks kolm ja pool aastat. „Jõud, kes lükkavad selles negatiivses suunas võivad ümber grupeeruda ja püüda midagi uut teha eelolevatel aastatel. Artiklid ja ajalehed on jätkuvalt halvustavad ja laimavad protestantlike kristlaste suhtes.“ Vähem kui 2 või 3 protsenti Kasahstani rahvastikust on seotud evangeelsete kogudustega, rääkis Tucker. Paljud on kristlaste suhtes eelarvamustega. Tucker selgitab: „Siiani on olemas mõttemall, et protestantlik kristlus on midagi võõrast ja kummalist. Inimesed sageli kardavad asju, mida nad ei mõista. Selline suhtumine on nii valitsuse juhtide ja mõnikord ka naabrite poolt.“ Kasahstan on olnud iseseisev nüüdseks mitmeid aastaid ning paljud kasahhid on otsingul, et uuendada oma rahvuslikku identiteeti ja etnilist pärandit. Usklikele esitab see nii väljakutseid kui ka võimalusi. „Kasahhid on omaks võtmas oma rahvuslikku identiteeti kasahhidena,“ rääkis Tucker. „Nende jaoks tähendab see moslemi pärandi uurimist ning see omakorda avab neid vaimulike küsimuste suhtes.“ Islami uurimine jätab paljud kasahhid vastamata küsimustega ning sageli on nad palju vastuvõtlikumad evangeeliumile ning kristlased püüavad seda esitada neile kultuuriliselt tundlikul viisil. „Jeesust ei esitata neile kui vene religiooni ega ka kui ameerika või lääne religiooni. Vaid see aitab, kui nad näevad Jeesust kasahhi silmade läbi ning mõistavad, mida võib tähendada olla Jeesuse järgija etniliselt ja kultuuriliselt kasahhi kontekstis,“ rääkis Tucker. Sageli tähendab see kasahhi keeles, mitte vene keeles rääkimist, kasahhi stiilis laulude laulmist, mitte lääne muusika importimist. See võib ka tähendada põrandal istumist ja osaduse eine söömist Kesk-Aasia stiilis, peale jumalateenistust. Samal ajal on kristlaste väljakutseks näidata oma naabritele, et nad ei pea end tundma ähvardatuna kristluse poolt. Tucker ütleb: „See on väljakutse koguduse jaoks: näidata, et kristlased on produktiivsed ühiskonna liikmed, kes kasvatavad tugevaid perekondi, kellel on tugev moraal ning kes huvituvad kogukonna elust. Kristlased saavad näidata, et ma ei ole osa mingist kultusest või sektist. Ma ei püüa varastada raha ega teha oma pastorit rikkaks või muud taolist asja, millest ajalehed kirjutavad. Kuid las lahing võidetakse täielike, tõeliste eludega, mis peegeldavad Jeesuse Kristuse headust ja imelisust.“ Kristlased kõikjalt maailmast võivad palvetada Kasahstani teenistuse mitmete aspektide eest. Kasvav materiaalne jõukus riigis on vähendanud huvi evangeeliumi suhtes, kuid majanduslik kitsikus on ka Kasahstani viimastel kuudel mõjutanud ning riigi vaeste ja rikaste vahel on väga suur lõhe. Kristlased võivad palvetada ka koguduse eest, kui see püüab saada iseseisvamaks teiste riikide kristlaste rahalisest toetusest ning edasi anda selget Jumala Sõna. Tucker kutsub kristlasi üles ka mõtlema sellele, kas Jumal võiks kutsuda mõnda täitma suurt misjonikäsku just Kasahstanis. „Tulevikus võib lääne kristlastel olla palju keerulisem minna misjonärina Kesk-Aasia paikadesse,“ rääkis ta. „Aga kui uksed on veel avatud, siis palveta jätkuvalt ja küsi Jumalalt, kas ta tahab, et sina läheksid ja teeniksid kasvõi mõnda aega näiteks Kasahstanis.“

Mission Network News – Misjoni organisatsioon One Hope (üks lootus) alustas 2006. aastal uuringuid 22 riigis. Nad keskendasid oma energia sellele, et rohkem noorte kohta teada saada erinevates paikades. Nüüd, kolm aastat hiljem, annavad nad selle informatsiooni üldkasutatavaks ÜRO poolt läbiviidaval Rahvusvahelisel Noorte Päeval 12. augustil. Nende lootus on see, et kui selle uuringu tulemused on kättesaadavad, siis annab see teistele noorte organisatsioonidele erinevatel maadel võimaluse kujundada oma teenistust nii, et see oleks efektiivsem. Erinevus One Hope uuringu ja teiste eelnevate uuringute puhul on, et selles on mitmeid kvalitatiivseid elemente, mis ainult ei identifitseeri probleemi, vaid see läheb ka probleemi põhjuse juurde. Mõned näitlikud tulemused, mis nende uuringust selgusid: Hispaanias ütleb 74% noortest, et nad ei taha olla süütud, kui nad abielluvad; Svaasimaal usub 70% noortest, et vaimud on või võivad olemas olla; Namiibias 79% noortest ei ole kindlad või ei usu, et Jumal on olemas; Kolumbias 89% noortest veedavad vähem kui ühe tunni nädalas oma isaga rääkimiseks ja 75% noortest veedavad vähem kui ühe tunni oma emaga rääkimisele. Paljude muude asjade hulgas on selles uuringus tähelepanu pööratud ka perekonna suhetele, käitumise ja moraali mõjudele, vaba aja sisustamisele ja tuleviku eesmärkidele. Organisatsiooni One Hope president, Rob Hoskins, ütles: „Et noori mõista, tuleb meil neid kuulata.“ Seda püüdiski One Hope oma uuringuga saavutada, et Piibli sõnumiga jõuda maailma noorteni.

CBN News – Organisatsioon Wycliffe Associates on teatanud oma plaanidest ehitada piiblitõlke keskus Kongo Demokraatlikusse Vabariiki. Uues keskuses hakatakse Piibli tõlkima viite uude keelde, mis annad enam kui 1,6 miljonile inimesele ligipääsu Jumala Sõnale, esmakordselt selle riigi ajaloos. World Vision on Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) toimunud vägivalda nimetanud kõige surmatoovamaks peale II Maailmasõda. Kuid Wycliffe usub, et Pühakirja toomine nende keelde, aitab vägivalda vähendada selles sõjast räsitud riigis. „KDV Ituri ja eriti Bunia regioonis on vägivald vaibunud,“ ütles Wycliffe Associates, president ja tegevdirektor, Bruce Smith. „Praegu on selline rahu ja turvalisuse hetk. Kui me liigume kiiresti, saame rajada püsiva tõlke keskuse sinna. Kristlased KDVs on anumas, et seda võimalust ei magataks maha.“  Wycliffe on alustanud jõupingutustega, et koguda veel puuduvat 100 000 dollarit, keskuse ehitamiseks. Wycliffe on mittetulundus organisatsioon, mille eesmärgiks on tõlkida Piibel igasse keelde.

Inspire Magazine – King’s Church, Catford’is, Londoni kagu osas, on tööle võtnud 20 täisajaga töölist ning viib pidevalt läbi tegevusi, mille kulud katavad koguduse liikmete annetused. Kui kõndida mööda King’s Church koguduse hoonest ükskõik mis päeval, on seal alati midagi toimumas. Näiteks kolmapäeva õhtul, võib juba eemalt enne saali sisenemist kuulda valju vestluse häält. Seal on 60-70 meest süvenenud maitsva eine söömisesse ning naudivad sõbralikku atmosfääri. See on ’Pidusöök’, mis on osa koguduse evangeelsest tööst, mida nad nimetavad Jeeriko Tee projektiks. See on selleks, et aidata inimesi, kellel on tõsiseid probleeme nagu sõltuvus, kodutus ja töötus. Mõned nendest meestest, kes kannavad veel oma raskuste haavu, tunnistavad rõõmuga sellest, et on leidnud Kristuse ning nende elud on saanud uue suuna selle koguduse kaudu. Üks neist on 51-aastane Brian McGill. „Peavari, abi ja sõprus, mille ma siit leidsin, on mind tohutult mõjutanud. Ma sain kristlaseks, mis on parim asi, mis minuga üldse kunagi juhtunud on. Ma olin varem võllaroog, kuid nüüd olen ma saanud vastutustunde ja stabiilsuse oma ellu tagasi.“ Koguduse sotsiaaltegevuse juht, 36-aastane Simon Allen, ütleb: „Pidusööming on toiminud nüüdseks seitse aastat ning selle kaudu on meil käinud umbes 930 inimest. Meie kuus elumaja püsivad töös üürirahadest ning alates 2004. aastast oleme neis majutanud 54 inimest. Meie algseks sooviks oli, et raske taustaga mehed leiaksid Kristuse. Meie lähenemine asjale on kaasata neid mehi töösse. See väldib ’nemad ja meie’ mõttelaadi ning see on muutnud meie vaadet inimestele – me oleme selles koos.“ Ka mõnede naiste elud on saanud muudetud, nagu näiteks 30-aastane Louise Hurley, ta räägib: „Mul oli probleeme alkoholismiga, aga kui Simon pani mind tüdrukute majja, siis esmakordselt ma hakkasin uskuma, et Jumal on olemas. Ma otsustasin järgida Kristust ja nüüd ma tahan anda midagi vastu. Ma tahan saada ämmaemandaks, abielluda ja ise perekonna üles kasvatada.“ Kolmapäeva õhtul kogunevad inimesed siin ka jumalateenistusele. Iga arvamus sellest, et kristlus on igav ja rõõmutu asi, haihtub siin kiiresti, sest siin võib kogeda elavat perekondlikku ja kõiki haaravat õhkkonda. Koguduse liige Ruth Misselbrook viib läbi Wednesday Welcome (WW – Kolmapäeva Tervitus) üritust, see on iganädalane lõuna ja jumalateenistus üle 55 aastastele. Ta räägib: „WW on toiminud üle 20 aasta. Sellel käib umbes 50 inimest, mõned neist on usklikud, teised ei ole. Selle peamine eesmärk on vanemaid inimesi omavahel sõbrustada ning aidata neil ennast tunda rohkem nähtavana kogukonnas, kuid sel viisil neile rääkida ka Jeesusest, ning mitmed neist on öelnud: ’Nüüd ma saan aru!’ Mõned neist on ka nende 1000 inimese seas, kes pühapäeviti siin jumalateenistustel käivad ning suurem visioon on näha seda hulka kasvamas 2000ni.“ Simon räägib: „King’s Church koosneb hämmastavalt mitmekesistest inimestest, kes tulevad Catfordist ja kaugemaltki. Möödunud aastal oli pöördumisi 78 ja sel aastal siiani umbes 40. Koguduse külastatavus kasvab igal aastal umbes 10% võrra ning praegu on meil plaanis osta suurem hoone, et seda rahvast mahutada.“ See on vaid väike osa tegevustest, mis King’s Church läbi viib. Neil on 20 täisajaga töötajat ning teiste hämmastavate tegevuste hulgas on veel finantsnõustamise keskus, laste- ja noortetöö, grupp üliõpilastele ja üle 20-aastastele, vanglate külastus, mööbli pakkumine, naiste hommikusöök, kodugrupid, väljaõppe programmid, eluküsimuste ja kristluse kursus, pühapäevane kohvik, reedehommikune tugigrupp jm. Oma töö kaudu on kogudusel ka märkimisväärsed sidemed kohaliku kogukonna ja omavalitsusega. King’s Church tööd on juhtimas vanempastor Steve Tibbert, koos mitmete teiste pastorite, vanemate ja täisajaliste töötajatega. Pastor ütleb: „Meie võtmeks on tugev juhtkond ja selge visioon.“ Simon lisab: „Steve on võimeline tegema julgeid otsuseid ning juhtima kogudust nendes edasi. Üks edu võtmetest on ka selles, et me usume, et iga elu on tohutult väärtuslik.“ Rohkem infot King’s Church töö kohta, võib leida nende kodulehelt: www.kingscentre.org.uk

Charisma Online – Etioopia endine peaminister, kes veetis mitmeid aastaid vabadusvõitlejana, ütleb et ta on nüüd uuel missioonil: aidata oma rahval leida vabadust Kristuses. „Ma usun, et evangeelium on ainus lahendus minu maa jaoks,“ ütles 54-aastane Tamrat Layne, kes teenis Etioopia üleminekuvalitsust peaministrina aastatel 1991 kuni 1995. „Arengule, demokraatiale, poliitikale, majandusarengule – on evangeelium ainus tee välja, ainus võti.“ Endise ateistina, kes võttis kommunismi omaks 18-aastasena, oli Layne osa koalitsioonist, mis tõukas Etioopia militaarre˛iimi võimult 1991.aastal ning ta oli ka Etioopia Rahva Revolutsioonilise Demokraatliku Rinde koalitsiooni üks tipp juhte. Lisaks peaministrina teenimisele, oli Layne ka asepeaminister ja kaitseminister. Kuid 1996.aastal ta arreteeriti korruptsiooni ja võimu kuritarvitamise eest, lisaks süüdistustele, et ta oli seotud ebaseadusliku 16 miljoni dollari suuruse tehinguga Etioopia tekstiilide väljavedamiseks ning et ta kasutas oma võimupositsiooni 1000 tonni riigile kuuluva kohvi väljaveoks võlts firma kaudu. Kuigi ta eitas järjekindlalt oma süüd, mõisteti Layne 2000.aastal süüdi ning talle määrati 18-aastane vanglakaristus. Ta teenis sellest ära kokku 12 aastat, enne tema vabastamist detsembris. Layne räägib, et oma vangistuse aastatel kohtus ta Kristusega esmakordselt. Olles vangla haiglas 2002.aastal, andis üks medõde talle evangeelse traktaadi, kuigi neil oli keelatud vangidega rääkida. „Selles traktaadis oli ainult neli või viis rida kirjas … kuid mina hakkasin küsima: „Kui sina oled Jeesus Kristus,“ nagu see traktaat ütleb, „siis tule mu juurde ja anna mulle uus elu,“ rääkis ta. „Ma ei ole kunagi teadnud palvest või mis see palve on, aga ma palvetasin umbes kolm või neli päeva. Siis peale kolmandat või neljandat päeva, tuli Jeesus sisse. See oli tõeline kogemus, just seal vanglas.“ Saades Piibli sellelt samalt medõelt, hakkas Layne lugema psalmide raamatust, siis Johannese evangeeliumi. „Ma lugesin Piiblit päeval ja öösel, pidevalt, mõnikord ilma peatumata,“ teda oli pandud üksikvangistusse. “Ma armastasin seda ja millal iganes ma Piiblit lugesin, tõi see mulle pisarad silmi.“ Kuigi ta oli järginud kommunismi 25 aastat, sundis Piibli uurimine teda oma poliitilist ideoloogiat ümber hindama. „Ma hakkasin võrdlema neid kommunistlikke väärtusi uute väärtustega Piiblis,“ rääkis ta. „Ja üksteise kõrval neid väärtusi võrreldes, hindasin ma ka oma möödunud elu … uute väärtuste kohaselt, mille leidsin Piiblist. Leidsin, et need kommunistlikud ideoloogiad olid mõttetud.“ Layne rääkis, et enne vabanemist oli teda külastanud üks kristlasest mees, kes prohveteeris talle, et ta peagi vabaneb. See mees ütles talle, et temast saab vastuoluline tegelane, kuid ta ’kannab Jeesuse Kristuse nime.“ 15 päeva hiljem Layne vabanes ning meedia intervjuudes rääkis ta oma uuest usust Kristusesse. Paljud etiooplased on siiani skeptilised Layne’i pöördumise suhtes, kahtlustades, kas tema meeleparandus on siiras või lihtsalt poliitiline kavalus. Kuid teised on teda vastu võtnud. Detsembris tervitati teda tugeva aplausiga Etioopia Täisevangeelses Usklike koguduses Addis Ababa’s, kus ta jagas oma tunnistust. „See vastuolu on siiani olemas, kuid Jumal teeb imesid kõikjal muhu ma lähen ja jagan oma tunnistust,“ rääkis Layne, kes immigreerus detsembris USA’sse ning osaleb Etioopia Evangeelse Koguduse teenistustel Denveris. „Paljud inimesed saavad päästetud.“ Etioopia evangelist Daniel Tassew Haile, kes juhib Rahvusvahelist Äratus Teenistust (Revival Ministry) Hallandale Beach’is, Floridas, on koos Laynega reisinud erinevates USA kogudustes, kus ta oma tunnistust on jaganud. Haile usub, et Layne võib mõjutada teisi Aafrika juhte, kes kohtusid Etioopias Aafrika Liidu kohtumisel. „Temast võib saada efektiivne Jumala sulane Etioopias ja teistes riikides,“ rääkis Haile. „Ta võib olla suureks abiks Aafrika kontinendile. Mina tahan lihtsalt olla abiks nii kuidas saan, et tema visioon läheks täide.“ Layne ütleb, et Jumal on andnud talle sõnumi julgustada kristlasi armastama ühteteist, kõndima ühtsuses ning rääkima oma rahvale, et nende ainus lootus on Kristus. „Ma olen otsustanud olla Jumala teenija ning olla valmis teenima teda ükskõik mis viisil kogu oma ülejäänud elu,“ rääkis Layne. „Palju aastaid oli mul relv käes ning ülejäänud elu tahan ma olla evangeeliumiga oma käes. Selle jaoks ma elan.“

Breaking Christian News – Ühe evangeelse teenistuse eesmärk on jagada kristlikku sõnumit igas Texase osariigi kodus järgmise aasta ülestõusmispühadeks. Texase Baptisti Üldkogu kutsus üht maailma eesrindlikumat audiopiibli teenistust, Usk Tuleb Kuuldust (Faith Comes By Hearing), üles varustama igat Texase kodu audiopiibliga, Texas Hope 2010 kampaania raames. Texas Hope 2010 on Texase Baptisti Üldkogu evangeelne üritus, mille käigus nad külastavad 8,8 miljonit kodu Texases. Hiljuti saatis Usk Tuleb Kuuldust teenistus El Paso Baptisti Assotsiatsioonile 250 000 audio piiblit selle piirkonna kodudele. El Paso ongi esimene piirkond, kus seda kampaaniat alustatakse. Usk Tuleb Kuuldust USA direktor, Troy Carl, ütleb: „Audio piiblid on sõna-sõnalised dramatiseeritud Piibli väljaanded, täiendatud heliefektide ja muusikaga. Neid audiopiibleid on kerge kuulata ning inimesed saavad seda teha näiteks valmistudes päevaks, sõites tööpaika või ka koduseid töid tehes. Me tahame anda igale ühele võimaluse kuulda Piiblit nende oma emakeeles. Ning kuna Texases räägitakse enam kui 200 keelt, oleme Texase Baptisti Üldkogu kasutusse andnud rohkem kui 350 keeles audio piibleid.“ Usk Tuleb Kuuldust missioon on lindistada Uus Testament 2000 erinevas keeles ning alustada 2 miljonit piibli kuulamise gruppi 2016.aastaks, et jõuda 50%ni maailma rahvastikust, kes ei oska lugeda ning on vaesed. Praeguseks hetkeks on nende teenistusel 442 erinevat osa Piiblist audio formaadis, 377 erinevas keeles.

Mission Network News – Usbekistani Baptisti Liidu pastoreid ja juhte ähvardab kriminaalsüüdistus, mis on seotud laste suvelaagrite teenistusega. Neid süüdistatakse kinnisvara väärtarvitamises ning lastele ebaseaduslikult religiooni õpetamises, laste enda ja nende vanemate tahte vastaselt. Neid võib ähvardada trahv ja/või vangistus ning samuti laagripaiga konfiskeerimine. Joel Griffith, Slavic Gospel Assotsiatsioonist, ütleb: „See on lihtsalt naeruväärne süüdistus, sest iga lapse vanemad, kes oma lapsed sellesse laagrisse saadavad, kirjutavad alla lepingule, millega lubatakse lapsel sinna tulla. See on hästi teada, et nad on baptistid; ka see on teada, mida baptisti kirikus õpetatakse. Nii, et mitte midagi ei ole tehtud saladuskatte all, kuid nad püüavad luua pilti justkui kõike oleks tehtud ilma vanemate nõusolekuta.“ ’Camp Joy’ teenib sadu lapsi igal suvel. Forum 18 uudiste põhjal andsid esimesed probleemid endast märku, kui riiklikes ajalehtedes ilmus kaks artiklit. Ühes artiklitest kirjutati: „Lapsed osalevad religioossetel koosolekutel igal õhtul. Nad õpivad erinevatest protestantlikest raamatutest. Nad paluvad Jeesuselt oma niinimetatud ’pattude’ eest andeks. Lapsed saavad laagris psühholoogiliselt traumatiseeritud.“ Artikkel kinnitas ka, et laagri tingimused on ebasanitaarsed. Kuid baptisti juhid eitavad kõiki süüdistusi, väljaarvatud seda, et mõned tuleohutusnõuded olid lõpetamata selleks ajaks, kui võimud tegid üllatusliku külastuse. Üks artiklitest lõppes lausetega: „Usbekistanis on loodud optimaalsed tingimused erinevate religioonide esindajatele, kes elavad rahus ja kooskõlas. Kuid vabadus iseenesest ei tähenda, et siia luuakse ’paradiis’ igasuguste misjonäride jaoks … kes tõmbavad selle riigi noored oma ridadesse petlike viiside kaudu. Ka lapsevanemad peavad olema valvel, et nende lapsed ei langeks taoliste misjonäride mõju alla.“ Griffith ütleb, et valitsus on ka varem usklikke tülitanud, kuid tavaliselt mitte niivõrd. Peamiselt on nad sihiks võtnud registreerimata kogudused, kuid Baptisti Liit on registreeritud. Usklikud arvavad, et viimased sündmused võivad viidata valitsuse suhtumisele kõigi evangelikaalide suhtes. Tehniliselt garanteerib Usbeksitani põhiseadus küll usuvabaduse, kuid praktiliselt kiusatakse kristlasi taga. Griffith ütleb: „Tundub, et juhtkond seal teeb just seda, mida tahab teha, vaatamata igasugusele lääne survele.“ Griffith julgustab kristlasi palvetama Usbekistani eest. Kuigi see olukord toob kogudusele tõsise väljakutse, ei suuda see siiski peatada Jumala Kuningriiki. Ta ütleb: „Me teame, et miski ei peata Issandat ehitamast oma kogudust. Evangeelsed kogudused jäid elama kommunismi all ning nad on elanud ka riikides, mis on palju rõhuvamad, kui see. Kuid meil tuleb teha eestpalvet oma vendade ja õdede eest, et neid taolistel aegadel toetada.“

Breaking Christian News – Vaid veidi üle kuu aja tagasi hakkas maailm märkama, kuidas Iraani kodanikud tegid oma hääle kuuldavaks nende riigi presidendi valimiste suhtes. Televisiooni uudised näitasid lõike protestidest, mida vaigistati karmi vägivallaga. Need videod olid internetti üleslaaditud, see oli ka inimeste ainus võimalus kuulda uudiseid sellest, mis mujal maailmas toimumas on, sest valitsus oli sulgenud kõik siseriiklikud meedia väljaanded. Kuigi tundub, et meedias enam palju ei kajastata neid proteste, nõuavad Iraani kodanikud ometi siiani vabadust. Nende südamed igatsevad põgeneda türannia eest ning samal ajal muutuvad nad pehmemaks evangeeliumi suhtes. Nüüd on aeg palvetada iraanlaste eest ning et Jeesuse Kristuse evangeelium tuleks esile Iraanis. Kuid sageli inimesed ei tea, kuidas nende eest palvetada. Seepärast on Elam Ministries loonud abivahendi, mida antakse välja ja pakutakse inimestele tasuta. Elam Ministries eesmärk on tugevdada kogudust Iraagis. Palvejuhendi nimi, mille Elam Ministries välja andis, on ’Iraan 30’. See tuli välja käesoleval kuul selleks, et aidata kristlastel palvetada Iraani eest sellel rahutul ajal. Juba ligi 50 000 eksemplari on üksikisikute, koguduste ja misjoni organisatsioonide poolt tellitud. Kristlased kõikjalt maailmast kasutavad neid raamatuid selleks, et tulevatel kuudel teha Iraani rahva eest palvet. Elam Ministries loodab 2009. aasta lõpuks välja jagada vähemalt 100 000 raamatut. Paljud kristlikud juhid on seda projekti toetanud. Autor ja kõneleja, Ravi Zacharias, ütleb: „Ma soovitan seda väga vajalikku ja tundlikku palve juhti.“ Operatsioon Mobilisatsioon rajaja, George Verwer ütleb, et ’Iraan 30’ on ’asjakohane võimas palve esitlus, seda tuleb välja levitada kõikjale maailma.“ Atlantas, Georgias asuva North Point Community koguduse, GlobalX teenistuse direktor, Durwood Snead, plaanib seda palvejuhti kasutada oma koguduse eestpalvetajatega, öeldes: „Iraan 30 on vapustav vahend, mis aitab anda meie inimestele teadmisi ja fokuseerida meie palveid Iraani eest. Ma ei tea, teist strateegilisemat viisi, kuidas moslemi maailma eest palvetada.“ Suurbritannias, on riigi suurima koguduste võrgustiku, New Wine, direktor John Coles, julgustanud kristlasi seda raamatut kasutama, öeldes: „ Iraan 30 puudutab nii sinu meeli, kui ka su südant, kui sa loed selle riigi, inimeste, kultuuri ja religioosse tagakiusu kohta … selle praktiline lähenemine inspireerib ja juhib inimesi.“ 30 väga lühikese ja kergestiloetava osa kaudu, mis on organiseeritud nelja põhilise teema alla, on Iraan 30kujundatud selleks, et aidata lugejal avastada, mis toimub seal eesriide taga ning kuidas nende eest efektiivselt palvetada 30 päeva jooksul. See raamat on ilmunud ajal, mil asjad on väga pingelised Iraanis ning iraani kristlased on palumas eestpalvet ülemaailmselt koguduselt. Ühe kiirest kasvava kodukirikute võrgustiku juht Iraanis, ütleb: „Olukord on väga halb … aga me seisame koos oma rahvaga, sest me armastame neid ja usume kindlalt, et igaüks neist võib saada Jumala lapseks tema Kuningriigis. Praegu me vajame rohkem kui kunagi varem, et inimesed palvetaksid meie eest.“ Elam Ministries on selle raamatu kallal töötanud mitmeid kuid ning Jumala varustuse tõttu on see nüüd saanud välja antud. Elam Ministries asutaja, Sam Yeghnazar, ütleb: „Iraanlased on näidanud maailmale oma püüdlusi vabaduse järele ja lootust elule. Ma usun, et oleme potentsiaalselt ühe suurima misjoni võimaluse äärel, mis meie ajal on olnud. Kui kristlased palvetavad, saab Iraan muudetud.“ Iraan 30 raamatut on võimalik tellida selle kodulehelt www.iran30.org. Peagi saab see raamat kättesaadavaks ka hispaania, portugali ja teistes keeltes. Raamatu tellimisega ei kaasne mingisuguseid kulutusi, kuid on võimalik teha annetusi kulude katteks. Terveid kogudusi julgustatakse seda raamatut soetama ning kasutama seda ühiselt palve kuu jaoks.

Ibethel.org – Mitmed noormehed olid juuli kuu algupoolel pidamas poissmeeste õhtut, enne ühe sõbra abiellumist. Üks noormeestest, Grant Garcia, kirjutab: „Peale seda kui lõpetasime õhtusöögi Grand Rapid’s i kesklinnas, Michiganis, mu sõbra Steve’i poissmeeste õhtu puhul, läksime  koos Joey ja Steve’ga kesklinna jalutama. Rosa Parks Cirkle lähistel märkasime üht vanemat meest lonkamas kepiga. Ta rääkis meile, et oli vigastanud oma istmikunärvi alates alaseljast kuni vasaku jala varvasteni välja umbes viis ja pool kuud varem. Tema vasak jalg oli olnud täiesti tundetu viis ja pool kuud nii, et ta ei saanud isegi oma varbaid liigutada.“ Garcia jätkab: „Ta rääkis meile, et see oli kõige piinavam valu, mis ta iial oma elus on kogenud, hullem kui see, mida ta koges mootorratta õnnetusest paranedes. Ta ei saanud ka oma kepiga korralikult kõndida; ta ei saanud end isegi istuvast asendist püsti ajada, ilma kepi abita. Küsisime talt, kas võime ta eest palvetada ja ta juhtis meid lähedalasuva pingi juurde, et teeksime seda seal. Me kolmekesi palvetasime tema eest võib-olla 30 sekundit ja ta oli juba täielikus hämmingus. „Te poisid ei usu seda, aga valu vähenes ja ma hakkan oma jalga tundma! Ma ei suuda seda uskuda!“ Palvetasime veel tema eest, vabastades Jeesuse Kuningriigi tema üle, mees võttis oma kinga jalast ja liigutas oma varbaid. „Vaadake! Ma ei ole oma varbaid saanud viis ja pool kuud liigutada! See on lihtsalt üle mõistuse; See on hämmastav! Jeesus tervendas mind!“ Mees tõusis ilma oma kepita püsti ja hakkas liikuma, uhkelt kõndima ja hüüdma igale ühele, kes seal tänaval ja pargis olid: „Vaata mind! Vaata mind! Ma ei ole seda saanud viis ja pool kuud teha!“ (See oli väga valjuhäälne ja julge mees. Ma hiljem ütlesin talle, et tema elu peal on kutsumine ja and inimestele kõneleda. Loomulikult oli ta sellega päri.) Selleks hetkeks nii see mees, kui ka meie kolmekesi lihtsalt hüüdsime ja ülistasime Jeesust, siis see tüüp tahtis veel palvetada ja juhtis meid, öeldes: „Aitäh Jeesus, et sa mind terveks tegid!“ Järgmise 45 kuni 60 minuti jooksul ta tõusis oma istmelt üles aegajalt (ilma kepita) ja ütles: „Ma pean seda uuesti proovima, see on lihtsalt nii hämmastav.“ Siis kõndis ta igal pool ringi ja hüüdis Jeesusele kiitust! Siis hüüdis ta meile: „Mis kirikus te käite? Ma tahan sinna tulla ja tunnistada. Ma olen hea tunnistus! Jeesus tegi mind terveks! Ma alati ütlesin, et pean enne nägema, kui uskuma hakkan, aga nüüd ma usun!“ Selleks ajaks kui me ta sinnapaika jätsime, ei olnud tal oma keppi enam vaja, ta jalg oli saanud u 90% ulatuses tundlikkuse tagasi ja tema selg oli palju paremas olukorras. Selle aja jooksul oli ka selle terveks saanud mehe kodutu sõber tulnud sinna, et uurida, miks ta sõber nõnda ringi kõndis. Ta oli küll purjus, kuid siiski ajas teda segadusse see, miks ta sõber nõnda karjus ja ringi kõndis. Küsisime talt, kas ta vajas ka palvet või tervenemist. Ta rääkis meile, et ta on Vietnami sõja veteran ning üks 12-aastane poiss oli teda põlve tulistanud. Kui ta maha istus, tundsin, et peaksime teda juhtima andestuse palvesse. Peale seda palvetasime ka tema põlve eest. Suu avali ja segaduses pilguga, ütles ta: „Ma tundsin soojust oma põlves. Ma ei saa aru, ma ei teinud ju midagi?“ Rääkisime talle, et see kuumus, mida ta tunneb, on tervenemine Jeesuselt, maailma loojalt. Kõigist miljarditest inimestest, kes maailmas elavad, puudutab tema sinu ihu just praegu ja tervendab sind! Ta armastab sind nii palju.“ Ta lihtsalt vaatas aukartuses pisarais silmadega üles taevasse ja ütles, et ta põlv on juba palju parem. See oli päris hea ja tore poissmeeste pidu,“ kirjutas Grant Garcia.

Mission Network News Æ Paljud Venemaa lapsed ja noored on juba väga noorena alkoholi ja narkootikumide kasutamise sõltuvuses. Organisatsioon OneHope töötab selle nimel, et tuua taas lootust nende ellu. Möödunud nädalal peetud koosolekus, millel osalesid erinevate piirkondade töö juhid, arutleti, et mida selliste laste jaoks teha. OneHope asutaja, Bob Hoskins, ütles: „Igal aastal tulevad meie regionaaljuhid üheks nädalaks kokku, mitte ainult selleks, et jagada tunnistusi ja aruandeid, vaid et ka vaadata ettepoole ja suurendada nende visiooni. Ning me lõpetame siis viimase täispikkuses palvepäevaga.“ Hoskins rääkis, et ta on väga põnevil sellest, mida Jumal on tegemas kõikjal maailmas. Vastavalt sellele, mis erinevates maades on toimumas, jagatakse ka teistega sellest, kuidas inimesi efektiivsemalt teenida. Konkreetselt Venemaal, viib OneHope läbi terve seeria kontserte, et tuua noortele lootust. Hoskins räägib: „Me oleme pannud oma kontsertide nimeks ’Ma tahan elada’. Teema muidugi on, et Kristuses on tõeline elu.“ Nende ürituste kaudu esitatakse lastele ja noortele 50 erinevas linnas Venemaal, sõnum lootusest, mis Kristuses on. OneHope palve on, et need kontserdid näitaksid lastele, kuidas Kristus võib neid päästa alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamisest ja AIDSi epideemiast, mis nende piirkonda on laastamas. OneHope veebilehe andmeil, on nad Kristuse sõnumiga jõudnud juba 1 350 000 lapse ja nooreni Venemaal. Ülemaailmselt tahab OneHope jõuda70 miljoni lapseni Piibli sõnumiga, nad kasutavad selleks Lootuse Raamatut või filmi ’Tha Godman’ (’Jumalinimene’).

Mission Network News Æ Lõikust on palju. See on olnud nii alates sellest, kui Jeesus need sõnad ütles ning jätkas oma sõnu, öeldes: ’aga vähe on töötegijaid.’ (Luuka 10:2). Kaks tuhat aastat hiljem, on see lugu sama. Miljonid, kui mitte miljardid, inimesed on näljased Kristuse järele kõikjal maailmas. Kuid David Shibley, kes on Global Advance asutaja, ütleb, et kristlased on ’ükskõiksed või sageli kõrvale juhitud lõikusest.’ Nüüd sellel majanduslikult keerulisel ajal, on veelgi kergem eirata kutset aidata kadunuid. „Meie kõigi sees on üks loomulik, sisseehitatud enesekaitse mehhanism, mis tahab rasketel aegadel jääda kaitsepositsioonile,“ rääkis Shibley. „Seepärast on kahekordselt oluline, et me leiaksime ja pääseksime ligi Jumala südamele neil päevil ja mõistaksime … et hea rünnak, on parim kaitse.“ Shibley ütles ka, et see suur vaimulik lõikus võib minna kaotsi, kui kristlased ei vasta sellele misjonikäsule. Shibley rääkis, et Global Advance teenistusena, nad ei kavatse oma teenistust ega töötajaid vähendada, kuigi ka neil on paljusid finantsilisi väljakutseid. „Praegu on rahvusvahelise lõikuse aeg ning Jumala armust, oleme me osa misjonikäsu täitmisest,“ jagas Shibley. Üks viis, kuidas nad plaanivad seda teha, on selle ja järgmise aasta jooksul varustada nii paljusid inimesi, kui võimalik, et kõikjal maailmas evangeeliumi kuulutada. Samuti töötavad nad selle nimel, et Ameerika kogudusi tugevdada. „Isegi kui meie ressursid on praegu palju enam piiratud, tuleb meil igal päeval leida viise, kuidas külvata selle lõikuse tarvis,“ rääkis Shibley. Nad said inspiratsiooni selleks ühest Aafrika piibikoolist, kus õpilastel oli väga vähe. Kuid nad alustasid igat päeva tõotusega üksteisele ja Jumalale, ’Ma leian igal päeval viisi, kuidas anda midagi Jumalale ja midagi inimestele.“

Charisma Magazine – Moslemi äärmuslased tapsid esmaspäeva varahommikul ühe kristlase, Mahadday Weyne’s, Somaalias. Al Shabaab’i islami mässulised tulistasid Mohammed Sheikh Abdiraman’i kell 7 hommikul, rääkis üks sündmust pealt näinud inimene, Compassi uudistele. Ta ütles ka, et tundus, et nad olid jahtinud seda inimest, kes oli islami usust kristlusesse pöördunud, kui nad ta leidsid, ei kõhelnud nad hetkekski tema tulistamisel. Erinevad allikad rääkisid, et Abdiraman, oli kristlaste põrandaaluse osadusgrupi juht, Somaalias. Allikad olid liiga kurvad, et jagada üksikasju Abdiraman’i surma kohta. Üks teine, anonüümseks jääda soovinud pealtnägija, rääkis et Abdiraman oli olnud kristlane 15 aastat. Temast jäi maha kaks last, üks 15 ja teine 10 aastane. Tema naine oli kolm aastat varem surnud haigena. Kavatsusega ’puhastada’ Somaalia kristlastest, jälgib al Shabaab miilits islami usust lahkunuid, eriti paikades, kus kristlasest töölised on pakkunud meditsiinilist abi, näiteks linnades nagu Johar, Jamame, Kismayo ja Beledweyne. Mahadday Weyne, mis asub u 20 km Joharist põhjas, on endise kristliku haigla asupaik. Al Shabaabi mässulised, kes on seotud islami äärmuslaste al Qaeda terroristidega, on koondanud relvastatud jõud, et kukutada president Sheikh Sharif  SheikhAhmed’i lääne poolt toetatav ülemineku föderaalvalitsus ning kehtestada Sharia ehk islami seadused. See grupp on juba peale sundimas Sharia seadusi suures osas Somaalia lõuna osas, mida nemad kontrollivad. Teatavasti tapsid nad 10.juulil väga julmalt veel 10 kristlast ning Somaalia pagulased räägivad ka teistest julmadest rünnakutest kristlaste vastu.  

Mission Network News – Moslemid kõikjalt maailmast on valmistumas Ramadaniks. See on islami usu püha kuu ning saab alguse 22.augustil. Ramadan on aeg, kus moslemid hindavad oma elu islami juhtnööride järgi. Nad püüavad luua rahu nendega, kes on neile halba teinud. Araabia keelne sõna paastumise kohta ’sawm’ tähendab sõna otseses mõttes ’hoidumist’ – ning see ei tähenda mitte ainult toidust ja joogist hoidumist, vaid ka kurjadest tegudest, mõtetest ja sõnadest hoidumist. Ramadani ajal, tuleb iga osa oma ihust vaos hoida. Keelt tuleb hoida laimamisest ja tagarääkimisest. Silmad peavad end hoidma vaatamast lubamatuid asju. Käsi ei tohi puutuda ega võtta midagi, mis talle ei kuulu. Kõrvad peavad hoiduma kuulamast tühja ja roppu juttu. Jalad peavad hoiduma minemast patustesse paikadesse. Sel viisil peab iga kehaosa paastu. 18.aastat järjest, kutsub Paul Filidis, organisatsioonist World Christian’s, kristlasi üles palvetama, et palju moslemid tuleksid Kristuse tundmisele nende aasta kõige pühama kuu ajal. Ta aitas luua ka 30-päevast fokuseeritud palve kalendrit moslemite eest. „See palvefookus kattub alati Ramadani ajaga. Sel aastal on 30-päevane ramadan 22.augustist kuni 20.septembrini.“ 30 päevane moslemi palve fookus, on ülemaailmne palve sündmus, mis toob teadlikkust ja mobiliseerib toetust ja uusi töölisi jõudma evangeeliumiga nende inimeste gruppideni, kes praktiseerivad islamit. Kuigi radikaalne islam on kasvamas Lähis-Idas ja Aasias, ütlevad misjoloogid, et paljud nime poolest moslemid on hääleõigusest ilma jäetud ning otsivad vastuseid mujalt. Noored näiteks Iraanist, on leidmas Kristust kristliku satelliittelevisiooni ja interneti kaudu. Paljud kristlased tahavad osaleda moslemite evangeliseerimises, kuid ei tea, kust alustada. Sellepärast on see 30päevane palve kalender hea paik  alustamiseks. See on 30.leheküljeline raamatuke, milles iga päev on pühendatud konkreetsele piirkonnale islami maailmas. Kui inimesed palvetavad ja loevad seda, saavad nad teadmisi ning aimu islami kultuurist ning ka kaastunde nende inimeste vastu, kellest pidevalt uudistes kirjutatakse. Iga päev viib lugejaid erinevatesse maailma paikadesse, et nad võiksid palvetada efektiivsemalt islami maailma eest. Filidis ütleb, et see teeb rohkem kui vaid annab teadmisi. Ta ütleb, et see ’laiendab meie võimet armastada. Kui sa palvetad kellegi eest, siis sa saad Jumala perspektiivi, Jumala südame ning väga raske on mitte omada armastust nende vastu.“

Charisma Magazine – Peale kariloomade konfiskeerimist kristlikelt perekondadelt selle kuu alguses, kutsusid ühe Laose küla ametnikud möödunud laupäeval kokku erikoosoleku kõigile külaelanikele ning teatasid, et nad olid keelustanud kristliku usu nende külas. Katini küla pealik, koos küla turvajate ning sotsiaal- ja religiooni asjade ametnikega, hoiatasid kõiki 53 kristlasest külaelanikku, et nad peaksid pöörduma tagasi kohalike vaimude kummardamise juurde, kooskõlas Lao traditsiooniga või nad riskivad kõigi õiguste ja privileegide kaotamisega külas – kaasaarvatud oma loomade ja kodude kaotamisega, teatas Laose usuvabadust ja inimõigusi vaatlev organisatsioon (Human Rights Watch for Lao Religious Freedom – HRWLRF). Katini küla juht kuulutas ka, et vaimude kummardamine on nende kogukonnas ainuke aktsepteeritud religioon. Katini küla asub Ta Oih rajoonis, Saravani provintsis. Sellele eelneval pühapäeval, 5.juulil, olid küla ametnikud ja elanikud konfiskeerinud ühe sea igast kristlaste perekonnast ning need loomad tapnud, püüdes neid sundida oma usust loobuma. Ametnikud ütlesid, et sigade konfiskeerimine oli karistus selle eest, et nad ignoreerisid käsku loobuda kristlusest. Siga on keskmisele töölisele väärt kuue nädala palka selles piirkonnas. Külavanema käsk on selgelt vastuolus Laose põhiseadusega, mis kindlustab kristlaste ja teiste vähemususundite õiguse praktiseerida oma vabalt valitud usku ilma igasuguse diskrimineerimise või karistuseta. Samuti eksivad Katini küla ametnikud kohaliku omavalitsuse seadustiku vastu, mis nõuab, et nad toimiksid konstitutsiooni ja teiste seaduste kohaselt, pakkudes heaolu ja turvalisust kõigile nende hoole all elavatele inimestele. Kahjuks on Katini külal juba pikem usuvabaduse piiramise ajalugu. Ainuüksi möödunud aastal oli neid juhtumeid üsna mitmeid.

Mission Network News – Misjonärid on teinud evangeeliumi levitamise tööd paljudes riikides juba sadu aastaid. Nüüd on paljud neist riikidest saatmas välja oma misjonäre maailma äärteni, omaenda misjoni agentuuride kaudu, rääkis Steve Strauss, kes töötab organisatsiooniga SIM (Serving In Mission) International. „See on midagi, mida paljud põhja-ameeriklased ei näe,“ rääkis ta. „Aga kui me mõtleme praegu tüüpilisele misjonärile, siis ei ole ta ameeriklane ning praegu on kokku rohkem misjonäre teistest riikidest, kui USAst. Me oleme veel praegu riik, kes omaette arvestuses saadab välja kõige rohkem misjonäre, kuid näiteks Korea saadab pool sellest hulgast, mis USA, ning see arv on kasvamas kiiresti.“ Strauss reisis hiljuti koos oma naisega mõnedes Lõuna-Aasia riikides, kus SIM teeb koostööd kohalike misjoni organisatsioonidega. Üks misjonäride meeskond ühes paigas oli kokku tulnud erinevatest Ladina-Ameerika riikidest nagu Mehhiko, Guatemala, Costa Rica ja Peruu. „Sellel puhul töötas enamik neist moslemi kogukondades,“ rääkis Strauss. „Nad ehitasid nendega suhteid ning nägid ka moslemeid tulemas Kristuse juurde, samuti võõrustavad nad lühiajalisi misjoni meeskondi. Paljud lühiajalised misjonimeeskonnad, kes seda paika külastavad, tulevad samuti Ladina-Ameerikast ning need grupid on võimelised väga lühikese aja jooksul loodud suhete kaudu avaldama mõju ning jagama evangeeliumi kohalike inimestega.“ Strauss usub, et ka Põhja-Ameerika misjonärid võivad olla efektiivsed, kuid neil teistel misjonäridel on mõned eelised. Esiteks nad näevad välja sarnased nende inimestega, keda nad teenivad. „Alles siis, kui nad oma suu lahti tegid ja rääkisid kohalikku keelt teise aktsendiga, said kohalikud aru, et nad ei ole samast riigist,“ rääkis Strauss. Ladina-ameeriklastel on kergem ka sisse astuda ja elada nende inimeste tasandil, kes nende ümber on, ning nad on nõus kannatama palju evangeeliumi kuulutamise eesmärgil ja minema paikadesse, kus põhja-ameeriklased võivad tunda end ebamugavalt,“ selgitas Strauss. „Lihtsalt kuna kultuur on nii erinev, ja meie riigis on nüüd hakatud kartma islamit, ja seepärast kardetakse minna teatud paikadesse. Aga need inimesed sealt ei karda.“ Kuigi neid misjonäre on odavam üleval pidada, kui Põhja-Ameerika misjonäre, on nende misjonipõllule saatmine siiski kulukas. Transport ja misjonäri laste koolitamine on ikkagi väga kulukas. Strauss usub seepärast, et väga oluline on, et see kogudus, kes misjonäri välja saadab, peaks samuti teda toetama, mitte ainult Põhja-Ameerika kogudused. Ka Aafrika riigid on üha rohkem misjonäre välja saatmas. Strauss koos abikaasaga kohtas üht Ida-Aafrika abielupaari, kes töötas Lõuna-Aasias. Strauss räägib „Nad teenisid väga efektiivselt, sest nad olid oma maal näinud sarnast religioosset dünaamikat. Nende kirg evangeeliumi kuulutada, nende kirg kogudusi rajada ning nende tundlikkus olemasoleva religioosse dünaamika suhtes, tegi neid väga, väga efektiivseteks misjonärideks.“ Strauss ei usu, et USA peaks astuma tagasi ja olema ainult toetavas rollis teiste misjonäride jaoks. „Kui me seda teeksime, maksaksime ainult misjonäridele teistest riikidest ja võib-olla saadaksime ka lühiajalisi misjonigruppe, siis me jääksime ilma Jumala õnnistuste teravikust, sellest, mida ta on tegemas kõikjal maailmas,“ rääkis ta. Strauss palub ka eestpalvet nende meeskonna eest, kui nad püüavad korraldada erinevate riikide misjonäride toetamise logistikat. „See protsess, olla rahvusvaheline misjoni organisatsioon misjonäridega enam kui 50 riigist, on suureks väljakutseks,“ rääkis ta. „Kanda hoolt kõigi erinevate misjonäride laste koolitus vajaduste eest, juhtida hästi kõiki inimesi, kes tulevad erinevatest riikidest, erinevate juhtimisstiilidega – see on suur väljakutse. Veelgi enam – see meeskond, kes seda kõike teeb ja korraldab, on samuti multi-kultuurne. Nii, et palveta meie eest, et Jumal aitaks meil ehitada sildu nende barjääride vahele, sest multi-kultuurne meeskond võib olla väga efektiivne evangeeliumi jagamisel.“

Mission Network News – Ukraina orvud elavad väga troostitutes tingimustes. Kristlik organisatsioon, Global Action, teeb seal tööd riiklikes lastekodudes ning organisatsiooni rajaja, Lars Dunberg, ütleb, et lapsed elavad neis suures puuduses. „Nad vaevu saavad toidetud,“ rääkis ta. „Nad saavad küll hariduse, kuid nende sotsiaalne elu on null. See on kõige hullem keskkond, mis üldse võimalik. Nende lastekodude vanematel lastel on suguhaigused; paljud neist on HIV positiivsed.“ Nad tulevad kõik ka erinevatest taustadest. Kuid 10 päeva suvelaagris, võib mõjutada isegi kõige paadunumaid elusid. „Esimene laager, mille me korraldasime, oli ilmselt kõige raksema grupi noortega, kes meil iial on olnud,“ rääkis Dunberg. „Nad tulid ühest Kiievis asuvast lastekodust. Need oli vanemad noored ning mõned neist ütlesid, kui tulid: ’me ei taha midagi pistmist teha teie Kristusega. Me kummardame Saatanat ja seda me ka jätkame edasi.’“ Järgmise kümne päeva jooksul, tegelesid nad käsitööga, neil olid piiblitunnid, sportmängud, muusika ning käidi ujumas lähedalasuvad Mustas meres. Tasapisi hakkasid nad kristlusest huvi tundma ning küsimusi küsima. Nad hakkasid pikapeale kuulama,“ rääkis Dunberg. „Nad seisid väljas ja kuulasid Piiblit ja ülistust ning hakkasid dialoogis kaasa rääkima. Laagri viimasel õhtul andsid üsna mitmed neist oma elu Kristusele. Ühes magamistoas oli 17 teismelist tüdrukut, üks neist oli usklik, 16 ei olnud. Viimasel õhtul oli selles toas 16 usklikku ja üks kes ei olnud.“ Global Action on teinud ka ettevalmistusi järeltööks, et aidata neil noortel kasvada oma usus. Dunberg selgitas: „Me teeme nende noortega nüüd järeltööd, ühendame neid kogudustega, kui nad lähevad oma lastekodusse tagasi, et nad võiksid jätkuvalt elada välja oma kristlikku usku.“ Dunberg julgustab kõiki ka palvetama nende laste eest. „Üks lastest oli seal, sest tema ema oli püüdnud teda tappa pudeli viina pärast,“ rääkis ta. „Kuidas need inimesed, kes on näinud nii palju vihkamist, õpivad armastama ja leiavad Kristuse armastuse? Sellepärast peame me palvetama, et nad leiaksid Kristuse armastuse.“ Global Action on plaaninud Ukraina orbudele veel kaks laagrit sellel suvel.

CBN News – Esmaspäev (13. juuli) märkis Birma esimese protestantliku misjonäri saabumise 196. aastapäeva. Tema teenistus oli ühe prohveteeringu täitumine ning ta jättis endast maha hämmastava kristliku pärandi mitte ainult Birma jaoks, vaid kogu maailmale. Birma etnilise rahva, Kareni, rahvapärimus räägib kuldsest raamatust, mille Jumal neile andis. See raamat ise kadus või hävitati, kuid prohveteering rääkis ühest päevast tulevikus, kui üks valge vend tuleb ja viib neid kokku selle raamatu ja tõelise Jumalaga. See prohveteering läks täide 13. juulil 1813. aastal, kui Ameerika baptistist misjonär, Adoniram Judson koos oma naise Anniga saabusid Rangooni. Birma budistid ja animistid seisid evangeeliumile vastu ning Judson võitis esimese pöördunu alles kuus aastat hiljem. Pastor Maung Aungpinle Judson’i baptisti kogudusest selgitab, miks see nii oli. „Enamik inimesi kartis kaotada oma töö ning nad ei tahtnud loobuda budistlikust ja kultuurilistest traditsioonidest. Nad ei tahtnud jätta maha oma sügavalt juurdunud traditsioone,“ rääkis pastor Maung. Judson vangistati 1824.aasta juunis, peale seda, kui puhkes sõda Birma ja Suurbritannia vahel. Ta suleti vanglasse Ava’s, iidsesse kaitsetorni, mis siiani selles piirkonnas seisab. Judsonit ja teisi välismaalasi hoiti ahelates, kuna kahtlustati, et nad luuravad brittide kasuks. Judson kirjutas oma vanglakannatustest, öeldes et ta hea meelega loovutab need unustusse. Birma kristlased ehitasid isegi mälestusmärgi selle aja mälestuseks, mille Judson vanglas veetis, kuid 1990-ndate alguses, kiskusid valitsusametnikud selle maha. Kuid aastate jooksul ei ole Birma erinevad valitsused, kaasaarvatud pragune militaarre˛iim, suutnud peatada Judsoni pärandit ja kristluse levimist. Judson pidas vastu ka kurnava kuue kuise rännaku peale esimesest vanglast vabanemist. Ta toodi teise vanglasse Mandalay’s, kus täna asub Judson’i Baptisti kogudus. Kokku veetis Judson vangistuses 21 kuud. Ilmselt tema suurim saavutus peale vabanemist, oli esimese birma keelse Piibli tõlkimine. Algsed eksemplarid trükiti 1840.aasta oktoobris. Pastor Maung soovib näha, et Judsoni pärand elaks edasi: „Me peame teadma ja mõistma Judsoni elu ning kuidas ta jäi kindlaks evangeeliumi pärast. Teiseks meil tuleb temalt õppida seda, kuidas ta elas ja evangeeliumi kuulutas,“ rääkis ta.

Mission Network News – Tänasel päeval jääb peaaegu 6000 last Aafrikas orvuks HIV/AIDSi tõttu. AIDSi tõttu surnud inimeste arvu poolest on Keenia maailmas neljandal kohal. See tähendab, et paljud lapsed elavad ilma vanemateta ning neil ei ole kohta kuhu pöörduda. Rahvusvaheline organisatsioon Kids Alive, pakub aga neile lastele seda paika. Kids Alive Keenia rahvuslik juht, Linda Mugo kirjeldab, mis noorte tüdrukutega juhtub: „Noorte tüdrukute perekonnad panevad nad mehele vanematele meestele, osaliselt seetõttu, et need on võimelised maksma pruudiluna. See on asi, mis enamikes neist kultuuridest toimub. See on kasulik enamikele neist perekondadest, kuid mitte nendele tüdrukutele.“ Need tüdrukud siis abielluvad ja sünnitavad lapsed, kuid suurem osa neist ei lõpeta kunagi kooli ning ei suuda ise enda eest hoolt kanda, kui nende vanemad mehed surevad. Kids Alive püüabki päästa tüdrukuid enne, kui neid müüakse abiellu 10 kuni 12 aastasena. Kui nad päästetakse, pannakse nad Estri Kodudesse, mis said oma nime Estri raamatu nime järgi Piiblist. Ester oli orvuks jäänud tüdruk, kes aitas oma rahvast vabastada. „Meie tüdrukud näevad endid kui tänase päeva Estreid. Nad võivad tuua muutust oma enda kogukonda, oma külasse. Nii, et Kids Alive päästab tüdrukuid ning kasvatab nad üles Estri Kodus, nii et nad võivad olla heaks mõjutajaks oma kogukonnas.“ Sabina on 16-aastane ning tema päästeti, kui ta oli veel 9-aastane. „Ma käin koolis, olen keskkoolis praegu. Ma saan toitu ja mul on voodi, mida mul varem pole olnud. Siin saan armastuse ja kõik, mida vajan.“ Ta tahab saada arstiks. Sabina ütleb, et tal oleks võinud olla nii, nagu ta sõbrad praegu. „Mu sõpradel, tüdrukutel, kes on praegu minu vanused, on omal lapsed. Mõned neist on abielus.“ Christine päästeti 11-aastasena. Praegu on ta 19-aastane ning tahab saada medõeks. Christine ütleb, et talle on antud kõik vajalik eluks, kuid ta on ka tänulik vaimuliku õpetuse eest ning ta on valmis ka teistele rääkima Kristusest. Mugo ütleb, et neil on neli elamu keskust. „Igal kodul on ka kogukonna teenistus, mille kaudu me jõuame teiste vajaduses lasteni, kellel on eestkostjad. Mõned elavad vanaemadega, või üksikvanematega. Me pakume haridust ja meditsiiniabi neile.“ Nad aitavad neid oma uue programmi kaudu, mille nimi on ’Hoiame perekondi koos.’ Selle eesmärk on eestkostjatele pakkuda vajalikke vahendeid, nii et pered võiksid koos püsida. Mugo ütleb, et nende programmide kaudu „me oleme näinud enamikke oma lapsi tulemas Kristuse tundmisele ning nad elavad talle ka oma igapäeva elus. Me ütleme, et see pole ainult praeguse elu jaoks, vaid igavikuks.“

Mission Network News – Zimbabwe on vastakuti kõige hullema humanitaarkriisiga alates nende iseseisvusest. Maapaikade vaeste jaoks ei ole palju muutunud. Vaatamata koalitsiooni valitsusele, on edasiminekut olnud väga vähe poliitiliste pöörete ja hüperinflatsiooni tõttu. Riigi majandus on varemetes ning keskmine inimene ei saa endale lubada kaupade ostmist, mis on nüüd kaupluste riiulitel. ÜRO Maailma Toidu Programmi (the United Nations World Food Program – WFP) hinnanguil on pooled riigi 12 miljonilisest rahvastikust sõltuvad toiduabist. Üks organisatsioonidest, kes on vastanud Tonga rahva füüsilistele ja vaimulikele vajadustele, on Global Aid Network (GaiN). Koos oma partnerorganisatsiooni, Life Ministry’ga, töötas nende meeskond piirkodades, mida oli koolera epideemia kõige tugevamini tabanud, kaasaarvatud Harare, Mafbingo ja Mutare. Crystal Lentz, GaiN’ist, ütleb: „Me läksime sinna ja tegime neile vee ja hügieeni kursuse, panime neile veefiltreid, aitasime mitmetes koolides. Oleme ainuüksi sel aastal andnud välja üle 6,5 miljoni eine.“ Lentz ütleb, et nende partneritel on Kristuse süda nende inimeste suhtes. „Humanitaarabi teenib sellel alusel. Kui sa toidad kedagi, siis nad on avatud ning huvitatud sellest, mida sul öelda on.“ Strateegiliselt on neil meisterlik plaan evangeeliumi kuulutamiseks ning see on efektiivne. Me teenisime umbes kolme tuhandet last. Jeesus filmi oli vaatamas umbes seitse tuhat inimest ning 530 neist tegid oma otsuse Kristuse kasuks.“ Palveta selle meeskonna eest. Lentz palus ühel selle teenistuse juhtidest jagada nende väljakutseid. Selle juhi sõnul on suurimaks raskuseks leida inimesi, kes tahaksid jääda sinna riiki ning jätkuvalt pakkuda jumalakartlikku juhtimist. Life Ministry on arendanud välja palveliikumise koostöös kohalike kogudustega; evangelismi ja jüngerluse koolituse; ja koguduste rajamise, osana nende terviklikust teenistusest seal.

CBN News – Neli iraaklast sai surma ja mitmed teised said haavata pommirünnakute seerias kristlike kirikute vastu Baghdadis möödunud nädalavahetusel. Viimane rünnakute seeria – kuus pommi 24h jooksul – toob selgelt esile need ohud, millega Iraagi kristlased vastakuti seisavad sellel peamiselt moslemi maal. Laupäeva öösel õhati kaks pommi St Josephi kirikus, mis asub Baghdadi lääne osas, see küll põhjustas varalist kahju, kuid keegi viga ei saanud. Kolm autopommi plahvatasid ühe kiriku läheduses Baghdadi ida osas pühapäeva pärastlõunal, tappes neli inimest ja vigastades 21. Autopommid plahvatasid 15 minutiliste intervallidega ajal, mil koguduse liikmed saabusid pühapäeva õhtusele teenistusele. Üks kristlane, kes oli tunnistajaks nendele plahvatustele, ütles, et on mures selle kasvava kristluse vastase vägivalla pärast ning, et see ajab veelgi rohkem kristlasi riigist välja. „Kui see jätkub, pole peagi Iraagis enam üldse kristlasi,“ ütles Sabhan George. Paljud Iraagi kristlased Baghdadist ja põhja pool asuvast Mosulist, on riigist põgenenud, kuna islami äärmuslased terroriseerivad kodanikke vägivaldsete rünnakutega. Iraagi kristlikku kogukonda kuulub hinnatavalt 750 000 usklikku. Terroristid on otsustanud piirata Iraagi poliitilisi protsesse ning mitte lubada iraaklastel elada rahus, isegi pärast seda, kui võõrväed on linnast lahkunud,“ rääkis kristlasest riigiametnik, Younadem Kana, reporteritele peale pühapäevaseid rünnakuid. „Me nõuame, et Iraagi valitsus võtaks kasutusele kõik vajalikud abinõud, et kaitsta kristlasi Baghdadis ja kogu Iraagis.“ Vägivald Iraagis on kahanenud alates 2003.aastast, … kuid terroristid on jätkuvalt hoidnud alal pingeid rünnakutega kristliku kogukonna vastu. Möödunud nädalavahetuse rünnakud tulid peale seda, kui Iraagi sõjajõud olid ennustanud, et mässuliste rünnakud võivad jätkuda veel mõned aastad, jättes võimaluse, et peale plaanilist USA vägede välja minekut 2011. aasta lõpuks, võib vägivald veelgi kasvada.

Gospel for Asia – Noor India tüdruk, Lipika Ahmed, teadis, kuidas Jeesuse poole palvetada. Ta oli õppinud palve kohta organisatsiooni Evangeelium Aasiale Lootuse Silla keskuses. Ta teadis, et võib palvetada iga asja pärast oma elus, vaatamata sellele, kui suur või väike see asi on ning et Jeesus kuuleb tema palveid. Oma südames Lipika teadis, et Jeesus on ainus õige Jumal. Seepärast vaevas see Lipikat väga, kui ta pere käskis tal palvetada traditsionaalsete ebajumalate poole, keda nad olid alati kummardanud. Tüdruk teadis, et need ebajumalad olid vaid inimeste tehtud kujud, kuid Jeesus oli tõeline. Seepärast keeldus ta nende ette kummardamast ja palvetamast. See ajas tema vanemad väga vihaseks. Ta vanemad pahandusid üha rohkem nende muutuste pärast, mis nad oma tütres nägid, kuid Lipika keeldumine osaleda nende pere religioonis, oli viimane piisk. Siis otsustasid nad ta eemaldada Lootuse Silla programmist. Kuid Jeesusest Lipika ei loobunud. Kui Lipika emal hakkasid jalad tugevalt ja seletamatul põhjusel valutama, hakkas tütar palvetama. Isegi kui valu läks hullemaks ja ta nägi, kuidas vanemad proovisid kõike, alates meditsiiniabist kuni nõidarstideni välja ja tõid ohvreid erinevatele ebajumalatele, jätkas Lipika endiselt palvet Jeesuse poole. Lipika ema märkas, et tütar palvetab ta eest ning tema süda hakkas pehmenema tütre uue usu suhtes. Üks usu seeme hakkas ema südames kasvama ning ta otsustas ka Jeesusel poole palvetada. Lootuse Silla töölised jätkasid selle pere teenimist ka peale seda, kui Lipika enam keskuses ei käinud. Nad kuulsid selle ema haigusest ning hakkasid samuti tervenemise eest paluma. Kohalik pastor isegi külastas seda ema ja palvetas. Jeesus kuulis selle väikese tüdruku, segaduses oleva ema, Lootuse Silla töötajate ja kohaliku pastori palvet ning Lipika ema sai peagi terveks. Peale ime kogemist, mõistis Lipika ema, et ta tütrel oli õigus Jeesuse suhtes. Ka tema otsustas võtta Jeesuse vastu oma Päästjana ning nüüd on ta julgeks tunnistajaks Jumala väest, mis muudab elusid. Ka Lipika oli õnnelik, kui nägi, et Jeesus tervendas ta ema. Lootuse Sild meeskond selles piirkonnas Indias palub eestpalvet Lipika ja tema ema eest, et nad seisaksid kindlalt ja kasvaksid tugevaks oma usus.

CBN News – Tavaliselt seostatakse kirikuid paigaga, mis aitab inimesi nende vaimulikes vajadustes, kuid raske majandus on andnud kahele Põhja Karoliina osariigi kogudusele võimaluse jagada evangeeliumi väga praktilisel viisil. Scotts Hill baptisti kogudus usub hea sõnumi jagamisse – selle hulgas on ka ümbruskonna inimestele õpetada, kuidas leida tööd tänases hapras majanduses. „Jeesus oli väga praktiline tegelane, ning ta täitis sageli inimeste füüsilisi vajadusi … märgatavaid vajadusi, enne kui ta püüdis õpetada vaimulikult,“ selgitas Elisabeth Sanders-Park. Sanders-Park, on kristlane ning karjääri nõustaja. Kui ta kuulis sellest, kui paljudel inimestel on raskusi töö leidmisega, pani ta oma usu tegudesse – ta pakkus end vabatahtlikuna õpetama kolme-päevast seeriat tööotsimisest ja tööintervjuu etiketist, oma koguduses. „Inimesed ei kuule neid häid sõnumeid, kui nende kõhud on korisemas,“ rääkis ta. Mõnede jaoks oli taoline abi lausa palve vastus. Üks osaleja, Susan Melton, ütles: „Ma just mõtlesin, et tänu Jumalale, keegi lihtsalt tuleb ja aitab mind.“ See seminar ei ole ainult kristlaste jaoks.“ Sanders-Park ütleb: „Kestahes tahab, on oodatud. Me teeme seda kogudusega. Tahan mõelda, et inimesed, kes siin olema peavad, keda Jumal tahtis siia, on kohal,“ ütles ta. Kuid seda ei tee ainuüksi Scotts Hill kogudus. Uue Alguse Kristlik kogudus on teinud koostööd teiste kogudustega, et korraldada finantsalane konverents inimestele oma kogukonnas. Koguduse juht, pastor Robert Campbell, ütleb, et nende abistamine, kes abi vajavad, on koguduse osa. „Me leiame, et see on meie roll aidata neid, kellel pole toitu. See on meie roll, et aidata hädasolijail üüri maksta,“ rääkis ta. „See on meie roll aidata neil mõista ja saada infot sellest, mida nad võivad teha sellel raskel ajal.“

Crossroad Bible Institute (CBI) – Crossroad Piibli Instituut, vangla teenistus, mis on keskendunud piibelliku hariduse pakkumisele vangidele kõikjal maailmas, on avanud uue jaotuskeskuse Ghanas. See on CBI kaheksas rahvusvaheline jaotuskeskus ning esimene Aafrika kontinendil. Ghana põliselanik pastor David Kwadwo Ofosuhene, on selle uue keskuse direktor. Maailma ühe vaeseima riigina, puudub Ghana vanglates kohane hügieen, toitlustuse ala ning meditsiiniline hoolekanne. Lisaks sellele peetakse vanglates peaaegu topelt arv inimesi sellest, mille jaoks nad ehitatud on ning paljud vangidest ootavad mitmeid aastaid kohtuprotsessi vanglates. Vanglates olevate inimeste vajadused on tohutud. Riigi põliselanikuna, mõistab Ofosuhene neid vanglasüsteemi raskusi. Kuid ta ütleb: „Jumal on mind kutsunud selle konkreetse teenistuse jaoks.“ Ofosuhene sai valitsuselt loa avada CBI keskuse Ghanas ning on juba õpetanud välja 23 vabatahtlikku juhendajat, kes jagavad ja parandavad CBI piiblitunni õppetükke. Need juhendajad annavad õppetunnid ja julgustavad kirjad isiklikult edasi 12 erinevas vanglas, ning pakuvad vangistuses olijaile ka praktilisi vahendeid nagu ravimeid, seepi ka toitu. „Ma olen nii põnevil, et aafrika kristlased saavad varustatud selleks, et teenida vange Aafrikas,“ rääkis CBI president, Dr David Schuringa. Need juhendajad, kes kõik on Ghana põliselanikud, pakuvad vangidele lohutust neis lagunevates vanglates ning võimalust leida uus suund elus. Ofosuhene usub, et need vangid peavad muutuma seestpoolt väljapoole; tema palve on, et kui nad kord vanglast lahkuvad, et nad ei peaks sinna tagasi tulema. Kuna nad on osa CBI rahvusvahelisest programmist, teeb CBI peakorter kindlaks, et ka Ghana programm on kõrgekvaliteediline, varustades neid õppetundide ja käsiraamatutega, ning pidades arvet programmiga liitunud õpilaste üle ning vaadates üle juhendate tööd.  

Mission Network News – Laienenud vägivald Myanmari maapiirkondades, on toonud esile suuremal hulgal pagulasi Kareni rahva hulgast, see on suguharu, kellest 60% on kristlased. Vaatamata maailma suurimale ümberasustamise programmile, ei ole pagulaste hulk Taimaal kuidagi kahanemas, neid on siiani enam kui 100 000. Ainuüksi viimase kuuga on üle piiri Tai maale põgenenud üle 4000 kareni inimese. See sissevool sai alguse Kareni Rahvusliku Liidu ja Myanmari re˛iimi vahelise võitluse tõttu. Lisaks pagulastele Taimaal, on see võitlus loonud ka ligi 500 000 riigisisest pagulast Myanmari idaosas ning sellega on kaasnenud lugematul hulgal metsikusi tsiviilisikute vastu. Vision Beyon Borders (nägemine üle piiride) president, Patrick Klein, selgitas: „Külasid piiratakse sisse ning neisse heidetakse rakette. Seejärel läheb Myanmari re˛iim sinna automaatidega ning niidab maha igaühe, kes veel elus on ning siis põletatakse süütõendid maha. On ka teateid, et nad blokeerivad külad nii et inimesed ei saa minna välja, et toitu hankida; on teatatud ka naiste vägistamistest ja meeste põlema süütamisest elusast peast. Ja nüüd nad isegi mürgitavad veevarusid.“ Tuhanded inimesed Kareni rahva hulgast on põgenenud Taisse, kuid see ei ole Myanmari peatanud. Klein ütleb: „Me  kuuleme teateid sellest, et nad heidavad rakette isegi üle Tai piiri pagulaslaagritesse, kuid Tai valitsus ei tee midagi selleks, et seda peatada.“ Kuigi sa arvad, et sina ei saa midagi teha, arvab Klein teisiti: „Kui Jumala rahvas palvetab, siis hakkavad asjad juhtuma. Nii, et me tahaksime kutsuda inimesi üles palvetama ja sekkuma. …“ Klein jätkab: „Inimesed tulevad Issanda tundmisele, kuid ma tean, et neil on suuri raskusi Birmas (Myanmaris). Kogudusel Birmas on raskusi. Inimesed on tundnud justkui neid oleks unustatud. Aga kui kristlased palvetavad, siis usklikud Birmas teavad, et Jumal on nendega. Ja kui nendeni jõuab tagasi sõna, et kristlased palvetavad, siis julgustab see neid.“ Vision Beyond Boarders on Birmas aidanud juba mitmeid aastaid. Nende üks viimastest töödest on olnud aidata tsüklon Nargise ohvreid, mis nõudis tuhandete inimeste elu, jättes paljud lapsed orbudeks. Klein ütleb, et nad aitavad jätkuvalt ehitada lastekodusid, et neil lastel oleks võimalus kuulda evangeeliumi.

Kohutavast Rwanda genotsiidist on möödunud vaid 14 aastat. Kui on mõni rahvas, kes vajab lepitust ja rahu, siis on see just see väike Aafrika riik. Pastor ja bestsellerite autor, Rick Warren, on loomas meeskonda koos Rwanda koguduste juhtidega, et algatada rahu plaani.  Seda nimetatakse P.E.A.C.E. plaaniks, mille eesmärgiks on mobiliseerida üle maailmselt üks miljard kristlast, et võidelda maailma suurimate vaenlaste vastu: vaesuse, haiguste, korruptsiooni ja vaimuliku tühjuse vastu. Warren ütleb: „Meil on usku kuulutamiseks, õpetamiseks ja tervendamiseks. Me teenime Päästjat, kes oli ka õpetaja ja tervendaja.“ Rwanda oli esimene, kes sellest kinni haaras. 1994. aastal toimunud genotsiidis tapeti ligi miljon inimest, kellest enamik läks otsima pelgupaika oma kirikusse. Warren räägib: „Kuid nad raiusid oma kirvestega seinast läbi ja hakkasid seejärel granaate viskama. Kirikutes oli kõikjal verd. Mul on sellest kurb rääkida.“ Täna elavad tapjad ja ohvrid külg-külje kõrval oma vaimsete, füüsiliste ja emotsionaalsete sõja armidega. Taastumine on valulik, kuid tundub, et inimesed on kindlameelselt soovimas oma riiki üles ehitada, mis suures osas on tänu riigi presidendile, Paul Kagamele, ja tema ainulaadsele suhtele pastor Warreniga. „Meie ei valinud Rwandat. Nemad valisid meid,“ ütles Warren. „President Paul Kagame luges raamatut ’Eesmärgist juhitud elu.’ Ta kirjutas mulle kirja ja ütles: ’Ma olem eesmärgiga mees ja tahan, et sa tuleksid Rwandasse ja aitaksid meie rahvast üles ehitada.’“ Rwanda koguduste juhid loodavad, et see uuenduslik P.E.A.C.E plaan võib aidata selles. Piiskop John Rucyahana ütles: „Me teame, et meil on vaja see rahvas üles ehitada. Meil ei ole seda luksust, et oodata, kuni nende valu on üle läinud. Kui tahame ehitada rahvast, siis tuleb meil seda teha nüüd.“ Täht ’P’ tähistab i.k. sõna promotion, ehk lepituse propageerimist. ’E’ tähistab sõna equip – tuleb varustada teenijameelsusega juhte.  ’A’ tähistab sõna assist – tuleb abistada vaeseid, ’C’ tähistab sõna care ehk tuleb hoolitseda haigete eest ning ’E’ on sõna education jaoks, ehk tuleb harida järgmist põlvkonda. Medõde Cristy Wiggins on Warreni koguduse liige ning vastas sellele kutsele olla partneriks Rwandas. Ta ütles, „mina olen osa sellest ’C’ tähest, kannan hoolt haigete eest.“ Möödunud aasta oktoobris läks Wiggins Rwandasse ja ei ole pärast seda veel kodus käinud. Ta ütleb: „Ma arvan, et meile kõigile on antud andeid ja see oleks tõeline anni raiskamine, kui sa ei kasuta seda selles kultuuris, kus sind tõeliselt vajatakse.“ Wiggins töötab koos teiste medõdedega, tuues oma ühendriikides töötamise kogemuse väikesesse haiglasse Kibuye linnas. „Aga tegelikult see ei ole minu projekt, see on Rwanda rahva projekt, mina olen siin lihtsalt selleks, et neid toetada,“ teatas Wiggins. Wiggins on osa P.E.A.C.E plaani lipulaeva projektist, mida nimetatakse lääne Rwanda HIV-AIDS tervishoiu initsiatiiviks. See on prototüüp sellest, kuidas see plaan peaks välja nägema ja toimima ka teistes riigi osades. Selles piirkonnas on ainult kolm haiglat, et teenida sadu tuhandeid inimesi. Selleks, et kõndida siinsetest küladest ühte neist haiglatest, kulub umbes kaks päeva. Seepärast on plaanis muuta selle piirkonna 726 kirikut ka tervishoiu keskusteks. Selle programmi kaudu õpetatakse kohalikele kristlastele, kuidas oma kirikutes jagada meditsiini- ja peamisi tervishoiu tarbeid. Kuid P.E.A.C.E plaan läheb kaugemale, kui vaid tervishoid. Lühiajalised misjoni meeskonnad tulevad siia, et õpetada rwandalastele  erinevaid äri- ja arenguprojekte. Näiteks ärinaine Marianne Phillips, Californiast, läks mõneks ajaks sinna, et õpetada naistele, kuidas juhtida väikest äri ja teenida piisavat sissetulekut oma perele. P.E.A.C.E plaani idee on kaasata kogudusi läänest kogudustega teistes riikides, et õpetada neid oma kogukondi teenima. Warreni Saddleback kogudus Californias on saatnud umbes tuhat koguduse liiget lühiajalistele misjonireisidele Rwandasse, et aidata kohalikel usklikel seda tööd alustada. Oluline selle plaani juures on veel see, et tuua riigi kolm ühiskonna sektorit kokku riigi arenguks. Rwanda president Kagame ütleb: „Tuua kokku usk, valitsus ja äritegevus, ma arvan, et paremat kooslust ei ole selleks, et tuua inimesi arusaamisele oma kõrgematest eesmärkidest.“ Warren loodab, et see mudel on edukas ja ühel päeval toimib see ka teistes riikides. Saddleback on juba tegemas eeltööd ka 68 teises riigis. Nad on saatnud välja 8000 inimest väikeste meeskondadena kõikjale maailma. Kuid praegu keskenduvad nad Rwandale.

Charisma Online – Maailma vanimast Piiblist järele jäänud leheküljed on digitaalselt taasühendatud ning on inimestele kättesaadavad interneti vahendusel, teatas Associated Press (AP). Suurbritannia Raamatukogu ütles, et 1600 aastat vana käsikirja, mis on tuntud Codex Sinaiticuse nime all, hoiti erinevates asukohtades Suurbritannias, Saksamaal, Venemaal ja Egiptuses, üle 150 aasta. Kreeka keeles käsitsi kirjutatuna, sisaldab see käsikiri vanimat Uue Testamendi koopiat. Digitaalne töö sai kättesaadavaks interneti teel vaatamiseks esmaspäeval (6.juulil), veebi aadressil www.codexsinaiticus.org. Pärinedes neljandast sajandist, sisaldab Codex Sinaiticus umbes poolt Vanast Testamendist ja Apogrüüfidest (Septuaginta), kogu Uut Testamenti ning kaks varakristlikku teksti, mida kaasaegsetes Piiblites ei ole. „On olnud piibli õpetlasi, kes on sajandeid seda käsikirja uurinud ning selle ja teiste käsikirjade kohta on kirjutatud sadu ja sadu artikleid,“ rääkis Uue Testamendi professor Betheli Seminaris, San Diegos, Mark L. Strauss, Charismale. „Ma ei usu, et üks juhuslik lugeja avastab midagi täiesti uut, mis dramaatiliselt muudaks seda, kuidas ta Piiblit näeb, selle teksti läbi, kuid üsna kütkestav on näha käsikirja, mis pärineb neljandast sajandist. See on väga, väga iidne ning palju lähemal originaalile, kui enamik teisi käsikirju. Väga paeluv on seda lihtsalt näha ning taibata milline on selle teksti ajalooline tähendus.“ Erinevad institutsioonid Suurbritanniast, Saksamaalt, Venemaalt ja Egiptusest, mis kõik omasid erinevaid käsikirja osasid, tegid koostööd, et avaldada uus teadustöö Codexi ajalukku, teatas AP. Meeskond Birminghami Ülikoolist, Inglismaalt ja Münsteri Ülikoolist, Saksamaalt, transkribeerisid (toim. teksti ümber kirjutama) umbes 650 000 sõna neljaaastase perioodi jooksul. „Ma arvan, et avalikkusel peaks olema kerge ligipääs kõigile Uue Testamendi käsikirjadele,“ lisas Strauss. „Neid on tuhandeid ning loodetavasti tuleb päev, mil saad minna internetti ja vaadata kõigi nende täpseid jäljendeid.“

Charisma Online – USAs, Atlanta lähistel teenib üks programm misjonäre, et viia evangeeliumi maailma kõige vähem evangeliseeritud piirkodadesse. 2000. aastal alguse saanud programm, Cafe 1040, õpetab keskkooli järgseid noori viima evangeeliumi maailmas 10/40 aknasse, mis on piirkond Lääne-Aafrikast kuni Ida-Aasiani. „Peaaegu kõik rahvad, kellel ei ole ligipääsu evangeeliumile, elavad selle 10/40 akna alal,“ räägib cafe asutaja Chuck Phillips, kes aitas korraldada Passion noorte üritusi enne selle teenistuse rajamist. Cafe’s osalejad veedavad kolm kuud Aafrikas või Kagu-Aasias, õppides tundma selle riigi kultuuri, religiooni, keelt ja ajalugu, kus nad sooviksid teenida. „Mida me püüame teha, on see, et noored võiksid keskenduda, misjonitöö tegemisele rahvagruppide hulgas, kes ei ole evangeeliumi veel kuulnud, sest Misjonikäsk ei saa täidetud seni, kuni inimesed igast suguharust, keelest ja rahvast pole veel kuulnud,“ ütles Phillips. Alates 2004. aastast on 112 õpilast selle programmi läbinud ning 78 protsenti neist plaanivad saada misjonärideks. Hiljuti Georgia Ülikooli lõpetanud, Erin Gray, ütleb, et see väljaõpe oli elumuutev. „See tõepoolest õpetab sulle kõike, mida sa võid teha selles kultuuris, sa saad aimu, kuidas keelt õppida, kuidas olla osa ühiskonnast ja kuidas selle keskel olla kristlane,“ rääkis ta. Phillips usub, et on tõusmas esile üks suur noorte liikumine, mis võib viia lõpule selle Misjonkäsu. „Kuid ainult sel juhul, kui see liikumine saadab oma järgijad maailma evangeliseerimata rahvaste juurde,“ ütles ta.

Inspire Magazine – Käpiknukkude käsitlemine ja laval esinemine võib tunduda väga kauge tegevus Sam Frankel’i endisest karjäärist, mil ta töötas kriminaalõiguse süsteemis, kuid see kirg, mis teda sellesse tõi, on siiani tema tõukejõuks, nii nagu ka tema usk. „Mida enam ma õppisin kriminaalõiguse süsteemist, seda suuremaks kasvas mu igatsus leida viise, mis lubaks mul teha rohkem kui vaid vastata nendele sotsiaalsetele raskustele, mis juba on esile tulnud,“ rääkis Sam. „Selle tulemuseks oli see, et hakkasin üha kirglikumalt pingutama selle nimel, et pakkuda lastele haridusprogramme, mis annaks neile tugeva aluse erinevate sotsiaalküsimustega tegelemisel, millega nad oma igapäevaelus kokku puutuvad. Kui mul tekkis võimalus hakata tegelema heategevusega, siis tundsin, et see ongi asi, mida mind on kutsutud tegema.“ Tundub, et nii lastele kui õpetajatele meeldis Act4 loominguline komplekt, mis koosneb draamadest, videost, käpiknukkudest ja muusikast. Ühe algkooli juht ütles: „See on fantastiline kombinatsioon. Kõik, kaasa arvatud õpetajad, tundsid, et nad on asjasse kaasa haaratud.“ Act4 töö ei toimu ainult koolides, vaid nad teevad koostööd ka kirikutega ja korraldavad seal lastele erinevaid üritusi. Üks teemadest, mida nad lastele räägivad, on julgustada neid enam osalema oma linna ja naabruskonna elus ning see on neid viinud kokku paljude uute laste, lastevanemate ja õpetajatega erinevates Inglismaa osades. Act4 töö arenedes, on üheks suurimaks väljakutseks kannatlikkus: „Kannatlikkust on vaja, kui kasvame  kindlustundes, et meie töö on ainulaadne, efektiivne ning toob kasu; kannatlikkust selleks, et ehitada üles tugev kontaktide võrgustik, kannatlikkust selleks, et meie ressursid võiksid kasvada nii, et meil oleks võimet kasvada ja areneda vastavalt sellele, kui suur on huvi ja vajadus meie programmide järele. Ning vajame kannatlikkust ka selleks, et mõista selgelt viisi, kuidas Jumal tahab, et me kasutaksime oma kirge, huvisid ja oskusi, mida ta meile on andnud lastega töötamisel.“ Act4 on hetkel väike organisatsioon, kuid Sam usub, et see ei jää nii. „Tahame omada nii suurt mõju, kui võimalik, et efektiivselt ja loominguliselt anda edasi praktilisi kristlike väärtushinnangute ellurakendamise viise laste igapäeva ellu,“ rääkis ta. „Meietaoliste organisatsioonide jaoks on praegu põnev aeg, mil sotsiaalsetes ringkondades on arutluse all kodakondsus, moraal ja isegi vaimulikud teemad. Me tahame seda võimalust maksimaalselt ära kasutada, et nendel teemadel kaasa rääkida ning saada juhtivaks silmapaistva programmi väljaarendamisel, mis toob kasu nii lastele kui tervele ühiskonnale.

CBN News – Jeemeni Suursaatkonna esindaja Washingtonis, rääkis CBN uudistele, et nende valitsus on tegemas ööpäevaringset tööd selleks, et leida kuus teadmata kadunud kristlasest misjonäri, kes möödunud kuul kaduma jäid. Valitsus avastas kolme grupi liikme surnukehad, kuid viis sakslast ning üks Suurbritannia kodanik on veel leidmata. „Me kasutame helikoptereid pimedas nägemise varustusega, et neid öösel otsida,“ rääkis pressiesindaja, Mohammed Albasha. „Kasutame oma terrorismivastaseid eriüksusi, Saksa õiguskaitse jõude, Korea õiguskaitsjaid, töötame isegi koos USA valitsusega, et neid leida. Kahjuks ei ole me edu saavutanud. Kuid loodame, et kui need kuus pantvangi on veel elus, siis suudame nad vabastada,“ rääkis ta. Usutakse, et kui ülejäänud pantvangid on veel elus, siis hoitakse neid kinni mäestikus Jeemeni põhja osas, Saudi piiri lähistel. Röövijate kohta ütles Albasha, et kui nad tabatakse, koheldakse neid ’raudse rusikaga.’

Mission Network News – Organisatsioon International Christian Concern teatab Orissa osariigis, Indias, toimunud usuliste mässude eest vastutavate inimeste süüdimõistmisest. Ligi üks aasta peale kristluse vastase vägivalla puhkemist, mõistis osariigi valitsus Chakradhar Mallick’i neljaks aastaks vanglasse. Teda süüdistati hindu äärmuslaste innustamises kristlaste ründamisel ja nende kodude maha põletamisel, vastusena hindu äärmuslaste juhi, Laxmananda Saraswati, mõrvamisele. Hindud Orissas süüdistasid kristlasi tema tapmises, kuigi maoisti mässulised olid avalikult võtnud vastutuse mõrva eest endale. Vägivald levis Mallick’i algsest rünnakust ning kestis kokku enam kui kuus kuud, sundides tuhandeid inimesi on kodudest lahkuma ning nõudis sadade usklike elu. Kohtutes on arutlusel ligi 800 juhtumit, seoses kristlaste vastu suunatud vägivallaga, mis möödunud aastal Kandhamal’is valla pääses peale hindu religioosse juhi tapmist. See süüdimõistmine on õigeaegne, sest kristlaste vastane vägivald puhkes taaskord lõkkele. Möödunud nädalal ründas 40 kuni 50 liikmeline relvastatud jõuk gruppi usklikke Orissas, Indias, peale seda, kui kristlased keeldusid osalemast ühel hindu festivalil. Üks koguduse juhtidest Orissas ütleb, et see tõstab valitsuse ja kohtusüsteemi usaldusväärsust. Palu kiiret lõppu vägivallale ning kaitset kristlastele.

Mission Network News – Noored misjonärid aitavad ugandalastel saada misjonärideks. Peale seda, kui nad lõpetavad oma väljaõppe Floridas, läheb rahvusvahelise organisatsiooni Teen Mission meeskond oma igaaastasele reisile Ugandasse. Nad on seal 10. juulist kuni 10. augustini. Teen Mission alustas oma tööd Ugandas 1991. aastal. Sellel teenimise reisil, teeb grupp evangelismi tööd sportides – see on väga efektiivne lähenemine, kuna nende teenimispiirkonna läheduses asub üks keskkool. Nad on pidevalt ümbritsetud teismeliste noorte poolt ning kasutavad frisbee’t, et aidata ’jääd murda’. Teen Missioni meeskond „mängib noortega ka võrkpalli ja korvpalli, peamiselt selleks, et luua sõprussidemeid ning, et noori tundma õppida. Siis saavad meeskonna liikmed jagada Jeesusest Kristusest noortega, keda nad nende koolide ümbruses kohtavad,“ rääkis Camille Hadlock, Teen Missioni organisatsioonist. Kuna noored USAst räägivad Uganda noortega sama keelt, on evangeeliumi kergem edasi anda. „See on suur eelis Ugandasse minekul, sest inglise keel on seal üleriigiline,“ rääkis Hadlock. Lapsed õpivad inglise keelt juba lasteaiast peale kuni keskkoolini välja. Uganda õpilased, kes võtavad Kristuse vastu, saavad veel võimalusi rohkem teada saada järgneva aasta jooksul. Teen Mission korraldab ka treeninglaagreid ja mini-misjoni reise nende jaoks, et nad saaksid kristluse ja misjonitöö kohta rohkem õppida. Ja lõpuks on olemas ka piiblikool, milles nad saavad osaleda. Selle kaudu toimub kahe aastane akadeemiline väljaõpe, kolmas aasta on kohalikus misjonis ning neljas aasta teenistuse praktika. „Paljud meie piiblikooli lõpetajad töötavad ise oma rahva juures. See on väga levinud, et me õpetame ugandalased välja ja siis nad töötavad ise oma rahva juures,“ rääkis Hadlock. Ameerika meeskond on kohapeal ühe kuu, palveta, et kultuurilised erinevused ei oleks barjääriks inimeste juhtimisel Kristuse juurde.

CBN News – CBN Uudised külastasid hiljuti Bhutani, Lõuna-Aasias, et näha Kristuse Ihu seal riigis. See maa on väike budistlik kuningriik, kus elab alla miljoni inimese ning see pesitseb Himaalaja mäestikus. See on üsna eraldatud maa, kust välismaalased ja lääne mõjutused on eemale hoitud. Kuid mõned lääne kultuuri küljed on nüüd tasapisi sisse hiilimas. Üha vähem inimesi tänavatel kannavad traditsionaalset Bhutani riietust ning tundub, et igaühel on mobiiltelefon. Hiljuti, 2008. aasta novembris, asus troonile uus kuningas. Ta järgib oma isa algatatud samme, et viia see maa demokraatiasse. Samuti peeti 2008. aastal selle riigi esimesed parlamendi valimised ning võeti vastu uus konstitutsioon. Kuigi see garanteerib praktilise usuvabaduse, on valitsuse ja rahva suhtumine see, et kui sa oled bhutanlane, siis oled sa budist. Kuid Bhutanis on ka väike, põrandaalune kristlik kogukond. Ühte kogudust, keda CBN uudised külastasid – kõrgel Himaalaja mäestikus – külastavad peamiselt sisserännanud inimesed Nepalist. Mõned koguduse liikmed kõnnivad mitmeid tunde vaid selleks, et pühapäeva hommikusel jumalateenistusel osaleda. Kuid üha kasvav hulk Bhutani rahvast on hakanud Kristust järgima. Kuna nad on laiali kogu riigis, kohtudes kodukogudustes, ei oska keegi kindlalt öelda, kui palju Bhutani kristlasi tegelikult on. Mõned neist jagasid oma usu kohta. Üks koguduse juhtidest oli nõus jagama vaid siis kui tema isikut ei avalikustata. CBN uudised nimetavad teda pastor George’ks. Ta ütleb, et Bhutani kogudus hakkas kasvama 1970-ndate alguses. „Kasv on olnud üsna väike, kuid see on siiani tõusuteel,“ rääkis ta. „Mõnel viisil on see justkui teed rajamas, just nagu kogudused nelipühi päevil. Need, kes on juhtimas, ei ole õieti saanud teoloogilist väljaõpet, peamiselt juhivad kogudusi tavakristlased. Kõik toimub kodudes, väga väikestes gruppides ning need on omavahel vähe seotud.“ Nad kohtuvad kodudes, sest mitte-budistlike religioossete hoonete ehitamine on keelatud valitsuse poolt. Kristlike materjalide sissevedu ei ole lubatud ning kristlikel misjonäridel ei lubata riiki siseneda. Valitsus keelab kristlastel oma usku avalikult jagada. „Ma arvan, et sa võid saada trahvi ning halvemal juhul sind vangistatakse,“ selgitas pastor George. Riigi ajalehed küll tunnustavad nüüd, et kristlik kogukond Bhutanis eksisteerib, kuid sageli antakse kristlastest negatiivne pilt. Üks riiklik ajaleht, The Kuensel, räägib sellest, et bhutanlased liituvad kristlusega majanduslikel põhjustel, selleks et nad ei peaks erinevatele rituaalidele raha kulutama.“ See ajaleht kirjutas loo ühest ’76-aastasest inimesest, keda peksti selle tõttu, et ta keeldus pöördumast kristlusesse.’ Samuti teatas see leht, et kristlaste grupid ühes külas põhjustasid rahutusi. Hiljuti mõistis The Bhutan Times hukka selle, mida nad nimetasid ’ebamäärasteks evangeelseteks veebilehtedeks, mis väidavad, et Bhutanis toimub kristlaste tagakiusamine. Seal on öeldud: „valitsus ei tegele tagakiusuga.“ Üks teine kristlane, keda CBN uudised intervjueerisid, ütles et 2000. aastal, ähvardas üks vihane valitsuse ametnik teda tappa, kui ta ei loobu kristlusest ning ei pöördu tagasi budismi. „Ta ütles, et sa tuled tagasi, muidu sind võidakse riigist välja saata. Ta ütles ka, et ma tapan sind ära meie riigi pärast ning ma ei usu, et valitsus selle vastu oleks, sest sind tappa, tähendab päästa inimesi astumast kristlusesse.“ Kuid mees jäi kindlaks oma usule. „Ma ütlesin, et ei loobu. Ma ei loobu, sest tema on ainus tõeline Jumal. Ma tean, et Jeesus päästab mind.“ Täna, peaaegu 10 aastat hiljem, on kirstlastel vähem ähvardusi valitsuse poolt. „Ma usun, et arvatakse, et uue konstitutsiooni tutvustamisega lähevad asjad üha paremaks, kuid tegelikus praktikas ütleb see väga vähe,“ rääkis pastor George. „Sulle võib esitada valesüüdistuse ning sind võidakse panna selle eest kannatama.“ Kuid siiski kristlased pressivad edasi, peamiselt salaja. CBN uudised kutsuti liituma mitmete pastoritega hiljutisel seminaril. Bhutani kristlikud juhid ütlevad, et väga on vaja Piibli õpetust, juhtkonna väljaõpet jm. Nad paluvad, ka et kristlased kõikjal maailmas palvetaksid nende eest. „Palveta, et kogudus oleks valmis kohtuma kõigi väljakutsetega,“ ütles pastor George. „Kuigi meil on lääne koguduse armastus ja palved, tuleb kokkuvõttes siinsetel kristlastel siiski ise seista Issanda võidulipu all.“ Ning ta on tõotanud neid mitte kunagi jätta.

Open Doors USA – Kõik 18 kodukiriku juhti, kes 9. juunil arreteeriti Langzhong’i linnas, Sichuani provintsis, vabastati, tänu paljude toetajate survele, kes nägid organisatsiooni China Aid pressiteadet. 13 juhti teenisid halduskaristust 10 päeva ning vabastati 20. juunil, teisele viiele juhile määrati kriminaalkaristus ning nad vabastati 23. juunil. Kodukirikute juhid arreteeriti 9. juunil, mil üle 30 kodukiriku juhi olid koos pastor Li Ming’i kodukirikus, Langzhongi linnas, Sichuani provintsis. Mitukümmend ametnikku kuue või seitsme politsei masinaga kohalikust Kodumaa Julgeoleku Kaitse patrullist piirasid maja ümber ning arreteerisid kõik 30 kristlast ning otsisid maja läbi. Politsei vabastas samal päeval 12 juhti, kuid pidas 18 kinni. China Aid, koos 18 kodukiriku juhiga, väljendab oma südamlikku tänu nendele, kelle palved ja telefonikõned juhtisid nende vabastamiseni.

Mission Network News – Ajal, mil Lõuna-Aafrika valmistub pidama 2010. aastal jalgpalli Maailma Meistrivõistlusi, hoiatavad meditsiini eksperdid, et riiki külastavaid fänne on vaja kaitsta HIV/AIDSi eest. Kuigi raportid näitavad, et epideemia riigis on stabiliseerumas, on Lõuna-Aafrikas siiski suurim arv HIV nakatumisi kogu maailmas. Viirusel on kõige suurem mõju kogukondadele, mis asuvad Lõuna-Aafrika plaatina ja teemandi kaevanduste ümbruses. Rob Hoskins, organisatsioonist OneHope (Üks Lootus), külastas hiljuti seda piirkonda, et alustada piibli-põhist preventsiooni programmi koolides. „Õpetajad ütlesid, et pooled nende õpilastest, selles konkreetses plaatina kaevanduste piirkonnas, on orvud praegu,“ rääkis Hoskins. „nii, et me  püüame leevendada elu selles tohutus languses, mis nende kaevanduste ümber toimub, kus on palju prostitutsiooni, kus mehed on kodust ära ja terve kogukond nende kaevanduste ümber on mõjutatud. Nii, et see on laastav olukord.“ See programm keskendub eriti lastele 4. kuni 6. klassini, rääkis Hoskins. „Me näeme, et seksuaalse esmakogemuse iga võib olla juba 12 või 13 aastasena. Nii, et kui tulla programmiga teismelistele, siis võib see olla juba liiga hilja nendes tingimustes.“ Hoskins ütles, et kogudus peaks töötama selleks, et kanda hoolt orbude ja inimeste eest, kellel juba on HIV/AIDS, kuid võti probleemi lahendamiseks, on ’uued väärtushinnangud.’ Need väärtushinnangud peavad jõudma nende lasteni enne, kui nad jõuavad seksuaalse küpsuse ikka. Inimesed, kes töötavad lastekodudes ja meditsiinihoolekandes, räägivad Hoskinsile, et iga laps, kes teeb targa otsuse, on vähemalt üks isik vähem, kelle eest süsteem peab hiljem hoolt kandma. „See on tegelikult ainus lootus nende kogukondade jaoks,“ selgitas ta. „Me peame alustama nende lastega väga noorena ning õpetama neile printsiipe, mis on Jumala Sõnas, nii et nad võiksid elada teistsugust elu ning teistsugust reaalsust kui nende vanemad ja vanavanemad.“ Et seda teha, pakub OneHope õppekursust ja õpetajate väljaõpet, et õpetada karskust ja enesedistsipliini Jumala Sõnast. Piibli tõde võib muuta seda viisi, kuidas noored oma seksuaalsusest aru saavad. Hoskins selgitab, mida see programm lastele õpetab. Me ütleme neile: „Sa ei pea elama nii nagu sinu vanemad ja vanavanemad, sest nende otsused põhjustasid nii palju valu sellele kogukonnale.“ Me ütleme väikestele tüdrukutele: ’Sind on loodud Jumala näo järele ja sa oled väärtuslik tema jaoks ja oma kogukonna jaoks; ära anna oma süütust ära nii odavalt, sest nii sa võid alla kirjutada oma surmaotsusele.’ Me räägime noortele poistele: ’Sinu mehelikkus ei ole sõltuv naisest, kellega sa magad; tegelikult tähendab mehelikkus seda, et sa ootad abieluni ja hoidud vahekorrast.’“ OneHope on uurinud ka oma programmi tulemusi ning need on head. „Käitumist mõjutavad uskumused ja väärtushinnangud,“ rääkis Hoskins. „Nii, et kui sa saad istutada väärtushinnanguid ja uskumusi, mis on Jumala Sõnas, nendesse noortesse südametesse, siis kui nad satuvad olukorda, kus tuleb otsustada oma seksuaalsuse üle … siis me näeme, et see tegelikult vähendab juhtumeid ja tõstab esimesse seksuaalsuhtesse astumise iga, mis ongi koht, kus me näeme muutust HIV/AIDSi probleemi lahendamisel.“ OneHope tegevuse keskmes on Lootuse Raamat – mis on lastele kirjutatud kõigi evangeeliumide kogu, mis räägib Jeesuse lugu.

Christian Today – „Mida võib Jeesus mulle teha, mida ma ise endale ei suuda teha?“ See oli küsimus, mille evangelist Luis Palau esitas sadadele Highland Festivali osalejatele möödunud nädalavahetusel Inverness’is,  Šotimaal. Palau, kellel on šoti vanaisa, ütles umbes 1000 inimesele, et Jeesus võib teha kõike, mida raha ei suuda teha ning teha seda, mida ei õppejõud ega teadlased ei suuda täielikult selgitada. „Ainult Kristus võib anda sulle igavese elu. Religioon ei või seda teha. Heategevus ei tee seda. Hea käitumine ei tee seda. Armulaual käimine ei tee seda. Piibli lugemine ei tee seda. Oma palvete ütlemine ei tee seda. Ainult Jeesus Kristus võib sind viia taevasse, kui ta elab sinu südames,“ rääkis ta. Tsiteerides laialdaselt Johannese 15 ptk, kinnitas ta neile, et Jeesus nimetab neid, kes teevad tema käskude järele, ’sõpradeks.’ „Kui sa tunned end üksinda, kui sa tunned tühjana, siis Jeesus Kristus võib teha, mida ükski tavaline inimolend ei või sulle teha,“ rääkis ta. „Jeesus Kristus näitab sulle, et ta tahab olla sinu sõber, sest ta andis oma elu sinu eest. Jeesus Kristus ütleb: ’Ma tahan olla su sõber ja ma tõestasin seda, kui läksin ristile ja surin sinu eest, et mina võiksin saada sinu sõbraks ja sina võiksid saada minu sõbraks.’“ Highland’i Festival toimus Inverness’i linna Bught pargis ning see oli Palau esimene evangeelne üritus Šotimaal 30 aasta jooksul. 17.-20. juunini toimunud festivalil, puudutas Palau ka sõltuvuse tundlikku teemat oma sõnumis. Just enne tema saabumist sinna paika, oli üks 22-aastane mees surnud narkootikumi üledoosi ühes McDonald’si wc’s, Invernessis. Ta õhutas neid, kes on mõjutatavad alkoholi ja narkootikumide poolt, et nad otsiksid Kristust nõrkuse hetkedel ning usaldaksid teda, et võita iga kiusatus, mis ette tuleb. „Kui sa oled kiusatuses teha midagi rumalat, siis sa vajad Jeesust Kristust. Tema annab sulle üleloomuliku väe. Ta annab sulle Püha Vaimu,“ rääkis Palau. „Need, kes kuuluvad Kristusele, on löönud oma liha koos selle kirgede ja himudega risti. Tule Kristuse juurde ja tema teeb midagi sinu elus. Ta aitab sul risti lüüa liha, mis juhib sind väga rumalasse või patusesse käitumisse. „Jeesus Kristus annab sulle väe võita kiusatused ning mitte teha vigu, mis hävitavad nii paljusid inimesi … Kui paljud purustavad oma elud, kuna neil ei ole enesekontrolli.“ Portlandis, Oregoni osariigis baseeruv evangelist, hoiatas seksuaalkiusatuste ohtude suhtes, öeldes et kuigi seks on kaunis kingitus Jumalalt, tuleks seda teha Jumala plaani, abielu, siseselt. Innustades noori kõigepealt leidma armastust Jumalas, julgustas Palau rahvast pidama end pühaks templiks Jumalale ning palus noori tüdrukuid ja naisi eriti tegema, mis on õige Jumala silmis, selleasemel, et anda järgi meeste survele vahekorda astuda. „Kui sa otsid tõelist armastust, puhast armastust, siis leia oma rõõm Issandas ning tema annab sulle sinu südame igatsused,“ rääkis ta, tsiteerides Psalmi 37:4. „Noore inimesena, kes otsib armastust, tuleb sul öelda ’Jeesus Kristus, ma ei või leida tõelist armastust ilma sinuta, täida mind oma armastusega.“ Ta rääkis: „Et kogeda Jeesuse armastust üha enam igal päeval, on usklikel vastutus veeta aega Jumalaga ja kõndida temaga, teenida teda, kuuletuda Pühakirjale, olla osaduses teiste kristlastega ja elada püha elu.“ Ta julgustas ka inimesi purunenud kodudest, et nad ei mõtiskleks enesetapu üle ega maksaks kätte oma vanematele, vaid pigem paluksid Jeesusel astuda nende olukorda ning õpiksid Jumalat nägema oma tõelise isana, kes ei jäta neid iial maha. „Kui sinu kodu on purunemas, siis sa vajad Jeesust Kristust nagu ei keegi teine,“ ütles ta. „Kui sa tuled purunenud kodust ja sa oled vihane, siis sul on õigus olla vihane, kuid sa pead sellest lahti saama. Sul tuleb tulla Jeesuse Kristuse juurde ning tema aitab sul andestada oma isale ja sellega ühele poole saada, nii et sinust ei saaks mürki igaveseks.“ Palau lõpetas sellega, et innustas inimesi mitte elama süü all mineviku pattude või läbikukkumiste pärast, võttes vastu selle andestuse, mida ainult Jeesus Kristus võib tuua. „Jeesus Kristus võib teha, mida ükski religioon ei suuda, ükski jutlustaja ei või teha. Jeesus Kristus on see ainus, kes andestab patud. Miks on tema ainus? Sellepärast, et tema on ainus, kes suri ristil maailma pattude eest,“ rääkis ta. Iga päeva lõpus tõstsid paljud inimesed oma käed, et vastu võtta Jeesust Kristust oma Issanda ja Päästjana ning et saada infot selle kohta, kuidas alustada uut elu Kristlasena. Lisaks evangeelsele sõnumile, oli festivalil ka ekstreemspordi demonstratsioone, kontserte ja mänguala lastele, mis tõmbas kohale paljusid perekondi ja teismelisi. Highland Festival oli kahe aastase planeerimise töö kulminatsioon, milles üle 100 koguduse sellest piirkonnast tegid koostööd. Festival lõppes laupäeval kristliku bändi Delirious? kõige viimase kontserdiga. Kohalikud koguduste juhid olid Luis Palau kutsunud festivali pidama, et piirkonnas saada uus elu sisse vaimulikule elule. Järgmine Palau festival toimub Kigalis, Rwandas, mis mälestab 15 aastat peale Rwanda genotsiidi.

Gospel For Asia – Juba lapsena Daman Rao perekond sajatas teda, küla vältis teda ning ta hüljati haiguses. Tema ise ei saanud selles osas midagi ette võtta. Daman sündis külas, kus siiani ebausk juhib nende traditsioone ja kultuuri. Tema isa oli kohalik religioosne juht, kes kasvatas oma perekonda ranges kooskõlas kõigi traditsionaalsete rituaalide ja tavadega. Üks laialtlevinud uskumusi, mida Daman’i isa järgis, oli see, et kui paari viiendana sündinud laps on poeg, siis on see laps neetud. Nii, et kui Daman’i ema tõi ilmale poja, nende esimese poja peale nelja tütart, siis ta vanemad konsulteerisid ühe nõidarstiga selle osas, mida temaga ette võtta. Damani vanematele öeldi, et poisi sünd toob kohutavad tagajärjed. Kuid isa soovis meeleheitlikult poega, kes võiks täita tema religioosseid kohustusi peale tema surma. Seepärast otsustati Daman alles jätta, kuid ei läinud kaua, enne kui see viies laps kaotas jällegi oma soosingu. Kui Daman oli viie aastane, tõi ema taaskord ilmale ühe poja. Kogu tähelepanu ja kiitus pöördus tema nooremale vennale ning Daman langes põlu alla ning unustati. Ta tundis end niivõrd põlatuna, et ta püüdis kolm korda enesetappu teha mürgitades ennast. Kuid igakord ta elu säästeti imekombel. Kui ebaõnn tabas nende perekonda selle läbi, et neid süüdistati isa ja õemehe tagant varastamises, siis mõned inimesed pistsid Damoni vangi ning peksid teda, et tema pere vastu tõendeid saada. Selle eest ta vanemad needsid teda. 18-aastasena, sai Daman tööd keevitajana. Kuid peagi kujunes tal välja kummaline haigus ning ta pidi töölt lahkuma. Kuigi arstid andsid talle rohte, ignoreeris ta perekond teda enamjaolt ning jättis ta üksinda haigevoodile kannatama. Kui Daman oli piisavalt paranenud, sai ta teise töö ühte kullerfirmasse. See sai tema jaoks üheks suureks pöördepunktiks elus, sest seal kohtas ta naist nimega Ekta. Ekta oli kristlane ning jagas Damaniga evangeeliumi, kutsudes teda kirikusse, et ta eest palvetada. See puudutas Damanit väga, kui kuulis sellest et Jeesus tõesti armastab teda. Ta võttis Jeesuse vastu oma isikliku Päästjana sel samal päeval. Regulaarse koguduses käimise ja osaduse kaudu, hakkas Daman’i vaimulik elu õitsema. Samal ajal tema elu kodus läks hullemaks. Ta pere tõreles temaga kirikus käimise pärast ning lõpuks viskas ta hoopis kodust välja. Taaskord hüljatuna, palus Daman Jumalalt juhtimist. Ühel päeval kirikus, hämmastus Daman sellest, et nii pastori naine kui veel üks mees, küsisid temalt, kas tal on kodus probleeme. Kumbki neist ei teadnud, et ta oli kodust välja löödud. Kui ta oma olukorda neile selgitas, kutsus pastori pere teda elama kiriku hoonesse. Daman kiitis Jumalat tema halastuse ja varustuse eest. 2005. aastal sai Daman kutse teenistusse ühe unenäo kaudu. Üks hääl tsiteeris talle Joosua 6:8 ’Ja sündis, nagu Joosua rahvale ütles. Need seitse preestrit, kes kandsid seitset jäärasarve Issanda ees, läksid ja puhusid sarvi, ja Issanda seaduselaegas käis nende järel.’ Ja samuti Joosua 8:1 ’ Ja Issand ütles Joosuale: "Ära karda ja ära kohku! Võta enesega kaasa kõik sõjamehed, asu teele ja mine üles Aisse. Vaata, ma annan su kätte Ai kuninga ja tema rahva, samuti tema linna ja maa.’ Murdes pead oma nägemuse üle, rääkis Daman oma pastoriga, kes ütles, et Issand on kutsumas teda oma teenistusse. Daman pühendas oma elu Issandale ning astus piiblikooli. 2006. aastal, olles esimest aastat piiblikoolis, sai ta sõnumi, et ta isa on surnud. Koduküla, kes oli teda kord põlanud kui neetud viiendat last, nõudsid nüüd, et ta tuleks tagasi ja võtaks üle oma isa kohustused. Kuid Daman seisis kindlana oma usus ning tema noorem vend astus oma isa rolli. Daman on jätkanud oma õpinguid ning kasvanud julguses, usus ja armus. Kuigi ta on siiani füüsiliselt nõrk, usaldab ta Jumalat, et tema tervendab ta täielikult kui ta jätkab Kristuse sõnumi jagamist. Palun palveta Damani ema ja õdede-vendade eest, sest nad ei ole veel Jeesust vastu võtnud. Palveta ka, et Issand õnnistaks Damanit hea tervisega nii, et ta võiks teda veelgi efektiivsemalt teenida.

Mission Network News – Kuidas oleks luua oma päeva laulmise ümber? 17 miljonit inimest Hiina lõuna osas teevad seda iga päev. „Nad kogunevad parkides ja üks grupp laulab ühe rea teisele grupile. Siis teine grupp mõtleb sellele ning laulab neile järgmise rea vastu. Nad teevad otsuseid laulu kaudu. Nad abielluvad lauldes. Nii, et muusika on väga oluline nende ühiskonnale ja me nimetame neid Muusika rahvaks,“ rääkis Brent Preston, Evangeelse Alliansi Misjoni Ida-Aasia ja Aasia regiooni vanem direktor (The Evangelical Alliance Mission – TEAM). TEAM ehitab suhteid nende inimeste juures ning töötavad nende keskel iga päev. Koos kohaliku ülikooliga, püüavad nad selle rahva muusikat arhiveerida, selleks et valitsust aidata. Nende peamine eesmärk seal viibimisele ei ole misjonäridena. Preston ütles: „Vältimatult inimesed küsivad selle kohta, mis on neis teistsugust. See on nii hämmastav, kui sageli tuleb esile vaimulike asjade teema. Inimesed on väga huvitatud meie perekonna ühtsusest, miks meil on nii head suhted abikaasaga. Nad ütlevad: ’Mis see on, mis paneb sind liikuma? Miks sa nii õnnelik oled? Kuidas sinu peres on nii palju rõõmu?’ Taolised erinevad küsimused juhivad meid rääkima selle põhjusest, kes on Jeesus Kristus.“ Praegu on vaid kuus TEAM inimest töötamas selle 17 miljonilise muusika rahva keskel. Kuigi seal on veel teisigi teenistusi, soovib TEAM üles ehitada oma inimressursse Hiina lõuna osas. Nad töötavad ka ühes teises regioonis muusika rahva juures, kuhu nad soovivad oma meeskonda panna. „Kui sa tahad minna kusagile kõige vähem evangeliseeritud paika maailmas, siis see on see. Ei ole vähem evangeliseeritumat paika, kui need inimesed Hiina lõunaosas,“ rääkis Preston. Kuigi mõned väikesed grupid ei ole väga avatud evangeeliumile, siis muusika rahvas on evangeeliumile väga avatud, räägib Preston. Samamoodi nagu enamik Hiinat. Erinevatest eluvaldkondadest inimesi on oodatud teenima Lõuna Hiinasse – äriinimesed, muusikud ja suhtekorraldajad on vaid mõningatest annetest, mida saab kasutada.

Breaking Christian News – Kui üks grupp kristlasest noori, kes külastas Disneylandi, palvetas ühe noore mehe eest ja too sai momentaalselt terveks, järgnes sellele palju teisi tervenemisi ja päästmisi. Jeesus külastas hiljuti Disneylandi (tervendamise ja päästmiste kaudu), kirjutas Jason Chin Reddingis, Californias asuva Betheli koguduse veebilehel. Üks väike grupp Betheli kogudusest läks Disneylandi, et toredalt aega veeta, kuid Jumalal oli nende jaoks palju rohkem plaanis. Jason ütles: „See tegi kõige õnnelikuma paiga maailmas, veelgi õnnelikumaks!“ Jason Chin’i tunnistus pärineb käesoleva aasta 11. juunist: „Ma läksin oma parimale sõbrale, Jason Tax’ile, Los Angelesse nädalaks ajaks külla, et koos aega veeta ja vaadata, millisesse seiklusesse Püha Vaim meid juhatab. Minule ja Jayle meeldib koos teha tänavaevangelismi. Ühel tänaval nägin Disneylandi reklaami ja mulle meenusid ajad, kui lesisin voodil ja unistasin koos Püha Vaimuga ärkamisest selles lõbustuspargis. Ma mõtlesin: „Vau, oleks lahe, kui see päriselt juhtuks.“ Kolmapäeva õhtul oli mul eesõigus kõneleda oma sõbra koguduses ja peale teenistust üks naine küsis minult, kas tahaksin saada tasuta piletit Disneylandi järgmiseks päevaks. Juhuu, Jeesus! Ma mõtlesin, Vau! Need piletid maksavad 94 dollarit. Mina, Jason Tax ja Hanna Ford, läksime Disneylandi, et toredat päeva veeta päikese käes, koos Kristusega – ja Jumal korraldas kõik ühe ime läbi, milles ühe noore mehe sidemes olnud õlg sai terveks. Me liginesime talle ja küsisime, et kas võime paluda tervise pärast. Jeesus tervendas momentaalselt ja täielikult tema õla, ta eemaldas sideme ja hakkas õlga liigutama. Ta hakkas nutma Jumala headusest ja rääkis meile, et ei saanud seda varem tõsta hiljutise õlalihase rebendi tõttu. Seejärel hakkas ta oma kätt tõstma ja liigutama üle pea sama vabalt, kui teist kätt. Ta sõbrad selgitasid, kuidas ta on nende kooli parim ameerika jalgpalli mängija ning ta poleks tohtinud terve aasta jalgpalli mängida peale kavas olnud operatsiooni. Nii me siis rääkisime neile Jeesuse Kristuse evangeeliumi ja selgitasime imesid sellele umbes 8 liikmelisele grupile ning nad kõik said päästetud ja täidetud Püha Vaimuga ja kaks neist said terveks – üks tervenes skolioosist. Teisel poisil kasvatas Jeesus jala teise jalaga sama pikaks, tema sõprade pilgu all.“ Jason Chin jätkab: „Nad kõik olid erutatud ning taevane kohalolu laskus sinna ning sellest sai Püha Vaimu tervendusimede teenistus Disneylandi toitlustus alal, mis kestis neli ja pool tundi. Noorte grupid tõid oma sõpru sinna, et nad võiks terveks saada. Nad tulid meie juurde ja ütlesid: „Kas te selle võite terveks teha?“ näidates kühmule põlve peal või valusale kannale. Me vastasime umbes nii: „Meie ei või midagi terveks teha aga Jeesus võib tervendada kõike ja see sama Jeesus on nüüd sinus ja seepärast, kõik pange oma käed selle inimese peale ja öelge: ’Ole terve Jeesuse nimel! Nüüd proovi seda.’ Ja nii me palvetasimegi: ’Ole terve! Nüüd katseta seda.’ Peaaegu kõik tervenemised toimusid momentaalselt ja inimeste nägudele ilmus hämming, misjärel noorte hulk kiitis ja hõiskas Jeesusele! Lampjalad said terveks nii, et jala taldadele ilmus kaar kõigi tunnistajate silmade all. Üks tüdruk oli nii hirmunud, kui üks ta sõpradest teda meie juurde sikutas. Ta peaaegu nuttis hirmust. Ütlesime talle: „Kallis sul ei ole midagi karta. See on Jeesus ja ta armastab sind väga.“ Tal oli kohutav skolioos ja paigast ära pöial, mis oli lahases. Ta kartis ikka veel tohutult ja seepärast ütlesime talle: „Me ei pea sind isegi mitte puudutama, sest Jumala au on siin. Võta lihtsalt oma lahas ära ja liiguta oma pöialt.“ Ta tegi seda ja pöial sai momentaalselt terveks. Palusime, et ta puudutaks oma varbaid ja siis kontrolliks oma selga. Ta tegi seda ja ta sõbrad tõstsid tema särgi tagant üles, et ta selgroogu kontrollida. Nad kõik kiljatasid, sest see oli saanud täiuslikult sirgeks. Jeesus! Me küsisime talt, kas ta tunneb Jeesust, ja ta vastas, et ei tunne. Rääkisime talle, et see oli Jeesus, kes just teda tervendas ja küsisime, kas ta tahaks tunda seda Jeesust! Ta vastas ’jah’ ja ta sai päästetud misjärel me selgitasime talle Püha Vaimuga täitumisest ja tüdruk soovis ka seda! Palusime tal siis oma käed enese ette panna ja öelda: „Püha Vaim, tule ja täida mind. Ma annan oma elu sulle.“ Ta hakkas Jumala väe all värisema. Jumal on nii hea! Olime tunnistajaks, kuidas luu sõlmed kadusid, astma tervenes, kõverad põlved läksid sirgeks ja silmad tervenesid. Mõned esile tungivad ribid taandusid tagasi. … Isegi kulla tolmu ilmus mitmete peale ja kolm noort kogesid üleloomulikku kaalu vähenemist. Super lahe asi oli see, kuidas iga noor sai päästetud ja siis me palvetasime, et nad saaks täidetud Püha Vaimuga ja peaaegu iga noor koges tugevat Püha Vaimu manifestatsiooni, nagu elektrit, kuumust, surinat kogu oma ihus või rasket, tugevat Vaimu kohalolu. Siis nad küsisid: „Kas te võite teha nii, et see kurbus, mida ma tunnen, lahkuks minu seest?“ Ka kõik sõbrad ütlesid: „Mina tunnen sama moodi,“ nii me siis palvetasime suures grupid, käskides depressioonil lahkuda neist ja palusime, et rõõm tuleks. Noored nutsid, naersid, hüüdsid ’Jeesus!’ ja ütlesid: ’Ma ei suuda uskuda seda! See on palju parem kui ükski lõbustusvahend siin!“ Need noored said vabaks. Meie palvetasime ainult mõnede esimeste noorte tervenemise eest. Siis me õpetasime noortele, et see sama Vaim elab iga ühe nende sees ja siis me vaatasime, kuidas Jeesus tervendas nende kaudu. Tunnistasime umbes 120 kuni 140 tervenemist, enamik neist momentaalsed ja umbes 100 otsust Kristuse kasuks, millest umbes pooled olid esmakordsed otsused, paludes, et Jeesus andestaks neile nende patud. Jah Jeesus! Üks noor mees tuli minu juurde ja ütles: „Ma ei ole kunagi teadnud, et Jeesus suri minu eest,“ ja karjus siis kõigest kõrist: „Jeesus!“  Üks lõik sellest sündmusest You Tube’s http://www.youtube.com/watch?v=DBqIWe8opHE

CBN news – Spekulatsioonid selle üle, et Iraani valitsus võib peagi appi võtta vägivalla demokraatiat pooldavate protestide lõpetamiseks, on kasvamas. Samal ajal leiab islamistlik re˛iim, et nad on võimetud pöörama ümber kristluse kiiret levikut. CBN uudiste rahvusvaheline korrespondent, Gary Lane, külastas Iraani möödunud aastal, et saada eksklusiivset pilti Iraani kogudusest. Ta rääkis, et idee Iraani Revolutsiooni taga, oli rajada maailma esimene modernne riik, mida valitseb ainult islami seadus. Ayatollah Khomeini uskus, et kui Iraani rahvas ja valitsus peaksid kinni Koraani tõekspidamistest, siis oleks võimalik luua edukam ühiskond. Kuid nüüd, 30 aastat hiljem, on revolutsioon vankumas ning paljud iraanlased pettunud. Nad on läinud tänavatele, et protestida varastatud valimiste ja valitsuse korruptsiooni vastu. Todd Nettleton, Märtrite Häälest ütles: „Inimesed vaatavad ringi, nad näevad vaesust, nad näevad rahulolematust, nad ei ole õnnelikud ning neil on küsimusi. Miks see ei toimi, me teeme asju islami viisil, miks meie riik ei ole siis suurepärane? Nii, et nad on küpsed kuulma uue viisi kohta.“ Nettleton ütleb, et uus viis, mida paljud omaks võtavad, on kristlus. Kuid see usk ei ole uus Iraani jaoks. Evangeelium jõudis siia 500 aastat enne islamit. Usutakse, et pärslased olid nende hulgas, kes olid Jeruusalemmas nelipühi päeval. Vähem kui pool protsenti Iraani rahvastikust on kristlased. Enne Islamistlikku Revolutsiooni oli ligi neli korda rohkem kristlasi, kuid paljud põgenesid riigist islami äärmuslikkuse tõttu. Mõned neist, kes on jäänud, jagavad sageli oma usku moslemitega. Selle tulemusel, on evangeelsed kodukirikud tohutult kasvamas. „Numbrite poolest on kogudus plahvatuslikult kasvamas, kuid see tuleb ühe hinnaga,“ ütles Nettleton. „Inimesi arreteeritakse, neid vaevatakse, neid kiusatakse taga, mõnikord neid pekstakse tohutult. See ei ole kerge teerada.“ Ühe iraani taksjuhi autost kostab valju kristlikku ülistusmuusikat. Juht on moslemi usust pöördunud kristlane. Vaatamata arreteerimise ohule ja võimalikule surmale ususttaganemise eest, ei karda ta oma usku jagada. Tema tahavaate peegli küljes ripub rist. Ta hoiab Piiblit oma kõrvalistmel ning jagab oma klientidega evangeeliumi ning annab neile Piibli, kui need soovivad. See ainuüksi võiks tuua kaasa arreteerimise. Nende kannatused ja ohver ei ole ainult nende tänapäeva kogemus. Paljud on tulnud enne neid, nagu misjonär Catherine Mary Ironside. Tema haud on Isfahan’i linnas. Ta oli siin, kuni oma surmani 1921. aastal. Ta ei surnud märtrisurma, kuid ta oli üks paljudest anglikaanidest Kiriku Misjonäride Ühingust, kes oli saadetud jagama evangeeliumi kõikjal Lähis-Idas. Pealiskiri tema hauakivil on ’Kas sina ei järgiks, kui sa kuuled kutset?’Tema hauale on antud aupaik Armeenia katedraalis, Isfahani linnas. See on üks 73st registreeritud kogudusest Iraanis. Kuid need ei ole mitte väljakujunenud kirikud, mida Iraani valitsus kõige rohkem kardab, vaid registreerimata koguduste kiiret kasvu. President Mahmoud Ahmadinejad on niivõrd mures, et ta on teinud oma eesmärgiks peatada kodukoguduste liikumine, kuulutades: „Ma peatan kristluse selles riigis.“ 2005. aastal algatas ta halastamatu Iraani kodukirikute mahasurumise. Usutavasti arreteeriti möödunud aastal vähemalt 50 kodukoguduste juhti. Möödunud suvel ka üks sõjaveteran ja tema naine surid peksmise tulemusel reidi käigus nende koguduse koosolekul Isfahani linnas. Samuti veidi üle aasta tagasi, arreteeriti kristlane Tina Rad koos abikaasaga ning nad said tõsise peksmise osaliseks. Neid peeti kinni neli päeva, ning süüdistati islami ja Iraani rahvusliku turvalisuse vastases tegevuses. Nad mõlemad on endised moslemid. Üks kodukoguduse juht rääkis, et see aktsioon on põhjustanud kristlaste kasvamist tugevamaks ja tõsisemaks. „Jumal on proovimas meie usku, sest ta tahab, et oleksime enam Jeesuse sarnased,“ ütles ta. Kogudused kohtuvad nüüd väiksemates gruppides ning Nettleton ütles, et samal ajal kui Ahmadinejad püüab meeleheitlikult koguduse kasvu peatada, omab tema tegevus hoopis vastupidist efekti, sest kristlased liiguvad rohkem ringi. „Me näeme inimeste tööd, kes reisivad teistesse linnadesse, nad reisivad teistesse riigi osadesse ning rajavad nendesse paikadesse väikeseid kodu kogudusi.“ Mida peaksid kristlased kõikjal maailmas teadma oma usuvendade ja –õdede kohta Iraanis? Üks kodukoguduse juht ütleb, et nad peaksid teadma, et Jeesus Kristus on Iraani kristlastega ning ’mitte kunagi ei hülga ega jäta neid maha.’ Nettleton ütleb: „Me saame palvetada nende eest. See on nende esimene palvesoov. Palvetage, palvetage, palvetage meie eest! Ma kutsun inimesi üles tõesti palvetama Iraani valitsuse eest. Palveta, et Ahmadinejad’il oleks isiklik kohtumine Jeesuse Kristusega. Kujuta ette, kuidas see muudaks riiki; kujuta ette, kuidas see muudaks maailma.“

Charisma – Politsei tungis 7. juunil sisse Agape baptisti koguduse pühapäevasele jumalateenistusele, Vietnamis, Hung Yen provintsis ja peksis usklikke, kaasaarvatud naisi ning arreteerisid ühe pastori ja ühe koguduse vanematest. Kristlikud allikad ütlesid, et politsei pani kaks koguduse juhti erinevatesse kongidesse ning kumbagi meest peksid viis politseinikku. Pastor Duong Van Tuan, Khoai Chau rajoonist, ütles, et ohvitserid peksid neid viisil, mis ei jätnud jälgi: tugevad hoobid kõhtu. Peksmine tuli kättemaksuks selle eest, et Tuan keeldus lahkumast sellest paikkonnast, nii nagu politsei oli käskinud. Tema ja teine koguduse vanem lasti samal õhtul vabaks. Kogudus Hung Yen’is, mis on väike kuid rahvarohke provints, ning asub 50 km Hanoist lõunas, on talunud politsei ja teiste ametnike rünnakuid ja vaevamisi alates aprilli kuust. 31. mail rünnati pastorit ajal, mil ta oli jutlustamas ning veeti sealt ära nagu kurjategija. Teda sunnita alla kirjutama erinevatele tunnistustele, mis ei olnud õiged ning lõpuks anti talle käsk ’lahkuda sealt kommuunist koheselt, kõige otsemat teed.’ Kogudus oli püüdnud ka oma tegevust ametlikult registreerida, nii nagu seadus ette näeb, kuid ametnikud olid selle avalduse tagasi lükanud. Agape Baptisti Kodukoguduse gruppide juhid, millel on 34 kogudust Vietnamis, ütlevad, et vastavalt nende pikale kogemusele, on tagakius sageli märgiks sellest, et Issand on oma tööd tegemas. Nad lisavad ka, et nad ei ole heitunud ning nad näevad kasvavat küpsust kristlaste hulgas, kes kannatavad ja on saanud sellise väljateenimatu tagakiusu ohvriks. Kuid nad ütlevad, et tunnevad ka palju valu, kui näevad oma kristlikku perekonda halvasti kohelduna ja kui neid kuritarvitatakse.

Gospel for Asia – Viimastel kuudel, on Evangeelium Aasiale misjonär, Gunaratna Dutta, talunud mitmeid raskeid ähvardusi oma kohaliku kogukonna poolt. Tema küla asub piirkonnas, mis on religioosse äärmuse ja vägivalla kasvulavaks. Hiljutise religioosse festivali ajal, pääses kahe religioosse vastasgrupi vahel valla vägivallatsemine. Kui üks grupp tõi paraadiga oma jumalad teise grupi pühapaiga lähedale ja karjusid vihaseid lööklauseid teise grupi suunas, ärritades nende viha. Need aga reageerisid sellega, et tapsid mitu rongkäigus olnud inimest, mispeale rongkäigus olnud inimesed tapsid mitmeid vastasgrupi inimesi. Lõpus lükkasid mõlemad grupid süü kristlaste peale. Ühel õhtul veebruari kuus, tuli hulk kristluse-vastaseid äärmuslasi Gunaratna koju, kavatsedes see maha põletada. Rahvas lukustas ukse väljast poolt ning valmistus seda süütama, kui mõned külaelanikud, tulid lärmi peale kohale, et näha mis toimub. Kui nad said aru, mida see jõuk kavatses teha, hakkasid külaelanikud karjuma ning ajasid jõugu laiali, grupp vajuski laiali, jättes maha õli kannud. Gunaratna elu sai päästetud ning kui politsei oli sellest vahejuhtumist kuulnud, lubas ta perekonnale kaitset pakkuda. Märtsis sai kristlik kogukond taas rünnaku osaliseks. Mõned äärmuslaste grupi liikmed tulid Gunaratna külasse ja hakkasid ähvardama kristlasi, kes keeldusid oma selga Kristusele pööramast. Kohalike inimeste toetusel, õnnestus äärmuslastel tõmmata viis kristlast järgima oma kohalikke religioosseid tavasid. See oli raske löök Gunaratna jaoks, kelle süda on murtud nende pärast, kes pöördusid tagasi valejumalate poole ning ta võitleb heitumusega. Ta palub eestpalvet, et Issand annaks talle jõudu ning kaitseks tema peret, kui ta jätkab teenimist. Ta palub eestpalvet, et usklikud seisaksid kindlana Kristusele vaatamata äärmuslaste ähvardustele. Ning ta palub eestpalvet ka selles, et Jumal töötaks äärmuslaste südametes.

Breaking Christian News – „Ei ole olemas kiire-paranduse lahendust, kuigi abielu kinnitamine kuldse standardina, oleks hea algus: statistiliselt on tõestatud, et see on kõige kestvam suhe ning parim keskkond lapsele.“ Suurbritannia ajalehed sumisevad sel nädalal kohtunik Paul Coleridge’i seisukohavõtust, et ainult abielu võib parandada ’katkist Britanniat.’ Tuues terve pika nimekirja statistikat laste kohta purunenud kodudest, tsiteeris The Daily Mail Coleridge’i, kes ütles, et valitsus peaks abielu ülendama, et lõpetada see ’sotsiaalne perekondade purunemise anarhia.’ Coleridge ütles ka, et ’emad ja isad, kes ei pühenda end teineteisele, astuvad mängu nimega ’anna partner edasi’, mis on jätnud miljonitele lastele kogu eluks armid.“ Ajaleht The Telegraph U.K. avaldas Coleridge’i kommentaari, milles öeldi: „Meil on tendents, eriti mõnedes ringkondades, arvata et oleme saavutanud sotsiaalse utoopia, milles me oleme täielikult ja õnnelikult vabad kõigist tabudest, stigmadest ja teistest käitumise piirangutest. See kõlab nii ahvatlevalt: teeme kõike seda, mida ise tahame, millal tahame ja asjad ajame korda edasi minnes. Kuid siiski iga sotsiaalse muutuse proov on selles, kas see parandab inimeste elusid või muudab nad veelgi õnnetumaks. Ja sinna tahan ma viia teema kaasaegsest vaatest perekonnale. Kui see on nii edukas, siis miks on lahutuste statistika nii suur? Veelgi enam, miks on perenõuandlad ülekoormatud juhtumitega, milles on kahjustatud, õnnetud või häiritud lapsed? Kuidas need lapsed, kes on seotud vähem tõsiste lahutustega, ennast tegelikult tunnevad? Kas nad naudivad neid lõputuid partnerite vahetusi, või uue kasuvanema või kasuvenna-, õega kohanemist?“ Coleridge lõpetas, öeldes: „Kuid lõppkokkuvõttes, on see inimeste käitumine, mis on meid siia paika toonud ning ainult käitumise muutumine võib tuua radikaalse muutuse. On tulnud aeg suuremaks perekonna elu puudutavate teemade läbivaatuseks, nii et me võiksime astuda tagasi ja vormida ümber oma käitumine meie kõigi kasuks – eriti meie laste kasuks.“ Artiklile oli alla kirjutatud: ’Jumal õnnistagu teid, kohtunik Coleridge.’

Mission Network News, Assist News – Üheksa välismaalast Saksamaalt, Suurbritanniast ja Lõuna-Koreast kadusid ära 12. juunil, kui olid töötamas ühes haiglas põhja Jeemenis, Saada provintsis, Associated Press (AP) teateil. Esmaspäeval, 15. juunil, leidsid kohalikud karjased kolme naise moonutatud surnukehad. Üks oli 34-aastane naine Lõuna-Koreast, keda Lõuna-Korea identifitseeris abitöölisena ning Jeemeni ametnikud, õpetajana. Teised kaks identifitseeriti Saksamaalt pärit medõdedena. Saksamaal tegutseva Brake Piiblikooli andmeil, olid need kaks nende kooli kolmanda kursuse õpilased, ning juuni kuu algusest peale olid nad Jeemenis praktikal. Neid on identifitseeritud kui Anita G (24). ja Rita S. (26) Brake Piiblikoo andis oma veebilehe kaudu edasi sügavaimad kaastunde avaldused sugulastele, sõpradele ja kolme naise endistele kolleegidele. AP andmeil, rääkis Rita isa Saksa ajalehele, et ’sugulased olid teda hoiatanud, et ta praktika võib olla ohtlik, kuid neiu oli kindlalt otsustanud töötada Jeemeni vaestega.“ Seejärel nimetas isa teda ’ingliks.’ Teised kuus, kes Jeemenis kaduma jäid, oli üks viieliikmeline Saksa pere, kolme väikese lapsega, ja üks briti mees. Nende kuue inimese saatuse kohta on levinud küll kuulujutte, kuid hetkel on nende saatus teadmata. Saksamaa välisminister, Frank-Walter Steinmeier, ütles AP uudistele: „Ma võin kinnitada teile … me teeme kõik, mis meie võimuses, et tuua turvaliselt koju need, kes on veel kadunud Jeemenis.“ See rünnak ei ole üks erakordne juhtum, kuna AP andmeil ’rünnakud välismaalaste vastu ei ole Jeemenis haruldased.’ Assist News kirjutab, et viimase 15 aasta jooksul on seal röövitud vähemalt 200 välismaalast. Enamjaolt on nad peale lunaraha maksmist vabastatud.  Jeemeni valitsus süüdistas shiitide mässulisi, al-Qaidat, kuid grupp ise eitas igasugust seost rünnakuga. Kõik üheksa inimest teenisid organisatsiooniga Worldwide Services, mis andis välja avalduse: „Uudised kolme naise tapmisest on shokk ka kohalikele inimestele, kellega meil on soojad suhted ning humanitaar projektid on neid suhteid tugevdanud palju aastaid.“ Palun palveta kindlaks tehtud ohvrite perekondade ja sõprade eest ning kuue inimese turvalisuse pärast, kes on veel kadunud. Jeemen on üks rangemaid islami riike. 99% riigi 21 miljonist elanikust on moslemid. Väikesed kristlaste grupid kogunevad enamjaolt salaja.

Mission Network News – Trotsides valitsuse keeldu pidada kogunemisi, ujutasid hinnatavalt 100 000 iraanlast üle Teherani tänavad, andes oma toetuse Mir Hossein Mousavi’le. Ta on mõõdukas presidendi kandidaat, kes ütleb, et ta on õiguspärane võitja möödunud nädalal toimunud Iraani presidendi valimistel. Nende protestide alguses, nõudis Iraani ülem juht, et riigi kaitse nõukogu uuriks presidendi kandidaadi Mir Hossein Mousavi väiteid valimis pettuste kohta. Evangelist Sammy Tippit, oli kogu seda rahutust ette ennustanud. „See on olnud kasvav tunne – see vaenulikkus praeguse re˛iimi ja karmikäelisuse vastu riigis, on lihtsalt pidevalt kasvanud. Ma arvan, et see on lihtsalt jõudnud keemise ja plahvatuse hetke.“ Tippit ütleb, et karmikäeline islamistlik Ahmadinejadi valitsus on olnud kristlaste suhtes julm. „Tagakius on tema re˛iimi all kasvanud viimaste aastate jooksul.“ Kui Mousavi kuidagi võidab need valimised, siis võib see usklikele tuua mõningaid positiivseid muutusi, rääkis Tippit. „Me tõesti tunneme, et kui reformimeelne liikumine saaks võimule, siis toimuks läänega suurem dialoog. Tuleks rohkem võimalusi ja vähem kristlaste kogukonna tagakiusu.“ Alates 1998. aastast, on Sammy Tippit Ministries, teeninud Iraani rahvast pastorite ja juhtide koolitamise läbi väljaspool riiki. Neil on pärsiakeelne veebileht, et uusi usklike jüngerdada ja õpetada ning ka ’televisiooni ja raadio saated, mis Iraanis eetrisse antakse,“ rääkis Tippit. „Tegelikult kaks nädalat tagasi nad segasid meie televisiooni saadet ja mitte keegi ei näinud seda paar päeva.“ Aastate jooksul on paljud iraanlased pöördunud Kristuse poole nende saadete vaatamise tulemusel. Tippit räägib, et Jumal on teinud imelist tööd. „Viimaste aastate jooksul on üles tõusnud sadu kodu kogudusi. Enamik neist kogudustest koosneb noortest inimestest ja kui sa paned tähele, kes on praegu tänavatele tulnud, siis suurim hulk protestijaid valitsuse vastu on noored. Noored inimesed Iraanis on väga avatud evangeeliumile.“ Tippit palub eestpalvet, et Jumal teeks oma töö praeguse poliitilise olukorra keskel.

Mission Network News – Lõuna-Sudaani mässulised, kes võitlesid 22 aastat kestnud kodusõjas, on nüüd osa maailma suurimast demobilisatsioonist omataoliste hulgas. ÜRO lootis, et 180 000 endist võitlejat läbiksid Desarmeerimise, Demobiliseerimise ja Reintegratsiooni (DDR) programmi, mis oli üks võtme osi 2005. aasta rahuleppes, mis lõpetas konflikti põhja ja lõuna vahel, milles hukkus hinnatavalt 1,5 miljonit inimest. Endise mässulise Sudaani Rahva Vabastuse Armee (People's Liberation Army) võitlejad peaksid olema demobiliseeritud Lõuna Sudaanis operatsiooni esimeses faasis. See on märk sellest, et riik püüab tõsiselt liikuda püsiva rahu suunas. Kuigi need on head uudised, räägib Lee DeYoung, organisatsioonist Words of Hope, et hõimude vaheline konflikt jätkub veel siiani. „Üks uuring näitas hiljuti, et hukkunute arv möödunud aastal Lõuna Sudaanis, oli tegelikult kõrgem, kui Darfuris või kodusõja aastatel. See viitab tohutule vajadusele rahu ja lepituse järele.“ Words of Hope annab Sudaanis evangeelseid saateid eetrisse, araabia, bari, dinka ja nueri keeles. DeYoung ütleb, et koos selle hulga kristlastega, kes seal piirkonnas on, „peaks see pakkuma alust rahule ja lepitusele ühise pühendumise kaudu Jeesusele Kristusele.“ Alates 2008. aasta septembrist, on Words of Hope andnud eetrisse saateid bari keeles, Yei’s, Spirit FM raadio kanali kaudu. DeYoung ütleb, et kui inimesed kuulevad saateid oma emakeeles, siis avab see evangeeliumile uksed. „Kui inimesed, kes on antud paigas vähemusrahvas, kuulevad raadios räägitavat nende emakeelt, siis kinnitab see neid ning nad huvituvad sõnumi kuulmisest.“ Et veelgi paremini vajadustele reageerida, liitus Words of Hope koostööks Uue Sudaani Kirikute Nõukoguga (New Sudan Council of Churches – NSCC) ja Ameerika Reformeeritud Kirikuga (the Reformed Church of America – RCA). „Me teeme tihedat koostööd organisatsiooniga ’Reconcile’ (Lepitus). Selle eesmärgiks on edendada dialoogi, mis viiks rahu ja lepituseni Sudaani rahva hulgas.“ RCA andmeil on selles kaasas suurel hulgal kogudusi, abi-, arengu ja kristliku hariduse projekte. NSCC on korraldanud rahu konverentse kõikjal riigi lõuna osas, kus kristlased toovad inimesi kokku tervenemiseks. See liikumine on saanud rahvusvahelise tunnustuse, kui üks vähestest liikumistest, mis on toonud esile kestvat rahu. See on suures osa tänu kristlaste pühendumisele rohujuure tasandil, et järgida Rahu Vürsti, lepituse teenistuses.

Mission Network News – Lootusrikas põnevus on täitmas Indiat, sest uus valitsus, mis võimule tuli, on juba astunud samme, et kaitsta kristlasi tagakiusu eest. Dave Stravers, Mission India president, ütleb: „Kõik on ootamas viite, mitte ainult poliitiliselt stabiilset aastat, vaid ka 5 aastat, mil valitsus tahab kaitsta riigi vähemus gruppe.“ Parlament andis umbes nädal tagasi välja uued direktiivid õiguskaitsjatele, vähemuste kaitsmiseks, rääkis Stravers. „Sa võid asendada seal sõna ’vähemus’ sõnaga ’kristlane’, sest see oli otsene vastus sellele, mis juhtus möödunud aastal Orissa osariigis ja teistes paikades, kus kristlasi rünnatakse,“ selgitas ta. „Nii, et see on tegelikult väga märkimisväärne üleminek.“ Paljud usuvad, et see üleminek ei toimu mitte ainult poliitilises maailmas, vaid ka India rahva juures. Isegi riigi sekulaarsed ja hindu arvamusliidrid Indias ütlevad, et need valimised näitavad üht kultuurilist nihet, mis on toimumas,“ rääkis Stravers. „Inimesed on väsinud vihkamise poliitikast; nad on väsinud religioossest äärmuslusest; nad on väsinud ’kasti’ süsteemist. Nad ei taha enam sellist poliitikat. Nii, et see on väga hea sõnum evangeeliumi jaoks.“ Evangeelium on levinud väga kiiresti kogu Indias ning usu sallivus võib avada veelgi rohkem uksi. „India on nii avatud evangeeliumile praegu,“ ütles Stravers. „Me kuuleme praktiliselt kõigist India nurkadest avatusest, vastu võtmisest, tuhandetest, isegi kümnetest tuhandetest inimestest, keda ristitakse … Tundub, et kõik tingimused on head, et toimuks imeline, massiivne liikumine Kristuse juurde Indias. Hoidke oma silmad lahti, sest te saate lugema ja kuulma veel palju rohkem lugusid sellest, mis Indias toimub.“ Oma viimasel reisil Indiasse, sai Stravers kuulda taolisest loost ühelt noorelt mehelt, kes oli üles kasvanud väga pühendunud hinduna. Üks kristlane oli toonud nende perele Piibli, kuid hiljem perekond kolis eemale. „Ta ütles, et alates sellest, kui oli 9 aastane, oli ta tundnud, et Issand kutsub teda, kuid ta oli sellele vastu seisnud,“ rääkis Stravers. „Lõpuks hakkas Jumal talle andma öösel unenägusid, et ta räägiks teatud inimestega, keda ta tundis, kuid ta ei teadnud, et nad olid kristlased.“ Stravers kohtus selle mehega paar nädalat peale seda, kui ta oli koos oma naisega saanud ristitud. „Kuigi kogu loo tulemus oli, et ta kaotas oma töö ja ta perekond on tema vastu, on ta ometi õnnelik ja räägib kõigile oma lugu,“ rääkis Stravers. Ta võrdles viisi, kuidas Jumal jälitas seda noort meest sellega, kuidas Jumal on oma tööd tegemas Indias. „Sel juhul otsustas ta seda meest kutsuda 20 aastat, kuni too tuli Kristuse juurde unenäo ja tunnistava sõbra kaudu. Mina näen, et Jumal on otsustanud ajada taga Indiat ja kui Jumal sind taga ajab, siis midagi märkimisväärset saab sündima,“ rääkis ta. Valimistulemused võivad kasu tuua ka madalaimale, kõige rõhutumale kastile India ühiskonnas – dalititele. Paljud kristlased on dalitid ja Mission India töötab kõvasti, et pakkuda neile tuge ja väljaõpet. „Kristlased Indias on riigi vaeseimate inimeste hulgas … selliste hulgas, keda võib näha filmis ’Rentsli Miljonär,’“ rääkis Stravers. „Need on inimesed, kes tulevad Kristuse juurde suurtel hulkadel.“ Stravers julgustas kristlasi ka palvetama, et Jumal varustaks kristlasi, kes on vaesed ning et valitsus kaitseks jätkuvalt vähemuste gruppe. Palveta, et tõepoolest tuleks veidi rahu ja stabiilsust ning et uksed jääksid lahti,“ ütles ta. „Palveta ka, et äärmuslased, kas nad on siis hindud või moslemid, ei omaks edu kristlaste hirmutamisel.“

Mission Network News – JEESUS filmi meeskonna juht Nicaraguas, Chema Lopez, oli istumas ühel õhtul koos tütrega oma kodu ees väljas. Üks noor mees tuli nende juurde ning tutvustas ennast Gabriel Antonio Madrigal nimega. Gabriel selgitas, et ta on kristlane vaid selle tõttu, et seitse aastat tagasi, kui ta käis viiendas klassis, oli Chema nende koolis teinud esitluse. Gabriel oli vaadanud koos klassikaaslastega ’Jeesus’ filmi lastele ja siis oli ta palvetanud, et saada kristlaseks. Kui Gabriel oli koju jõudnud, rääkis ta oma vanematele, et oli filmi näinud ning et temast oli saanud kristlane. Ta tõi koju kaasa ka ühe väikese raamatu, mille Chema oli igale õpilasele andnud. Gabriel oli neljast vennast vanim. Ta isa jõi väga palju alkoholi ning oli ema suhtes vägivaldne. Peale Gabrieli loo kuulmist, isa käitumises midagi ei muutunud. Kuid kuu aega hiljem, 2002. aastal, leidis Gabriel oma isa elutoast lugemas seda väikest raamatut ja nutmas. Temast sai sel päeval kristlane ning ta elu muutus drastiliselt. Joomine ja vägivald lõppesid ning isa hakkas oma poegadega rääkima ning neile nõu andma. Tänaseks on kõik tema pere liikmed usklikud. Jeesus filmi on peetud üheks edukaimaks evangeeliumi projektiks läbi aegade. Kuid nad usuvad, et tõeline edu ei ole selles hulgas, kui paljud on seda juba näinud, vaid selles hulgas, kes järgivad Kristust pärast selle nägemist. Filmi eesmärk on jagada evangeeliumi inimestega nende emakeeles. Kiitus Jumalale noore Gabrieli julguse eest ning selle muutuse eest, mis tema peres sai alguse.

Mission Network News – Hindu äärmuslased Nepalis on ähvardanud kasutada 1 miljonit pommi kristlaste vastu, kui nad ei lõpeta evangeeliumi jagamist ja ei lahku, teatasid Compass uudised. Nepaali Kaitsearmee avalduses, mis anti välja peale Nepaali suurimas Rooma-Katoliku kirikus toimunud pommiplahvatust, anti ’Nepali 1 miljonile kristlasele üks kuu aega, et peatada oma tegevus ja lahkuda riigist.“ Kõige viimaste Märtrite Hääle hinnangute põhjal, võib kristlaste hulk seal riigis olla 500 000 juures, või 1,89% rahvastikust. Need kristlased on põnevil märkimisväärsest liikumistest demokraatia suunas ning suurenenud usuvabadusest viimastel aastatel. Ty Stakes, HCJB Global raadiost, külastas Nepaali möödunud kuul ning ütles, et kristlased seisavad kindlana. „Nad on väga tänulikud selle eest, mida Jumal on viimastel aastatel teinud ning et püüeldakse edasi vabaduse suunas, et riigis oleks usuvabadus,“ rääkis ta. „Nii, ma ei usu, et keegi seal annaks väga lihtsalt alla. Need on inimesed, keda on proovitud ja läbikatsutud ning on õppinud jätkama edasi. Jumal on tegemas mõningaid suuri asju Nepalis ja kogudus on kasvamas. Inimesed on väga kiindunud evangeeliumisse.“ Kristlased Nepalis on rajamas FM raadio jaamasid kahes erinevas linnas – üks Kathmandu, riigi pealinna lähedal; ja teine riigi keskpaigas ühes linnas. Nende jaamade idee sündis umbes 2006. aastal, kui valitsus hakkas lubama raadio jaamade erajuhtimist. „Jumal oli andnud mõningatele meie partneritele visiooni teha raadiot Nepalis ning nad mõistsid oma südames, kui suurt mõju see võiks avaldada,“ rääkis Stakes. Praegusel hetkel on jaamad tegemas proovikorras raadio ülekandeid kolm tundi päevas. Kuulajad on juba reageerinud saadetele. „Olen juba saanud Nepalist teateid, et inimesed vastavad saadetele ja ütlevad, et nad on huvitatud sellest uuest raadiojaamast ja tahavad rohkem teada sellest, mida me teeme,“ rääkis Stakes. Kristlased ei saa avalikult evangeliseerida eetrivahendusel, kuid nad kasutavad neid jaamasid, et kogudusi rajada. „Praegune kliima selles piirkonnas on selline, et sa ei saa olla ääretult kartmatu ja otsekohene raadios. Sa pead olema tark,“ jätkas ta. „Nii, et enamik meie partnereid … on tegelikult koguduste rajajad, kes kasutavad raadiot vahendina, mille kaudu luua üks identiteet seal kogukonnas ning esitada üht mehhanismi, mille kaudu nad saavad kogukonda teenida.“ Jaamad siis annavad eetrisse kristlikku muusikat, sekulaarset muusikat ja kogukonda puudutavaid saateid. Eesmärgiks on esitada väljakutse ja mõjutada kogukonna eelarvamusi kristlaste suhtes, esitades ’identiteeti, mis näitab, et võib-olla see, mida sa oled kristluse kohta kuulnud, ei ole tõsi. Võib-olla need kristlased tõesti hoolivad inimestest ja võib-olla on neil tõesti midagi asjakohast öelda,“ selgitas Stakes. Evangelism saab teoks eetrist väljaspool, kui inimesed kogudustes ja koguduste rajamises teevad järeltööd nendega, kes vastavad raadio saatele. Stakes ütleb: „Sa võid palvetada, et Jumal annaks neile inimestele tõelist tarkust, kuidas viimistleda oma strateegiat selleks, et rajada oma identiteet kogukonnas. See on väga õrn tasakaal, mis neil tuleb saavutada ning nad vajavad Issanda tarkust, et efektiivselt kõnetada kogukonda ning esitada oma identiteeti, et inimesed võiksid kiinduda sõnumisse ristist.“

CBN News – möödunud nädalal toimus USAs, Virginia Beach linnas, Virginia osariigis sündmus nimega ’Taasavastades Jumalat Ameerikas’ (Rediscovering God in America Event). Paar tuntumatest nimedest, kes sellel sündmusel üles astusid, olid Mike Huckebee, Newt Gingrich ja Lou Engle, ning nad kutsusid usklikke üles olema soolaks ja valguseks kasvavalt pimedas maailmas. Sajad usklikud kogunesid Kalju kirikusse, Virginia Beachis, kus endine kuberner Huckabee esitas neile väljakutse paadist välja astuda ja lõpetada mugava kristlase elu elamine. „Kui sa tahad järgida teda ning olla soolaks ja valguseks, siis sinu paat peab olema vees, see peab olema vees. Sa tuled tagasi ja mõnikord sa oled hirmul ja mõnikord on sinus augud. See on osa paadiks olemisest – Jumal otsib inimesi, kes ei oleks täidetud maailmaga vaid kes oleks maailmas, õhutades seda üles,“ ütles Huckabee. Ta ütles ka, et kristlased, mitte liberaalid, on süüdi meie kultuuri allakäigus … „Ma ei usu, et Jumal peaks ühtki sekulaarset institutsiooni vastutavaks meie tsivilisatsiooni allakäigu eest. Ma usun, et ta peab soola vastutavaks selle eest, et see pole eriti soolane.“ Huckabee ütles ka et, Propositsioon 8 – hääletuse võitnud meede, mis keelab sama-sooliste abielud, Californias – on tõend sellest, et palve toimib. „Pole mingit võimalust … et Propositsioon 8 oleks olemas ning jõudis hääletusele, see oli esimene ime. See, et see läbi läks, juhtus tänu sellele, et on inimesi, nagu Lou ja teised, kes on silmili maas Jumala ees ja palvetasid,“ rääkis Huckabee. Endine esindajatekoja spiiker, Newt Gingrich, ütles, et see õlekõrs, mis murdis kaameli selja tema jaoks, oli see kui 9. Föderaalkohus püüdis eemaldada fraasi ’Jumala all’ riigi truuduse vandest. „Sa ei saa vaadata Ameerikat kui sekulaarset ühiskonda ja siis saada aru meie ajaloost, nii et ma mõtlesin oma lastelaste ja riigi nimel, olen ma sunnitud astuma tagasi areenile ja tegelema nende sekulaarsete fanaatikutega, kes püüavad hävitada meie suhet Jumalaga Ameerika elus,“ ütles Gingrich. Ta julgustas kristlasi mitte tõmbuma tagasi kurja ees. „Pane oma usk Jumalale. Otsi julgust Jumalalt. Mõista seda, et sa pole kunagi üksi ja siis oma Looja abiga, seisa selle eest, mida sa tead, et on tõde. Tee seda kartmatult, sest Jumal kaitseb sind,“ ütles ta. Selle sündmuse eesmärk oli süüdata usklikke taaskord olema seotud ümbritseva kultuuriga ja pöörama Ameerika tagasi Jumala poole. „See lihtsalt murrab mu südame, et nad tahavad truuduse tõotusest välja võtta fraasi ’üks rahvas Jumala all’, meie riik ehitati nendele väärtustele,“ ütles Lauren, üks osalejatest. Üks teine osaleja, Scott, rääkis sellest, kas taolised palvesündmused toovad tulemusi: „Ma tõesti usun, et toovad. Piibel ütleb: „Kui minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandavad end ja palvetavad ja otsivad mu palet, siis ma tervendan nende maa“ ja mina usun, igat sõna sellest.“ ’The Call’ liikumise rajaja, Lou Engle, ütleb, et kogudus on ainus lootus Ameerika jaoks, ning ta julgustas igas vanuses inimesi mõjutama kultuuri paremuse poole. „Me tahame, et Kristus valitseks meie üle ja kui ta teeb seda, siis me oleme istumas ühes temaga taevasis paigus ja tema vabastab oma meelevalla ja põrgu väravad ei suuda võita seda,“ rääkis Engle.

Liberty Councel – Ligi 400 lõpetajat Pace Keskkoolis, Santa Rosas, Floridas, tõusid üles protestiks ACLU (American Civil Liberties Union – Ameerika Kodanikuvabaduste Liit) vastu ning lugesid ’Meie Isa’ palvet oma koolilõpu tseremoonial, möödunud laupäeval. Paljud õpilased olid maalinud ka oma lõpumütside peale risti, et tuua oma arvamust esile. See sündmus järgnes kohtusaagale, milles ACLU esitas süüdistuse Santa Rosa maakonna kooli piirkonnale, väitega et mõned õpetajatest ja juhtkonnast toetavad religiooni. Kool nõustus määrusega, mis põhimõtteliselt keelab kõigil Santa Rosa maakonna koolide töötajatel osaleda palvetes või teistes religioossetes tegevustes. ACLU väidab, et Pace Keskkoolis peetud pidulikul õhtusöögil, palus direktor Lay, spordiõpetajal õnnistada toitu, ning teine juhtum oli, kus ühe õpetaja Michelle Winkleri abikaasa, pidas ühel autasustamise tseremoonial palve. Samuti nõudis ACLU, lõpuaktuse eel, et kooli juhtkond keelaks õpilastel kellelegi palvet pakkuda või midagi religioosset öelda. Pace Keskkooli õpilased olid pahased ACLU peale, et see on röövinud nende kõnevabaduse õiguse ning otsustasid lõpuaktusel oma õiguste eest seista. Niipea kui direktor Lay palus kõigil istet võtta, jäi lõpuklass seisma ja luges ’Meie Isa’ palve. ACLU ei ole veel asjale seaduslikku käiku andnud, kuid ütles, et midagi oleks tulnud teha selleks, et palvet peatada. Liberty Councel asutaja ja Liberty Ülikooli õigusteaduskonna dekaan, Mathew D. Straver, kommenteeris: „Ei õpilased ega õpetajad pole kõrvale heitnud oma põhiseaduslikku õigust koolis. Pace Keskkooli õpilased keeldusid vaikimast ning ei lasknud ACLU’l end türanniseerida. Me oleme otsustanud selle keskkooli töötajaid, õpetajaid ja õpilasi esindada sest ACLU on selgelt rikkumas sõnavabaduse õigust. Koolid ei ole religiooni-vabad tsoonid ja iga katse seda saavutada, on konstitutsiooni vastane.“

Mission Network News – Huvi on kasvamas turuplatsi või telgitegija-stiilis misjoni suhtes. Sajandeid on kristlasest misjonärid kasutanud äritegevust vahendina, et teistes riikides evangeeliumi jagada. John Brown, kes töötab organisatsiooniga Greater Europe Mission , et turu misjonis kaasa aidata, ütles, et see strateegia sobib väga hästi tänase misjoni kliimaga. „Tänu ligipääsetavuse küsimustele erinevates riikides, finantsilisele olukorrale misjoni kogukonnas, on paljud inimesed vaatamas seda uue pilguga,“ rääkis ta. „Me näeme seda hämmastavalt laienemas kogu misjoni liikumises praegu.“ Turu misjon võib võtta mitmeid erinevaid vorme. Selles on lühiajaline misjon ning samuti misjonärid, kes alustavad oma enda äri. Kuid Brown on äärmiselt põnevil kolmandast vormist, mis on ’telgitegija teenimise klass, kus inimesed lähevad mingi firmaga kusagile riiki … „ja need firmad annavad neile suurema ligipääsu inimestele ning sageli ka suuremat edu misjoni tööl.“ See on strateegia, mida võib leida juba Pauluse ja teiste telgitegijate misjonäride ajast Vanas Testamendis. Isegi William Carey, keda võiks nimetada ’kaasaegse misjoniliikumise isaks’, ühendas äri ja misjonitöö, rääkis Brown. Üha enam misjonäre on seda sama tegemas, sest ääretult raske on olnud paljudel toetust leida. Kuigi töötamine professionaalsel karjääril nõuab tohutult aega, viib see ka suuremate võimalusteni jagada evangeeliumi. “… see töö toimub väga ebatraditsionaalsetes paikades nagu kontorid ja juhatuse kabinetid või restoranid ja kodud. See nn telgitegija, või turu professionaal, on heal positsioonil, et inimestega selles keskkonnas suhelda. Sageli on neil ligipääs inimesteni, kelleni traditsionaalsed misjonärid ei ulatuks,“ rääkis Brown. „Vähem kui 2% inimestest Euroopas, on praegusel hetkel Kristuse järgijad, nii et see on üsna raske ja väljakutsuv misjoni põld.“ Ta julgustab kristlasi ka palvetama: „Palu lihtsalt tarkust, et kui me oleme koostamas koolitusi ja arendame strateegiaid, et turulolevaid inimesi kasutada ning et selle tulemuseks oleks koguduse kasv Euroopas, Põhja-Aafrikas, Türgis, Venemaal ja teistes paikades. Palu ka et Jumal kutsuks õigeid inimesi selle jaoks.“

Gospel For Asia – Ühes kalurikülas Bengali rannikul, on 800 inimest, kes meeleheitlikult igatsesid teada, et keegi hoolib neist. Nende rannikul asuv küla, on karm ja ohtlik paik, kus elada, töötada ja perekonda hoida, kuid neil ei ole muud valikut, kui sinna jääda. Metsikud tiigrid, kes elavad küla läheduses asuvas d˛unglis, on tapnud kümneid mehi. Teised on hukkunud tõusuvee ajal, töötades kaluritena. Need mehed jätsid maha leinavad lesed, kes töötavad tugevasti iga päev, et oma purunenud elusid uuesti korda seada, kuid nende igapäevane elu on parimal juhul ebakindel. Nad elavad pideva hirmuga, et nemad võivad olla järgmised tiigri rünnaku ohvrid, või hukkuda vees, millest nende elu väga tugevasti sõltub, jättes oma lapsed ilma kelletagi, kes nende eest hoolt kannaks. Inimesed elavad väga lihtsat ja  ääretult vaest elu, sõltudes tugevalt kalastamisest elatise teenimiseks. Külas on küll koolid kuid küla 300 lapsest vaid umbes 50 käivad koolis. Ülejäänud 250 last ei saa sinna raha puudumise tõttu ning ainult väga vähesed inimesed külast oskavad lugeda või kirjutada. Kui Alok Tamang, üks Evangeelium Aasiale pastor, kuulis nende külaelanike raskusest, liigutas see teda sügavalt. Ta teadis, et nad vajavad abi ja kestvat lootust, seepärast hakkas ta neid teenima Jeesuse armastusega. Üks esimesi asju, mida ta tegi, oli see, et ta avas hariduse keskuse lastele. Samuti sai ta teada, et neil on suur vajadus puhta joogivee ja kutsehariduse järele, nii et need on kaks järgmist küsimust, millega ta plaanib tegeleda. Palun palveta, et Issand varustaks Evangeelium Aasiale töölisi, et nad saaksid täita selle küla vajadusi. Palu üleloomulikku kaitset ja julgustust Alok Tamangile, tema naisele ja väikestele lastele, kui ta teenib julgesti edasi selle küla rahvast Kristuse nimel, nii et perekonnad selles külas, kes on nii palju kannatanud, võiksid kogeda Tema lunastavat armastust.

Faith News Network – Nelipühilased tsunami poolt laastatud Indoneesia rannikul, on kogemas pöördumiste lainet ja tervenemisi. Tugevalt moslemi provintsis, Aceh’is, Põhja-Sumatral, kus 2004. aasta tsunamis suri 167 000 inimest, on põrandaalune koguduse liikumine kasvamas ning samuti nelipühi kogudused. Ametlikult on Indoneesias usuvabadus, kuid moslemi enamusega piirkondades kogevad kristlased avalikku vaenulikkust ja tagakiusu. Acehi provintsis, peavad kogudused end ametlikult registreerima ning neil on keelatud evangeliseerimine. Paljud kristlased on valinud koguneda registreerimata või põrandaalustes kogudustes. Operatsion World andmeil, on Sumatra üks kõige vähem evangeliseeritud paikadest maailmas. Kuid peale tsunamit, mis pühkis ära 15% Acehi provintsi pealinna, Banda Acehi, elanikkonnast, on hulk põrandaaluseid kogudusi seal kanda kinnitanud. Pastor Nico (turvalisuse eesmärgil ei ole tervet tema nime avaldatud) alustas põrandaaluse nelipühi kogudusega neli aastat tagasi ning neil oli vaid kuus liiget. Täna on selles koguduses 90 liiget. Nad kogevad tagakiusu oma usu pärast. Ühe perekonna kodu akendest visati kive sisse, teine perekond pidi ähvarduste tõttu mujale kolima. 34-aastane pastor rääkis Charisma uudistele: „Moslemitel on väga raske meid siin aktsepteerida. Kui võimud teaksid, kus me koos käime, siis lõpetaksid nad meie tegevuse.“ Vaatamata riskidele, on kogudus misjonimeelne. „Me tahaksime minna kodudesse siin piirkonnas, turule, jagada Jeesusest ja alustada veel ühe kogudusega,“ selgitas pastor Nico. „Me armastame Jumalat, aga me peame armastama ka inimesi, isegi neid, kes meid ei armasta.“ Üks koguduse liikmetest, Novi, kasvas üles budistlikus kodus, põletades raha ohvreid ja viirukit perekonna pühapaigas. Kaks aastat tagasi, suunas üks traumaatiline kogemus 24-aastase Novi vaimulikule rännakule, mis juhtis ta tervenemisele ja usule Kristusesse. Millal iganes Novi oli oma mehe läheduses, koges ta kummalist aistingut, mida ta ise kirjeldab kui ussikesi, mis tema naha all liikusid. „Sa võisid isegi näha midagi tema naha all liikumas,“ meenutab ta abikaasa Fumin. Sügavalt kitsikuses, otsis abielupaar abi erinevatest allikatest, kaasaarvatud nõidadelt, traditsionaalsetelt tervendajatelt ja ka nende budistlikelt ebajumalatelt. Kuid Novi olukord halvenes, viies ta murdumise äärele. Ta meenutab: „Ma mõtlesin, et lähen hulluks ja suren ära. Ma ei saanud magada … tundsin tohutut hirmu.“ Novi veendus selles, et see häda on vaimne rünnak. Üks sugulane soovitas, et nad sõidaksid üle mere, et ’jätta kuri seljataha’. Meeleheites reisisid nad ühele teisele saarele, kuid rünnakud läksid veelgi suuremaks. Suures hädas kuulas Novi oma õde, kes oli saanud kristlaseks. „Mu õde ütles mulle, et ma peaksin minema suurima väe juurde, et terveks saada – see on Jeesus,“ rääkis Novi. „Ma mõtlesin: ’Kui Jeesus võib mind terveks teha, siis järgin teda kogu oma elu.’“ Kui nad palvetasid koos Jeesuse nimel, tundis Novi üht ’puhastavat voogu’ oma ihus. Paar päeva hiljem koges ta järjekordset rünnakut ja ta hüüdis Jeesust appi. Alates sellest, ei ole ta enam selle all kannatanud. Nüüdseks on ta mees koguduses üks juhtidest ning nende tunnistus on toonud teisigi Kristuse juurde, kaasaarvatud mehe vanemad, venna ja venna naise. Veel üks usklikest Acehi põrandaaluses koguduses, on endine moslem, Ernawati. Väikese tüdrukuna kasvas ta üles väga pühendunud moslemi kodus, Ernawati külastas mošeed koos oma vanematega ja palvetas seal viis korda päevas. Kuid ometi küsis ta endalt sageli: kes on Jumal? Kas ta tõepoolest kuuleb mu palveid? Tema uudishimu kasvas, kui ta nägi kord Jeesuse filmis ristilöömise stseeni. „Ma tahtsin rohkem teada saada selle Jeesuse kohta,“ rääkis ta. Veidi enne 2004. aasta jõule, oli 30-aastane Ernawati kodus, kui üks valget kuube kandev mees ilmus ta ette ja ütles talle: „Ära karda.“ „Loomulikult ma olin väga hirmunud,“ meenutab ta. „Ma ei teadnud, kes ta oli … ja siis ta kadus ära.“ Vaid mõned päevad hiljem, tabas meid tsunami. Laine alla mattununa, hüüdis ta: „Jeesus, päästa mind!“ Kuigi ta ei osanud ujuda, leidis ta end äkki vee pinnalt ja ta sai ennast turvalisse paika tõmmata. Tuhanded inimesed uppusid sel päeval, kuid tema oli üks imeliselt ellujäänutest. Ernawati andis oma elu Jeesusele ja liitus põrandaaluse kogudusega. „Nüüd ma tean tõde ja see tõde on mind vabaks teinud,“ tunnistab ta.

NBC New York News – Üks Alabama kogudus jagas oma liikmetele välja kokku 50 000 dollarit, koguduse pastor nimetas seda ’usu ergutamise paketiks’ selle saajad võivad seda nimetada aga imeks. Bay Community kogudus Malbises, Alabamas, andis ära 50 000 dollarit oma liikmetele. Selle asemel, et oma liikmetelt paluda annetusi, andsid koguduse eestkostjad ise raha välja. Iga 2000 liikmeskonnaga koguduse liige sai ümbriku, milles olid 20 kuni 100 dollarilised rahatähed. Kuid asjal on ka konks; see raha ei olnud nende jaoks. Koos rahatähega, oli ümbrikus ka juhend ’pöörata ümber ja õnnistada kedagi.’ „Juhised olid lihtsad: sa ei või seda anda tagasi kogudusele ja sa ei või seda kulutada iseendale ega oma perele,“ rääkis abipastor Trey Taylor. Selle plaani autoriks olnud Taylori sõnul oli eesmärgiks jagada headust ja raha, majanduslikult raskel ajal. See heldekäeline vastupidine kümnis üllatas mitmeid koguduseliikmeid. Paljud usklikud otsisid oma rahakotid välja, arvates, et need ümbrikud, mis ridade vahel laiali jaotati, olid ohvri andmiseks. Kuid tegelikult see raha nendes ümbrikes, ei olnud koguduse ega koguduse liikmete jaoks, vaid vajaduses olevatele inimestele, kes ilmselt ei käigi nende koguduses. Taylor rääkis: „Põhjus selle taga oli lihtne. Me tahtsime, et meie inimesed lihtsalt õnnistaks kedagi.“ See ei ole esmakordne, kui midagi sellist on tehtud. 2007. aastal oli üks Ohio pastor uudistes sellega, et andis igale oma koguduse liikmele 50 dollarit juhendiga kasutada oma talente, et seda raha kasvama panna. Kuid erinevus oli selles, et hiljem annetasid nad selle tulu kogudusele tagasi. Taylori eesmärk on, et see läheks teistele.

The Jerusalem Post – Üks turist New Yorgist võttis iidse kivi fragmendi Jeruusalemma Templi mäe lähedalt väljakaevamistelt 12 aastat tagasi suveniirina kaasa, kuid tagastas selle nüüd piinava südametunnistuse tõttu. 21kg kaaluv fragment marmor sambast, mis kadus väljakaevamistelt 1997. aastal, saabus Jeruusalemma tagasi käesoleval nädalal spetsiaalselt selle jaoks valmistatud puidust kastis, koos vabanduskirjaga. Saatja meenutas, et oli saanud selle kivi oma Iisraeli giidilt nende reisi viimasel päeval Pühale maale, kuna ta oli väljendanud soovi osta üks kivi kaasa Templi mäelt, selleks et Jeruusalemma eest palvetada. See turist, kes tol ajal oli olnud arheoloogia üliõpilane, kirjutas oma kirjas, et hiljem oli ta taibanud, et giid oli võtnud selle kivi väljakaevamistelt ilma loata, kuigi ta oli öelnud, et see on ’kingitus. „Alates sellest, need 12 aastat, selle asemel, et olla võimeline palvetama Jeruusalemma eest, tuletas see meelde mulle seda viga, mida ma tegin, kui tõin ära kivi selle õigest kohast, Iisraelist,“ kirjutas ta. „Ma palun teie andestust!“ See pakk saadeti Jeruusalemma peale seda, kui üks New Yorgi kirikuõpetaja võttis mõned nädalad tagasi ootamatult e-posti teel ühendust Iisraeli muinsusesemete ametnikega, et nad andestaksid ühele tema koguduse liikmele. Kirjas oli öeldud: „See mees pihtis mulle, et 12 aastat tagasi võttis ta Jeruusalemmast ühe kivi ning tema südametunnistus ei ole talle siiani rahu andnud. Soovin selle kivi saata Iisraeli tagasi ja loodame, et te annate mehele tema eksimuse andeks.“ Arheoloogiline vargus on kriminaalne kuritegu, mille karistuseks on vabaduse kaotus, kuigi enamik süüdlasi saavad kergema karistuse. Iisraelis registreeritakse igal aastal umbes 300 arheoloogilist vargust. Muinsusesemetega kaubitsemise käive riigi mustal turul, on hinnatavalt miljoneid dollareid.

Bible League – Koloniaalvalitsuse, kodusõja ja nälja aastad on loonud kasvava vaimuliku nälja paljudes inimestes, kes elavad Mosambiigis. Piibli Liit kirjutab, et nende teenistus on kasvamas ning nad on tunnistajaks püsivalt suurenevale inimhulgale, kes tulevad Kristuse tundmisele kogu riigis. Inimeste elud saavad muudetud ning see kannustab neid edasi jagama Häid Sõnumeid ka teistega. Üks näiteid on Abel, kes andis oma elu Jeesusele, peale seda, kui oli Piibli Liidu Filippuse projekti kaudu käinud Piiblit õppimas 2008. aasta detsembris. Ta tegi otsuse rääkida ka teistele Jeesusest ning alustas oma perest ja sugulastest. Sõnum, mida ta jagab, on see, mida paljud Mosambiigis igatsevad kuulda. Ta räägib: „Peale paljusid pikki kannatuse aastaid, olen ma nüüd leidnud rahu Jeesuses. Ja see on see Jeesus, kellest ma teile tunnistan. Tulge ja järgigem teda.“ Hiljuti külastas Piibli Liidu juht Mosambiigis seda teenistuse keskust, kus Abel asus ning sai teada, et mees oli toonud 11 inimest Jeesuse Kristuse juurde. „Nende hulgas, kes selles grupis osalevad, on ka üks vanem naine, kes varem oli olnud võimekas nõidarst,“ rääkis Piibli Liidu Mosambiigi juht. „Abel läks ja rääkis selle naisega Jeesusest. Ta võttis Jeesuse vastu ja põletas seejärel oma nõidumise esemed ära ning hakkas Kristust järgima.“ Abeli lugu demonstreerib seda, kuidas Piibel võib mõjutada paljude elusid, kui Jumala Sõna jagatakse. Kuid enamik inimesi ei suuda endale Piiblit soetada ning nendest on pidevalt puudus. Piibli Liidu Filippuse projekti koordinaator, pastor Arone, ütleb: „Piibli Liit teeb parimat tööd meie maal, aidates neid, kellel ei ole ressursse Piibli soetamiseks. Jumal õnnistagu teid, kes te toetate Piibli Liidu tööd. Te teete väga hästi, et aitate Jumala Sõnal jõuda meieni. Inimesed on nii näljased Jumala järele. Te õnnistate paljusid inimesi, aitäh teile.“ www.bibleleague.com.au

Breaking Christian News – Millele sa mõtled, kui loed uudiseid majanduslikest raskustest, loodus katastroofidest ja poliitilistest konfliktidest? Taolised olukorrad mõjutavad perekondi ja terveid kogukondi, kuid kõige enam mõjutavad need olukorrad lapsi, kes selle keskel on. Kuidas tulevad need väiksed ohvrid toime nende muutuste ja ebakindlusega, mis nende ümber on? Kuidas saab kogudus just neid aidata? Peamine laste Piibli õppekursuse kirjastaja, Group Publishing, usub, et mõnikord on parimad teenijad nendele lastele, kes on kogenud katastroofe ja raskusi, just lapsed. Seepärast on nad loonud programmi nimega ’operatsioon laps-lapsele’ (Operation Kid-to-Kid ehk OK2K), mis teeb koostööd mittekonfessionaalsete kristlike teenistustega nagu Rahvusvaheline Piibli Selts ja World Vision, et anda Põhja-Ameerika lastele võimalust jagada Jumala armastust teiste lastega, kes on katastroofi ja muudes keerulistes olukordades. Alates selle algusest 10 aastat tagasi, on OK2K projektid saanud puudutada miljoneid lapsi üle kogu maailma. „Lapsed õpivad tegemise kaudu. Üks asi on panna mõned sendid korjanduskarpi, aga kui lapsed valmistavad kingituse oma enda kätega, milles nad saavad olla loomingulised ja isiklikult seotud, jätab see tõelise kogemuse nii andjale, kui ka vastuvõtjale,“ ütles Joani Schultz, Gruop Publishing ja OK2K kaasasutaja. Selle aastane OK2K projekt on valmistada pehmeid olevusi – väikeseid plüüšist kilpkonni, millel on külge õmmeldud taskud, kuhu saab panna pilte või kirjakesi, et kingituse saajat julgustada ja anda lootust. Kasutades väikest, armsat kilpkonna sõnumisaatjana, saavad lapsed edasi anda kaastunnet ja lootust Jeesuses. Samuti pakub Group mitmeid teisi ressursse OK2K teenistuseks, näiteks taskukohane väike raamatuke nimega ’Ellujääjad: lastele karmides paikades.’ Aastate jooksul on OK2K saanud üheks suurimaks jõuks, mis mobiliseerib lapsi teenima teisi lapsi maailmas kingituste, koolitarvete, Piiblite, hügieenitarvete, jõulukingituste, piibliteemaliste värviraamatute ja kingade saatmise kaudu. Hiljutiste looduskatastroofide ja ülemaailmse majandus kriisi aegadel, on lastel veelgi rohkem võimalusi, kui kunagi varem, näidata Kristuse armastust teistele lastele.

Assist News – Nelipühi nädalavahetusel kogunesid kristlased üle Londoni kokku palvele erinevates paikades ning nad loodavad, et see aitab kriisis olevas riigis mõõna ümber pöörata. Laupäeva hommikul kogunesid kristlased Westminster Abbey juurde palvekoosolekule, mille oli korraldanud Evangeelne Allianss. Teenistuse lõpul asusid osalejad palverännakule, peatudes erinevates strateegilistes Londoni paikades, et palvetada kohaliku, üleriigilise ja rahvusvahelise poliitika pärast. Laupäeva õhtul võõrustas Premier raadio Westminster Central Metodisti kirikus õhtut nimega ’Usk parlamendis’. Selle jooksul jagasid mitmed kristlastest parlamendi liikmed siiralt mitmeid väljakutseid, mis poliitikute ees seisavad. Stephen Timms ütles: „Ma usun, et me vajame inimesi parlamenti, kellel on tugev usk Jeesusesse ja see võib panustada kogu poliitilise kultuuri uuendamisse ja äratusse Suurbritannias.“ Nelipüha pühapäeval kogunesid kogudused kõigis 33 linnaosas Globaalse Palvepäeva tähistamisele. Globaalse Palvepäeva kokkukutsuja Londonis, Jonathan Oloyede, selgitas, miks nad otsustasid sel aastal seda sündmust mitte korraldada ühel suurel staadionil: „Sel aastal Jumal käskis meil minna üle kogu linna ja pidada kogunemisi kõigis 33 Londoni linnajaos. Seda ei ole kunagi varem tehtud ja me tunneme, et Jumala arm aitab meil kogu linna läbi immutada palvest. Ümber Londoni käiva M25 maantee ümbrus on kaetud palveruumidega ja me palvetame 24h päevas 10 päeva järjest. Me tunneme, et kõik need palved toovad ühe mõju. Ilmutuse raamat 8 põhjal kogutakse meie palved Jumala ligiolus kokku ja inglid viskavad need maale maavärinate ja kõuehääle ja lärmiga, et raputada meie maad.“ Immanueli Kristliku Keskuse  koguduse juht Colin Williams ütles Globaalse Palvepäeva ja miljonite inimeste kohta, kes ühiselt palvetavad: „Minu meelest on see fantastiline. See on midagi, mis on kindlasti Jumalale meelepärane, et kogudus kui tervik on kokku liidetud usus, et Jumal võib muuta asju täna ja selle põlvkonna ajal.“

Gospel for Asia – Evangeelium Aasiale misjonär, Manja Tamang, vabanes möödunud reedel Nepali vanglast, peale seda, kui oli oma määratud 20 vangistusaastast kandnud ära 9. Manja vangistati 2000. aastal, peale seda kui talle esitati valesüüdistus mõrvas. Manja vabastati koos 13 teise inimesega tema vanglast ja koos 120 inimesega kogu riigist. Tema vabastamine tõi esile Nepaali kristlaste hulgas pidustused ning Evangeelium Aasiale asutaja ja president K.P. Yohannan hõiskas samuti. Ta ütles: „Me rõõmustame, et meie ustav vend on vabastatud vanglast. Teda süüdistati ülekohtuselt ning ta pidi peaaegu 10 aastat olema vangis. Kuid tema tunnistus on sarnane apostel Pauluse tunnistusega. Isegi vanglas olles kuulutas meie kallis vend evangeeliumi ja tõi inimesi Kristuse juurde. Issand kasutas kõike seda, mis juhtus, et veelgi rohkem inimesi tuua enese juurde.“ Manja saaga sai alguse ühel päeval, kui ta oli väljas kuulutamas evangeeliumi. Ta oli kõndimas mööda jõeäärset jalgrada, kui nägi üht surnukeha. Ta võttis koheselt politseiga ühendust. Üks kristluse-vastane äärmusrühmitus, kes oli Manja teenistusele vastutööd teinud, haaras sellest võimalusest kinni, et tema tööd peatada. Nad korraldasid mõned valetunnistajad tema vastu tunnistama, kes lavastasid Manja mõrvas süüdlaseks. Manja arreteeriti, ta mõisteti süüdi kuriteos, mida ta ei sooritanud ning ta peksti poolsurnuks. Kuigi surnud mehe lesk tunnistas Manja süütust, mõisteti misjonär 20 aastaks vanglasse. Sel ajal oli Nepal veel ametlikult hindu kuningriik ning kristlasi kiusati ametlikult ja üsna igapäevaselt taga. Tänapäeva sekulaarse valitsuse all, on kristlastel rohkem legaalselt vabadust avalikult uskuda, kuid hindu äärmuslased on kasvavalt muutumas sõjakamaks teiste religioonide vastu. Nad on rünnanud kristlasest pastoreid ning ähvardanud kristlike juhtide elusid. Kogu oma vangisoleku aja, oli Manja rõõmsameelseks tunnistajaks, jagades evangeeliumi teiste vangidega. Ta korraldas ja viis läbi piiblitunde ja jumalateenistusi ning paljudel teenistustel oli kohal vähemalt 30 inimest. Mitmed mehed tema väiksest ’vangla kogudusest’ otsustasid järgida Kristust. Manja õpetas ka sotsiaalteadusi vangla haridussüsteemis. „Manja pikameelsus, kõigi nende raskuste ja ebaõigluse kandmisel, on õppetunniks meile kõigile,“ ütles N. Sharma, Evangeelium Aasiale juht, Nepalis. „Alati kui ma Manjat vanglas nägin, oli ta naeratamas. Ta  meenutas mulle sageli apostel Pauluse sõnu, kui ka tema oli vanglas: ’Olge rõõmsad Issandas, alati.’ See on omadus, mida saab arendada ainult valu kandes, nii nagu meie vend Manja on seda teinud.“ Manja naine, Rati, oli selle pika vangistuse ajal sama tugev, kui ta mees. Olles nö üksikema kahele lapsele, lõpetas ta samal ajal piiblikooli ning kandis oma mehe teenistust edasi. Ta teeb koostööd ka Naiste Osadusega ning õpetab lapsi Evangeelium Aasiale Lootuse Sild (Bridge of Hope) keskuses, oma külas. Reedel sai Manja taas ühineda oma naise Rati ja lastega. Samuti olid teda tulnud vabadusse tervitama Sharma ning teisi pastoreid Nepaalist ja Indiast. Dr Yohannan ütles: “Kristuse Ihu kogu maailmast on palvetanud selle päeva pärast ja nüüd me võime kõik hõisata koos sellest, mida Jumal on teinud, vabastades meie kalli venna Manja. Jätkame palvet tema eest, mil tema ja ta pere on alustamas uut peatükki oma elust – koos, esmakordselt peale nii paljusid aastaid.“ Nepaali töö juht, Sharma, palus samuti eestpalvet Manja, Rati ja nende kahe lapse eest. „Palvetame nende eest ajal, mil Manja kohaneb eluga väljaspool vanglat. Palvetame ka nende vangide eest, keda Manja teenis trellide taga olles. Palu, et Jumal tõstaks üles uue juhi nende keskelt, et nad võiks oma usus jätkuvalt kasvada.“ Manja hakkas Evangeelium Aasiaga koos töötama Nepalis 1997. aastal. Kui ta oma teenistust alustas, tunnistasid Kristust väga vähesed inimesed, sellel väikesel mägisel maal. Esimene inimene, kellega Manja evangeeliumi jagas, oli üks külavanem, kes otsustas Kristuse vastu võtta. Hiljem tegi sama otsuse veel 14 külaelanikku, ning see väike usklike grupp sai tuumaks, mille ümber tema teenistus kasvas.

Gospel for Asia – Misjoni organisatsiooni Evangeelium Aasiale (Gospel for Asia - GFA) Lääne-Bengali peakorter on saanud ajutiseks varjupaigaks tsüklon Aila ohvritele. Kõik teenimistööga seotud inimesed on sellel operatsioonil abiks, et päästa neid tuhandeid inimesi, kelle omandi ja unistused torm lihtsalt minema pühkis. Üks Evangeelium Aasiale misjonär ja pastor, kirjutab: „Ma armastan Issandat ja tema kaastunne on vallutanud meie südamed tegema midagi oma kalli rahva heaks, keda see kohutav tsüklon mõjutas. Oleme juba veidi raha saatnud oma piirkonna juhile, et ta võiks osta hädavajalikke tarbekaupu usklikele.“ Tsüklon sööstis läbi Lääne Bengali ja Bangladeshi möödunud esmaspäeval, surmates hinnatavalt 200 inimest ning ajades oma kodudest välja miljon inimest. GFA korrespondent kirjutab: „See tsüklon laastas vähemalt 13 saart. Kõik need saared on täidetud nüüd sooleveega ja inimestel on raske leida värsket joogivett. Nende peamine elatusallikas olid kalad tiikides, aga kuna soolane vesi on täitnud täielikult nende põllud ja tiigid, siis enamik kalu on surnud. Enamik kariloomi suri ilma toidu ja veeta. Paljude tuhandete inimeste tulevik on suure küsimärgi all!“ Ühes piirkonnas jäid kõik lapsed, kes osalevad GFA Bridge of Hope keskuse töös, kodutuks selle tormi tõttu. Nende vanemad, kellest enamik elatuvad maaharimisest, on kaotanud palju. Korrespondent kirjutab: „Lapsed nutavad, kuna neil puudub kõlblik toit ja vanemad on kaotanud lootuse. Nad vaatavad taevast ja nutavad. Me ei saa neile vastata midagi, kui nad küsivad: ’Kuhu me nüüd läheme? Meil ei ole enam kodu ega karja, pole põllumaad …’“ Tsüklon tabas piirkonda ajal, mil riisipõllud olid äsja valminud lõikuseks. Soolavesi, millega tsüklon rannaalad üle ujutas, hävitas vilja ja kodud. Surnute arv on jätkuvalt kasvamas. Mõned äsjastest surmadest ei ole seotud tormi enesega, vaid selle järelmõjudega. Maalihked Darjeelingis, hukkasid 24 inimest. GFA töölised Lääne Bengalis jagavad välja oma enda piiratud ressurssidest, et pakkuda hädavajalikku esmast abi. Kuid pikaajalisteks vajadusteks on vaja veel väga palju, et aidata inimestel elusid taastada. GFA president K.P Yohannan rääkis: „Meid inspireerib Lääne-Bengali usklike tahe ohverdada sellest vähesest, mis neil on, et aidata kannatavaid kaasmaalasi, kuid nende vajadused on palju suuremad, kui nad suudavad pakkuda.“ Vt www.gfa.org/compassionservices

Charisma online – Üks karismaatiline kogudus New Milfordis, Connecticuti osariigis, USAs, mis on tuntud Faith Church nime all, näeb igal aastal kogudust kasvamas 25% võrra. Tänaseks on neil umbes 2000 liiget, kuigi nad asuvad regioonis, mida peetakse üheks raskeimaks paigaks, kus evangeeliumi kuulutada, USAs. Faith Church pastor, 37-aastane Frank Santora, ütleb: „Inimesed on inimesed ja evangeelium on evangeelium, ei ole vahet, kus seda kuulutatakse. Minu sõnum on, et ’kui Kristus on sinu poolel, siis võid võita elus ja saada asjadest jagu.’“ Faith Church evangelismi strateegia olulised osad on nii sõnad kui teod. Kui möödunud suvel läksid kütuse hinnad väga kõrgele, andis kogudus kohalikule bensiini jaamale 3000 dollarit, et nad müüksid bensiini 50 senti odavamalt ühe galloni pealt. Kooliaasta alguses, said lapsed tasuta juukselõikuse ja tasuta koolikotid, milles olid koolitarbed. Detsembris andis kogudus välja 200 tasuta jõulupuud ja sel kevadel on kavas pakkuda tasuta õlivahetust autodele. „Faith Church pakub kindlat vundamenti kogukonnale inimestega töötades,“ ütles Danbury linnapea, Mark Boughton, kes on olnud selle koguduse liige juba 6 aastat. Vastates majandus langusele ja kohalikule töötuse probleemile, lasi kirik oma Sonbucks kohvikus hinnad alla ja seadis üles ’Apostlite teod 4’ jõulupuu. 64 perekonda, kellel oli raskusi üüri maksmisega või muude arvetega, riputasid oma abipalved sinna puu külge, et keegi võiks aidata. „Me tahame oma rahvale saata sõnumi, et me armastame neid ja hoolime neist,“ ütles Santora. „Kui me vastame kriisile sellisel ebaharilikul viisil, siis Jumal vastab imedega. Me saime aidata umbes 90% vajadustest. Kenneth Hagini Rhema Piiblikooli kaudu ordineerituna, liitus Santora kogudusega abipastorina 1993. aastal, kui seal oli 300 liiget. 1997. aastal, kui ta oli vaid 26-aastane, nimetati ta koguduse vanempastoriks. Vaid mõne aasta jooksul kasvas see multietniline kogudus oma hoonest välja ja kogudus hakkas ehitama uut, 7600 m2 suurust keskust, see valmis 2005. aastal. Nüüd plaanivad nad 1000 m2 suurust noortekeskust ning rajada satelliit teenistusi Connecticutis ja teistes osariikides. „Ilma Jumalata on edu võimatu,“ ütles Santora. „Kui Jumal ei ilmu kohale, siis meie ei lähe kusagile.“

WorldNetDaily – Nimeta kiiresti kümme käsku, õiges järjekorras, sul on aega 20 sekundit! Kas juba takerdusid? Üks ennast üles töötanud miljonär usub, et kristlased Ameerikas, kes nii palju põlvkondi on saanud kasu ühiskonnast, mis on rajatud nendele seadustele, peaks olema võimelised neid ette lugema ja imestab, miks nad üldiselt seda ei suuda. Darrel Rundus, kes on edukas ärimees turunduse alal, pakub auhinnaks 20 000 dollarit kellelegi, kes suudab neid käske peast ette lugeda piiratud aja jooksul. (Reeglid näevad ette, et neid võib lühendada, nii et ’Ära valeta’ kvalifitseerub käsu pikema vormi ’Sa ei tohi valetunnistust anda oma ligimese vastu’ asemel.) Kampaania algatati internetis Ten And Win (Kümme ja võida) aadressil (www.tenandwin.com) ning Rundus on sinna ja YouTube’i üles seadnud video, mis auhinnast teatab. Rundus rääkis WorldNetDaily uudistele, et ta oli mures sellest, et ameeriklased võivad kergesti nimetada 10 poodi, 10 spordi meeskonda – isegi 10 õlle marki, aga kui neilt samadelt inimestelt küsitakse 10 käsku, on vastuseks: ’Mmmm..’ Et seda muuta, otsustasid nad koos naisega ’teha midagi hullumeelset.’ Nad võtavad oma taskust 20 000 dollarit ja panevad selle autasuks esimesele inimesele, kes esmaspäeval, 26. oktoobril, vastab tema juhuslikult valitud telefoni kõnele ja suudab peast ette lugeda kümme käsku, õiges järjekorras 20 sekundi või väiksema ajaga. See on võimalik. Rundus seadis üles video, mis mitte ainult ei anna kiireid vihjeid ja nõuandeid, kuidas käske pähe õppida, vaid näitab ka seda, kuidas üks laps selle ülesandega hakkama saab. „Kristlasena mind ausalt intrigeerib see, et ligikaudu 85% inimestest kogu maailmas, kes ütlevad, et nad usuvad Jumalasse, aga kui neil paluda öelda 10 käsku, ei suuda nad seda teha,“ rääkis ta. Üks vastustest, mida ta sai oli: „Sa paned mind keerulisse olukorda.“ Üks laps ütles: „Me käime iga pühapäev kirikus, aga ma ei tea neid.“ Kümme ja võida lehel on võimalik end registreerida. Nende hulgast, kes end võistlusele registreerivad, valitakse suvaliselt välja nimi ja telefoni number. Helistatakse nii kaua, kuni on üks võitja, rääkis Rundus. Ta ütles ka, et on küll võimalus, et tulevikus tuleb veel mõni võistlus, kuid praegu saab olema üks väljakutse, üks auhind ja üks võitja. Asja eesmärk on väga lihtne, see on julgustada inimesi õppima neid seadusi, millele Ühendriigid rajati ning seega olla targalt võimeline juhtima poliitikuid nende kõrgemate standardite juurde.

Mission Network News – Üks Operatsioon Mobilisatsioon (OM) tööline, kuskilt avalikuks tegemata paigast, on kasutamas tehnoloogiat selleks, et jagada Kristust ning teda on hästi vastu võetud selles. OM teateil, hakkas üks grupijuht saatma Jumala Sõna kirjakohti oma paljudele sõpradele ja kolleegidele. Ta alustas sellest, et saatis igapäevast julgustust 40 inimesele, aga nüüdseks teeb ta seda iga päev juba 70 inimesele. Kolm tema kaastöölist on samuti hakanud sõnumeid saatma, sest nad nägid, kui väga inimesed neid sõnumeid hindasid. OM teatab, et üks inimene väga kurvastas, kui ta ühel päeval seda julgustavat SMS’i ei saanud. „Miks sa täna sõnumit ei saatnud?“ küsis ta. „Ma ootasin terve päeva ja nüüd ma pidin sulle helistama, sest ma ei saanud oma päevast nõnda rõõmu tunda ilma selle salmita, mis sa mulle iga päev saadad. Palun, ära enam jäta seda salmi mulle saatmata. Need väga aitavad mind elus.“ Üks teine inimene helistas ja ütles: „Tundub, et Jumal kõnetas mind nende salmide kaudu. Palun jätka seda tööd, sest nüüd ma hakkasin Jumala Sõna iga päev lugema, tänu sinu motivatsioonile nende sõnumite kaudu.“ Misjoni juhid võivad taolise töö peale mõtlema hakata. Uue Portio Research turuuuringu kohaselt kasutab 2009. aasta lõpuks 50% kogu maailma rahvastikust mobiiltelefoni. Praegu uhkustab Aafrika maailma kiireima mobiiltelefonide kasutuselevõtu kasvuga, ning ennustatakse, et järgmise 6 aasta jooksul tekib veel 265 miljonit uut mobiiltelefoni kasutajat. Palveta, et Jumal annaks tarkust neile, kes kasutavad uut tehnoloogiat selleks, et jagada Kristust.

Assist News – Maailma evngangelisatsiooni teemalise Kolmanda Lausanne Konverentsi planeerimine on nüüdseks viimases järgus. See on ajalooline evangeelsete juhtide kogunemine, mis on saanud nimeks ’Cape Town 2010’ (Kaplinn 2010), ning seda peetakse Lõuna-Aafrikas, 2010. aasta oktoobris.  Lausanne liikumisele panid aluse Billy Graham ja John Stott – see on kokku tulnud varem kahel korral, et arutleda valdava mõtlemisviisi ja maailma evangeliseerimise strateegiate üle – ning see koguneb taas Kaplinnas, Lõuna-Aafrikas 16.-25. oktoobrini 2010. 2006. aastal ametisse määratud kongressi täidesaatev juht on rev. Douglas Birdsall, kes on viibinud üle 20 aasta misjonärina Jaapanis, töötades organisatsiooniga Asian Access, ning viimased aastad on ta teeninud selle organisatsiooni presidendina. Kongressi meedia juht, Doug Wicks, ütleb: „See on ainulaadne – ja me usume, et ka ajalooline – kogunemine toob kohale 4000 evangelikaalset juhti ja mõjuisikut 200 riigist, ning Kaplinn GlobaLink kaudu osalevad sellel tegelikult veel tuhanded inimesed kõikjalt maailmast. Need on kordumatud ajad.“ Ta jätkab: „Dekonstruktsionistide põhjal on tõe kontseptsioon nüüdseks lõplikult surnud. Peamiste maailma religioonide põhialused on nihkumas. Kunagi varem pole olnud suuremaid rahvaste liikumisi – enam kui 50% maailma rahvastikust elab linnades ning toimub tohutu migratsioon. Esiletulevad tehnoloogiad esitavad uusi ja sügavaid küsimusi ja kõik lääne tsivilisatsiooni alused on murenemas. Selle järeldused kogudusele ja väljakutse maailma evangelisatsioonis on kaugeleulatuvad,“ rääkis Wicks. Ta ütles, et meediaväljaanded, kes soovivad Kongressi kajastada, saavad esimese osa pressiteateid juunikuu teisel poolel, peale Lausanne üleaasta toimuvat juhtkonna kohtumist Seoulis, Koreas, kus antakse teada ’Kaplinn 2010’ peakõnelejad. Rohkem infot: www.capetown2010.com ja www.lausanne.org

Mission Network News – Põhja Korea jäi trotslikuks rahvusvahelise kogukonna hukkamõistu suhtes veelkord kahe lühimaa raketi tulistamise osas teisipäeval, peale seda kui nad esmaspäeval olid juba tulistanud kolm, teatas Reuters. Oodata on veel proovikatsetusi. Open Doors USA, pressiesindaja, Jerry Dykstra, ütleb et see agressioon rõhutab Põhja-Korea olulisust sõjanduses. „Praegu on Põhja-Korea sõjaväes 1,2 miljonit inimest ja reservväes on veel 5 miljonit nende 26 miljonilisest rahvast.“ Kuigi Põhja-Korea on keskendunud väljapoole, ei ole ka kristlased saanud kergendust. Dykstra ütleb: „Keskmine kristlane on praegu veelgi suurema ohu all, kui see üldse võimalik on. Nuhid on igal pool. Isegi kui nähakse Piiblit kristlase juures, siis nad vangistatakse.“ Kristluse levik on üks Põhja Korea juhi, Kim Jong II, suurim hirm. „Ta tunneb, et Ida-Euroopa langemise, kommunismi langemise, põhjustasid kristlased ning et see võib juhtuda ka Põhja Koreas. Seepärast on kasvanud kodukoguduste ja kristlase järelevalve.“ Samal ajal on Põhja Korea koguduste juhid alustanus palve kampaaniaga. „Nad paluvad, et nad võiksid evangeliseerida Põhja-Koreas. Nad tunnevad, et miski saab peagi nende riigis toimuma. See võib olla praeguse re˛iimi langemine ning nad peavad olema valmis,“ räägib Dykstra. Põhja-Korea ühiskond on äärmiselt ebastabiilne. Usklikud näevad seda võimalusena arendada ja kinnitada koguduse organiseerimist. Open Doors maailma vaatluse nimekiri on asetanud Põhja Korea kristlaste tagakiusajana esimesele kohale juba seitsmendat aastat järjest. Möödunud kuul, tähistas USA välisministeerium Põhja Korea taaskord kui üks kaheksast ’eriti murettekitav riik’, oma tõsiste usuvabaduse rikkumiste poolest. Põhja Korea usklikud paluvad lääne koguduse toetust ja palvet nende raskes olukorras. Nad veedavad ka lisaaega palves üksteise eest. Nad tajuvad, et Põhja-Korea avanemise päev on ligi ning valmistuvad aktiivselt nende muutuste jaoks, mida selle riigi kogudused tulevikus saavad kogema. Open Doors USA president, Carl Moeller, ütleb: „Kristlased Põhja Koreas on kohutavalt kannatamas oma usu pärast. Hinnatavalt on 200 000 inimest poliitilistes vangilaagrites ning neist 40 kuni 60 000 on kristlased. Milline võimas tunnistus, et kristlased Põhja Koreas on alustanud palve kampaaniaga selleks, et evangeliseerida kogu nende riiki. Me peame hoidma neid oma palvetes, sest nad riskivad oma eludega oma usu pärast.“ Üks pastor Põhja Koreast kirjutab: „Me täname Jumalat, et on nii palju inimesi, kes meie riigi eest palvetavad. Teie palved annavad kristlastele Põhja Koreas jõudu.“

CBN News – Kambodza on paari viimase aasta jooksul tohutult kasvanud, kuid siiski jäänud üheks vaeseimaks riigiks Aasias. Uuringud näitavad, et lisaks töökohtade loomisele maapiirkondades, on vaja arengut ka põllumajanduslikus tootlikkuses. Üks kristlasest põllumajandustootja on just seda tegemas Kambod˛a vaestes külades – tehes endistest tapaväljadest lootuse ja elu väljad. 2004. aastal esitas ühe riigikooli direktor filipiinost põllumajandusettevõtja, Zoe Guasa’le, väljakutse teha kooli valduses olevast viljatust maast viljakandvad põllud. See ei olnud kerge ülesanne, kuna Takeo provints kannatab regulaarselt ka tugevate põuaaegade käes. Selle provintsi vaesuse ja haiguste tase oli väga kõrge tänu kehvadele sanitaartingimustele. „Meile öeldi, et siin ei kasva mitte midagi, aga me ütlesime, et Jumala armust võime tõestada, et siin saab vilja kasvatada,“ rääkis Guasa. Ta alustas Khmer Noorte Arendus Keskusega, (Khmer Youth Development Center -KYDC), see on holistlik teenistus, mis edendab laste ja kogukonna arengu programme. Ta alustas sellega, et ehitas õpilastele ühiselamu, kes tulid väga vaestest peredest ning elasid koolist kaugel. „Lapsed vaevu lõpetavad keskkooli,“ selgitas Guasa. „Me tahame näidata neile, et peale keskkooli on elus rohkem võimalusi.“ Selles noortekeskuses õpetatakse neile orgaanilist põllupidamist ning neid õpetatakse talu pidama. Nad istutavad aedvilju ja viljapuid, kasvatavad kalu, lehmi ja kanu ning müüvad oma toodangut. 50% tuludest läheb hoiule, millest hiljem makstakse nende ülikooli maksud. Üks 25% läheb keskuse ülalpidamiseks ja teine 25% läheb nende koolivarustuse tarbeks. „Me tahame nende elud üles ehitada, et neist võiks saada paremad juhid. Me õpetame neile meeskonna töö väärtusi, et nad võtaksid vastutuse nendes otsustes, mille nad on võtnud, oleksid vastutavad keskkonna asjades“ rääkis Guasa. Meeskonnal oli ka väljakutseid alguses, paljud külaelanikud olid keskuse vastu ning meeskonda kiusati taga, sest see maaala oli varem olnud budistlike talupidajate pühapaik, kus nad käisid ohverdamas. Guasa meenutab: „Üks meie töölistest peaaegu tapeti. Kuid peale kahte aastat, mil kivid lendasid üle meie katuse, hakkasid inimesed nägema muutust ja nad hakkasid küsima, et mis tehnoloogiat me kasutame. Mõned küsivad, et millist pritsimist või väetist me kasutame ja siis õpilased vastavad neile: ’palvet!’Väga oluline osa sellest õppeprogrammist on vaimulik kasvamine. Õpilased ärkavad koidu ajal ning alustavad oma päeva palve ja Jumala Sõna lugemisega. „Me ei sunni õpilasi, aga nad ütlevad, et tahavad rohkem kristluse kohta teada saada,“ ütleb Guasa. Enamik neist lähevad tagasi oma küladesse ja õpetavad seal lastele Jumalast, nagu üks noormeestest – Sao Sophal. „Enne kui ma Jeesust tundma õppisin, mu elu oli lootuseta, aga nüüd ma tean Jumala plaani mu elu jaoks,“ rääkis ta. „Ma õpetan lapsi, sest see on minu viis neile Jeesusest rääkida, et nemad ka teaksid Jumala plaani oma elu jaoks ja teeksid seda.“ Esimene hulk keskuse noori on nüüdseks ülikoolis, õppides õigusteadust, meditsiini, pedagoogikat ja ühiskonna planeeringut. See, mis tundus enne troostitu on saanud paljulubavaks nende kambod˛alaste jaoks, sest inimesed nagu Guasa olid nõus jagama oma andeid selleks, et üles tõsta neid, kes on vajadustes. Nad on ühendanud oma jõud kohalike kogudustega ning paljundanud ühiskonna arengu programme oma piirkonnas. Nad on kaevanud tiike, et varustada joogiveega, õpetanud inimestele toimetuleku oskusi. Nad on loonud juurde koole eelkooliealistele ning ehitanud kiriku hooneid. Küla pastor, Nuo Map, ütleb: „Nüüd kui meil on selline terviklik teenistus inimestele, siis on palju lihtsam ehitada suhteid nendega ja jagada evangeeliumi.“

Assist News – Eeloleval nädalavahetusel osalevad kristlased enam kui 200 riigis, igaaastasel Ülemaailmsel Palvepäeval. Kristlased Suurbritannias ütlevad, et palve on toonud muutuse mõningatesse nende naabruskondadesse. Nelipühi päeval toimuval Ülemaailmsel Palvepäeval, tõuseb Inglismaal esile mitmeid palveliikumisi, kes on juba nägemas seda muutust, mis palve on esile toonud üle kogu riigi. Londonis, Westminster Abbey’s, on usklikud kogunenud palvetama juba sajandeid ning palve kogunemised kõikjal Suurbritannias ühendavad usklikke ühe eesmärgi alla – näha oma linnasid tulemas Kristuse juurde. Käesoleva kuu alguses algatasid kristlased Manchesteris, ühes riigi karmimas, vägivaldsete kuritegude poolest tuntud linnas, palveinitsiatiivi ’1 miljon tundi palvet’.  Andy Hawthorne, the Message Trusti rajaja Manchesteris, selgitab kui oluline on palve selleks, et jõuda oma linnani. „Meil on see visioon, et palvetada miljon tundi Greater Manchesteri eest ja meie visioon on alati olnud meie linna jaoks,“ rääkis ta. „Meie eesmärk on see, et iga inimene Greater Manchesteris, mis on 2,5 miljonit, võiksid kuulda häid sõnumeid korduvalt ja näha häid sõnumeid demonstreerituna. Kuid me ei saavuta seda ilma tohutu hulga palveta.“ Hawthorne ütleb, et nad on juba näinud märkimisväärset langust kuritegevuse tasemes, alates sellest, kui nende noorte evangelistide meeskonnad kolisid mõningatesse neist rasketest piirkondadest, kombineerides evangeelse töö fokuseeritud palvega. „Me oleme hakanud nägema, neis piirkondades, kuhu inimesed lähevad ja toetavad seda võimsa palvega, kuidas kuritegevus väheneb ja kogudused kasvavad,“ lisas ta. „Meil on tegelikku statistikat, milles Greater Manchester politsei tunnistab, et mõnedes neist piirkondadest, kus me töötame, on toimunud 45% kuritegevuse langus.“ Manchesteris baseeruv kristlasest politsei ohvitser, Steve Wilkinson, toob näite, kuidas palve ja evangeelne töö on toonud dramaatilise pöörde noorsoo kuritegevuse probleemile ühes nende linna parkidest. See toimus peale seda, kui üks Hawthorne’i meeskondadest hakkas käima nende Eden’i bussiga seal. „See buss tuli koos kristlike noorsootöötajatega, et seal pargis noortega tööd teha,“ meenutab Wilkinson. „Siis nädal-nädala järel me nägime tasapisi vähenevaid kõnesid kuritegevuse ja korrarikkumiste kohta.“ Kümme aastat tagasi algatas Pete Greig 24/7 palveliikumise Londonist lõunasse jäävas väikelinnas, Chichesteris. Nad alustasid oma esimest öö-päevast palvekoda üheks kuuks 1999. aastal. Kui nad aga hakkasid kogema imesid, mis toimusid, siis hakkas huvi tekkima selle vastu kõikjal maailmas. Täna on ta hämmingus, sest nad on nüüd 93 riigis. Greig on eriti põnevil nende viimasest projektist nimega Campus Ameerika. „Üks kõige põnevamaid asju, mis praegu on toimumas, on see, et 2010 aastal on 24/7 palve ruumid igas USA ülikoolis, kolled˛is ja seminaris. See on 2614 kõrgkooli“ ütles ta. „Praeguseks on meil kaetud 20% ülikoolidest ja see ettevõtmine kasvab lihtsalt plahvatuslikult.“ Nii nagu sündis 24/7 palveliikumine, nii sündis ka Ülemaailmne Palvepäev. Nelipühi päeval liituvad Suurbritannia pealinnas tuhanded kogudused selle rahvusvahelise sündmusega. Globaalse Palvepäeva juht Londonis, on nigeeria päritolu pastor, Jonathan Oloyede, kes ütleb, et alates sellest, kui sündmus alguse sai, on nad näinud selle märkimisväärset mõju linnale, eriti vägivaldsete kuritegude osas. „Meil on olnud kestvaid üle-linnalisi palveid käimas relvastatud kuritegevuse vastu ja me oleme näinud, kuidas see teema on kadunud lehtede esikülgedelt,“ rääkis ta. „Me tunneme, et palve on toonud suure muutuse. Palve muudab asju ja me usume, et kui Jumala rahvas tuleb kokku palvetama, siis toob see esile selle, mille kohta ma ütlen, et Jumala Kuningriik murrab ühiskonda sisse,“ jätkas Oloyede. „Mõned inimesed nimetavad seda transformatsiooniks. Mõned nimetavad seda ärkamiseks. Mina nimetan seda Kuningriigiks.“ Ning kui usklikud kõikjal Londonis liituvad Globaalse Palvepäevaga eeloleval pühapäeval, siis on nende lootus see, et transformatsioon toimuks jätkuvalt kõikjal Suurbritannia linnades.

Mission Network News Æ Candoshi rahvas Peruus elab sügaval vaimulikus pimeduses. Paljud nende kogukonnad on nii läbi imbunud vägivallast, et mitte keegi ei taha minna nende maaalale Chapuri jõe ääres. Chandoshi rahvas praktiseerib tapmist kättemaksuks: iga kord, kui keegi tapetakse, peab selle inimese perekond ja küla selle surma eest kätte maksma. Nad otsivad tapjat, kuni nad ta leiavad, siis lähevad nad tapja kodukülla ja tapavad kellegi seal. „See käib lihtsalt nõnda edasi-tagasi; üks tapmine võib esile tuua kuid kestva keerise,“ rääkis Melanie Dewveal, rahvusvahelisest organisatsioonist Living Water (elav vesi). Sellest hoolimata, on ka neile inimestele lootust. Living Water misjonärid on puurinud mitmeid kaevusid nende jaoks, et nad võiksid saada puhast vett ning mõned inimesed on selle läbi tulnud Issanda tundmisele. Kuid Living Water on Peruus uue väljakutse ees: nende organisatsiooni direktor Peruus, Tommy Head, sai aprilli lõpus, mootorratta õnnetuses surma. „Tommy ja Angela Head olid Peruus Living Water direktorid. Nad on olnud seal 11 aastat ning töötanud Living Water heaks 7 aastat. Nemad on need, kes on tegelikult nendesse inimestesse teinud suure investeeringu,“ ütles Dewveall. See abielupaar töötas üheksa suguharu juures, Amazoni jõe harujõgede ääres. Angela plaanib jääda Peruusse ja teenistust jätkata. Dewveall ütles: „Me palume eestpalvet ja juhtimist, et kindlaks teha, kuidas see programm edasi läheb.“ Kaevude puurimine d˛ungli kogukondadele jätkub. Väga andekas administraator, Head, oli uhke selle üle, et tema kaks kaevude puurimise meeskonda suutsid vabalt, ilma temata tööd teha. Dewveall ütleb: „Ma tean, et igaüks tema meeskonnast, on pühendunud sellele, et tuua puhast vett Amazoni rahvale. Ma ei usu, et see sündmus suudab neid peatada. Nemad kannavad edasi seda kirge, mis Tommyl oli ja mis on ka Angelal.“ Abielupaar oli töötanud Candoshi hõimuga juba üle aasta. See teenistus oli olnud eriti raske: ühel hetkel olid nad kaalunud ka pausi võtmist selles töös mõneks ajaks. Kuid järjekordne reis nende külasse oli neid julgustanud ning uuendanud kirge seda teenistust jätkama. „See oli nii keeruline ja äärmiselt kulukas Candoshi rahvani jõuda, sest nad on nii kaugel ja sul tuleb tegeleda kogu selle vägivalla ja muu taolisega. Ka Tommyt oli ähvardatud mõned korrad,“ selgitas Dewveall. Living Water oli reisinud Candoshi territooriumile vahetult peale seda, kui üks mees oli oma naise tapnud. Nad püüdsid hoiduda sellest piirkonnast, kus selle tapmisega seotud inimesed elasid, kuid leidsid ennast hoopis mõrvari isa kodust. See mees oli ka küla vanem ja kristlane. Ta ütles, et ta ei tea, kus ta poeg on, kuid teadis, mida ta teeks, kui oma poja leiaks. Selleks, et tapmised lõpeks, peaks ta oma poja neile üle andma. Dewveali grupp kõneles ka ühe Candoshi misjonäriga. Nagu enamik Candoshi rahvast, on ka sellel misjonäril saatuslik hepatiit B. „Temal ja enamikel Candoshi inimestel on hepatiit B, mis on põhimõtteliselt surmaotsus neile kõigile,“ selgitas Dewveall. „Aga misjonär naeratas ja ütles, ’Parimal juhul on mul 2 aastat elada. Aga selle kahe aastaga ma kavatsen teha kõik mis suudan, ja püüan jõuda evangeeliumiga inimesteni.’“ Evangeelium on alles kanda kinnitamas nendes Candoshi külades, ning Living Water loodab, et teenistus jätkub, vaatamata Tommy Head surmale. „Ma ütlen, et Jumal on seal liikumas ja see oleks kurb, kui me praegu alla annaksime,“ rääkis Dewveall. Paljud kauged Candoshi külad vajavad puhast vett. See vajadus avab organisatsioonile Living Water ukse, minna nendesse kogukondadesse, keda kardetakse vägivaldsuse pärast ning jagada Kristuse armastust nendega väga praktilisel viisil. „See külasse minek, elamine koos nende inimestega need mõned päevad, mis kulub kaevu puurimiseks … sa elad evangeeliumi nende silme ees … oled koos nendega seal mudas ja kõntsas, sööd koos nendega, jood koos nendega, pesed end koos nendega,“ rääkis Dewveall. Living Water meeskond pühitseb iga kaevu sisse jumalateenistusega, milles terve kogukond osaleb. Nad loevad Pühakirja ja palvetavad kogukonna ja kaevu eest. Hiljem tulevad sinna külasse veel misjonärid, et tunnistada ja inimesi teenida.

Charisma Online – Lõuna-Aafrikast pärit evangelist Rodney Howard-Browne on missioonil, et süüdata veelkord suurt äratust, mida tähistab evangelismi laine USAs ja väljaspool. Alates veebruarist 2007, on see Tampas, Floridas baseeruva Revival Ministries International (RMI) pastor, käinud 50 linnas USAs, Lõuna-Ameerikas ja Ida-Euroopas, et mobiliseerida kirikus käijaid oma kogukondi evangeliseerima. Siiani, on teenistus registreerinud üle 950 000 otsuse Kristuse kasuks. „Ma tunnen, et mul on mandaat Issandalt mobiliseerida igat usklikku võitma hingi,“ rääkis Howard-Browne, kes viis läbi Great Awakening (Suur Äratus) konverentsi möödunud nädalal oma kirikus. „See ei ole ainult evangelisti töö; See on iga Jeesust armastava uuesti-sündinud uskliku töö, võita hingi … saja aasta pärast, ainus asi, mis maksab midagi, on hinged. Mitte midagi muud.“ Howard-Browne sai tuntuks 1990-ndatel, kui ta juhtis äratuskoosolekuid, kus osalejad sageli naersid kontrollimatult, kui Jumala vägi oli neid puudutanud. Täna märgib Browne’i teenistusi ikka veel see, mida tema kirjeldab kui rõõmu ning ta näeb oma praegust evangelismi rõhuasetust osana samast Jumala liikumisest. Howard-Browne, kes koos oma naise Adonica’ga tulid USAsse misjonäridena, ütleb: „Evangelism oli alati fookuseks. Alati on inimesed tulnud altarile, aga ma ei teadnud, kuidas neid välja saata. Inimesed saavad puudutatud, aga nüüd saavad nad sellele puudutusele kaasa ka eesmärgi,“ lisas ta. „Ma ei näe seda kuidagi teistmoodi … Ma ütleksin, et see on sama ja Jumal on viinud meid ühele rännakule ning see on arenenud koguduse mobilisatsiooniks, et tuua lõikus sisse.“ Howard-Browne ütles, et visioon Great Awakening tuuri jaoks, sai alguse 1999. aastal kuuenädalase evangeelse kampaaniaga New Yorgis. Umbes 48 000 inimest teatasid oma otsusest Kristuse kasuks selle sündmuse jooksul, millele järgnes 2000. aastal sarnane sündmus Shreveportis, Louisianas. Vahepeal need suurüritused katkesid nende suurte kulude tõttu, kuid 2007. aastal nad alustasid uuesti koos kohalike kogudustega 15-päevaseid Great Awakening sündmusi, mille kulud olid hulga väiksemad. ’Ülemise toa’ nädala ärkamisteenistustele järgneb ’väe evangelismi’ nädala väljaõpe ja üks-ühele teenimine linnas, vanadekodudes, ostukeskustes ja muudes rahva kogunemispaikades. Vabatahtlikele antakse traktaat, mis algab küsimusega ’Kas keegi on sulle kunagi öelnud, et Jumal armastab sind ja tal on plaan su elu jaoks?’ See selgitab ka päästeplaani ja viib kuulaja patuse palveni. „Inimesed tänaval on rohkem avatud päästmisele, kui kogudused on avatud välja minemisele neid võitma,“ ütles Howard-Browne. „Inimesed on meeleheitel.“ RMI teatab, et Baltimore’s (USA’s) üle 20 000 inimese teatasid otsusest Kristuse kasuks ja Phoenix’is, tunnistasid oma usku ligi 46 000 inimest. „Paljud inimesed imestavad, miks see traktaat töötab,“ rääkis Eric Gonyon, kes koos oma naise, Jenniferiga, korraldab Great Awakening konverentse. „See töötab ainult sellepärast, et see on evangeelium. See ei ole mitte midagi muud, kui vaid evangeeliumi kuulutus.“ Neile, kes võtavad Kristuse vastu, antakse DVD, mis selgitab, mida tähendab olla kristlane ning nende nimed lisatakse palve nimekirjadesse ning antakse edasi kohalikesse kogudustesse. Kuigi mõned kahtlevad selles, kas need inimesed on ikka siiralt Kristuse vastu võtnud, ütleb Howard-Browne, et lõppkokkuvõttes usaldab ta Püha Vaimu. 66-aastane vanaema, Knoxvillest, Tennesseest, Mary Fields, ütles, et 24 aastase päästetud olemise jooksul, oli ta vaid kaks inimest Kristuse juurde juhtinud – oma poja ja poja tütre. Kuid ta lisas, et alates sellest, kui ta osales Great Awakening konverentsil 2007. aasta oktoobris, on ta 344 inimest juhtinud Kristuse juurde. Fields ütles, et ta oli oma koguduse töös väga aktiivne, ta juhtis kodugruppi ning isegi avas 24-tunnise palveruumi. „Olin väga seotud teenistusega,“ rääkis ta. „Rääkisin alati nelipühist ja ma sain ristitud Püha Vaimuga sel päeval, kui sain päästetud. Kuidas olin ma mööda pannud sõnumist, et nelipühi eesmärk on väestada meid selleks, et olla tunnistajad. Istusin sellel Great Awakening koosolekul ja kui kuulsin pastor Rodneyt seda ütlemas, siis kukkusin peaaegu oma toolilt maha. See oli täielikuks ilmutuseks mulle. Justkui kõik punktid said kokku, sest nüüd ma teadsin, mille jaoks see vägi on.“ Howard-Browne plaanib külastada igal kuul uut linna ning tahab kogudusi mobiliseerida üle maailma seda sama tegema. „Me ei või peatuda enne, kui Ameerika on saanud puudutatud,“ ütles evangelist. „Meil tuleb tuua sisse see lõikus – 300 miljonit inimest. Praegu oleme miljoni lähedal, aga see on veel vähe. Aga kui me suudame kogudust mobiliseerida, siis see hulk kasvaks järsult.“

CBNNews – YAOJIN, Hiina – Möödunud teisipäev märkis ühe aasta möödumist Hiinat tabanud maavärinast, mis tappis ligi 90 000 inimest ning jättis miljonid inimesed koduta. Ellujäänud inimesed mäletavad seda päeva segaste tunnetega ajal, mil mõned neist hakkavad kolima uude kodusse. Operation Blessing (operatsioon õnnistus) on olnud katastroofi piirkonnas alates esimesest päevast, aidates taastamistöödes ja ehitamisel. Nüüd on Operatsioon Blessing saanud ka suurema riigi tähelepanu osaliseks. 66-aastane Li Fangbi, on Yaojin külas elanud 40 aastat. Ta meenutab: „See nõudis mult kõik need aastad tugevat tööd, et säästa piisavalt raha oma kodu ostmiseks. Aga äkitselt, vaid sekundite jooksul, oli see kõik läinud.“ 12. mail 2008, kell 2:28 pärastlõunat, tabas võimas maavärin Hiina Sichuani provintsi. „Jooksin kiiresti õue ja hakkasin karjuma, et mu mees tuleks toast välja. Siis hakkas mu maja varisema,“ rääkis ta. 54 perekonda Yaojin’is kaotas sel päeval kõik, mis neil oli. „Fangbi räägib: „Ma polnud kunagi oma elus nii suurt õudust ja kurbust kogenud.“ 12 kuud hiljem, on see küla kõike muud kui õuduse ja kurbuse paik. Tänu ainulaadsele partnerlusele operatsioon Blessingu ja Hiina valitsuse vahel, on  see väike nurgake maavärina piirkonnas tõusmas varemetest üles. Uuendusliku lähenemisega adopteeris operatsioon Blessing terve küla. „See on tohutu suur pühendumine, taoline ettevõtmine on väga kallis projekt,“ ütles David Darg, operatsioon Blessingust. „See ei ole üks maja, vaid 54 kodu.“ Darg on Yaojin’i ehitusprojekti ülevaataja. „Külaelanikud elasid ajutistes varjualustes ja väga halbades tingimustes. Teadsime, et peame nad nendest välja saama uutesse kodudesse nii kiiresti kui võimalik,“ selgitas ta. 10 kuud peale maavärinat, suurte pidustustega, anti tseremoniaalne võti üle Yaojin’i külavanemale. Kõik 54 kodu olid üles ehitatud ja elanikud hakkasid sisse kolima. Üks külaelanik, Zhu Shihui, ütles: „Need uued kodud ei ole midagi sellist, mis meil enne olid. Te olete kulutanud raha, et ehitada meile tugevad kodud, mis võivad vastu pidada uue maavärina ajal.“ Pikaajaline külaelanik, Shihui, pidas perele, sõpradele ja Operatsioon Blessingu meeskonnale soolaleiva pidu. Ta ütles külalistele: „Ma ei unusta teid iialgi. Te tegite niivõrd hea teo, kuidas me saame teile iial tasuda?“ Fangbi, ütles: „Kui ma mõtlen sellele aastapäevale, siis tunnen kurbust, aga kui ma vaatan ringi ja näen, mis on toimunud peale seda, siis on nii palju, mille eest tänulik olla. Me ei oleks kunagi suutnud ise uut kodu üles ehitada, kuid operatsioon õnnistus, on teinud selle unistuse tõeks.“ Möödunud nädala veetsid külaelanikud värvides ja tehes lõplikke viimistlusi oma uute kodude juures. Operatsioon Blessing president, Bill Horan, ütleb, et väga märkimisväärne on näha, kuidas külaelanikud koos kohalike ametnike, keskvalitsuse ja operatsioon õnnistusega, tegid koostööd, et teha Yaojin reaalsuseks. „Me kõik surusime samas suunas ja nüüd on tulemust näha – see on täielikult ülesehitatud küla, mis tõusis üles tuhast,“ ütles ta. See saavutus püüdis ka Hiina riikliku televisiooni tähelepanu ning Horan kutsuti külaliseks saatesse, kus räägiti Operatsioon Blessing’i Yaojini projektist. Enne seda, pidas Operatsioon Blessing pressikonverentsi ja fotonäituse Bekingis, tuues esile tehtud töö Yaojinis. Seal oli kohal riigi meedia ja mitmeid tipp valitsuse ametnikke. Qin Wei, Hiina Vaesuse Leevendamise Fondist, ütles: „Mind hämmastab mitte ainult see, et Operatsioon Blessind ehitas need majad, vaid et ta nüüd on seotud järgmise taastamise faasiga, alustades kana farmiga ja sigala äriga külas, mis aitab pikaajalisel taastumisel. Hiina välisministeeriumi üks vanemliikmetest ning endine suursaadik Ameerika Ühendriikides, Li Zhaoxing, võõrustas Operatsioon Blessing meeskonda ka õhtusöögiga. Horan ütleb, et Yaojin projekt on vaid üks näide Operatsioon Blessing pikaajalistest pühendumistest, et aidata Hiina rahvast. „Yaojini külavanem, pani oma käe minu õlale ja ütles, ’me ei ole kunagi näinud sellist armastust. Me ei mõista seda. See peab olema Jumal, see ei saa olla inimestest,“ jagas Horan.

News – Aastaid tagasi, Samuel ja Mona, jätsid oma kodu Kairos, Egiptuses, et alustada uut elu USAs, California lõuna osas. Kõik oli minemas hästi, kuni toimus 11. septembri asi 2001. aastal, siis teadsid nad, et nad peavad midagi tegema, selleks et jõuda sõnumiga Jeesusest Kristusest nende 9 miljoni araabia keelt kõneleva inimeseni Ameerikas. Kuna keegi neid ei aidanud, andsid nad oma kodu panti ja võtsid 200 000 dollarit laenu ja ostsid televisiooni varustuse ning lindistasid saateid umbes aasta aega, kuni 15. oktoobrini 2005, mil nad alustasid oma kolme-auto garaa˛is, Alkarma TV’ga, see oli Ameerika esimene 24/7 araabiakeelne kristlik kanal. Kuid siis tuli üks suurem tagasilöök, kui kohalik linnavõim ütles neile, et nad peavad oma töö lõpetama, sest nad ei või oma kodust ’äri ajada.’ Siis otsustasid nad eetri vahendusel sellest probleemist jagada oma vaatajatega ning nende suureks üllatuseks vaatajad panid oma käed taskutesse ja aitasid neil kolida uude stuudiosse. Üllatus oli see neile seetõttu, et nende vaatajad olid kõik araabia keelt kõnelejad. Alates sellest on nad näinud hämmastavat kasvu ning kuus tundi päevas lähevad nende saated eetrisse ka lähis-Idas The Healing kanali kaudu ning igal nädalal näevad nad sadu inimesi, kes annavad oma elud Kristusele. Kuid nüüd on nende ees uus probleem: Ka need uued ruumid on jäänud nende jaoks väikeseks. Hiljuti oli neil kahetunnine otsesaade Austraalias sündinud 25-aastase Nick Vujicic’iga, kes sündis ilma käte ja jalgadeta. Saate ajal olid nende telefoniliinid umbes inimestest, kes tahtsid temaga rääkida. „Samuel ütles: „Me saame palju telefonikõnesid kõikjalt maailmast. Neid tuleb Egiptusest, Jordaaniast, Süüriast, Iraagist, Saksamaalt, Põhja-Ameerikast ja paljudest teistest riikidest. Mõned helistajatest on mingi füüsilise puudega ning nad helistavad, et saada julgustust ja palvet, samuti, et Kristus oma Päästjana vastu võtta.“ Sel konkreetsel korral oli neil 259 helistajat, kuid sageli tuleb sellistesse otsesaadetesse veelgi rohkem kõnesid. „Samuel räägib: „Mäletan kaks nädalat tagasi, kui meil oli üks teine otsesaade ja me rääkisime inimestele päästmisest ja oma elu Kristusele andmisest, siis selle saate ajal ja ka korduse ajal tuli meil kokku 491 kõnet. Ühel neist kordadest mu naine Mona võttis vastu kõne Dubaist, ja liinil olev naine ütles: ’Ma tahan palvetada nii nagu sina. Ma tahan oma elu anda Kristusele! Kas keegi võiks palvetada koos minuga?’ Ja loomulikult sai Mona koos temaga paluda päästmise pärast. Igal nädalal saame me hulga selliseid kõnesid. Ma olen lihtsalt õnnelik, et Jumal kasutab seda teenistust sellisel viisil,“ jätkas Samuel. „See on tema teenistus ja see kasvab päev-päevalt ja meie tõeline rahuldus on selles, kui näeme inimesi helistamas meile selleks, et anda oma elu Kristusele.“ Ta rääkis ka nende koostööst The Healing kanaliga: „See on suurepärane võimalus. See sai alguse mõned kuud tagasi, kui The Healing kanal, mis on nähtav Lähis-Idas, palus et me annaksime mõningaid oma saateid eetrisse seal piirkonnas. Me tervitasime seda ideed ning saatsime erinevaid programme eetrisse nende kanali kaudu, seal on saateid noortele, naistele, piiblitunde ja teisi päästesõnumile keskendunud programme.“ Samuel jätkab: „Meie suurim palve praegu on, et me leiaksime suuremad ruumid nii et me saaksime teenida Kristust rohkem ja palvetada veelgi suurema hulga inimestega. Me tahame toota veel palju rohkem saateid ja palgata rohkem inimesi, aga me oleme piiratud. Nii, et me palume suuremaid ruume. Ma ei tea täpselt, mis Jumalal on meie jaoks, aga kindlasti me vajame abi selles valdkonnas. Samuti on meil palju programme, mida tahame toota ja samuti me vajame kõnekeskust. Siin on meil 24 telefoni liini ja me vajame rohkem, sest praegu me ei suuda kõiki kõnesid veel hallata. Inimesed istuvad kõikvõimalikes nurkades, püüdes oma tööd teha, meil on tõeline vajadus suuremate ruumide järele. Meie visioon on tuua maailm Kristuse juurde, konkreetselt araabia keelt kõnelev maailm.“ Kui talt küsiti nime ’Alkarma TV’ tähenduse kohta, siis ta vastas: „See tähendab ’Viinapuu TV’ araabia keeles. Andsin televisioonile selle nime, sest tema on viinapuu ja tema on selle kanali omanik. See ei ole kellelegi muule kui Jumalale. See on tema kanal.“ Nende kanali veebileht on www.alkarmatv.com Assist

Mission Network News Æ BBC andmeil on Somaalia piraadid 2009. aasta jooksul kaaperdanud 25 laeva. Kuigi erinevate riikide mereväe laevad ja rahvusvahelised organisatsioonid on patrullimas India ookeanil ja Adeni merel, on piraatlus siiski kasvanud. Peagi saadetakse teele konteineri täis kristlikku kirjandust läbi piirkonna, kus piraadid rändavad. Rahvusvaheline organisatsioon Christian Resources (CRI), saadab konteineritäie materjale, 30 000 raamatuga, Nairobisse, Keeniasse. CRI direktor, Fred Palmerton, ütleb: „Peamiselt on see kirjandus, kristlikud raamatud, pühapäevakooli materjal, mis kõik on annetatud USA kristlaste poolt. See kirjandus on väga oluline ühele kristlikule koolile ja veel ühele partner organisatsioonile Nairobis ja siis osa sellest kirjandusest läheb ka Keenia maapiirkondadesse. Siiani on CRI saadetud konteinerid jõudnud kõik oma sihtpunkti. Kuid piraatlus ei ole ainuke takistus, mis võib selle konteineri kohalejõudmist mõjutada. „Kui laev satub suure tormi kätte ookeanil, heidetakse need konteinerid üle parda, et laeva päästa,“ selgitas Palmerton. Selle konteineriga on meil veel see probleem, et me ei ole suutnud veel maksta kogu selle saatmise kulusid, kuid paneme ta siiski teele, lootes Jumala varustusele. Igal raamatul, mis Keeniasse jõuab, on potentsiaali mõjutada paljusid inimesi evangeeliumiga. Üks pastor Aafrikas sai kord Piibli nende teenistuse kaudu, kuid ta sai seda kasutada vaid paar päeva kuus, sest seda jagati terve koguduse peale, kus oli 35 inimest. „Kui sa mõtled, et ühte raamatut jagatakse nii paljude inimeste peale, siis on võimatu hoomata, kui kaugele see võib jõuda, kui paljusid inimesi, see puudutab,“ rääkis Palmerton. „Need kolmkümmend tuhat raamatut, mille saadame, ma kujutan ette, võivad jõuda kuni veerand miljoni inimeseni, enne kui need nii ära kuluvad, et on kasutamatud,“ lisas ta. Isegi kui see konteiner ei jõua Keeniasse, võib see ometi tuua tohutut kasu Jumala Kuningriigile. Palmerton usub, et Jumala Sõna on võimas ning see ei tule tühjalt tagasi. „Me ei taha, et piraadid selle kinni peaksid ja konfiskeeriksid,“ ütles ta. „Aga kui see juhtub, siis saavad nad tõelise õnnistuse oma kaela … võib-olla mõni piraat saab päästetud.“ CRI kutsub kristlasi palvetama konteineri turvalise kohalejõudmise pärast.

FOXNews.com – (lühendatud) Ligi 10 aastat peale vapustavat fotot tema pisikesest käest, mis sai kuulsaks kogu maailmas, on Samuel Armas tugevalt mõistnud, mida ’lootuse käsi’ tema jaoks tähendab. „Kui ma seda pilti näen, siis esimene asi, mida ma mõtlen, on see, kui eriline ja õnnelik ma olen, et Jumal saab mind sellisel viisil kasutada,“ rääkis Samuel Fox uudistele. „Olen väga tänulik, et mina olen sellel pildil.“ 19. augustil 1999. aastal tegi fotograaf Michael Clancy foto nimega ’Loote käepigistus’ – see on pilt 21-nädalasest lootest, kes on haaranud kinni doktori sõrmest innovatiivse operatsiooni käigus, et korrigeerida loote selgroo väärarengut (spina bifida). Ligi neli kuud hiljem, 2. detsembril, Samuel Armas, juba ’sündis kuulsana’. Foto, mis esialgu ilmus 7. septembril 1999 ajalehes USA Today, levis kiiresti üle kogu maailma tõendina loote arengust  emakas ning hiljem viidati sellele ka Kongressi debattidel abordi teemadel. Fotograaf Clancy ütles: „See on lihtsalt ime pilt, ime hetk. See näitab varaseimat inimsuhtlust, mis iial on salvestatud.“ Samuel, kes on nüüdseks 9 aastane ja elab Villa Ricas, Georgia osariigis, ütles, et see foto on ilmselt andnud paljudele ’beebidele nende õiguse elada’ ja sundinud paljusid ümber mõtlema oma uskumusi abordi suhtes ning ta on uhke selle üle. Samuel ütles selle foto kohta: „See on väga oluline minu jaoks. Paljud beebid oleksid kaotanud oma elud, kui seda fotot poleks olnud.“ Julie Armas, Samueli ema, ütles, et ta vanimal pojal on ’väga tugev õige ja vale taju’ ning ta mõistab selle ebatavalise esimese beebifoto mõjuulatust. Julie ütleb: „Ta seostab seda kõige enam elu-pooldava sõnumiga. See foto sai tehtud ja Jumal kasutas seda selleks, et näidata inimestele, et see beebi ema kõhus on elus. Ta on õnnelik, et see foto kannab endas seda sõnumit.“  Oma selgroo olukorra tõttu, peab Samuel kandma jalgadel klambreid, kuid ema ütleb, et pojal läheb väga hästi, „Me palvetame, et ta oleks jätkuvalt sama terve ja võimekas, nagu ta on siiani olnud.“ „Ma armastan ujuda,“ rääkis Samuel oma iga laupäevasest tegevusest. „Ma kasutan oma käsi palju ja see annab kätele suured musklid.“ Clancy, kes oli Samueli täielikult välja arenenud käest foto tegemise ajal vabakutseline fotograaf USA Today jaoks, töötab nüüd kõnelejana elu-pooldavatel üritustel. Clancy ütleb, et enne seda fotot oli ta valiku pooldaja. „Ja seda kavatsen ma teha, jätkata selle loo rääkimist,“ ütles ta. „See võib muuta inimeste südameid. See, mis sai alguse ühest ülesandest, muutus vastutuseks rääkida lugu selle taga.“ Fotod nähtavad http://www.foxnews.com/photoessay/0,4644,7197,00.html

CBN news – Peale oma hiljutist reisi Bekingisse, ütles endine USA president Jimmy Carter, et Hiinas ’registreeritakse igal päeval 10 000 uut kristlast.’ Paljud eksperdid usuvad, et kristlus Hiinas on kasvamas jõudsasti. Hiina Kommunistlik Partei, mis ametlikult on ateistlik, on aeglaselt tunnustamas seda rolli, mis kristlus ja teised religioonid võivad mängida Hiina moderniseerimisel. Kui Hiina Kommunistliku Partei liikmed hiljuti kohtusid Rahvuslikul Kongressil Bekingis, tegi president Hu Jintao midagi, mida kunagi varem pole tehtud. Ta lisas sõna ’religioon’ Kommunistliku Partei konstitutsiooni. President Hu nimetas seda ajalooliseks hetkeks ja esitas parteile väljakutse vaadata religiooni kui majandusliku ja sotsiaalse stabiilsuse allikat. Hiina üks tipp majandusteadlane, Zhao Xiao, ütles: „Ma ei usu, et välismisjonärid, kes Hiinas teenisid kunagi, oleks võinud ette kujutada, et selline asi juhtub.“ Zhao jälgis neid poliitilisi protsesse sel päeval oma kontorist Bekingi äärelinnas. „Aken Hiinas on üha enam avanemas,“ ütles Zhao. „Jah, majandus on küll suur asi, aga teine asi on see, et me oleme nägemas ka moraali ja religiooni ärkamist ja valitsus on seda tunnustanud.“ 2002. aastal läks Zhao oma ülesannetes Ameerika Ühendrikidesse, et avastada Ameerika majandusliku edu saladus. See, mida ta leidis, muutis ta elu igaveseks. „Peale oma reisi, kirjutasin ma essee pealkirjaga 'Turumajandus kirikutega ja turumajandus ilma kirikuteta.' Ma avastasin, et kristlus oli Ameerika edu põhjuseks,“ selgitab ta. Zhao oli ateist ja endine kommunistliku partei ametnik, kui ta selle essee kirjutas. Hiljem pöördus ta kristlusesse peale seda, kui hakkas Piiblit lugema. Tema essee on üks enimloetud artikleid majandusreformi teemadel. „Ma kohtun inimestega valitsuse kõrgematel tasanditel ja ma räägin neile, et Hiina saab edukaks ja on maailmale õnnistuseks, kui me võtame omaks sõnumi ristist,“ ütles Zhao. Ja on tõendeid sellest, et valitsus on lähemalt uurimas seda, kuidas kristlus ja teised religioonid võivad luua selle, mida partei ametnikud nimetavad 'harmooniliseks ühiskonnaks'. „Nii näiteks valitsus teab, et kristlus ei ole ohtlik Hiinale,“ ütles Yu Xinli, kes on Bekingis ühe surima koguduse pastor. „Nad teavad, et kristlased on seaduse järgi elavad kodanikud ning võivad olla heaks eeskujuks ühiskonnas.“ Jõukuse ja tulu tagaajamise aastad on pannud paljusid hiinlasi otsima midagi enamat kui see. „Inimeste fookus on hakanud muutuma, nad otsivad mittemateriaalseid asju, et tunda rahu ja täita hinge vajadusi, lisaks oma ihu vajaduste täitmisele,“ ütles Benny Yang, kes kirjutab sageli kristluse kohta Hiinas. Hiina konstitutsioon garanteerib usu vabaduse, mis lubab miljonitel Hiina usklikel jumalat teenida riigi poolt heaks kiidetud kirikutes, ja teistel religioonidel mošeedes ja templites. Kuid kõige suuremat kasvu on kristlus kogemas eriti registreerimata, põrandaalustes kirikutes. Mitteametlikud andmed kristlaste hulga kohta Hiinas, on 130 000 000 inimest. Kuid valitsus hoiab siiski pingsalt silma peal religioonil. Todd Nettleton Märtrite Häälest, ütleb et Hiinas kasutatakse siiani vana kommunistlikku taktikat piinamiste, arreteermiste, vangistamiste ja peksmiste näol, eriti kristlaste vastu, kes ei ole ennast valitsuse juures kirja pannud. Ometi julgustab teda valitsuse püüa mõista usklikke. „Kas see on märk sellest, et Hiina kogudustes on kõik asjad hästi? Ei. Küsimus on ikka veel kontrollis, kuid see on hea, et Kommunistlik Partei vähemalt tunnustab seda, et religioonil on mingi osa mängida Hiina ühiskonnas, ma arvan, et see on positiivne areng,“ ütles Nettleton. Üks Londoni ajaleht teatas, et teine potentsiaalne märk valitsuse muutumisest, on see, et Hiina ametnikud pidasid salajast kohtumist kristluse plahvatusliku kasvu üle põrandaaluste kirikute juhtidega. See on väike samm, millest Zhao ja teised loodavad, et see toob suuremat tunnustust sellele positiivsele rollile, mida kristlased täidavad Hiinas. „Jumal tahab, et me oleksime heaks eeskujuks, nii et Hiina, samamoodi nagu Ameerika, võiks ühel päeval olla linn mäe peal, mis särab Kristuse armastust kõigile nägemiseks. See on mina palve Hiina eest,“ ütles Zhao.

Assist News – Maailma suurima heategevusliku ujuvhaigla asutajad said hiljuti Londonis uhkel tseremoonial, humanitaar auhinna. Igaaastane Variety Klubi Rahvusvaheline Humanitaar Auhind anti sel aastal Don ja Deyon Stephens’ile. Sama auhinnaga on varem pärjatud ka kuulsusi nagu Sir Winston Churchill ja Audrey Hepburn. Don Stephens rääkis: „Majanduslikult rasketel aegadel, mis meid kõiki mõjutavad, kannatavad maailma vaeseimad inimesed veelgi rohkem. 20% vastsündinud beebidest ei ela niigi kaua, et näha oma viiendat sünnipäeva, suures osas haigustesse, mida oleks võimalik ära hoida. Naiste keskmine eluiga, kus meie laevad teenivad, on 46 aastat. Miljonid naised kannatavad sünnituse järgsete vaevuste käes ning meditsiini abi, nii esmane kui ka kirurgiline, on üsna väheselt kättesaadav, isegi kui nad on olemas, siis sageli ei suuda vaesed selle eest tasuda. Mercy Ships pakub lootust ja tervist maailma vaeseimatele. Nii et vaeste ja meie pühendunud professionaalsete vabatahtlike nimel, on meil suur au, et meid on peetud selle auhinna vääriliseks.“ 1978. aastal oli Don ja Deyon Stephensi unistuseks leida üks laev, varustada see haiglana, täita see vabatahtliku meeskonnaga ja sõita mööda maailma, pakkudes elupäästvat meditsiinilist hoolt kõige vaesematele. Nüüd 30 aastat hiljem on Mercy Ships külastanud 560 sadamat 53 arengumaal ja 17 arenenud riigis, pakkudes meditsiinilist ja humanitaar abi, mille väärtuseks on hinnatud üle 748 miljoni dollari ning mõjutanud 2,16 miljonit inimest. Nad on ravinud üle 230 000 inimese külades meditsiini kliinikutes, sooritanud üle 41 000 operatsiooni, näiteks lõhenenud suulae ja huulte raviks, silmakae eemaldamiseks, kõõrdsilmsuse parandamiseks, ortopeedilisteks ja näo parandusteks. Nad on andud ka hambaravi 79 000 inimesele. Deyton Stephens lisas: „Esimese Mercy Ship laeva pardal elamine 10 aastat koos oma nelja lapsega, oli kogemus, mis oli rikas seikluste ja raskuste poolest, kuid pakkus samas ka suurt rahulolu. Mercy Ships on näinud nüüd 30 aastat tulemas ja minemas. Miljonid maailmas kõige suuremates vajadustes olevad inimesed on saanud kogeda laeval teenivate inimeste kaastundlikke ja tervendavaid käsi.“ Mercy Ships praegune laev, Africa Mercy (Aafrika halastus), oli seitse aastat Inglismaal, Newcastle’s, kus see muudeti maailma suurimaks heategevuslikuks laeval asuvaks haiglaks, mis hetkel teenib inimesi Beninis, Lääne-Aafrikas. Laeva personaliks on täielikult vabatahtlikud ning nad pakuvad suurel hulgal tasuta kirurgilisi operatsioone erinevate probleemide raviks. Mercy Ships tegevdirektor, Sam Smith, ütles: „Don ja Deyton Stephensitel on hämmastav visioon teenida maailma unustatud vaeseid ning olles väsimatult töötanud enam kui 30 aastat on nad selle visiooni teinud reaalsuseks. Nende töö mõju on olnud tunda kõikjal maailmas ja täna on paljud inimesed elus tänu sellele suurepärasele tööle, mida Mercy Ships vabatahtlikud pakuvad. Stephensid on väga alandlikud inimesed, kes on pingutanud selle nimel, et midagi muuta ja Mercy Ships rahvusvaheline pere on tänulikud Variety Klubile nende tšempionide austamise eest selle auhinnaga. Nad väärivad seda, et neid on asetatud suurte heategijate hulka, keda enne neid on austatud.“ Mercy Ships on heategevusorganisatsioon, mis toimib laevadesse ehitatud haiglatena arengumaades, alates 1978. aastast. Nad järgivad Jeesuse eeskuju, tuues lootust ja tervenemist vaestele, mobiliseerides inimesi ja ressursse kõikjalt maailmast. Nende visiooniks on saada tegusa armastuse eeskujuks.

Inspire Magazine – Oxfordis baseeruv kristlik heategevusühing, Viva, on korraldamas nädalavahetust, mil kutsutakse kristlasi palvetama riskilaste eest. Selle initsiatiivi ulatus on tohutult kasvanud, alates sellest, kui see 1995. aastal alguse sai ning nüüd on miljonid inimesed liitumas nendega igal aastal, et palvetada laste eest ja koos nendega, kes on väga haavatavad. Sel aastal langeb see nädalavahetus 6. ja 7. juunile. Nende kahe päeva jooksul liituvad miljonid lapsed ja täiskasvanud palves, et lapsed kõikjal maailmas võiks tunda Jeesuse armastust oma igapäeva elus ning oleksid võimelised vastu võtma Jumala üliküllusliku elu pakkumist. Selle palvesündmuse kohta saab rohkem infot Viva kodulehelt www.viva.org . Viva töötab Lõuna- ja Põhja-Ameerikas, Indias, Aafrikas ja Aasias. Hetkel on nad toetamas enam kui 8000 projekti, mille kaudu jõutakse 1,1 miljoni lapseni.

Mission Network News Æ kooliharidus Peruus peaks olema tasuta, kuid tegelikkuses see nii ei ole. Paljud lapsevanemad ei suuda maksta koolimaksu ja lisaks veel osta kõik materjalid, kaasaarvatud õpikud ja koolivormid. Nii, et vanemad ei suuda oma lapsi kooli panna majanduslikel põhjustel,“ selgitas misjonär Billy Drum. „Lapsed, kes ei ole tänavatel, on aitamas on vanemaid põllutöödel või kannavad kodus hoolt oma teiste õdede-vendade eest.“ Billy ja Laurie Drum, The Mission Society misjonärid Peruus, plaanivad selle probleemi osas midagi ette võtta. 10. augustil loodavad nad alustada programmiga, et integreerida tänavalapsi koolisüsteemi. Nad on põnevil, sest ka linnavõimud toetavad seda projekti täielikult. „Me teeme kohaliku omavalitsusega koostööd, et need lapsed leida ja neile sponsorid leida ja samas aidata neid ka koolis ja teha nendega tööd,“ rääkis Laurie. „Mina ja Billy olime mõlemad õpetajad Ühendriikides. Me ise tahame olla abiks ja aidata neid kodutöödes … sest enamikel neist lastest on vanemad, kes on kirjaoskamatud ning ei saa neid seetõttu kodutöödes aidata.“ Ainuüksi laste hariduse eest maksmine ei lahendaks nende probleemi, sest nad ei ole valmis kohe kooli tagasi hüppama. „Me ei ürita võtta kohalike koolide tööd ära, tegelikult me tahame keskenduda sellele, et need lapsed võiksid tagasi saada kohalikesse koolidesse, kuid küsimus on selles, et nad on nii kaua koolist eemal olnud, et nad on õppetöös väga maha jäänud,“ selgitas Laurie. Kohalik kool võtab nad vastu, kui meie sponsoreerime neid, kuid kuna nad on nii maha jäänud, siis võivad nad kohe läbi kukkuda.“ Seepärast valmistavad misjonärid neid lapsi ette tavakooli astumiseks kodutöö toetuse ja juhendamise abil. Lisaks sellele plaanivad nad ’anda lastele teada, et Kristuse armastuse pärast soovivad nad lastele parimat ja tahavad neile pakkuda haridust,“ ütles Laurie. Tänavatel on lastel väga kerge sattuda pahandustesse. Ja politsei on väga teadlik inimkaubanduse probleemist, selgitas ta. „Kuna tänavatel on nii palju lapsi, siis on ka palju kuritegevust. Kuid nad võivad kergesti sattuda teistsugusesse olukorda. Nad võivad teenida raha lastega kaubitsemise või lapsprostitutsiooni kaudu ja see on väga kurb olukord. Nii, et me tahame neid sellest välja tuua ja panna nad kooli.“ Väiksemates kogukondades on suurimaks probleemiks lihtsalt hariduse puudumine. Lapsed võivad langeda keerulistes olukordades erineval viisil ohvriks. Billy rääkis: „meil on üks sõber, kes on lesk ja temal oli probleeme sellega, et inimesed tahtsid võtta temalt lapsed ära ja viia nad endale, et nad hakkaks nende jaoks tööle. Ka see on väga suureks probleemiks.“ Nüüd on misjonäride järgmiseks sammuks leida inimesed, kes oleks nõus lapsi sponsoreerima. Keskmiseks kuluks on nad koos kohaliku omavalitsusega arvutanud 20 dollarit kuus lapse pealt. Suurim takistus programmi käimalükkamisel on siiski leida inimesi, kes oleks nõus aitama. Laurie selgitab: „Vabatahtlikuks olemine ei ole eriti levinud siin nii, et meil tuleb leida inimesi, kes näeksid vabatahtlikuks olemise kasu, muidu peame hakkama leidma raha ka selleks, et inimestele maksta abi eest.“ Mõned noored Peruu naised on huvitatud vabatahtlikuks olemisest ja Drum’id loodavad leida veel selliseid inimesi. Linnavalitsus on leidnud kellegi, kes oleks nõus lastele lõunat valmistama. „See on see, mida me tahame näha juhtumas – Peruu rahvas astub välja ja toetab oma õdesid ja vendi Kristuses ja aitavad meil teha sedasama. Kui meie peaksime siit riigist homme lahkuma, siis tahaksime, et see töö jätkuks,“ selgitas Billy. Nad ütlevad veel: „Palvetage siinse valitsuse eest, et nad muudaksid oma poliitikat ja aitaksid neil lastel kooli saada, sest see on üleriigiline probleem.“ Samuti vajavad nad eestpalvet, et neil oleks tarkust selle programmi arendamisel. Laurie ütleb: „Me püüame leida parimat viisi, kuidas seda teha, et see oleks aus nende laste suhtes ning, et perekonnad ei hakkaks ainult sellest sõltuma.“

Billygraham.org – Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni Minu Lootus Taimaal sai alguse möödunud kolmapäeval, 7ndal igaaastasel evangelismi kongressil Bangkokis. Üle 3500 kristlasest juhi, kes esindasid kõiki 76 riigi provintsi, osalesid sellel. Selle jooksul liitusid sajad kogudused Minu Lootus projekti korraldamisega ning lootust on, et veel mitmed tulevad sellega kaasa. Nagu iga projekti alustamisega, oli ka sel korral selle kohtumise eesmärgiks selgitada kristlastele, kuidas see Lootuse projekt toimib ning anda neile võimalus kutsuda BGEA tegema nendega koostööd evangeeliumi kuulutamisel. Taimaa 60 miljonist inimesest on evangeelseid kristlasi vaid pool protsenti. Taimaa evangeelse kogukonna eesmärgiks on viia evangeelne sõnum kõigisse 80 000 külasse aastaks 2010. BGEA Rahvusvahelise töö direktor, Hans Mannegren, ütles: „Riigina on Tai vaimulikult väga avatud ja nende koguduste juhtidel on visioon tulevateks aastakümneteks.“ BGEA eesmärk on näidata 2009. aasta detsembris Minu Lootus video programme tuhandetes kodudes Taimaal. Peale 30-minutilise programmi vaatamist koos sõprade, perekonna ja naabritega, annavad võõrustajad, keda BGEA on välja õpetanud, lühidalt oma isikliku tunnistuse ja annavad kohale tulnutele võimaluse anda oma elu Kristusele. Vahepealsel ajal, enne detsembrit, on peamine rõhuasetus palvel ka planeerimise ja väljaõppe käigus.

IsraelNN.com – Leitud kiri pudelis, mis oli peidetud ühe Auschwitzi seina sisse, räägib loo kuuest kristlasest ja juudist, kelle vaheline koostöö aitas vähemalt mõnel neist ellu jääda. Töölised, kes lammutasid ühe hoone müüre väljaspool natside Auschwitz-Birkenau surmalaagrit möödunud nädalal, leidsid ühe sõnumi pudelist, mis oli kirjutatud vangide poolt 65 aastat tagasi. Sõnum annab vihje sellest, mis juhtus kuuele kristlasele ja ühele juudile, kelle koostöö aitas neil ellu jääda. Juudi ellujääja, Albert Veissid, räägib terve loo. Seitsme vangi nimed – peamiselt poola kristlased, üks prantslane ja üks juut – on siiani loetavad. Sellelt sai lugeda veel nende vangi numbrit, kodulinna ja seda, et nad kõik olid vanuses 18 kuni 20. Sõnum oli kirjutatud hariliku pliiatsiga ning kuupäevaga 9. september, 1944. Pudel oli maetud betoon seina sisse, mida vangidel oli kästud tugevdada. Sein oli hoones, mida natsid kasutasid laona ning hiljem oli see ühe kooli kasutuses, see asus tegelikust laagrist paarsada meetrit eemal. Mõned päevad hiljem, peale seda avastust, on mõndagi saadud nende meeste kohta teada. Kirja autor oli Bronislaw Jankowiak, poola katoliiklane, kes saadeti sinna laagrisse 1943. aastal. 1945 põgenes ta Rootsi, kus suri 1997. aastal. Üks sõber ja ka tema tütar Rootsis, Irene Jankowiak, tundsid tema käekirja ära. Tütar rääkis, et oli hämmingus sellest, kui sai teada, et tema isa nimi oli selles nimekirjas. Isa oli väga vähe rääkinud oma kogemusest laagris. Nüüd see ajalugu tuli tagasi meie perekonna juurde. Me olime hakanud mõtlema, kes ta oli ja miks ta ei rääkinud meile sellest,“ rääkis Irene. Kaks meest, nüüdseks 83-aastane Karol Czekalski ja 84-aastane Waclaw Sobaczak, on tänaseni elus ja mõlemad elavad Poolas. Kuid kõige huvitavam nimi nimekirjas oli juut Albert Veissid, kes tänaseks on 84-aastane ning elab Marseille’s, Prantsusmaal. Veissid oli peitnud oma kuue vanglakaaslase näpatud marmelaadi ja vastutasuks andsid nemad talle ülejäänud supi ja panid tema nime sinna kirja. „Ma olen üllatunud, et need poolakad mu nime sellesse pudelisse panid. Ma teadsin nende nägusid aga ei mäletanud nimesid. Ilmselt kirjutasid nad mu nime, kuna ma riskisin oma eluga, peites nende marmelaadi.“ Peale sõja lõppu asus Veissid elama Prantsusmaale. Vähemalt 1,1 miljonit inimest, kellest 90% olid juudid, tapeti Auschwitz-Birkenau laagris aastatel 1940 kuni 1945.

Breaking Chrostian News – Floridas, North Portis, leidis Jack ja Carolyn Kauffman’i ’kartmatu’ 4-aastane poeg Gabriel hiljuti uue mängukaaslase – mürgise rombilise lõgismao. Carolynile teadmata oli Gabriel paitanud surmavalt mürgist madu ning asetanud selle oma õlale. Hiljem palus Carolyn oma pojal näidata, mida ta ussiga tegi, kaelakee peal. Ta räägib: „Poiss pani (kaelakee) oma õlale ja lasi sellel maha libiseda korduvalt, ja ütles sellele, et anna andeks.“ Gabriel ütles, et ’sellepärast madu ei hammustanudki mind, see oli nii armas!’ Õnneks Gabrieli 11-aastane vend Austin nägi, mis toimus ja lükkas ussi Gabrieli õlgadelt tekiga maha. Siis libistas ta lõgismao plastikust konteinerisse ja kattis selle tekiga mispeale madu hakkas lõgistama. Poiss käskis oma vendadel ja õdedel eemale hoida ning viis ussi oma ema juurde. Carolyn meenutab: „Ma vaatasin seda ussi üksisilmi päris pikka aega, esialgu suutmata uskuda, et vaid hetk tagasi oli see mu poja käte vahel ja seejärel aukartuses, et Jumal oli kaitsnud mu poega. Mõtle sellele. Sa lähed metsa ja enamjaolt kui kohtad neid madusid, võivad nad hammustada sinu jalga, käsi .. kehaosasid, millele saab anda esmaabi ja sul on võimalus ellu jääda. Mu poeg on 4-aastane. See oleks võinud hammustada ta nägu, kaela või õlga. Kuidas sinna ˛gutti asetada? Ta oleks surnud, kui Jumal poleks sekkunud.“ Carolyn jagab edasi: „Ma olin aukartuses. Ma teadsin kohe, et see oli Jumal, kes kaitses teda. Ma käskisin kõigil lastel tuppa minna ja palusin Austinil jääda. Ma vaatasin seda madu hetke. Ma ei kartnud. Mul oli väga sügav rahu. Ma kallistasin Austinit ja tänasin teda kartmatuse eest ja ütlesin talle, et see oli ime. Siis läksime tuppa ja selgitasin Gabrielile veelkord, et ta ei puutuks madusid. Ma olin võidelnud oma sees sellega, et ma ei ole piisavalt hea ema; kuna mul on palju lapsi ja ma ei suuda olla korraga igal pool. Jumal näitas mulle selle kaudu, et isegi kui mind ei ole seal, siis tema on, Ma võin usaldada teda oma suurima aarde – mu lastega. Ja ma saan alustada sellest, et ei muretse nii palju – ja ei lase endal mõelda pidevalt ’mis siis, kui…’. Ma ei ütle, et ma lasen neil teha mida just ise tahavad, ja ise lähen magama, aga ma ütlen, et ma annan endast parima ja lasen Jumalal katta selle osa, mida mina ei suuda.“

CBNNews.com – Paljudele noortele on tavaline minna maailma avastama. See võib olla elumuutev seiklus ning tänu mõnedele teenistustele Uus Meremaal, avastavad paljud rändurid ka Jeesuse Kristuse oma teekonnal. See on tuntud ilmaränduri fenomenina (back-packer phenomenon). Tuhanded noored, peamiselt vanuses 18 kuni 29, kogunevad Uus Meremaale, et seal ringi vaadata. Nad näevad seda võimalusena avastada maailma ja selle protsessi käigus loodetavasti ka leida iseennast. Tegelikult on terve ilmarändurite kultuur olemas.  Wanakas, kaunis kuurortlinnas, mis asub Uus-Meremaa lõuna saarel, on isegi kirik, mis on pühendatud just selle lühiaegse elanikkonnani jõudmiseks. Hiljuti ühel pühapäeva õhtul olid noored Saksamaalt, Jaapanist ja Hollandist külaliste hulgas Wanaka Lighthouse (Majakas) koguduses. Kuid enne teenistusele minemist, kutsub kohalik misjonär need rändurid grillima. Tasuta toidu ja osaduse võimalus on piisav selleks, et kohale tõmmata paras hulk rahvast kohalikest võõrastemajadest. Saksa rändur, Markus ütleb: „See on päris huvitav, sest inimesed siin on teistsugused ja väga sõbralikud.“ Yukiko, Jaapanist, kes on ise-hakanud budist, ütles, et ta on avatud sellele, et kuulda rohkem Jeesuse kohta. „Jah, ma ei ole eriti osav budismis,“ ütles ta naerdes. „Aga ma olen väga huvitatud erinevatest mõtteviisidest.“ 26-aastane Anouk, Amsterdamist, ütles, et teda tõmbas Uus-Meremaale selle paiga looduse ilu. „See mulle meeldib siin Uus Meremaal, matkamine ja ringi käimine.“ Ta lisas: „Ma ei ole eriti suur Jeesusesse uskuja, ma ei ole ka uskmatu. Ma olen avatud asjadele ja ma usun, et on midagi enamat.“ Jeesus ütles: „Minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi.“ Aga mida sa teed, kui kogu maailm tuleb sinu juurde. Kristlased Wanakas ütlevad, et sellist probleemi on hea omada. „Tegelikult meile see väga meeldib, me ei peagi minema igale poole maailmas,“ ütles Natalie Nelson, Wanaka Lighthouse koguduse pastor. „Me võime olla siin ja nemad tulevad meie juurde. Neid tõmbab see kaunis linn.“ 32-aastane California päritolu, Nelson, koges kutset rajada see kogudus Wanakas mitmeid aastaid tagasi. Ta ütleb, et Jumal andis talle kaastunde nende ilmarändurite jaoks tema enda kogemuse tõttu. „Ma veetsin ise üsna palju aega ringi rännates. Reisisin kõikjal maailmas ja kulutasin kuid, kandes suurt seljakotti.“ Kohalik misjonär Scott Brown, ütleb et enamik noori, keda ta kohtab, juba otsivad ise midagi sügavamat oma elus ja Uus Meremaa eriline ilu avab sageli nende südame, seda vastu võtma. „Midagi on selles, kui sa oled selle loodu keskel ja see toob sinus esile sellise ülistuse taju,“ rääkis ta. Ta nimetab seda vaimulikuks sidemeks. „Ja minu rõõmuks on tutvustada inimestele selle loodu Loojat, mida nad siin kogevad,“ lisas ta. Scotti teenistus jagab neile ränduritele  eri Piibleid, mis on just nende jaoks mõeldud. Mõnede jaoks on see vaid seeme, mis külvatakse. Teiste jaoks on see tõde, mida nad sõna otseses mõttes on mööda maailma taga otsinud. „Ja ausalt öeldes, nemad on need muutuse agendid. Nemad on järgmised juhid, algatajad. Ja kui me jõuame nende ränduriteni siin Uus-Meremaal, siis sellega me tegelikult puudutame kogu maailma.“

Faith News Network – Kahekümnes igaaastane USA Kapitooliumi Piiblilugemise Maraton sai alguse pühapäeval 3. mail, kell 18 õhtul. 90 tundi järjest loetakse Piibel ette salm-salmilt, ilma kommentaarideta ning sündmus saab kulminatsiooni neljapäeval, 7.mail, kell 14, mil loetakse Ilmutuse raamatu viimaseid peatükke. Nende viie päeva jooksul kogunevad sajad Piibli uskujad USA kapitooliumi juurde, mõned selleks, et lugeda, teised, et kuulda ja palvetada. See Kapitooliumi juures toimuv Piibli lugemise maraton sai alguse 1990. aastal, mil president George H.W. Bush nimetas selle aasta rahvusvaheliseks Piibli lugemise aastaks. See sündmus teenib eesmärgil, et hoida Piiblit au sees, tähistada usuvabadust ning et ühendada erinevaid kristlikke liikumisi Piibli ümber. Lugejad, kes selles osalevad, tulevad erinevatest taustadest ja paikadest kõikjalt Ameerikast. Kongressi liikmed ja maailma-kuulsad kristlikud juhid ja pastorid seisavad kõrvuti politseiülematega, sõjaväelastega, medõdede, õpetajate, koolilaste, pensionäride ja teiste tavausklikega, et ülendada Jumala Sõna. Igal aastal loetakse Piiblit seal külaliste poolt, kogu maailmast nende emakeeles. Iga kultuur, vanus, konfessioon, rass ja poliitiline parteid on seal esindatud. See Piibli lugemise maraton on osa nädalapikkusest palve ja Sõna pidustustest, mitte ainult riigi pealinnas, vaid üle kogu riigi. Piibli lugemise maratonid toimuvad tegelikult mitmete osariikide pealinnades ja maakondade keskustes koostöös Rahvusliku Palve Päevaga. USA Kapitooliumi Piibli lugemise maratoni on võimalik jälgida internetis aadressil: www.faithandaction.org

Assist News – Üks Ühendatud Kuningriikide tuntuim noorte evangelist, Andy Wawthorne, kutsub kristlasi üles kõikjal maailmas osalema miljoni tunni palves Manchesteri eest. Manchester asub Inglismaa loode osas ning seal on riigi üks kõrgeimaid pussitamiste tasemeid. Miljon tundi palvet ettevõtmine toimub koostöös organisatsioonidega The Message Trust, UCB, Audacious, World Prayer Centre (Maailma palvekeskus) ja paljud teised, kes otsivad 30 000 kristlast erinevatest maailma paikadest, kes pühenduks palvetama 20 minutit päevas, 100 päeva järjest Manchesteri linna eest, alates sellest reedest, 1. maist. Andy Hawthorne teenistuse, The Message Trust, visioon on teha võimalikuks igale noorele Manchesteri linnas kuulda korduvalt kristlikku sõnumit ning ta usub tugevalt, et see saab sündida ainult fokusseeritud palve tulemusel. Hawthorne räägib: „Meie visioon on alati olnud meie linna jaoks ning meie eesmärk on eriti see, et iga noor inimene võiks kuulda evangeeliumi sõnumit korduvalt ja näha seda demonstreerituna. Me ei suuda seda saavutada ilma suure hulga palveta ja kui me suurendame oma misjoni tegevust sõnades ja tegudes, siis tuleb meil tingimata suurendada palveid. Seepärast me kutsume rahvaid ja ütleme selle linna kohta Inglismaa põhja osas, et kaua aega on see olnud justkui kristluse lõpppunkt Britannias, kuid midagi on toimumas. Kuidas oleks liituda meiega palves, et Jumal jätkaks liikumist? Me tahame rohkem ja ajalugu näitab, et kui sa tahad saada suuri õnnistusi, siis selleks on vaja palju palvet, meile tundus, et miljon tundi oleks päris hea. Suurim väljakutse selles linnas on peamiselt noored, kes on seotud jõukude ja relvade, vägivalla ja kuritegevusega,“ selgitas Andy. Greater Manchesteris on väga suurel hulgas pussitamistega seotud kuritegusid ning igal päeval toimub seal keskmiselt seitse tulirelvaga seotud juhtumit. Andy usub, et ainus viis nende väljakutsete käsilevõtmiseks, on jõuda linna noorteni, ning seda võib saavutada ainult läbi palve: „Selliseid noori on palju, kes ei ole kunagi kuulnud häid sõnumeid Jeesusest Kristusest ja see pole mingi ime, et nende elud on kontrolli alt väljas. Seepärast läheb suur osa meie jõupingutustest sellesse, et jõuda noorteni kõige karmimates piirkondades. Me usume, et kui näeme neid kantse muudetuna, siis kogu linn saab õnnistatud ja seepärast on noored kõige keskmes, mida me teeme ja me mobiliseerime inimesi palvetama nende eest,“ räägib ta. Osana sellest The Message Trust algatusest, lähevad kristlasest töötegijad elama mõningatesse neist karmidest piirkondadest Eden projekti raames. Andy ütleb, et see on avaldanud suurt mõju kuritegevuse vähenemiseks. „Kui meie meeskonnad lähevad nendesse kogukondadesse ja toetavad seda tugeva palvega, siis me näeme kuritegevuse vähenemist ja koguduste kasvamist. Greater Manchester politsei on meile rääkinud, et mõnedes piirkondades, kus me töötame, on kuritegevus vähenenud kuni 45%. Me näeme suurimate jõukude juhte Manchesteris tulemas Kristuse juurde ning probleemist on saanud vastus nende näol. Kui see juhtub, siis on see tohutu autasu, mitte lihtsalt võit kogudusele ja võit linnale. Me usume, et vähe haaval liikudes edasi selle eesliini misjoniga, suure hulga heatahtlikkuse ja ka suure hulga palvega, me saame nägema neid karme paikkondi ümber pööratuna Kristusele.“ Andy jätkab: „Mõned targemad ütlevad, et misjon on lihtsalt järelkoristus operatsioon. Tõeline lahing võidetakse palves. Meie linna pärast käib lahing taevasis paigus. Igasugu kurjuse jõud tulevad Jumala kuningriigi vastu ja me edeneme palves. Meie võidame lõpus, Jeesus võidab. Tema saab oma auhinna, ta saab oma rahva, aga meie oleme praegu siin pool taevast seotuna selles lahingus ja üks meie võtme relvi on palve. See ei ole ainult eestpalvetajatele, vanakestele, kes palvetavad 18 tundi suletud uste taga. See on meile kõigile ja seepärast see miljon palve tundi on midagi, mida igaüks võib teha. See on sada päeva, 20 minutit päevas. Kutsume inimesi kõikjalt maailmast palvetama.“ www.1millionhours.com

Gospel for Asia – Üks naine, Indias, oli surnuaias, kaevamas üles surnuluid. Kuid keegi ei tülitanud Amishat. Ta oli kuulus oma ümbruskonnas mustamaagia praktiseerimise poolest. Külaelanikud olid kuulnud, et tema loitsud võivad inimesi isegi terveks teha. Amisha oli olnud tugevalt seotud deemonlikuga juba 15 aastat. Inimesed küll nägid tema kordasaadetud imesid, kuid nad ei näinud, mida see tegi tema elus. Võimsad vaimud, keda ta teenis, tõid ta ellu nii vaimset kui füüsilist piina. Mingil hetkel läks asi nii hulluks, et ta oli suremas. Seepärast otsustas ta riskida kõigega ja püüda leida rahu, lootuses, et see on kusagil olemas. Ta alustas oma otsinguid, mis viisid ta lõpuks kirikusse. Ühel pühapäeva pärastlõunal oli ühe Evangeelium Aasiale koguduse pastor, Glaan, palvetamas koos kogudusega. Korraga tundis ta sundi vaadata kiriku värava poole. Ta nägi seal üht kõhklevat naist, tundus, et ta tahtis tulla sisse. See oli Amisha, ning Glaan läks ja kohtus temaga. Lootes, et see on tema abisaamise  ja vabanemise võimalus, jutustas Amisha pastorile kogu oma loo. Pastor vastas tema igatsevatele küsimustele rahuliku kindlusega, et ta oli tulnud õigesse kohta. Ta jagas naisele Jeesuse väest ja armastusest. Amisha võttis rõõmuga selle sõnumi vastu ja seal samas, Jumal vabastas ja päästis ta. Täna, selle asemel et surnuaedades kaevata, ülistab Amisha koos teiste usklikega Jumalat. Jeesus tõepoolest vabastas ta.

CBNNews.com – Kümned tuhanded noored püüavad lõpetada sõda Aafrikas, mis on kestnud kauem, kui suur osa neist elanud on. Paljud neist on kristlased ning liitusid teiste demonstrantidega möödunud laupäeval sajas linnas, üheksal maal, et protestida 23 aastat kestnud konflikti vastu, mida on elus hoidnud Uganda päritolu sõjapealik Joseph Kony. Nad on konkreetselt nende jõleduste vastu, mida Kony praktiseerib. Ta on spetsialiseerunud tervete külade tapatalgutele ning laste röövimistele, sundides neid vastu nende tahtmist saama laps sõduriteks. Hinnatavalt on tema armee röövinud umbes 30 000 last viimaste aastakümnete jooksul. Jenny Otvos aitas meeleavaldust ja marssi korraldada Washington D.C’s. Ta kirjeldab, mis nende lapssõduritega toimub. „Nad on väiksed lapsed,“ rääkis ta CBN uudistele. „Nad on 6 kuni 18 ja 19 aastased. Nad võetakse nende kodust ja perekondadest ning sunnitakse armees võitlema. Sageli sunnitakse neid hävitama terve oma küla, tapma oma perekond ning neist tehakse vastu nende tahtmist külmaverelised tapjad.“ Demonstrandid marssisid Valge Maja juurest Kapitooliumi mäele, seotuna kokku köiega, sama moodi nagu sageli röövitud lapsed viiakse välja nende mahapõletatud küladest. Paljud demonstrantidest olid noored evangelikaalid, kes näevad seda osana oma usust, et võidelda nende metsikuste vastu. „Meile on räägitud, et enam ei ole midagi, millest hoolida, enam ei ole midagi, mille eest võidelda. Ja see pole tõsi,“ ütles Amy Jones Washington D.Cst. „Me peame võitlema õigluse eest kõikjal maailmas, mitte ainult oma enda riigis.“ Bobby Bailey on näinud seda sõda lähedalt mitmetel oma reisidel Kesk-Aafrikasse. „2003. aastal lasti üks auto meie ees õhku ja me kohtusime paljude lapssõduritega,“ meenutab ta. See kogemus on viinud ta mitmete dokumentaalfilmide tootmisele selle kohta ning et aidata gruppi nimega ’Nähtamatud lapsed’. See ongi grupp, kes korraldab neid ülemaailmseid meeleavaldusi lapssõdurite vabastamiseks. CBN uudised küsisid, et miks see küsimus toob tema arvates tänavatele rohkem noori kristlasi, kui mõni teine küsimus. „Mõningad teemad on nii polariseeruvad, et ilmselt on need noortele vastumeelsed. Kuid see millest me räägime, on humanitaar kriis. Me räägime siin lastest ja õiglusest. Me räägime suurest hulgast orbudest, paljudest leskedest ja me teame, mis on tõeline jumalateenistus: see on kanda hoolt orbude ja lesknaiste eest. Need on inimesed, kes kehastavad seda.“ Bethany Bennett Springfieldist, Virginia osariigist, näeb oma põlvkonda kristlasi aktivistidena. „Meie põlvkond on kasvamas üles viisil, kus me oleme maailmaga väga ühendatud tehnoloogia kaudu, Facebooki ja muude taoliste asjade kaudu. Ma arvan, et me tunneme seepärast rohkem ühtsust,“ ütles ta. Otvos ütles: „Ma arvan, et me peame armastama igat ühte ja see on eriti meie kutsumine armastada neid, kellel ei ole nii palju vedanud kui meil, kuid keda Jumal armastab sama palju kui meid. Ja me lihtsalt peame olema nende vennad ja aitama igal võimalikul viisil.“ Need noored usklikud lihtsalt ei marsi ega korralda meeleavaldusi. Paljud käivad ise Aafrikas ja annetavad projektide heaks, mis aitavad inimesi ja piirkondi, mis on kõige enam Kony ja tema sõja tõttu laastatud. Adam Finck on üks neist, kes töötab Kesk-Aafrikas Nähtamatute Laste projektides. Ta räägib: „Mõned koolid, mis on kõige enam saanud sõja tõttu kannatada, on tänu just nendele noortele täielikult üles ehitatud. Ning meil on ka mõned majandusprogrammid, mille kaudu tuua rahvast tagasi oma kodudesse.“ Korraldajad ootasid umbes 1500 demonstranti Washington D.C.sse. Kuid kohale tuli umbes 3000 ning peaaegu kõik neist olid noored. Bailey ütleb: „Need inimesed siin tegelikult laenavad oma häält selleks, et lõpetada Aafrika pikimat sõda, mille käigus on röövitud 30 000 last.“ Läbirääkijad tunnustavad eelnevaid demonstratsioone, mida Nähtamatud Lapsed on korraldanud läbirääkimiste ergutamiseks, mis möödunud 2008. aastal viisid peaaegu sõja lõppemiseni. Bailey ja tema kaasdemonstrandid tunnevad, et kui nad jätkavad seda survet, siis suudavad nad selle konflikti lõpetada. Bennett ütles: „Asi on selles, et tuleb rääkida minu vanustele, meie põlvkonnale, et sellised asjad on toimumas ja et meie saame asja muuta.“ Üks teine noortest, Jones, ütles: „Ma arvan, et see on tõeline kaastunne, hoolida kellestki, kes ise ei saa endast hoolida, anda hääl kellelegi, kellel ei ole häält. See on just see, mida Jeesus teeks.“

CBNNews.com – 1.Moosese raamatus öeldakse, et Jumal lõi päikese, kuu ja tähed valgustama maad. Ja ta ütles, et see on hea. Kuid paljudes maailma paikades on tähti väga raske näha, sest öösiti on liiga palju linnade valgust. Kuid Uus-Meremaal, Tekapos, see nii ei ole. Astronoom Ade Ashford, Mt. Johni observatooriumist, Tekapost, ütles: „Maailmas on üha raskem leida pimedat paika ja linnade valgustusreostus takistab tähtede nägemist. Uus-Meremaa Lõuna saare keskmes asuv Tekapo võitleb selle nimel, et säilitada öist taevast. Sajad astroturistid kõikjalt maailmast tulevad igal nädalal Mt Johni observatooriumisse vaatlema üha harvemini nähtavat pilti – tähti! „Hinnatavalt 25% maailma rahvastikust ei näe üldse tähti, mis on üsna kohutav,“ ütles Ashford. „Meil on terve põlvkond lapsi kasvamas, kes ei ole kunagi näinud öö taevast.“ Turistid on hämmastunud nähes Linnuteed Tekapo Hea Karjase kiriku kohal. Enamikel õhtutest on näha ka väike, kuid kaunis tähtkuju, mis on tuntud Lõuna Risti nime all ning see on nähtav ainult lõuna poolkeral. Ainult väike osa maailmast saab tegelikult näha Linnuteed, kuid Tekapos on see nähtav peaaegu igal öösel. Chris Monson, Mt Johni observatooriumist ütleb: „Võiks öelda siis, et see on meie enda galaktika, nii et sellega me oleme kõige tuttavamad. Kuid selles galaktikas on miljoneid, isegi miljardeid tähti – umbes 100 kuni 500 miljardit tähte.“ Mt Johni observatooriumist võib näha veel kahte naaber galaktikat, mis on tuntud Magalhaesi Pilvede nime all, millest kumbki koosneb miljarditest tähtedest. Kuid selles observatooriumis toimub veel muudki. Ashford ütleb: „Peamine uurimus valdkond siin on leida päikesesüsteemi väliseid planeete. Ehk siis planeete, mis tiirlevad teiste tähtede ümber ja me teame umbes 330 planeeti, mis tiirlevad teiste tähtede ümber.“ Külalised selles observatooriumis on hämmingus sellest öö taevast. Üks noor naine Iirimaalt ütles: „See on hämmastav ja fantastiline. Iirimaal me ei näe nõnda tähti.“ Üks teine iirlanna ütles: „Siin tunned ennast Jumalale hulga lähemal. See paneb sind mõtlema sellele, et on veel nii palju seda, mida meie ei tea.“ Ashford ütleb: „Mäletan üht abielupaari Austraaliast, kes tuli siia ja see naine nuttis rõõmu pärast, kui nägi Linnuteed esmakordselt.“ Lootuses kaitsta oma öö taevast tuleviku põlvkondade jaoks, on see 400 inimesega alevik nõudnud madala jõudlusega erivalgustust, ka majapidamise valgustused peavad olema suunatud alla poole, mitte üles. Kuid nad loodavad minna veelgi kaugemale, saades maailmas esimeseks Tähevalguse Reservaadiks, või nagu nemad seda nimetavad, ’pargiks taevas.’ Kui sellele ideele antakse roheline tuli, siis tähendab see, et Tekapo ja Mt Johni peetakse pimedas järgmiste põlvkondade jaoks. Ja nõnda see neile just meeldibki.

The Wall Street Journal – Hong Kongi kolmel miljardäril, vendadel Kwokidel on vastus tõusuveele, mis ähvardab ülemaailmset majandust: maailma esimene elusuuruses Noa laeva jäljend, ehitatud detailselt Piibli kirjelduse põhjal. Sõnum selles 450 jalga (u 137m) pikas laevakeres, selle katusel asuva luksus hotellis ja 67 paaris klaaskiust loomas, on , et ’finantsiline tsunami saab läbi,“ ütleb Spencer Lu, kes on Noa laeva projekti juht. Seda maismaal asuvat laeva ei ehitatud vastusena praegusele ülemaailmsele olukorrale, seda on planeeritud 17 aastat ning ilmselt meelitab see inimesi kohale kaugemaltki kui Hong Kongist. Keskmine vend, Thomas Kwok, oli see, kes nõudis, et laev tuleb ehitada Piibli andmete kohaselt, et eristuda Hollandis ehitatud laevast, mis tegelikult on merekõlbulik ning milles on tõelised talu loomad, kuid on oma suuruselt vaid üks viiendik originaalist. Hollandi laeva hooldajad ütlevad, et nad on olnud ühenduses Hong Kongi meeskonnaga ning ei vaata seda kui võistlust. „Me seisame ühe eesmärgi eest niipalju kui mina tean,“ ütles 35-aastane Jacky Baken, kes loobus oma ärist, selleks, et töötada täis ajaga laeval. Ta ütleb, et nende meeskond on töötamas selle kallal, et luua täissuuruses versiooni, mis oleks veekõlbulik. King James tõlke Piiblis anti juhised ehitada laev goferi puust ja pigitada väljast, ning 300 küünart pikk, 50 lai ja 30 kõrge, sellel oleks aken, uks ja kolm korrust. Tänapäeva teadlaste arvates oleks siis tegu 450 jalga (u 137m) pika, 75 jalga (u 23m) laia ja 45 jalga (u 14m) kõrge ehitusega. Kuid sellest edasi ei ole juhised täpsemad ning selle ehitamine ei ole lihtne. Hollandi versioonis on puidu all kasutatud raud talasid ning Hong Kongi laev on tehtud betoonist ja klaaskiust. Hong Kongi laevaehitajad püüdsid ka saavutada püsivat vikerkaare efekti, kuid lõpuks loobusid liiga keerulise teadustöö tõttu. Noa laeva projekt toob esile Thomas Kwoki kristliku usu. 1990ndatel ehitas ta kiriku 75 korruselise püramiid aatriumi katusele, Sun Hung kai Central Plaza kontori kompleksi peale. Noa laeva projekt tuli esialgu välja teemapargi ideena, erinevate atraktsioonidega, kuni hr Kwok otsustas, et projekt peaks olema enam kui vaid see. Seda planeeriti mitmeid aastaid ning laeva vundamenti hakati rajama alles 2004. aastal. Kwoki versioon laevast asub 2,5 ha maaalal, ning arendati välja koostöös viie kristliku organisatsiooniga. Seal asuvad restoran, näituste saal ja laste muuseum, lisaks Noah’s Resort hotellile. Hr Kwok ei avalikusta projekti maksumust, mis asub väikese Hong Kongi saare rannikul. Hr Lu ütleb, et nende meeskond ei ole veel koostanud strateegiat, kuidas seda reklaamida mandri Hiina rahvale, kes enam-jaolt ei ole tuttav Piibli lugudega. Hr Lu ütleb: „Inimesed kogevad praegu kriisi. On võimalik, et finantsiline tsunami on tulnud Hong Kongi mingil põhjusel. Ja meie sõnum on: Laeva uksed ei ole suletud, need on avatud, ja loomad – mis esindavad uut elu – tulevad sealt välja.“ Projekt on saanud ka pahameele osaliseks, on neid, kes ütlevad, et valitsus ei oleks tohtinud anda hr Kwokile 21-aastast lepingut saare rentimiseks, selleks et ehitada otseselt religioosset projekti, ilma seadusandliku võimu heakskiiduta. Hr Lu aga ütleb, et see park ei reklaami mingit religiooni. „me reklaamime tähendust,“ ütleb ta.

Faith News Network – üks kristlik töötegija peeti möödunud kuul kinni Oaklandi linnas, Californias, selle eest, et ta rikkus linna määrust, mis keelab elu-pooldavaid aktiviste läheneda naistele, kes sisenevad abordi kliinikutesse. Mees vabastati vangist 7. aprillil ning ta loodab tänavatel nõustamisele naasta mai kuus. Walter B. Hoye II, on sihtasutuse Issues4Life asutaja, ning talle määrati veebruaris 30 päeva vangistust, $1130 trahvi ning kolme aastane katseaeg. Hoyel oli jaanuaris kästud püsida 100 m raadiuses eemal Oaklandi abordi kliinikust, kuid ta keeldus. Kohtunik ütles, et ta ei oleks Hoye’le määranud reaalset vangistust, kui mees oleks nõustunud hoidma eemale abordi kliinikust kolm aastat. Hoye ütles, et ta ilmselt jätkab elu-pooldavate trükiste jagamist ja naiste nõustamist Oaklandi abordi kliiniku ees 7. mail, mil on USA rahvuslik palvepäev. Istudes oma aega Santa Rita vanglas, õpetas Hoye seal piiblitunde, osales hilisõhtustel palvekoosolekutel ja juhtis kaheksa meest Kristuse juurde. Ta levitas vangide hulgas ka elu-pooldavat sõnumit, mille kohta ta ise kirjutas, et ’avada meeste silmi ja südameid abordi õudustele ning nende vastutusele.“ Nendel nädalatel, mis eelnevad rahvuslikule palvepäevale, plaanib Hoye veeta aega oma perekonnaga, et taastuda oma katsumustest. Ta ütleb, et tema tervis kannatas vangistuses olles ning ka lootus kippus kaduma. Ta ütleb: „Peaaegu kaotasin silmist Jumala eesmärgi oma elu jaoks ja mõtlesin, et äkki pean kogu oma ülejäänud elu vangis veetma. Lasin enesekesksuse patul ja kahtluse agoonial ohustada mu usku Jumalasse. Mul oli kiusatus uskuda, et Jumal on mind hüljanud.“ Eelnevalt oma arreteerimisele ja süüdimõistmisele, algatas Hoye kohtuasja Oaklandi linna selle määruse kohta, mida hiljem kasutati tema süüdimõistmiseks, uurimaks selle vastavust põhiseadusega. Linna määrus käsib piketeerijatel püsida 7 meetri kaugusel naistest, kes kliinikusse sisenevad. Hoye kaitsjad loodavad tõestada selle määruse põhiseaduse vastasust ning tõestada Hoye süütust.

Faith News Network – Church of God misjonärid Ecuadoris, Don ja Chryssie McBrayer, räägivad imest, mis äsja juhtus shuari indiaanlaste piirkonnas. Nad kirjutavad: „Märtsi kuus käis meil abis üks grupp meedikuid. Meie juhttööline shuari indiaanlaste juures, Ecuadori Amazoni piirkonnas, Miller Gonzalez, oli sellel meedikute grupil abiks. Peale grupi lahkumist, pidi ta tegema veel järeltööd kahes shuari kogukonnas. Kui ta oli autoga sõitmas mööda senjoora Martha majast, peatas maja peremees ta kinni. Mees oli väga õnnelik ja ütles: „Vend Miller, mu naine sai terveks ja kasvajad on kadunud.“ Hiljem sai Miller minna tagasi ja kuulda tervet lugu proua Martha enda suust. Ta istus koos Martha, tema mehe ja väikese tütrega laua ääres ning kuulas naise juttu: „Kui ma tulin kliinikusse, olin ma tohututes valudes. Mustanahaline ameerika doktor nägi mind ja kui mind läbi vaadati, olid mul tohutud valud. Mõtlesin endamisi, et siia ma enam tagasi ei tule, sest juba läbivaatus oli niivõrd valulik. Aga siis vend Guillermo kutsus mind sellel õhtul palvele. Ma läksin, aga kui nad mu eest palvetasid, olid mu valud isegi veel suuremad. Sel öösel, umbes kesköö paiku nägin ma unenäo. Nägin unes seda peaarsti (Dr Keith Scott) ja mustanahalist arsti, nad seisid mu ees ja ütlesid: ’Olgu sul usku; Jumal teeb su terveks. Sa oled nüüd terve.’ Ma tõusin üles ja pidin kasutama WCd. Mõne aja pärast ma äkki märkasin, et mul ei olnud enam valusid, paistetus ja haavad olid kadunud. Ma kontrollisin end hoolikalt läbi ja tundsin, et olin terve, jooksin oma mehele sellest rääkima. Äratasime ka oma tütre Antonita üles, et talle rääkida, et olen terve. Me tänasime siis kõik koos Jumalat.“ See perekond on nüüd taas pühendanud oma elud Issanda teenimisele. Nad tahavad oma kodus luua kodugrupi ning teha rohkem, et näidata Jumalale oma tänu selle imelise tervenemise eest,“ kirjutavad Don ja Chryssie Mc Brayer, Ecuadorist.

Faith News Network/ Christian Newswire – Üks California pastor tähistab Rahvusvahelise Piibli Seltsi 200. aastapäeva rannikult-rannikule jalgratta matkaga. Alustades 20. aprillil Vaikse ookeani äärest San Pedrost, Californiast, kastab 56-aastane pastor Randy Gardner oma ratta kummid Cabrillo rannas ookeani vette ning alustab oma rattasõitu Piibli tõlkimise toetuseks. See sõit ühendab kahte Gardneri kirge: jalgrattasõidu ja Piiblite tõlkimise ja teiste Rahvusvahelise Piibli Seltsi (IBS – International Bible Society) teenistuste toetamise. See retk tähistab IBS 200. aastapäeva, mis on IBS-STL Global partnerorganisatsioon. Gardner loodab oma matka kaudu tuua teadlikkust ning toetust Piibli Seltsi tööle, et Pühakiri võiks kõikjal maailmas saada kättesaadavaks inimestele, kes vajavad elu-muutvat sõnumit Jumala armastusest ja halastusest. Rahvusvaheline Piibli Selts peab oma ajaloo alguseks üht õhtut 1809. aasta detsembris, mil üks meeste grupp kohtus ühes Manhattani kodus, et asutada New Yorgi Piibli Selts, mis hiljem nimetati ümber Rahvusvaheliseks Piibli Seltsiks. Ligi 200 aastat hiljem, 29. mail, 2009. aastal lõpetab Gardner oma reisi samas Manhattani piirkonnas, ajaloolise Battery Park rannajoonel. Kui ilm ja tervis lubavad, kavatseb Gardner sõita päevas keskmiselt rohkem kui 150 km ning ühel päeval ka 300 km, oma ligi 5800 km rännakul. Selle põneva – kuid kurnava – seikluse käigus, peab Gardner läbima California kõrbe, Kalju mäestiku, Tornaado koridori, Ozarki mäestiku ja ületama Mississippi jõe. Koos toetava meeskonnaga, sõidab Gardner läbi 14 osariigi: California, Arizona, Nevada, Colorado, Kansas, Missouri, Illinois, Kentucky, Indiana, Ohio, Lääne Virginia, Pennsylvania, New Jersey ja New York. Igapäevased sihtpunktid on välja toodud veebilehel www.bikingforbibles.com, kus vaatajad saavad näha Gardneri reisiplaani, kuhu ta jõudnud on, lugeda tema blogi ning teada saada Piibli Seltsi tööst. Kõigil, kes soovivad, on lubatud jalgrattal kaasa sõita, oma enda tempoga. See on Gardneri jaoks juba teine kord, et IBS’i jaoks teha rattamatk. 2003. aasta aprillis tegi ta sama, et tuua inimestele teadlikkust Piibli Seltsi tõlke tööst. IBS-STL Global on üks suurimaid Piibli ja kristliku kirjanduse teenistusi maailmas, nad tõlgivad Piibleid peamistesse maailma keeltesse ning levitavad kristlikku kirjandust selleks, et inimesed võiks saada osa elumuutvast sõnumist Jeesusest Kristusest. Lisainfo saamiseks külasta veebilehte www.ibsstl.org.

Mission Network News – Ajal, mil pealkirjad piraatlusest on kõikjal uudistes, otsib üks teenistuslaev vabatahtlikke, kes aitaks viia Jeesuse Kristuse evangeeliumi kadunuteni. Operatsioon Mobilisatsioon (OM) tõi äsja töösse oma uusima laeva, Logos Hope. OM partnersuhete arenduse asepresident, Myles Toews, ütleb, et see laev on põhjuseks, miks nad vajavad abi. „See laev on märkimisväärselt suurem, kui Logos II, mida see asendab. Nii, et me vajame palju rohkem inimesi kui minevikus, et maksimaalselt ära kasutada uue laeva potentsiaali. Et saada õiget pilti, siis uus laev on kaks korda suurem kui Logos II.“ Kuigi laev on juba töös, vajatakse veel umbes 60 meeskonna liiget appi, et jõuda maailma evangeeliumiga – tuua teadmisi, abi ja lootust – räägib Toews. Ta ütleb, et erinevaid inimesi on vaja – mõnesid, kellel oleks kogemusi, teisi, kellel pole vaja kogemusi. „Kapteneid, tekimadruseid, insenere, samuti vajame IT inimesi ja teisi erialaseid teadmisi. Kõige enam vajame aga töötajaid, kes tahavad ja on nõus pühendama kaks aastat oma elust laeval teenimisele.“ Töölisi on vaja ka majapidamisse, kööki ja muudesse sarnastesse paikadesse, et aidata nö eesriide taga. Toews ütleb: „Me võtame vastu laevadele inimesi kaks korda aastas. Üks kord suvel ja teine on siis aasta alguses.“ Vabatahtlike vanus on ka erinev. „Meil on olnud inimesi, kes liituvad meiega kohe peale keskkooli. Nad teenivad siis meiega kaks aastat, enne kui jätkavad oma haridusteed. Siis on meil inimesi, kes tulevad peale kolled˛it. Samuti on meil terve hulk noori täiskasvanuid ja keskealisi inimesi,“ räägib Toews. Iga vabatahtlik on vastutav oma toetuse leidmise eest. Toews ütleb: „Kui me arvestame kõik asjad kokku, siis tuleb summaks keskmiselt $900 kuus. Selles on siis sisse arvestatud ka lennupilet, et jõuda laevale.“ Majanduslikult rasketel aegadel võiks arvata, et toetuse leidmine on raske. „Inimesed, kes on huvitatud, võivad arvata, et sponsorluse leidmine on suureks väljakutseks, kuid üks hea asi raske majanduse juures on see, et ta paneb inimesi mõtlema, mis on elus oluline. Nii, et ma usun, et võib olla inimesi, kes on enam motiveeritud investeerima igavestesse asjadesse just selle majandusolukorra tõttu.“ http://www.omships.org/

Mission Network News – Somaalia piraatide rünnakute arv võib tõenäoliselt tõusta maailma hõivatud veeteedel. Piraatide pealik on vandunud kätte maksta oma kolme seltsilise tapmise eest, USA haarangus kapten Richard Phillipsi vabastamiseks, keda oli pantvangis hoitud mitmeid päevi ühel päästepaadil. Teatavasti USA justiitsministeerium arutles teema üle, kas viia operatsiooni käigus vahi alla võetud somaalia piraat USAsse, Keeniasse või Somaaliasse oma karistust kandma. USA seaduste kohaselt kannab piraatluses kui ka pantvangi võtmises süüdistatav eluaegset karistust. Kinnipeetav võidakse anda üle ka Keenia võimudele, kus varemalt on kohut mõistetud teiste piraatide üle, või ka saata tagasi Somaaliasse. Bob Hoskins organisatsioonist One Hope (Üks Lootus), mis endise nime järgi oli tuntud kui Lootuse Raamat, ütleb, et sellel lool on ka süngem külg. Rääkides sellest piraadist, kes selles pantvangi olukorras alla andis ja kinni peeti, „räägitakse, et ta on ilmselt 14, võib-olla 15 aastane poiss. Ta kaalub kõigest 40 kg – alles laps!“ See olukord osutab lastele maailmas, kes on kadunud ilma tõeta. „Nende probleem on see keskkond, kus nad elavad ning inimlik igatsus aktsepteerimise ja julgustuse järele. See on nii sügav, et sunnib neid lapsi tegema meeleheitlikke asju ja tavaliselt on need vanemad inimesed, kes neid manipuleerivad ja ära kasutavad. Mu süda lihtsalt murdus seda nähes,“ räägib Hoskins. See olukord tugevdas Hoskinsi kirge jõuda evangeeliumiga lasteni. „Selle jaoks One Hope eksisteerib, et minna meeleheite paikadesse ja rääkida lastele, et on olemas lootust ning see lootus on leitav Jumala Sõna tões.“

Streaming Faith – Möödunud kolmapäeval suri Grammy auhinnaga pärjatud gospelmuusikutest koosneva perekonna pea, David "Pop" Winans Sr. Ta oli 74-aastane. 1999. aastal seati hr Winans Grammi auhinna kandidaadiks tema sooloplaadi „Uncensored“ eest ning 1989. aastal nimetati ta Grammi auhinna vääriliseks koos oma abikaasa Deloresega, kes on tuntud Mom Winans’ina, nende ühise albumi „Mom & Pop Winans“ eest. David Winans on kuulsate gospellauljate Bebe ja CeCe isa, ning veel neli nende lastest – Michael, Marvin, Carvin ja Ronald – on saanud tuntuks gospeli lauljatena. Viimastel aastatel on Mom ja Pop Winans löönud kaasa regulaarselt Benny Hinni krusaadidel ning kristliku televisiooni Trinity Broadcasting Network’s ehk TBN’i saates „Praise the Lord“ (Kiitus Issandale või kiida Issandat). Detroidis sündinud, David Winans, hakkas laulma gospel kvartetis 18-aastasena. Hiljem töötas autode müüjana, taksojuhina, hooldajana, meestejuuksurina ning oli ka jutlustaja. Peale seda kui neli tema lastest kirjutasid alla heliplaadi lepingule, oli ta mõnda aega nende mäned˛er. Winansitel oli 10 last, üks poegades, Ronald, suri 2005. aastal. Mälestusteenistused on planeeritud käesoleva nädala teisipäevale ja kolmapäevale Detroit’i Perfecting Church koguduses, kus poeg Marvin on vanempastoriks.

Mission Network News – Põhja-Ameerikas on hinnatavalt üks treenitud ja pädev kristlik juht iga 1300 inimese kohta. Aasias on see suhtarv 1kristlik juht iga 600 000 inimese kohta. Organisatsiooni, Asian Access (A2), ühel juhtidest, Posan Ung’il, on tugevasti südamel Kambod˛a, kus kogudus on veel väga noor ning ta ütleb, et see on veel justkui ’äsjasündinu staadiumis.’ See toob esile oma enda probleemid ning lisaks sellele ka ametlik vastuseis. „Seal on seadus välja antud, mis on otseselt avaliku evangelismi töö vastu. Nii, et avaliku sündmuse korraldamiseks, on meil vaja valitsuselt saada luba ning see on keeruline.“ Kambod˛a on siiani raskustes, et paraneda oma verisest minevikust. Usaldamatus on toonud lahknemisi, kuid treeningprogrammide kaudu on saavutatud ka kasvavat ühtsust ning nad on saanud rajada alust Kuningriigi ehitamisele. Pastor Ung on ise elanud üle Kambod˛a holokausti ning kasvanud üles kambod˛a pagulasena, omades selle rahva kogemust, on ta saanud selle toel üles ehitada teenistuse. Juhtide väljaõppe programm, mille tema ja pastor Meng Aun Hour alustasid, loob ühe strateegilise võrgustiku, mille kaudu julgustada ja tuua suuremat teadlikkust kambod˛a kogudustesse. Tänaseks on sellest väljaõppest saanud ’diasporaa teenistus’ pastorite treenimiseks. A2 hinnangul on nende programmi efektiivsuse võti selles, et igal aastal panustatakse 12 esiletulevasse juhti. Need juhid kutsutakse koolitusele, mis toimub neli korda aastas, nädal aega korraga ning kokku kahe aastase perioodi vältel. Nii, et kui need 12 inimest kohtuvad, siis hakkavad nad koos töötama ja jagama oma ressursse. Nad saavad külastada üksteise kogudusi ja korraldada misjonitööd Kambod˛a maapiirkondades ning edasi juba ise õpetada välja järgmisi koguduse juhte.“

Mission Network News – Inimkaubandus on kõigi aegade kõrgeimal tasemel üle kogu maailma. „Oleme leidnud, et tänasel päeval kaubitsetakse hinnatavalt enam kui 24 miljoni inimesega üle kogu maailma.“ Yemi Oshodi, rahvusvahelisest organisatsioonist World Hope, ütleb, et raske on öelda kindlaid numbreid, kuna kaubitsemismaailm on niivõrd varjatud. Kuid hetkel on töö ja seksi orjadeks müüdud miljoneid inimesi.  World Hope on töötamas seitsmes erinevas riigis, et vabastada inimkaubanduse ohvreid. Nende töö on väga mitmepalgeline, nt nad pakuvad otsest hoolekannet  ohvritele, treenivad õiguskaitsjaid, õpetajaid, psühholooge ja tavakodanikke, kuidas identifitseerida ja teatada inimkaubanduse juhtumitest. World Hope on eriti mures töö pärast, mis toimub Kambod˛as.“ Kambod˛a on riik, mis on kõrgeimal kohal seksikaubanduse numbrite poolest. See on väga suur probleem seal riigis,“ räägib Oshodi. „Alustasime oma programmiga seal 2004. aastal. Märkasime, et seal on tohutu vajadus keskuse järele, mis oleks rohkem kui vaid varjupaik.“ Loodud keskus pakub abi naistele, keda on ära kasutatud seksitööstuses, ning paljud neist on vaevu ellu jäänud vägivallatsemistest ja vägistamistest mis nende kallal on tehtud. Neile antakse puhas ja turvaline paik kus olla, mis oleks pigem kodu kui ajutise varjupaiga sarnane ning kus nad võiksid kogeda Kristuse armastust. Kui naised tunnevad, et on valmis astuma tagasi ühiskonda, tehakse seda suurima hoole ja ettevaatusega. World Hope teeb seda kõike Issanda nimel ja selle õigluse nimel, mida tema igatseb. „Piibel ütleb meile, et Jumal on õigluse Jumal, ta vihkab ülekohut ning õnnistab neid kes peavad ülal õiglust. Piibel räägib ka inimelu väärtusest,“ ütleb Oshodi. 8. Ja 9. mail peab World Hope Alexandrias, Virginia osariigis foorumit, et arutleda inimkaubanduse teemadel, konkreetselt Kambod˛as. Nad tahavad tuua teadlikkust tänapäevasest inimkaubandusest, ning tuua näiteid ja pakkuda võimalusi selleks, kuidas igaüks saab aidata kaasa inimkaubanduse kaotamisele. Enam teavet http://www.worldhope.org/trafficking/overview.htm

WorldNetDaily –  Valge Maja postkontor on kinnitanud, et sai 2,25 miljoni punase ümbriku tulva, mis sümboliseerivad tühjasid lootustandvaid elusid, mis abordi teel kõrvaldati. See oli massiivne kampaania, mis oli suurem kui enamik kampaaniaid, mis Valgesse Majja on kirja teel jõudnud viimase 35 aasta jooksul. Valge Maja postitööline, keda nimetatakse ’Steveks’ on olnud posti käsitleja juba üle kolme aastakümne aadressile 1600 Pennsylvania Ave, Washington D.C’s. Iga üksik pakk ja kiri, mille sihtkoht on Valge Maja, käib tema kontorist läbi. Kui talt küsiti, kas ta nägi ka punaste ümbrikute uputust, mis oli Valgele Majale suunatud, siis Steve kihistas naerda. „Jah, muidugi,“ ütles ta rõhutatult. „Uskuge mind, need jõudsid kõik siia.“ Steve ütles, et ajal, mil Obama on olnud hõivatud Euroopas, on tema administratsioon märganud neid miljoneid punaseid ümbrikke, mis on aborteeritud laste eest saadetud. „Üsna ausalt ma ütlen, see oli üks kirjade uputus, mis siit läbi käis ja mina pidin neid kõiki käitlema,“ naeris ta. „Ma olen olnud siin 35 aastat, nii et ma olen näinud presidente tulemas ja minemas, kuid see kampaania on seal suurimate hulgas,“ ütles Steve. Punase Ümbriku projekt on idee, mis sai süüdatud ühe Massachusettsi mehe, Christ Otto, mõtetes ja palvetes, jaanuaris sai ta visiooni sellest, kuidas tuhanded punased ümbrikud saadetakse Valgesse Majja ning see oleks visuaalseks väljenduseks moraalsest ülekohtust, mida presidendi seisukoht abortide osas tähendab. Ümbriku taha küljele kirjutasid saatjad sõnumi, mille Otto oli kokku pannud: „See ümbrik esindab ühte last, kes suri abordi teel. See on tühi, sellepärast, et see elu ei saanud pakkuda maailmale mitte midagi. Vastutus saab alguse eostumisest.“ Projekt sai väga väikese alguse, kuid kui Otto saatis välja e-maili sõpradele, paludes neil temaga selles ümbriku projektis liituda, siis levis see sümbolistlik ˛est laiali kõikjal internetis nagu kulutuli – ning tõi kaasa lõppkokkuvõttes 2,25 miljoni ümbriku saatmise. Otto rääkis: „Möödunud teisipäeval saadeti kokku 2,25 miljonit ümbrikku. Enneaegselt saadeti 1 miljon ümbrikku. Ja mulle kirjutatakse jätkuvalt e-kirju, seepärast ma tean, et inimesed ikka veel saadavad neid. Möödunud nädalavahetusel saadeti veel 10 00 ümbrikku kogudustest, kes sellest pühapäeval rahvale rääkisid.“ Katoliku Uudiste Agentuur teatas, et Notre Dame Ülikooli 11 erinevat üliõpilaste gruppi, plaanivad protestiks anda otse edasi ühe suure hulga punaseid ümbrikke aborti-pooldavale president Obamale, kui ta tuleb nende lõpuaktusele elluastumise kõnet pidama mai kuus. Otto ütleb, et ta ei ole oodanud mingisugust vastust Valgest Majast. Kuid World Net Daily suutis kindlaks teha, et punased ümbrikud jõudsid kõik kohale Valgesse Majja. Otto ütleb: „Ma tõesti loodan, et president Obama näeb neid ümbrikke. Ma tean, et keegi seal Washingtonis neid kindlasti näeb, mis tulemuse see siis ka kaasa toob. Ma loodan, et see muudab presidendi südant. Tean ka seda, et meie valitsuses on palju inimesi – mõlemas poliitilises parteis – kes usuvad, et riik kontrollib elu ja vabadust. Nad tahavad kontrollida, kes elab ja kes sureb. Nii, et asi pole ainult presidendis, vaid Washingtonis on palju inimesi, kes peavad teadma, et see on oluline asi ja, et nad ei kõnni ühte sammu inimestega.“ Kuid vaatamata kõigele, ütleb Otto, et Punase Ümbriku projekt oli edukas. „See on toonud muutuse, vaatamata sellele, mis juhtus Washingtonis. Ainuüksi noorte hulk, kes sellega olid seotud, on tohutu. See on pannud paljusid inimesi rääkima elu väärtusest. Ja minu jaoks on see hindamatu väärtusega.“

Assist News – Paljud inimesed Lähis-Idas tunnevad, et nende ühiskonnad on justkui köidikuis ning kannatavad Iisraeli-Palestiina konflikti tõttu, räägib Salim Munayer, Musalaha direktor. Musalaha on teenistus, mille eesmärgiks on lepitada mõlema poole noori omavahel. Oma paasa- ja ülestõusmispühade sõnumis, Munayer ütleb: „Kõikjal meie ümber on lootusetust. Inimesed tunnevad justkui nad oleks selle olukorra orjuses, vangistatud ning ei saa põgeneda probleemide eest, mis nende elu ümbritsevad konfliktide keskel, kas need on siis okupatsioon, terrorism, lahutavad barjäärid, madal töötasu või midagi muud. Ja seepärast iisraellased ja palestiinlased on langenud lootusetusesse. Nad oletavad, et on teinud kõik, kuid miski ei toimi, kõik pingutused on läbi kukkunud ning tundub, et ei ole midagi, mida teha selle poliitilise olukorra lahendamiseks.“ Munayer ütleb, et „kuigi inimesed meie ühiskonnas on orjuses ja täidetud lootusetusega, meenutavad nad siiski Jumala vabastust füüsilisest orjusest Egiptusest ning ka vabastust vaimulikust patu ja surma orjusest, selle kaudu, mida ta tegi nende eest ristil. Kuid meie sõnum on rohkem kui vaid vabastus. … Kristuse surm ristil pakub meile lootust ja annab meile võimaluse tõusta taas uuele elule. Ning osana meie uuest elust Messias, võime me armastada tingimusteta, sest Messia armastus on see mis sunnib meid armastama ja aitama vähimaid meie kogukondades ja ka väljaspool. Ainult läbi Jumala vabastuse, me võime tuua muutust oma ühiskonda.“ Munayer jätkab: „Nii, et meil, iisraellastel ja palestiinlastel, kes me näeme seda poliitilist olukorda praegusel hetkel kui olukorda, mis on seotud hirmu ja vihkamise poolt, siis meil tuleb meeles pidada, et Jumal on kogu ajaloo Isand ning ta on seotud ajalooga. Ainult tema kaudu saame me jätkata lepituse teenistust. … Nii, et nendel pühadel me peame jätkuvalt panema oma lootuse temale ning valmistama oma südameid tema külastuse jaoks, sest Jumal töötab viisidel, mida meie ei saa näha. Me peame hoiduma, et me ei teeks oma südameid kõvaks, nagu egiptlased seda tegid, nii et kui tema tuleb, siis me tunneksime ta ära.“ Musalaha naiste teenistus korraldas möödunud nädalal üleriigilise naiste konverentsi Petras, ning nad keskendusid lepituse teemale Gaza konflikti järgselt. Munayer ütles: „See on normaalne, et inimesed leinavad ja mõtisklevad neil teemadel, kuid neile õpetati, kuidas liikuda edasi. Ränduritena selles maailmas, tuleb meil minna läbi oru, kuid me peame sellest välja tulema ja nad õppisid, kuidas seda teha ja minna edasi mäele.“ Munayer palub eestpalvet nende teenistuse uue naiste grupi eest, mis sel kuul luuakse, et Jumal tooks õiged inimesed sinna gruppi. Eelolevate pühade ajal toimub neil Musalaha Galilea Encounter (kohtumine) konverents noortele. Ka sellele palutakse eestpalvet. Munayer ütleb: „Palveta, et seal kujuneksid välja tugevad suhted, sest see on aluseks sellele, et lepitus protsess võiks alguse saada. Et Jumal paneks nende vaimu juba väga noorena lepituse vaimu, et nad kasvaks ning neist saaks uus põlvkond lepitajaid.“ Munayer ütleb, et nad on põnevil sellest, et on saanud hea reaktsiooni nii Iisraeli kui ka Palestiina juhtide poolt, ning mitmed osalevad ka nende juhtide perekonverentsil, mis toimub 14.-21. augustini, Karlsbadis, Saksamaal. „Pidage neid juhte oma palvetes, et Jumal valmistaks nende südameid õpetuse jaoks ning ka suhtlemiseks nendega, kes on teiselt poolt. See on üks meie kõige olulisemaid ja efektiivsemaid konverentse. Palveta, et Jumal täidaks ka meie rahalised vajadused selle jaoks.“ Aprilli lõpus viib Musalaha ka grupi moslemi ja kristlikke juhte Betlema piirkonnast, Wadi Rumi, Jordaaniasse, ühisele kohtumisele. Palveta, et Salimil oleks tarkust ja eristamisvõimet nende kahe usugrupi õpetamisel lepitusteenistusest.

Mission Network News – Kohutavad pealkirjad Lähis-Idast köidavad jätkuvalt meedia tähelepanu. ’Terroristide pommirünnak tappis seitse inimest Iraagis’, ’Kaks kristlasest naist arreteeriti hiljuti Iraanis oma usu praktiseerimise pärast’ ning ’Kristlased on kurvad USA sõjajõudude tagasitõmbumisest Iraagis.’ Kuigi need ei ole head uudised, ütleb Tom Doyle, kes töötab organisatsiooniga E3 Partnerid, et vastasseis võib tegelikult kogudust tugevdada. „Kui kogudust kiusatakse taga, siis see õitseb. See on just vastupidine efekt sellele, mida oodatakse.“ Doyle andmeil on need uued rünnakud kristlaste vastu Iraanis otseselt seotud kasvuga. Ta ütleb, et 1979. aasta revolutsiooni ajal, oli riigis umbes 500 kristlast. „Mitte keegi ei ole eriti kindel praegustes arvudes, kuid me kuuleme arvudest, et Iraanis on alates 1 miljon usklikku. Mõned räägivad, et on üle kahe miljoni. Kuid me oleme seal olnud ja töötanud põrandaaluse kogudusega, me teame et see on tohutu suur ja nad on kasvamas.“ Doyle ütleb, et see on ka üks põhjuseid, miks ta kirjutas oma kõige viimase raamatu ’Läbimurre. Lootuse tagasitulek Lähis-Idasse.’ See annab edasi need rõõmsad uudised, mis sellest piirkonnast esile tulevad. Kristlased selles rahutus maailma osas tahavad lääne kristlastele teada anda, et nad on töös, vaatamata negatiivsetele uudistele. Doyle ütleb: „Nad tahavad, et sa teaksid, et kogudusel läheb hästi ning paljudes paikades see lokkab – jõudes moslemiteni ja tuues ka juute Kristuse juurde. See raamat tutvustabki neid Lähis-Ida usklikke kristlastele mujal.“ Selles raamatus on lugusid Iisraelist, Süüriast, Iraanist, Iraagist ja teistest maailma piirkondadest, kus islami äärmuslaste vägivald on väga levinud. Moslemi maailmas olevatele teenistustele on väga raske leida finantsilist tuge. Doyle usub, et ta teab, miks see nii on: „Paljud kristlased mujal maailmas vaatavad Lähis-Ida ja mõtlevad, et see on lootusetu. Nad ei mõista, et miljonid on tulnud Issanda juurde. Just nii ongi – ’miljonid’ inimesed viimaste aastate jooksul, tänu kristlikule raadiole, televisioonile, kohapealsetele misjonäridele ja Piiblitele.“ Doyle on kogunud paljud nendest lugudest oma töös E3 Partneritega. „Meil on kohapeal umbes 150 töötajat kõikjal Lähi-Idas, kes tegelevad õpetamisega, kohalike inimeste jüngerdamisega ja uue põlvkonna esile tõstmisega, et nemad kannaksid seda tööd edasi.“

Assist News – Järgmisel nädalal oodatakse 6000 inimest 40 erinevalt maalt kokku tulema Oldenburgi, Saksamaale, üritusele, mis korraldajate sõnul on üks olulisemaid misjoniteemalisi sündmusi kogu Euroopas. Mission-net Euroopa Misjoni Kongress kannab nime Taeva Pärast (For Heaven’s Sake) ning toimub 9.-13. aprillini, Oldenburgis Põhja Saksamaal. Kongressi direktor, Andy Juliff, ütles: „Kui sa oled huvitatud ülistamisest ja õppimisest koos tuhandete teiste inimestega muudest Euroopa riikidest, siis see sündmus on sinu jaoks. See annab sulle võimaluse kasvada usus, avastada seda, mida Jumal on tegemas sinu maal, kontinendil ja kogu maailmas ning leida oma osa selles. Kongress keskendub misjoni teemale ning esitab osalejatele väljakutse elada misjoni elustiili just seal, kus nad elavad.“ Mission-net on liikumine, mis on volitatud Euroopa Evangeelse Alliansi ja Euroopa Misjoni Alliansi poolt. Need on kaks organisatsiooni, mis koos oma rahvuslike organisatsioonidega esindavad tuhandeid kogudusi ja misjoni organisatsioone üle kogu Euroopa. Andy Juliffi sõnul on nende eesmärk väga lihtne: „Päeval ja ajastul, mil misjoni teema on kahanenud, tahame me näha uut lainet noori inimesi jõudmas oma naabrite ja laiema maailmani!“ Selle motiveeriva programmi jooksul toimuvad piiblitunnid, antakse ülevaade praegusest misjoni olukorrast nii kohalikul kui ülemaailmsel tasandil. Kampalast, Ugandast pärit piiskop, David Zac Niringiye, juhib piiblitunde hommikuste koosolekute ajal. Õhtuseid teenistusi juhivad külaliskõnelejad, kaasaarvatud OM rajaja, George Verwer (UK ja USA); Operation World kaasautor, Jason Mandryk (Kanada); Maailma misjoni ja Ida-Euroopa uuringute professor, Dr Peter Kuzmic (Horvaatia); Open Doors rajaja, vend Adrew (Holland); ja AMG International Ida Euroopa  direktor ja Kreeka Evangeelse Alliansi peasekretär, Fotis Romeos (Kreeka). Ülistust juhib Hollandist pärit grupp World News ning hiljem õhtul on noortele veel kontserte andmas muusikud USAst, Saksamaalt ning mujaltki. Päeval on osalejatel võimalik valida 80 erineva seminari ja õpikoja vahel, mis katavad erinevaid teemasid, kaasaarvatud: maailma religioonid, misjoni teoloogia, kunst ja misjon, poliitika ja misjon ning äri ja misjon. Messi saalis on esindatud ligi 150 misjoni agentuuri, andes osalejatele hea ülevaate paljudest võimalustest kuidas misjonis osaleda. Peale kongressi, lähevad mitmed misjoni organisatsioonid välja enam kui 25 lühiajalise meeskonnaga misjonireisidele, mis toimuvad mõned juba kohe peale üritust, teised kuni suve lõpuni välja. Kongressi kohta saab infot veel www.mission-net.org

Mission Network News – Suurepärased võimalused on tõusnud hiljuti esile Bhutanis, luues vajaduse 500 kristlasest õpetaja järele. Bhutan sai demokraatlikuks riigiks 2006. aastal ning 2008. aastal jõustus uus konstitutsioon, mis tunnustab usuvabadust. Seepärast on kristlastel lubatud oma kodudes Jumalat teenida, kuid osad kristlased tunnevad veel mõningast survet oma usu tõttu ja on seepärast valinud teenida Jumalat salaja. Kristlaste hulk Bhutanis on jätkuvalt alla ühe protsendi rahvastikust ning evangelism on keelatud. Seda meeles pidades, võib olla üllatav kuulda, et Bhutani haridusminister on palunud organisatsioonil Bibles for the World (Piiblid Maailmale), otsida neile õpetajaid. Piiblid Maailmale asutajad, Ro ja Mawii Pudaite koos mõnede teiste inimestega, külastasid hiljuti Bhutani ning neil avanes võimalus kohtuda mitmete väga tunnustatud ja auväärsete inimestega. Esialgu kutsuti neid kohtuma haridussekretäriga, millele järgnes kohtumine Bhutani äsja valitud peaministri, Jigme Thinleyga. Kuna Piiblid Maailmale ei ole otseselt varem Bhutanis töötanud, vastasid nad põhiliselt küsimustele ja arutlesid nende teenistuse üle. Pudaited kohtusid ka Bhutani kuninga Jigme Khesar Namgyel Wangchuckiga ning osalesid tema sünnipäeva tähistamisel koos mitmete aukandjate ja kuninga pereliikmetega. Hiljem kohtusid nad riigi haridusministri residentsis, sest kõik ametihooned olid suletud kuninga sünnipäeva auks. Mawii Pudaite ütleb: „Haridusminister küsis, et kas me võiksime leida vähemalt 500 õpetajat Bhutani jaoks, eriti inglise keele, matemaatika ja teadusainete õpetajaid. Me sooviksime saata nii palju kui võimalik – kogenud mehi ja naisi, kes elaksid välja oma usku.“ Peale taolist kogemust, ei ole Pudaitel kahtlustki, et selle võimaluse eest tuleb tänada Issandat. „Kui me valmistusime Bhutanist lahkuma, kogunes meie väike grupp kokku ja ainus mis me öelda saime, oli: ’See on Issand!’Keegi ei oleks võinud ette kujutada või välja töötada seda, mis meie lühikese Bhutani külastuse ajal toimus – see on riik ja rahvas, kelle eest me oleme palvetanud. Jumalale olgu au! Ma pean ütlema, et meie südamed jäid Bhutani,“ rääkis Pudaite. Issand on avanud uksed laialt sellele organisatsioonile ning on vaja inimesi, kes vastaks sellele kutsele, kes oleks kvalifitseeritud õpetajad ning lihtsalt elaksid oma usku välja teises riigis.

Gospel for Asia -  Madhuri Kappor oli kuulnud Jeesusest, kuid ta ei olnud veel aru saanud, et Jeesus on võimsam kui see jumalanna, keda kõik inimesed tema külas kummardasid. Madhuri pärineb ühest väikesest India külast, kus elab peamiselt ühe suguharu rahvas, kes on väga pühendunud oma iidsele religioonile. Külaelanikel on ka mitmeid ebauskumusi, millest ühe tõttu peavad nad alati tooma ohvri, kui mööduvad oma jumalanna altaripaigast. Kohalik rahvapärimus ütleb, et neid, kes keelduvad ohvrit toomast, tabab mingi õnnetus või nad leiavad end mõnest muust kitsikusest sel päeval. Kuigi Madhuri oli vankumatu kummardaja sellele jumalusele, käis ta kuulamas ka Jeesuse kohta ühes väikeses osaduses, mida misjonär, Melody Bharta, juhtis. Ühel päeval olid need kaks naist kõndimas naaberkülasse, kui Madhuri peatus altari juures, et tuua oma tavapärast ohvrit jumalannale, kuid Melody peatas teda. „Mitte midagi ei juhtu sinuga, kui sa seda ohvrit ei too,“ ütles Melody talle. Kuid Madhuri kartis, nii et Melody palvetas tema eest, ning esitas talle väljakutse usaldada Kõikvõimsat Jumalat ja tema väge. Madhuri nõustus vastumeelselt. Naised jätkasid oma teekonda külasse ja hiljem tagasi ning nende töö seal laabus ilma ühegi vahejuhtumita. Madhuri ei suutnud oodata, et rääkida oma mehele sellest, et oli ohvri toomata jätnud ja et mitte midagi halba ei olnud talle juhtunud. Tema mees, Anil, vaevu uskus oma naist. Ta oli rikkunud traditsiooni, möödudes jumalanna kujust ilma ohvrit toomata ja ühtki halba tulemust sellel ei olnud. Sel päeval mõistsid nii mees kui naine, et kõik nende kohalikud jumalused olid väetud võrreldes Jeesusega. Nad mõlemad otsustasid järgida Jeesust sel samal päeval. See abielupaar on kasvamas tugevamaks Issandas. Nad on vaesed talupidajad, kuid kolm nende lastest õpivad Evangeelium Aasiale Bridge of Hope (lootuse sild) keskuses nende külas. Lapsed on teises, kolmandas ja neljandas klassis. Nende noorim laps on veel beebi ning ta on esimene nende lastest, kes saab oma kasvatuse täielikult armastuses ja Issanda kartuses. Kahjuks on paljud külaelanikud tugevalt nende uue usu vastu. Anil ja Madhuri oma sugulased on vihased nende otsuse peale järgida Kristust. Kuid see pere hoiab Jeesusest kinni. Melody palub eestpalvet, et see abielupaar ja nende lapsed võiks olla tugevad oma usus ka selle vastuseisu juures. Samuti ta palub, et veel paljud saaksid tundma Issandat selles paigas, eriti need, kes on seotus kristluse vastase äärmusrühmitusega, mis seal tegev on.

Operation Mobilisation (OM) – Kuigi usklikud Al˛eerias on olnud tugeva ja intensiivse tagakiusu all viimaste kuude jooksul, ei ole see peatanud koguduse pastoreid, juhte ja liikmeid levitamast häid sõnumeid Jeesusest oma maa rahvale. Ja Issand on andmas tasu nende pingutustele ja ustavusele. Viimase kuue kuu jooksul on paljud koguduse juhid viidud kohtusse ning neile on esitatud süüdistus „islami ja selle prohveti solvamise eest ning endise kristlase ähvardamise eest, kes nende vastu süüdistuse esitas.“ Mõned neist juhtumitest lõpetati, kuid vähemalt viis juhtumit on siiani oma otsust ootamas. Üks Al˛eeria vend – ühe kooli direktor – kaotas töökoha oma usu tõttu, kohus tegi küll hiljuti otsuse tema kasuks; kuid oma töökohta ei ole ta tagasi saanud. Politsei kasutab sageli hirmutamise taktikat, et kristlasi ja/või moslemeid, kes kristlusest huvitatud on, sellest eemale hirmutada. Üks Al˛eeria pastor, keda ähvardas oht vanglasse sattuda, koos terve oma kogudusega, ütles valitsuse ametnikele, et tema ja terve koguduse vangistamiseks ’peavad nad oma vangla suuremaks tegema, sest see ei mahuta ära kõiki nende koguduse usklikke.“ Üks teine Al˛eeria kogudus hakkas kasutama ka oma kiriku parkimisplatsi, et oleks rohkem ruumi, sest kogudus kasvas suuremaks, kui nende kolm ruumi, mis neil kirikus olid. OM juht selles Põhja-Aafrika riigis, Youssef, ütles: „Olen olnud hämmingus nende Al˛eeria koguduste juhtide julgusest.“ Ta lisas, et igal aastal ristitakse üle 1500 moslemi kogudustes Al˛eerias.

Operation Mobilisation (OM) – Costa Rica. Väga noore tüdrukuna kuritarvitati Yamiletti nii seksuaalselt kui füüsiliselt ning ta hakkas tarvitama alkoholi juba 6 aastasena. Ta hakkas tarbima narkootikume ning käituma vägivaldselt selleks, et tõestada oma sõltumatust ning riietuma poisina, et ennast meeste vastu kaitsta. Ta perekond ütles talle sageli, et ta on väärtusetu ning ühel hetkel tema vanem vend ja õde püüdsid teda lämmatada padjaga. See valu oli liiga suur, et taluda ning sageli lebas Yamilett voodis ja ütles: „Kui sa Jumal oled olemas, miks sa siis lased sellel juhtuda?“ Lõpuks leidis Yamilett Issanda, kui tema vend – see, kes püüdis teda tappa – sai kristlaseks ning hakkas temaga jagama Jumala armastusest tema vastu. Yamilett kuulas ning võttis Kristuse vastu 25-aastasena. Ta otsustas, et tahab olla see naine, kelleks Jumal ta loonud on. Pikkamisi muutis ta oma füüsilist välimust ning isegi ta vend kinnitas talle, et ta on väga kaunis. Nüüd 31-aastasena, on Yamilett aktiivselt seotud OM Costa Rica tööga. Ta on läbinud nõustamise ning jagab sellest, kuidas Kristus muutis tema elu. „Tunnen justkui mu elu oleks olnud treening kooliks, sest nüüd ma saan teenida prostituute, lesbisid ja sõltlasi,“ räägib Yamilett. „Ja ma võin nendega suhelda väga isiklikul tasandil.“ OM Costa Rica loodab, et saavad kunagi Yamiletti võtta täisajaga teenistusse, sest temal on peaaegu võimatu ise finantse selle jaoks leida. Vaatamata sellele, on ta väga pühendunud teenistusele, iga kord kui Yamilett soovib OM tööga kaasas käia, läheb ta raha kogumiseks kohviube korjama. Palun palveta Yamiletti eest, kui ta jagab jätkuvalt oma lugu teistega ning palveta OM Costa Rica töö eest.

Daily Mail online ja Christian World News – Ühendatud Kuningriikides on mitmetel kristlastel keelatud evangeeliumi kuulutamine moslemitele. Rev Noble Samueli evangeelne televisiooni saade aga toob Kristuse sõnumi moslemitele, hindudele ja sikhidele erinevatest rahvustest, kes Londonis elavad. See Pakistani taustaga pastor õpetab midagi Piiblist ja seejärel avab telefoni liinid küsimusteks ja aruteludeks. Ta ütleb: „Me tegelikult jagame häid sõnumeid ning tahame õpetada neile põhidoktriine Piiblist.“ Ta on Londoni Aasia kogukonnale evangeeliumi kuulutanud juba kuus aastat ning paljud neist on tulnud usule Kristusesse. „Ma ei taha mainida nimesid, aga mu teenistuse kaudu on inimesed võtnud vastu Jeesuse Kristuse. Kuid see hindu, sikhi ja moslemi kogukond on väga suur ning mitmed neist käivad mu koguduses ja on Jeesuse Kristuse vastu võtnud,“ lisas ta. Kuid mitte kõik pole õnnelikud tema saate üle. Hiljuti üks helistaja ütles, et kristlased on silmakirjalikud, kuna nad ei järgi Piiblit. Kui pastor Samuel märkis seda, et ka paljud moslemid ei järgi koraani, siis see mees sai väga vihaseks ja ähvardas teda tappa. Järgmisel päeval Samueli rünnati teel tööpaika. Ta oli sõitmas autoga stuudiosse, kui üks auto jäi tema ette seisma. Üks mees tuli sealt välja ja küsis tema käest juhiseid urdu keeles. Samuel räägib: „Ta pani oma käe minu pooleldi avatud aknast sisse haaras mul juustest kinni ja tegi ukse lahti. Ta hakkas mu nägu ja kaela peksma ning üritas mu pead vastu rooli lüüa. Siis haaras ta kinni mu ristist ja kiskus selle mul kaelast ära. Teisest autost tuli veel kaks meest ja võtsid ära mu sülearvuti ja Piibli. Politsei arvestas selle ’usu vaenulikuks’ kuriteoks ning otsib taga kolme aasia meest. Vaatamata rünnakule, läks hr Samuel oma saatega Asian Gospel otseetrisse veel samal päeval Venus satelliit kanalil. Saate ajal võttis jaama moslemist omanik, Tahir Ali, sõna otseeetris ja mõistis selle rünnaku hukka. Pakistanis sündinud 48-aastane hr Samuel, kes sai oma hariduse kristlastest misjonäridelt ning asus Inglismaale elama 15 aastat tagasi, ütles et viimastel nädalatel on ta saanud palju telefoni kõnesid moslemitelt, kes tema vaadetele on suuri väljakutseid esitanud. Rev Samuel ütles, et jätkab jutlustamist vaatamata sellele, mis tagajärjed see endaga kaasa toob.

Breaking Christian News –  Reedel, 3. aprillil tulevad sajad noored kokku, et ühineda järelejätmatus palves ja kirglikus ülistuses Jeesuse Sulaste teenistus keskuses (Servants of Jesus Ministry Centre), Sydneys Austraalias. Liikumisel Põlvkonna Tuli (Generation Fire), on visioon tõsta üles üks põlvkond, kes on Jumala poolt kutsutud olema tema tule ja ligiolu kandjad. Generation Fire on esitanud üleskutse kõigile ülikooli ja keskkooli õpilastele, ka vanematele noortele 20-ndates ja 30-ndates eluaastates seadma selle päeva kõrvale, et seista Jeesuse ees. Noori julgustatakse tulema kokku koos sõpradega just seal, kus keegi on, ning palvetama, et Jumala Tuli langeks meie rahvaste üle ning et me võiks näha oma linnu ja maid saamas ristitud Püha Vaimu ja Tulega. Lisaks Austraalia noortele on samal päeval kogunemas noored veel USAs New Yorkis Times Square’il ning Walesis, et palvetada jätkuva Püha Vaimu väljavalamise eest.

Christian World News – Hea Karjase vanglasse, Paraguays, satuvad igasuguse taustaga naised, nende kuriteod varieeruvad alates narkootikumide kaubitsemisest kuni mõrvade ja röövideni. Kuid Hugo Emilio, kristlasest misjonäri, jaoks, kes neile vangidele on evangeeliumi kuulutanud nüüdseks neli aastat, ei ole midagi nauditavamat, kui tuua Jumala Sõna neile, kes seda kõige enam vajavad. Emilio ütleb: „Kui me aitame inimesi, kes on kaotanud oma vabaduse, kes on haiged, siis me leiame Jeesuse.“ Alates sellest, kui Emilio alustas oma vanglateenistusega ’Tee vabadusse’, on kümned vangid andnud oma elud Issandale. Nad on ristitud ning saanud ise evangelistideks vangalaseinte vahel. Ja need, kes on saanud vanglast vabaks, on näinud oma elusid ja perekonna elu muudetuna. Üks kõige keerulisemaid juhtumeid, millega Emiliol ning nende misjonäride grupil tuli tegeleda, oli Teresa – noor narkosõltlane, kes kandis karistust narkokaubanduse ja mõrva eest. Teresa enese tunnistuse kohaselt, oli ta sügavaimas augus, kuhu üldse üks inimhing võib langeda, kuid miski muutus tema elus mille tõttu ta mitte ainult ei loobunud narkootikumidest, vaid mis tegi temast õnneliku inimese ning Jumala tööriista. „Ma olin narkootikumide ori. Ori paljudele asjadele. Samal ajal olin ma vang. Nii, et ma ei leidnud hingamist mitte kusagil,“ meenutab ta. „Tunnen oma südames, justkui Issand oleks öelnud, ’Meil tuleb saata sind sinna, et sa võiks teada, et ma armastan sind ja tahan muuta su elu.’“ Teresa elu mitte ainult ei muutunud täielikult, vaid temast sai ka väsimatu evangelist nii vanglas kui sealt väljas. Ta kirjutab kirju inimestele, kes on kadunud. See sai alguse siis, kui ta otsustas jagada evangeeliumi ühe tuntud narkokaupmehega. „Jumal andis mulle võimaluse, nagu Paulus, kirjutada kirjasid. Nii, et see mees siis luges ja luges mu kirja, kuni ühel päeval ta andis oma südame Kristusele,“ selgitas Teresa. Kuid see narkoäritseja ei lahkunud koheselt maffiast, millega ta seotud oli ning sattus seetõttu 11 kuuks vanglasse. Sellel ajal saatis Teresa talle kirja teel piiblitunde. Kui ta oli oma aja ära istunud, läks ta Teresat vanglasse külastama ja soovis saada ristitud seal naiste vanglas, koos selle noore naisega, kes oli olnud nii julge ja juhtinud ta Kristuse ja pääste juurde. Teresa ütleb: „See paik on õnnistatud. Ilma selle karistuseta, mille Jumal lubas mul kanda, ei oleks ma see inimene, kes olen, ega poleks mul seda südant.“

Inspire Magazine – Kuidas võib nimetada meest, kes on jalgadeta kuid osaleb spordivõistlusel, milles tuleb joosta maratoni, sõita jalgrattal üle 150 km ning ujuda 77 basseini pikkust ja lõpetab selle? Enamik inimesi nimetaks seda ’imeks’. Kuid mees, kellest on juttu, arvab ise teisiti. „Minu loos ainult üks tõeline ime ja tema nimi on Jeesus Kristus,“ ütleb Scott Rigsby. Scott kasvas üles Camillas, Georgia osariigis, USAs – linnas, kus sporti austatakse peaaegu sama palju kui usku. Keskkoolis mängis ta jalgpalli, Ameerika jalgpalli, korvpalli ja pesapalli. Ta ütleb: „Ma olin ja olen siiamaani kirglik spordi austaja.“ Õnnetus, mis Scotti elu muutis, juhtus, kui ta oli 18 aastane ning just astumas kolled˛isse. Ta oli suvel töötamas aednikuna ning sõitmas koos töökaaslastega ühe veoauto kastis, kui nende autole sõitis otsa üks suur 18-rattaline veok. Scott lendas auto järelhaagise alla, mis lohistas teda kaasa ligi 100 meetrit. Tema selg sai kolmanda astme põletushaavu ning ta kaotas oma parema jala. Arstid päästsid Scotti vasaku jala, kuid 12 järgneva aasta jooksul tehti talle 26 operatsiooni ning 1998. aasta juulis otsustati lõpuks ka tema vasak jalg eemaldada. 2005. aasta jõulud olid tema jaoks madalaim punkt. „Ma ei tahtnud enam elada. Mu elul ei olnud mitte mingisugust eesmärki ja ma ainult eksisteerisin. Oma meeleheites, lamasin oma vanemate elutoa põrandal maas, nutsin ja hüüdsin Jumala poole. Ma palvetasin, et kui Jumal avab mulle ukse, siis ma jooksen sellest sisse. „Sel õhtul ei juhtunud mitte midagi, kuid kaks päeva hiljem mu palvele vastati. Läksin ühte raamatupoodi Atlantas ja nägin pilti füüsiliste puuetega sportlastest nii Runner’s World kui ka Triathlete ajakirjade kaantel. Nende kahe ajakirja kõrval oli ajakiri Men’s Journal. Ning selles oli artikkel major David Rozelle’st, kes oli ühe jala kaotanud sõdur, ning võistles triatlonidel. Inspireerituna nende lugudest, otsustas Scott võtta osa Raudmehe triatlonist Hawaiil. „Mind täitis lootus, sain suuna ja põhjuse elada, aga tegelikult ma ei pidanud seda, mida teha üritasin, mõeldamatuks. Raudmehe võistluse lõpetamine on eesmärk mis paljudele terve ihuga inimestelegi tundub ületamatu võimalusena. Mina ei osanud ujuda; ma ei saanud endale ratast lubada ja ma ei olnud oma proteesidel jooksnud kunagi ühte miiligi, rääkimata siis maratonist! Lihtsalt ja otseselt öeldes, Jumal kasutas seda raudmehe triatloni, et minu elu päästa, sest see andis mulle vahendid oluliseks lõpptulemuseks. Scott on nüüd sertifitseeritud nõustaja endistele sõduritele, kes on kaotanud oma jäsemed Iraagis ja Afganistanis. „Suitsiidi tase on tõusmas sõjajärgsete veteranide seas ning neil on vaja võimet siseneda ellu, mida nad varem teadsid,“ selgitab ta. „Minu fond astus koostöösse ühendusega Hope for the Warriors (lootus sõduritele), et seista nende sõdurite eest ja leida toetajaid nende rehabiliteerimiseks. Oma fondi kaudu asutas Scott virtuaalse raha kogumise grupi triatleetidest, ratturitest ja jooksjatest nimega The Unthinkables. Scott Rigsby sihtasutus koos World Visioniga lähevad sel aastal misjonireisile Angolasse, kus üle 35 000 inimese on kaotanud jäsemed kodusõja tulemusena. Scott ütleb: „On inimesi ja lapsi, kes kunagi ei ole oma liikmete kaotuse järgselt saanud proteesi ning teisi, kelle proteesid pole saanud hooldust juba kümme aastat. Ootan seda Angola reisi koos meeskonnaga, et rajada üle riigi proteeside keskusi. Kujutasin juba algusest peale ette, et meie missioon on inspireerida, informeerida ja võimaldada füüsiliste puuetega inimestel, kes on kaotanud oma jäseme ja mobiilsuse, elada aktiivset elustiili. Selles olin ma üsna ebakindel, kuidas Jumal seda tegema pidi. Kuid ta on liikunud võimsalt viimase aasta jooksul ja nüüd me oleme kohas, kus oleme tegemas mõeldamatut.“ Scott Rigsby töö kohta leiad - www.scottrigsbyfoundation.org    

The Christian Post - Hicham Chehab on teistsuguse taustaga misjonär. Liibanonis sündinud moslemina, haaras ta koos vennaga relvad Liibanoni Kodusõja ajal, kus võitlus käis kristlaste ja moslemite vahel. Tema vend sai selles sõjas surma ning ta ise kannab sellest ajast veel armi. Vaatamata sellele, ütleb ta, et Jeesuse õpetused juhtisid teda levitama rahu evangeeliumi sõnumit. Kodusõja ajal liitus ta moslemi armeega ning tema vend oli seal kapten kuni hetkeni, mil sai surma. Ta õppis kasutama raketiheitjaid, miinipildujaid ja vintpüsse ning talle öeldi: „kui sa tahad tulistada otse, siis kujuta ette, et sul on üks kristlane vaateväljas.“ Sõjas tegutses ta snaiperina. Kui Chehab oli õppimas Ameerika Ülikoolis Beirutis, tapeti tema vend kristlastest vastaste poolt ajal, mil ta oli pidamas rahu läbirääkimisi. Seejärel võttis Chehab ülikooli kaasa kaks püstolit ja summuti, kavatsusega kristlasi tappa. Kuid oma õpingutes puutus ta kokku Jeesuse õpetusega, mis avaldas väga sügavat mõju talle, eriti mäejutlus ning selle üleskutse ’armastada oma vaenlasi ja palvetada nende eest, kes teid taga kiusavad.’ Chehab ütles: „Mina, kes ma luurasin oma vaenlasi relva ja summutiga, kuulsin esmakordselt lauset ’armasta oma vaenlast.’ Ma tundsin, et see on kas üliinimlik või naeruväärne. Minu vaenlane oli keegi, kes tappis minu enda venna, minu ainukese venna, selle õla, kelle najal ma vahel nutsin.“ Alates kristlaseks saamisest, on temast saanud misjonär Salemi (araabia ja pärsia keeles tähendab see sõna ’rahu’) koguduses, Rahu luteri koguduses Lombardis. Araabia Luteri Kirik, mis on tegutsenud nüüd ühe aasta, teenib pagulasi ja immigrante, kes on tulnud Iraanist, Iraagist, Liibanonist, Sudaanist ja Palestiinast. Chehab ütleb, et nad nimetasid selle ’Rahu’ koguduseks sellepärast, et ainult Rahuvürst, Jeesus Kristus, võib tuua lepituse Lähis Ida inimestele. Ta ütleb, et on nüüd pühendunud rahu toomisele kristlaste ja moslemite vahel Liibanonis.

Mission Network News – Tuhanded Eritrea usklikud on vaevlemas militaarvanglates, sunnitöölaagrites ja kaubakonteinerites kõrbetes. Carl Moeller, organisatsioonist Open Doors, teatab ka headest uudistest: „Kaks vanemat Kale Hiwot’i koguduse liiget, kes arreteeriti möödunud aasta novembris ning hoiti ühes koonduslaagris, vabastati kautsjoni vastu. Lisaks sellele saime teada, et veel üks meesterahvas, Solomon Mengese, vabastati.“ Nende kinnipidamised olid seotud kristliku tegevusega. Kuigi valitsus eitab igasugust usulist tagakiusu, märgib Open Doors, et kristlaste arreteerimise kontsentratsioon on väga kõrge.  Kale Hiwoti liikmed, kes möödunud novembris arreteeriti ning nüüd vabastati, on 80-ndates eluaastates mehed. Neid peeti kinni Eritrea kirde osas asuvas Mitire koonduslaagris ning Moeller usub, et see on paik, kus peetakse kinni paljusid kristlasi. Mengese on Täisevangeelse koguduse liige ning ühe bensiinijaama omanik, kes oli vangis 6 kuud, tema vabastati kaks nädalat tagasi. Mõned usaldusväärse allikad Eritreas kinnitavad, et Wi’a Militaarses Õppekeskuses peetakse 2900 vangistatud usklikust seal 270 evangeelset kristlast, kellest 135 on naised. Vangid seal on väga armetus olukorras, kuna nad keelduvad hülgamast oma usku. Eritrea keelustas kõik iseseisvad protestantlikud kogudused 2002. aastal. Ametlikult tunnustati vaid islami, Eritrea ortodoksi, katoliku ja luteri kirikut. Kõigi teiste kirikute hooned suleti ja eraviisilised kogunemised kodudes keelati. Need, keda leiti piirangutest üle astumas, arreteeriti, paljusid on piinatud vangilaagrites, mis on kurikuulsad oma kohutavate tingimuste poolest. Moeller palub usklikel ’palvetada, et kogudus Eritreas seisaks jätkuvalt tugevalt kõige selle keskel. Me peame palvetama nende eest, kes on vangistuses, et nad teaksid, et neid ei ole unustatud. Palvetame samuti, et need kirikud, millel on riigi luba tegutseda, astuksid vangistatute kaitseks välja.“

Billy Graham Evangelistic Association – BGEA koos Franklin Grahamiga pidas 19.-21.märtsini Lootuse Festivali Uruguay pealinnas, Montevideos. Kogudused lootsid küll, et paljud inimesed tulevad Kristuse juurde, kuid keegi ei oodanud nii suurt lõikust. Viimasel Lootuse Festivali õhtul, oli suur osa rahvast ka Charrua staadioni parklas sõnumit kuulamas. Umbes 24 000 inimest oli sel õhtul kohal ning ligi 1800 inimest tegi elumuutva otsuse Kristust järgida. Kõigi kolme õhtu peale kokku tegi oma otsuse 8250 inimest. Pidades silmas Uruguay rahvaarvu 1,7 miljonit, siis on see arv hämmastav. Ernesto Dueck, misjonär, kes sündis ja kasvas üles Uruguays ning aitas projekti Minu Lootus, läbi viia Uruguays, ütleb: „See on ajalooline. Me ei ole varem midagi sellist näinud ja kogudus siin on põnevil. Nüüd on aeg järeltööks. Sel nädalal võtavad kõik kogudused Montevideo igas linnaosas ja ümberkaudsetes linnades ühendust nende inimestega, kes sellel festivalil päästetud said. Nii et järeltöö käigus need inimesed saavad ühendatud kohalike kogudustega ja kogudus kasvab jätkuvalt ning teeb enam koostööd ja me näeme Uruguayd tulemas Jeesuse tundmisele.“ Kaua enne seda, kui inimesed hakkasid staadionile voolama, valmistas hulk rahvast seda paika ette palve, väljaõppe, isegi muru niitmise ja ehitustöödega. Hugo Fazio juhtis 150 vabatahtlikuga meeskonda selleks, et seda lagunevat ja mahajäetud jalgpalli staadionit teha kasutatavaks. „Alates sellest, kui meid lasti sinna sisse, võttis meil 15 päeva, et seda teha. See oli nii halvas seisus,“ selgitas Hugo. „Ma olen siin, sellepärast, et ma armastan Jumalat. See on ainus põhjus, mille tõttu ma seda teen. Tõime mitmeid ohvreid. Investeerisime palju tunde sellesse, me ei käinud tööl ja ei olnud sel ajal oma pere asjadega seotud. Ainult Jumala armastus võis meid panna seda tegema.“ Luz Malegarejo oli üks neist, kes oli palvetanud ja kutsunud sõpru. Esimesel õhtul palvetas Luz noore mehega, kes oli 23-aastane ja samuti ühe 80-aastase naisega. See vanem naine on Luz’i naaber, keda ta aitab. „Olen väga põnevil selle hetke pärast, sest see on esimene kord, kui ma sain kedagi juhtida, alates sellest, kui ma 4 aastat tagasi ise Kristuse vastu võtsin. Paljud asjad muutusid minu elus, kui ma Kristuse vastu võtsin.“ Ka tema mees ja tütar tunnevad Issandat. Viimasel õhtul kuulutas Franklin Graham evangeeliumi Luuka evangeeliumi põhjal, rääkides loo kadunud pojast ning kutsudes kadunud poegi tulema tagasi isa juurde.“

Gospel Music Channel – Grammy auhinna omanik, kristlik artist Rebecca St. James, sai hiljuti Arvella Schuller 2009 auhinna, mille andis talle üle Dr Robert Schuller. Auhind tunnustab loomingulise silmapaistvuse eest kristlike väärtuste edendamisel muusika, filmi ja massimeedia, nagu kunst ja meelelahutus, kaudu. St. James ise märkis: „Olen väga liigutatud. See julgustab mind nii mu isiklikus pühendumises austada Jumalat kõiges mida ma oma loomingus teen ning samuti mu veendumuses, et Jumala kohalolu loomingulises kunstis tuleks alal hoida kõrgeimal võimalikul viisil.“ Alates oma karjääri algusest 90-ndatel, olles veel noor teismeline, on Austraalia päritolu St James, olnud tohutuks mõjutajaks tervele põlvkonnale kaasaegses kristlikus muusikas. Võitnud nii Grammy kui mitmeid Dove auhindu, on tema mõju nii muusika kui sõnumi kaudu jõudnud üle maailma. Rebecca St James on kuue raamatu autor ning hiljuti hakkas ta huvi tundma ka filmi tegemise vastu. Möödunud kuul lõpetas ta filmi, Sarah’s Choice (Sarah valik), võtted, mida loodetakse kinodes näitama hakata eeloleval sügisel.

 Assist News – Evangeelium Aasiale misjonär, Chandan Dutta, on Indias jagamas sõnumit Jeesuse armastusest piirkonnas, kus elab väga palju karjaseid. Ta on võinud tunda rõõmu kümnete inimeste üle, kes on otsustanud Kristust järgida. Kuid möödunud pühapäeva õhtul, viidi Chandan ülekuulamisele, mille oli põhjustanud arusaamatus tema teenistuse kohta. Umbes 200 liikmeline inimeste grupp tuli paika, kus nad olid osadust pidamas ning karjusid ja süüdistasid teda kohalike inimeste pööramises. Sundides Chandanit ja tema naist enesega kaasa tulema lähedalasuvasse templisse, käskis aina suurenev rahvahulk misjonäril aru anda traktaadi kohta, mille pealkiri on –Kes on meie Hea Karjane? Nad arvasid, et traktaat on suunatud selleks, et kohalikke karjaseid teise usku pöörata ning nõudsid Chandanilt selgitust selle kohta, mida ta teeb. See andis mehele võimaluse kasutada psalmi 23 ja Johannese evangeeliumit, et neile rääkida Heast Karjasest, kes asetas oma elu maha ja näitas oma armastust kogu inimkonna vastu. Ta selgitas seda, et see traktaat ei ole suunatud vaid karjastele selles piirkonnas. Selleks ajaks 400 liikmeliseks kasvanud rahvahulk kuulas vaikides seda Chandan’i selgitust. Kui misjonär lõpetas, nõustus templi juht selgitusega ja kuulutas, et traktaat ei sisalda midagi vihkamisväärset. Kuid Chandan ja tema naine pidid siiski vabandama avalikult selle solvangu pärast, mille nemad olid põhjustanud – ning neid hoiatati, et see enam ei korduks. Kohalikes ajalehtedes avaldati ka selle abielupaari foto. Evangeelium Aasiale juhid paluvad Chandani, tema naise ja kahe lapse turvalisuse pärast eestpalvet ning samuti, et külaelanikud saaks tõmmatud Jeesuse lunastava armastuse juurde selle pere ja teiste usklike elude kaudu.

 Christian Post – Piiblil põhinev une programm, mille arendas välja kristliku, auhindu võitnud bändi, Third Day, endine liige Billy Wilkins, on saavutanud märkimisväärset edu USAs, kus enam kui 70 miljonil inimesel on unehäireid. Muusik ja pedagoog, Billy Wilkins, kes arendas selle Wesley Une programmi välja, räägib: „Viimase kolme kuu jooksul on meie veebilehe külastatavus kasvanud 500% ja alates selle programmi ilmumisest detsembri kuus, on Amazoni veebipoes see CD väljamüüdud 5 korral. Mingil põhjusel huvitub üha enam inimesi sellest programmist.“ Rahvusvaheline Unehäirete Klassifikatsiooni, Teine Väljaanne, dokumenteerib 81 ametlikku unehäiret, alustades mõnedest levinud häiretest, mis mõjutab enamikke inimestest ja lõpetades suure hulga tõsisemate häiretega, mis mõjutavad väiksemat hulka inimesi. Kas need on siis suured või väikesed häired, on paljud pöördunud abi saamiseks retseptipõhiste unerohtude poole, mis möödunud aasta septembris olid USA Consumer Reports (Tarbija Teataja) ajakirja nimistus kõige efektiivsemate hulgas. Ajakirja uuring asetas retseptipõhised ravimid esimesele kohale unetuse ravimiseks, tuues välja nende 75% efektiivsuse taseme. Kuid tänase majanduse juures, leiavad üha enam ameeriklasi, et see oma efektiivsuselt teisel kohal olev une abi, võib finantsilisest küljest olla sobivam, samas ei jää ta oma efektiivsuselt palju alla unerohtudele. Consumer Reports viimaste une uuringute kohaselt jääb uinutava muusika kuulamine oma efektiivsuse poolest retseptipõhistele ravimitele alla vaid 5% ning olles kaugelt üle ülejäänud uinumise tehnikatest nagu muud vabamüügi ravimid ja lihaste lõdvestamise tehnikad jne. Ning lisaks oma soodsale hinnale, ei ole uinutavatel plaatidel erilisi sõltuvusttekitavaid kõrvalmõjusid. Wilkins hakkas uurima Piiblit, et leida seda rahu, mida ta vajas efektiivseks puhkamiseks. Ta ütles, et leidis nii palju kirjakohti, mis vastasid ja toetasid tema vaimulikku otsingut ning üsna pea ta mõistis, et selline rahu oli Jumala igatsus kõigi oma laste jaoks. Järgides oma muusikalist instinkti ja uurides muusika teraapiat, hakkas Wilkins oma leide kokku koguma ning sellest sai alguse Wesley Une programmi areng. See on programm, mis tuleb 60-minutilisel CD-l, see algab jutustusega, mis on kujundatud selleks, et rahustaval viisil varustada kuulajat piibellike printsiipidega tõelisest puhkusest, samal ajal võideldes meie levinud une takistajatega. Ülejäänud muusikaline osa juhib sügavamale lõdvestumisse ja rahulikku unne. Selle programmiga antakse kaasa ka raamat, milles Wilkins räägib avameelselt ja ausalt oma enda võitlusest unetuse ja rahustitega. Alates Wesley Une programmi väljaandmisest on see oma läbimüügi poolest olnud internetipõhise poe, Amazon, audioraamatute müügi nimistus teisel kohal ning mitmeid nädalaid olnud bestsellerite hulgas. Wilkins räägib, et see programm ei ole ainult neile, kellel on häda unetusega, vaid ka kõigile neile, kes otsivad rahu, lõdvestumist ja vabadust ärevusest – vaatamata sellele, kas see tuleneb siis unetusest või lihtsalt igapäevasest stressist. Programmi reklaamitakse kui abivahendit nii emotsionaalselt, füüsiliselt kui vaimulikult. Mitmed riigi asjatundjad ja tunnustatud tegelased on selle programmi heaks kiitnud.

Mission Network News – Piibli läbi lugemine aasta jooksul, on raske paljude inimeste jaoks. Bible Pathway teenistus, teeb seda vähem kui nädalaga, USAs. Piibli lugemise maraton saab alguse 3. mail ja lõpeb 7. mail, Ameerika Rahvuslikul Palvepäeval. See maraton toimub USA kapitooliumi hoone ees, Washington D.Cs. Mike Hall, Bible Pathway teenistusest, ütleb: „3.mai, see on pühapäeva õhtul, alustame lugemist 1Moosese 1:1 ja järgneva enam kui 90 tunni jooksul, loeme läbi kogu ülejäänud Piibli ilma ühegi kommentaarita, lubades Jumala Sõnal lihtsalt kostuda.“ 2009. aasta märgib 20ndat aastat, mil see Piibli lugemise maraton on toimunud Ühendriikides. Maraton ei too tavaliselt kohale tohutuid rahvahulki, kuid Hall ütleb, et sajad usklikud, nende hulgas üliõpilased, riigiametnikud ja politseinikud, tulevad sinna selle aja jooksul, et praktiseerida ja näidata vabadust seda teha. Hall ütleb: „Väga vähestel rahvastel on see vabadus, mis meil ameeriklastena on meie sõnavabaduses. Seda me tähistamegi: sõna vabadus, kogunemise vabadus ja usu vabadus. Seista seal ja lihtsalt lugeda Piiblit on hämmastav viis vabadust tähistada.“ Bible Pathway teenistus kasutab seda vabadust, et kuulutada Jumala Sõna ja julgustada inimesi otsima sellest juhtimist ja tarkust. Kuigi paljudes riikides ei ole võimalik lugeda Jumala Sõna valitsus hoonete ees, osalevad selles siiski veel mitmed teised. Nende samade päevad jooksul toimuvad veel mitmed maratonid erinevates riikides.

Faith News – Church Of God Lõuna-Ameerikas tahab hetkeks peatuda selleks, et palvetada, mõtiskleda ja paluda Jumalalt juhiseid konkreetselt selleks, et näha selget, ajakohast ja tugeva mõjuga visiooni misjonitööks järgnevaks kuueks aastaks. Lõuna Ameerika Seminar (SEMISUD) Quitos, Ecuadoris, selle piirkonna piiskopi Dr. David E. Ramirezi juhtimise all, tõi 17.-20. märtsini kokku paljud Church of God piiskopid ja juhid kõikjalt Lõuna-Ameerikast, ühise teemaga „Koos vaimus ja tões, et tuua kestvat muutust“ (“Together in Spirit and in Truth for a Lasting Change”). Church of God Lõuna Ameerikas on seadmas end valmis elama ühes olulisimas ajaloo hetkes, kogedes vaimus tugevat pakilisust ja sundi midagi ette võtma. Me kogeme sügavaid muutusi, dilemmasid ja kriise üle maailma. Erinevad keerukad elemendid ja faktorid esitavad koguduse missioonile väljakutse. Ja seepärast tahtis Church of God Lõuna-Ameerikas hetkeks peatuda, et Jumalalt visiooni saada. Nad loodavad jõuda selgusele järgnevates konkreetsetes asjades:Mõista olukorda, milles Church of God hetkel on selle piirkonna kaheksas riigis (Argentiina, Uruguay, Paraguay, Tšiili, Boliivia, Peruu, Ecuador ja Colombia); mõista, milline on reaalne olukord nendes riikides; mis on koguduse tugevused ja võimalused selleks, et mõjutada ja olla ajakohane oma ühiskonnas jne. David Ramirez, ütleb: „Nüüd on aeg, mil Issand ootab, et tema kogudus tooks muutuse, see peaks mõjutama koguduse misjoni ja mõjukuse taset. See kokkutulek koguneb sellest ootusest ja inspiratsioonist lähtuvalt ning me vaatame tuleviku suunas, lootes Jumala armule ja Püha Vaimu jõule.“

Breaking Christian News – Üks elupooldav usklik, Chris Otto, oli palvetamas ja siis tuli talle mõttesse idee, mis nüüdseks on interneti vahendusel ringelnud juba enam kui kuu aega. See idee on väga lihtne, kuid kannab endas võimsat sõnumit. ’Punase Ümbriku veebileht’ selgitab seda projekti järgnevalt, Otto enese sõnadega: ’Olin palvetamas mitmete asjade pärast ja mu mõttesse tuli mitmeid asju. Olin sügavalt kitsikuses nende sümboolsete otsuste pärast, mida president Obama tegi oma ametisse saamise alguses. Nimelt rahaline toetus abortide tegemiseks, keskvalitsuse rahaline toetus rasestumise vastaste vahendite jaoks jne. Olen olnud seotud elu-pooldava liikumisega ligi 20 aastat ja see tegi mu südamele haiget, näha üht meest ja poliitilist parteid pooldamas süütu vere valamist. … Palve ajal, ma usun, Jumal andis mulle ühe huvitava idee. Garaa˛is on mul kastitäis punaseid ümbrikke. Just nagu see kõnekas punane ELU lindi sümbol, saadaks ka see tühi punane ümbrik sõnumi Barack Obamale, et meie maal on toimumas moraalne ülekohus. See on vaikne, kuid väga selge sõnum. Tahan, et te teeksite järgnevat: Võta üks punane ümbrik. Selle esimesele poolele kirjuta President Barack Obama ning seejärel Valge Maja aadress ning tagaküljele kirjuta järgnev sõnum: „See ümbrik esindab ühte last, kes suri abordi teel. See on tühi, sest see elu ei saanud pakkuda maailmale mitte midagi. Vastutus saab alguse eostumisega.“ Pane see ümbrik teele 31. märtsil. Soovin, et võiksime saata 50 miljonit punast ümbrikku, ühe ümbriku iga lapse eest, kes suri enne kui tal oli võimalus elada. Võib-olla see muudab meie presidendi südant,“ kirjutab Chris Otto http://www.redenvelopeproject.org/

Assist News – 13.-14. märtsini toimunud Guatemala Festival viis rahvusvaheliselt tuntud evangelisti Luis Palau kokku Guatemala tipp riigijuhtidega. Samas oli see ka suur ajalooline sündmus, mille jooksul sajad tuhanded inimesed kuulsid evangeeliumi. Guatemala president, esimene leedi, asepresident ja kolm valitsuse ministrit osalesid sellel festivalil, mis oli Palau festivalide ajaloo jooksul esmakordne. President Alvaro Colom esines rahvale samuti sõnavõtuga, jagades oma tundeid evangelikaalide suhtes ning tänades Palaud ja tema meeskonda. Guatemala on tuntud kõige evangelikaalsema riigina hispaania keelt kõnelevas maailmas ning 3200 guatemala kogudust kutsusid Palau koos meeskonnaga seda ajaloolist festivali pidama – samas tuli sellest suurim kogukonna teenimine, mis selles riigis iial on toimunud. Kokku 10 päeva jooksul toimus 25 üritust. Nende hulgas mitmeid privaatseid kohtumisi presidendi ja tema kabinetiga, kohtumine riigi ülemkohtu, sõjaväe juhtide, politsei kadettide, advokaatide, kohtunike, arstide, linnapeade ja teiste mõjukate ametnikega. Kohapealsed ürituse korraldajad olid Dr Luis Fernando Solares, Guatemala Evangeelse Alliansi president pastor Danilo Perez, sajad kohalikud pastorid ja üle 25 000 väljaõppe saanud vabatahtliku. Festivalile eelnevalt aitas Palau assotsiatsiooni, Season of Service, koondada kümneid tuhandeid kristlasi ühe kuu väldanud kogukonna teenimisele. Koos püüti aidata kogukonda selle vajadustes, vabatahtlikud asjatundjad pakkusid tasuta meditsiini abi ja hambaravi enam kui 8500 inimesele, aitasid koristada ümbruskonda ja koole, pakkusid sööki enam kui 40 000 puudustkannatavale lapsele. Palau ise ütles kogu selle kampaania kohta: „Mul on olnud rõõm teenida Guatemalat enam kui 40 aastat. Kuid seda kampaaniat eristab teistest selle mõju kõrgemal tasandil – jõudsime kõigi ühiskonna tasanditeni. Me ei ole kunagi näinud sellist ligipääsu valitsuse juhtideni, ärijuhtideni ja sõjaväe juhtkonnani. See on tunnistus evangeeliumi väest.“ Sellel aastal läheb Palau veel selle sama tervikliku evangelismi ja kogukonna teenimise mudeliga Šotimaale, Rwandasse ja Arkansase osariiki, USAs.

Assist News – Jossy Chacko on rahvusvahelise teenistuse Empart asutaja ja direktor. Empart on teenistus, mille eesmärgiks on süüdata koguduste rajamise liikumisi evangeliseerimata rahvaste seas. Empart’i eesmärk on rajada 100 000 uut kogudust evangeliseerimata rahvaste hulgas Aasias, aastaks 2030. Jossy Chacko lahkus Indiast 17-aastasena, tal oli taskus 20 dollarit, ühe otsa pilet Austraaliasse ja suur unistus saada edukaks ärimeheks. Ilma raha, sõprade ja perekonnata, alustas ta ühe väikese logistika firma alumistelt astmetelt, sellest kasvas hiljem välja Austraalia Aktsiaturg. Jossy oli ronimas edukalt sellel äri redelil, kuid tema elu sai muudetud igaveseks, peale seda kui oli kohtunud ühe 8-aastase kodutu poisiga Delhi slummidest, sellest kohtumisest sai alguse protsess, mis kulmineerus 1998. aastal loodud teenistusega Empart (www.empart.org). Jossy juhtimise all kasvas see teenistus viljakaks kogudusi rajavaks liikumiseks, mis on toonud nii vaimulikke kui sotsiaalseid muutusi evangeliseerimata kogukondadesse. Empart teenistuse kaudu rajatakse igal päeval umbes 3 uut kogudust, igal nädalal jõutakse umbes 6,5 miljoni inimeseni erinevate tegevuste kaudu, neil on üle 2000 täisajaga töölise ning kontorid 7 riigis, kaasaarvatud USAs ja Austraalias. Hiljuti käis Chacko Indias, Orissas ning üks usklik sealt ütles: „Palun täna usklike kõikjal maailmas, kes palvetavad meie eest. Ja palu, et nad ei lõpetaks palvetamist.“ Chacko ütles, et see oli pidev eestpalve soov koguduste rajajate poolt Orissas, osariigis, mis oma vähemuses olevate kristlaste tagakiusu tõttu on saanud kõige ohtlikumaks osariigiks kristlaste jaoks Indias. Paljud on mures, et kui praegu piirkonda turvav sõjavägi lahkub, jätkavad äärmusrühmad oma kallaletunge kristlaste vastu. Chacko ütleb: „Sõbrad, kui tagakius saab ’vanadeks uudisteks’ meie jaoks, palun pea meeles, et kristlaste jaoks Orissas jätkuvad raskused igapäevaselt.

Mission Network News – Guatemala City linnapea abikaasa on koondanud oma jõud organisatsiooniga Orphan Outreach, et pakkuda nende linna kõige vaesematele lastele kristlikku haridust. Linnapea Alvaro Arzł abikaasa, Patricia Arzł, hakkas tundma muret Guatemala rahva vaimuliku olukorra pärast. 1996. aastal kasutas ta oma positsiooni riigi esimese leedina, ajal mil tema mees oli riigi president, ning otsustas tuua koolidesse kristliku hariduse – ka riigi koolidesse. Oma sihtasutuse kaudu juhib proua Arzł hetkel kolme kooli. Los Patitos, on õppeasutus eelkooliealistele; Las Rosas, on kooliealistele tüdrukutele; ning Los Cedros, on kooliealistele poistele. Need koolid teenivad lapsi, kes elavad Guatemala City eeslinnades. Paljud neist on nii vaesed, et nad on sõna otsese mõttes alasti ning elavad prügimägedel. Igas puhtas, erksalt dekoreeritud koolis, kogunevad lapsed igal hommikul, et vannis käia, panna selga puhtad koolivormid, mille koolitöölised on värskelt pesnud ja triikinud. Orphan Outreach tegeleb eelkooli hariduse, varajase sekkumise toetamise ja evangelismiga, milles nende soov on olla Kristuse käteks ja jalgadeks. Nende töö põimub hästi selle kirega, mida Arzł on näidanud nüüdseks enam kui 10 aastat. Õppekava aluseks on võetud Piibel ning selle põhjal on tunde nii õpilastele kui õpetajatele. Orphan Outreach on hetkel otsimas rohkem kogudusi ja üksikisikuid, kes tahaksid neid vaeste ja vanemateta laste koole toetada.

Billy Graham Evangelistic Association – Uruguay on keset tõsist põuaaega ning mitmetes piirkondades pole korralikku vihma olnud juba kolm aastakümmet. See põud tuletab meelde ka suurt vaimulikku janu, mis inimestel selles tugevalt sekulaarses Lõuna-Ameerika riigis on. Kuid selle vaimuliku põua keskel, on Uruguay kogudus kogemas evangeelset ärkamist, mis on paljud usklikud pannud vaatama ootusega eelolevale Lootuse festivalile Franklin Grahamiga 19. -21. märtsini Montevideos. Paljud kristlased võivad mõelda, et vaimulik ärkamine Uruguays on üsna ebatõenäoline, sest see riik on Ameerika mandrite üks kõige ateistlikum riik. Uruguay on maailma üks kõrgeima depressiooni, üksilduse ja enesetappude tasemega riike ning paljud inimesed tunnistavad, et vajavad lootust. Nad on hakanud mõistma, et sekulaarne maailmavaade ei kanna endas mittemingisuguseid lahendusi probleemidele. Hiljuti istus üks naine Montevideo kesklinnas pargipingil ning vaatas üksisilmi enda ette. Mõned inimesed, kes olid tegemas väikest uuringut, küsisid temalt, et mis on tema lootus. Ta vastas: „Mu lootus on see, et mu poeg lõpetaks narkootikumide kasutamise. Mu poeg on minult raha varastanud, ta on meie kodust asju maha müünud. Mul ei ole enam midagi järel. Kuid mu lootus on, et ta lõpetaks uimastite tarbimise,“ tema nägu väljendas samal ajal ühe meeleheitel ema tundeid. Ta silmadesse tulid pisarad ning need näitasid vajadust uskuda, et tema ning ta poja jaoks on veel olemas lootust. Billy Graham Evangeelse Assotsiatsiooni (BGEA) Ladina Ameerika teenistuse direktor, Galo Vasquez, ütleb: „Sellest ongi Lootuse Festival – jõuda nende inimesteni, kes mõistavad oma vajadust vaimuliku abi järele. Jeesus ise ütles: ’Mitte terved ei vaja arsti, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid’ (Markuse 2:17). Need on inimesed, kelleni me tahame evangeeliumiga jõuda.“ Paljude kristlaste jaoks sai see evangeelne ärkamine alguse möödunud aasta augustis, kui BGEA pidas kongressi evangelismi teemal, mis oli koolituse ja mobilisatsiooni alguseks festivali tarvis Montevideos, Uruguay peallinnas. Enam kui 1200 pastorit ja juhti pühendasid end koguduse kire üleõhutamisele evangelismi töö jaoks ning nüüdseks on 560 kogudust osalemas festivali korraldamisel. Nende koguduste liikmeid on õpetatud ning nad on hakanud palvetama oma sugulaste, naabrite ja sõprade eest operatsioon Andrease strateegia juhendi järgi. Tänaseks on üle 11 000 inimese täitnud ära palvekaardid, nimetades enam kui 80 000 inimese nime, kelle eest nad palvetavad ning kutsuvad festivalile. Kümned nendest inimestest on juba Kristuse vastu võtnud ja käivad kohalikes kogudustes. Koguduste kaudu on koondunud juba tuhandeid inimesi, kes festivalil teenivad nõustajatena ning tuhanded naised käisid terve Montevideo kvartali kaupa läbi, et igat peret kutsuda Lootuse festivalile jne. Kristlikud juhid on nõus sellega, et praegu on Jumala määratud aeg sellele põuas kannatavale riigile. El Rebano koguduse vanempastor, Alejandro Wojnarowicz, ütles: „Jumal on töötamas Uruguays. Jumal töötab tuhandete kristlaste kaudu, kes on Püha Vaimuga kastetud ning igatsevad näha oma sugulasi, sõpru, naabreid, valitsuse juhte, äri inimesi, töölisi, noori, lapsi ja eakamaid inimesi muudetuna, kes valavad välja oma armastuse ja kaastunde nende ette, et nad saaksid päästetud.“

Taksojuhid Koreas ei kogu ainult maist tasu vaid ka taevast tasu. Kui Hyun-sook Han, Busanist, Lõuna-Koreast, möödunud aastal takso peatas, et peale sisseostude tegemist koju saada, ei olnud tal aimugi, kui kaugele see samm tema viib. Tema taksojuht oli kristlane, kes temaga evangeeliumi jagas ja siis kirikusse kutsus. Han meenutab: „Peale sisseostude tegemist võtsin takso, naistaksojuht kutsus mind kirikusse ja ma läksingi.“ Takso misjonär, Moon-ja Kang, kes kutse esitas, ütles, et oli väga õnnelik, kui Han kutse vastu võttis. Kang räägib: „palvetasin, et Jumal juhiks ta kirikusse.“ Selle taksosõidu tõttu, võttis Han Kristuse oma ellu vastu. See ei olnud juhuslik, et taksojuht oli see, kes Han’i Kristuse juurde tõi. Kang on üks 450st kristlasest taksojuhist, kes kuuluvad Misjoni Takso Klubisse, Busanis. Nad on pühendanud end sellele, et räägivad oma klientidele Kristusest, mängides kristlikke raadio programme ja jagavad oma isiklikku tunnistust. Klubi president, Myeong-Woong Ban, ütleb: „Levitame evangeeliumi hommikust kuni õhtuni maanteedel. Meil on kontoris inimeste nimekiri, palvetame nende eest, katame neid oma südames ja püüame neid viia ühendusse lähedalasuva kogudusega, et nad saaksid Jeesust paremini tundma.“ Takso misjonärid tahavad evangeeliumi jagada oma klientidega, sest nad näevad Busani tänavaid kui misjonipõldu. Nende eesmärk on juhtida oma reisijad turvaliselt igavesse sihtkohta. Taksojuht, Gil-Hong Jin, ütles: „Pean Jumala teenimist oma esmaseks tööks ja ülejäänud asju, mida siin maailmas teen, sekundaarseks. Üks kadunud hing on Jumalale väga oluline ja mu süda on alati fikseeritud samale eesmärgile, see on täita Jumala tahet, kuni ma jõuan tema Kuningriiki.“

Väga vähesed inimesed on põgenenud Colombia kurikuulsate FARC terroristide käest, kuid ameeriklane Marc Gonsalves on üks neist eranditest. Tema ning kahte kaastöölist peeti d˛unglis pantvangis ligi kuus aastat. 2003. aasta veebruaris läks mootor rikki lennukil, mis oli ameerika tsiviiltöölisi kandmas üle Colombia d˛unglitest. Lennuki kukkumise ajal hüüdis Gonsalves Jumala poole. Ta meenutab: „Olin enne oma vangistusse sattumist kohas, kus ma olin küll kristlane … aga ei olnud ka. Ma ei palvetanud enam. Ei käinud kirikus, kuid uskusin Jumalasse. Aga ma olin kadunud ja see olukord tõi mind momentaalselt tema juurde tagasi.“ Gonsalves ütleb, et Jumal andis talle teise võimaluse. Ta elas lennuõnnetuse üle, kuid vangistati Colombia FARC sisside poolt – Colombia relvastatud revolutsiooni jõudude poolt. Ka tema kolleegid, ameeriklased Tom Howes ja Keith Stansell rööviti. Nende kogemus on jäädvustatud nüüdseks raamatusse, mis tuli äsja Ühendriikides välja – Out of Captivity (Vangistusest väljas). Gonsalves räägib: „Minu jaoks oli suurimaks hirmuks see, et ma ei näe oma lapsi enam.“ See mure tugevnes ajal, mil ta oli vangistuses olnud juba kolm aastat. Samal ajal, kui teised ameeriklased said jätkuvalt sõnumeid oma lähedastelt, siis Gonsalvese naine Shane oli jäänud vaikseks. Ta ütleb: „See oli raske. Võin panna ennast tema olukorda ja ma mõistan, et ta ei teadnud, kas olen elus või surnud. Olin olnud kadunud juba nii palju aastaid. Ja tema oli veel siin püüdes üksinda kasvatada kolme last.“ Gonsalves arvas, et ta ei ela seda vangistust d˛unglis üle, kuni hetkeni, mil koges Jumala ligiolu kannatuste keskel. See juhtus ühel öösel, kui ta oli lukustatud ühte 2x2 meetrisesse kasti ning Colombia sõjalennukid hakkasid vaenlase laagrisse pomme kukutama. „Ma lihtsalt värisesin ja hüüdsin Jumala poole, et ta kaitseks meid,“ räägib ta. „Järgmisel hommikul ma ärkasin ja tundsin end teistmoodi. Tundsin, et ta päästis mind taas – päästis mu füüsilise elu ja siis hakkasin uskuma, et elame selle olukorra üle.“ Peale seda kogemust sai Gonsalves igatsuse lugeda Jumala Sõna. „Mul oli alati olnud ligipääs Piiblile, kuid pole seda kunagi kätte võtnud, et lugeda. Kuid nüüd olin niivõrd uudishimulik ja näljane, et teada rohkem.“ Üks Colombia vang andis talle Piibli. Ta räägib, et arutas sageli Piibli ja usu teemadel oma kaasvangi Ingrid Betancourt’iga – prantslane Colombias, kes rööviti tema Colombia presidendiks kandideerimise kampaania ajal, 2002. aastal. Gonsalves ütleb, et ta nägi temas usu naist, kes oli helde ja kaastundlik. „Me saime koos istuda ja rääkida Piiblist ning meil olid toredad, nauditavad vestlused. Minul ei olnud kellegi teisega seda teha ning samuti temal.“ Gonsalves ja 14 muud pantvangi, kaasaarvatud Howes, Stansell ja Bentancourt päästeti 2. juulil 2008. Nende FARCi militariste peteti andma oma vangid üle Colombia eriüksusele, kes teesklesid abitöölisi. Nad jõudsid turvaliselt koju. Gonsalves ütleb, et ei tea täpselt, mis Jumala plaan on tema tuleviku jaoks, kuid ta teab, et see Colombia pantvangi kogemus muutis teda täielikult. „Olin olukorras, kus olin vaimulikult surnud. Seal olin palju aastaid füüsiliselt surmaga silmitsi, kuid ma tunnen ennast nüüd vaimulikult elavana. Kui ma pidin kaotama viis aastat oma elust siin maapeal selleks, et saada Jumalat tundma, siis olen ma tänulik, et see juhtus sel viisil.“

Mission Network News – Ühendriikides, mees, kes kandis vimma, tapab 10 inimest Alabamas. Relvastatud kurjategija tapab kirikus pastori ja seejärel pussitab iseennast. Need on vaid kaks pealkirja, mis on inimesi USAs pannud mõtlema, miks sellist vägivalda juhtub? Mõned usuvad, et vägivald kasvab, kuna riigis on kristlik mõju vähenemas. Seda oletust toetavad ka mitmed uuringud, mis viimasel ajal on välja tulnud. Trinity College’i uuring näitab, et Ühendriigid on muutumas sekulaarsemaks. Inimeste hulk, kes üldse mingit usku ei tunnista, on kasvanud 15%le – see on senini kõrgeim arv. Inimesed, kes nimetavad end kristlasteks, on 76% vähenenud võrreldes eelnevalt välja tulnud statistikaga. Kristliku meedia ja tervishoiu teenistuse, HCJB Global, president, Wayne Pederson, ütleb: „See paneb mõningaid meist vaatama, kukalt kratsima ja ütlema, et võib-olla see on vaimulike väärtuste puudumine, mis osaliselt toob esile seda vägivalda ja seletamatut kuritööd ja vihkamist, andestamise puudust, kättemaksu, mis mõnedes nendes kohutavates kuritegudes esile tuleb. Pederson ütleb, et selline vägivald, koos majandusliku ebakindlusega, mille on põhjustanud korrumpeerunud äri praktikad, võivad tegelikult kirikut aidata. „Kui sa vaatad tagasi ja näed, millal kogudus on kõige efektiivsemalt kasvanud, siis see on olnud väga raksetes tingimustes töötades. Loodetavasti selles keerulises ja vägivaldses ajas võime samuti näha tõelise isikliku usu taassündi.“ Evangeelne kogudus on muutunud enesekeskseks ja lühinägelikuks, ütleb Pederson. Sellepärast on HCJB Global alustanud kampaaniaga ’Mina ja minu pere.’ „Me julgustame kristlasi palvetama oma pere ja sugulaste eest. Palume neil ka liikuda seinte vahelt välja oma naabruskondadesse ning palvetama oma naabrite eest enda ümber.“ HCJB Global julgustab inimesi olema ka Sõna tegijad ja mõtlema, kuidas oma naabreid juhtida Kristuse juurde. Pederson ütleb, et nad soovivad ka inimestelt kuulda erinevaid loomingulisi viise, kuidas nad jõuavad erinevate peredeni oma naabruskonnas. Pederson ütleb, et vastus vägivaldsele kuritegevusele on ainuüksi Kristus. „Kui inimesed mõistavad, et nad peavad otsima Jumala andestust ja seejärel andestama ka teistele, siis ma usun, et see oleks lahenduseks paljudele küsimustele, mida me näeme mõnedes massi mõrvades ja kohutavates kuritöödes.“

Christian World News – Enamik inimesi nõustub sellega, et see mida inimesed kannavad, räägib paljutki selle kohta, kes nad on. Üks kristlik riidepood USAs võtab seda ütlust tõsiselt. Nende poe nimi on C28, mis tähistab kirjakohta Piiblist, nimelt koloslastele 2:8 – see räägib sellest, et me ei ole sellest maailmast vaid Jeesusest. Tänaseks on nad avanud juba 11 kauplust Californias, Virginias ja Floridas. 24-aastane, Josh Tiller, on Virginia Beach poe kaasomanik, nad avasid oma uksed möödunud aasta oktoobris. Poes müüdavad esemed kannavad sõnumit ’NOTW’, mis tulenevad inglise keelsete sõnade esitähtedest ’Not of this World’ e ’pole sellest maailmast’ ning need tähed on kõigil asjadel, alates värvilistest T-särkidest kuni käekottide ja võtmehoidjateni. Tiller lisab, et nad tegelikult kasutavad oma riideid selleks, et evangeeliumi jagada. „Ma viin neid selle t-särgi juurde ja küsin neilt, kas nad tunnevad ära, kes selle puu peal on ja 9 korral 10 isegi mittekristlased teavad, et tegu on Jeesusega,“ räägib ta. „Küsin neilt siis, miks Jeesus suri puu peal ja sageli nad ütlevad, et ei tea. Pööran siis särgi tagumise poole ja ütlen … (nagu seal on kirjas) sellepärast, et tema armastas meid enne ja ta armastab sind ja ta armastab mind.“ Tiller räägib, et sageli inimesed tulevad Kristuse juurde nende poes. „Oleme näinud 65 inimest, alates sellest kui mai kuus oma esimese poe avasime Richmondis, kes Krsituse vastu võtsid ja kogu au läheb Jumalale.“ C28 poes toimub palve tegelikult regulaarselt. Üks klient ütles: „See oli suurepärane tunne, kui keegi palvetab su eest ajal, mil sa sisseoste teed. See on päris lahe.“

Assist News – Ligi 60 aastat on AWANA olnud üks juhtivatest organisatsioonidest lastetöös, aidates kogudusi ja lapsevanemaid kogu maailmas, kasvatada oma lapsi ja noori tundma, armastama ja teenima Kristust. AWANA peakorter asub Chicago lähistel ning nad on ainus organisatsioon, millel on täielikult integreeritud evangelismi ja jüngerluse programmid lastele ja noortele vanuses 2 kuni 18, mis kaasavad aktiivselt lapsevanemaid, koguduse juhte ja juhendajaid. Igal nädalal osaleb USAs ja erinevates maailma paikades AWANA programmides kokku üle miljoni lapse ja noore, u 250 000 vabatahtlikku ja üle 300 täisajaga töölise. AWANA teeb koostööd kogudustega ligi 100 erinevast konfessioonist. See sai alguse laste programmiga Chicago North Side Evangeeliumi Keskuses 1941. aastal. North Side vanempastor, Lance Latham, tegi koostööd koguduse noortetöö juhi, Art Rorheimiga, et arendada välja iganädalased klubid, mis oleksid põnevad nii kiriku kui ka väljastpoolt kirikut tulevatele lastele, mis juhiksid neid panema oma lootuse Kristusele, saaksid päästetud ja kasvaksid oma usus ja teenimises. AWANA direktor, Jack D. Eggar, ütleb: „AWANA tuleneb sõnade esitähtedest 2Timoteosele 2:15 'approved workmen are not ashamed’ e kõlblikul töötegijal pole tarvis häbeneda. Meie kirg on see, et lapsed ja noored kasvaksid üles tundes, armastades ja teenides Jeesust Kristust. Me usume kogu oma südamest, et praegusel ajal on ikka veel võimalik kasvatada lapsi saama kaasaegseteks Joosepiteks; kes on ausad, karakteriga mehed ja naised, kes kõnnivad Issandaga ja tunnevad tema Sõna kõigis olukordades.“ Eggar jätkab: „AWANA on teenistus, mis on suunatud väljapoole. Oleme hetkel ligi 20 000 koguduses mitmel pool maailmas ning aitame neil mõjutada nende kogukonda Jeesuse Kristuse evangeeliumiga. Õpetame kogudusi  ja nende juhte alustama laste ja noorte teenistustega. Nendest omakorda saavad ’väikesed tulised evangelistid’ oma sõpradele. Kogudused, kes on AWANA programme kasutanud on peagi leidnud, et nende hoones on ringi jooksmas rohkem lapsi, kui nad jõuavad nendega tegeleda. Kui kogudus on keskendunud väljapoole ja igatseb oma ümbruskonda mõjutada, siis ehitavad nad ka nende laste emade ja isadega sildasid. Nii, et paljud lapsed tulevad Kristuse juurde kuid nende teenistuste kaudu tulevad ka paljud emad ja isad Kristuse juurde.“ Eggar jätkab: Üks tüüpiline AWANA laste programm kestab poolteist kuni kaks tundi. Selle aja jooksul on neil lõbusaid mänge, siis õpivad nad piibellikku teoloogiat, uurivad Piibli kirjakohti ja õpivad mälusalme. Siis nad laualavad igasuguseid lastelaule ja ka kiriku laule ning lõpus keegi jagab veel Jumala Sõna nendega. Kõik toimub väga lastesõbralikus formaadis. Nendes programmides lapsed õpivad tegema koostööd üksteisega, seal arenevad välja sõprussuhted ning tekib selline tugev side laste ja noorte vahel kohalikus koguduses. Ka lapsed, kes tulevad probleemsetest kodudest leiavad seal tuge. Kujuta ette kui laps tuleb kodust, kus teda kunagi ei kiideta. Vanemad väga harva veedavad temaga üldse aega. Sageli isad ei paku üldse mingit vaimulikku suunda ega nõu. Nii, et me püüame saavutada mitmeid asju. Esiteks me püüame tuua need lapsed Kristuse tundmisele, et meil oleks alus millelt nad võiksid edasi kasvada Kristuse armus ja tundmises. Kuid me püüame ka jõuda nende vanemateni, kui meil õnnestub nemad tuua Kristuse juurde ja aidata neil kasvada usus, siis see perekond võib juba kasvatada tugevad lapsed, kellest saavad tänapäeva Joosepid. Nii, et me püüame kiriku ja lapsevanemad tuua kokku selleks, et kirik ei peaks olema vaimulik asendaja lapsevanematele, kes mõtlevad, et kirik on vastutav nende lastele suuna andmisel eluks ning et neil tuleb vaid oma lapsed kirikusse kohale tuua. Püüame panna kogudusi ja lapsevanemaid mõistma, et me oleme selles koos.“ Jack Eggar ütleb: „Palun palveta AWANA eest, sest oleme alustamas ühe väga erakorralise teenistusega ja see on meie vangla teenistus. Inimesed võib-olla ei ole sellele mõelnud, aga ainuüksi Ühendriikides on juba 2,3 miljonit kinnipeetavat ja neil on miljoneid lapsi. Statistiliselt on vangide lastel seitse korda suurem tõenäosus sattuda ka ise vanglasse ja nende kaaslastel, kellega nad suhtlevad. Oleme leidnud viisi, kuidas tuua vangid ja nende lapsed kokku üheks lepituse päevaks. Ja muide see on täiesti piibellik. 2. Korintlastele 5. peatükis meile öeldakse, et oleme uus loodu Kristuses, kuid seejärel Paulus jätkab, et ta on meile andnud ’lepitus ameti’ ja kui me kristlastena üldse teeme midagi õigesti, siis olgem head lepitajad. Toogem inimesi Jumala juurde.“ AWANA kohta saab rohke infot nende kodulehelt – www.awana.org

Mission Network News – USAs üks kõige laialdasemalt levitatud Piibleid on välja antud Rahvusvahelise Piibli Seltsi (International Bible Society - IBS) poolt, see on mõeldud vangis olevatele lugejatele ning kannab pealkirja Send The Light e. Saada Valgust. Rich Blanco, kes on IBS Saada Valgust asedirektor, ütleb, et see majandus kriis, mis USA-d on tabanud, on neile läinud maksma ühe jüngerluse programmi. Kuid väga selge oli see, et millegagi on vaja seda programmi asendada. IBS saab kõikjalt USA vanglates olevatelt kinnipeetavatelt üle 400 kirja nädalas. Selleasemel, et jätta terve see hulk inimesi ilma ligipääsuta Pühakirjale, muutsid nad oma teenistust kinnipeetavatele. Blanco ütleb, et loogiline oli ära kasutada seda jüngerluse võrgustikku, mis vanglates on juba toimimas. „Palju efektiivsem on anda Piiblit vangile kaplani kaudu, sest selles on olemas isiklik kontakt.“ Vahendid maksavad raha ja see ongi põhjus, miks üldse tuli teenistuses muudatusi teha. Blanco ütleb, et jõudis kätte aeg töötada targemini, mitte töötada kõvemini. „Me oleme arendamas välja uusi kanaleid võtmeorganisatsioonidega nagu Prison Fellowship (Vangla Osadus). Meil on veel üks partner ’Library of Hope’ (Lootuse Raamatukogu), mis saadab vangla kaplanitele kristlikke materjale, et neil oleks endal raamatukogu vajalike materjalidega.“ Programmi üheks oluliseks vahendiks on Free on the Inside (Vaba Seesmiselt) Piibel. See on välja töötatud 90-ndatel koostöös Vangla Osadusega ning on võimsaks vahendiks vanglates töötamisel. Järgneva 12 kuu jooksul loodab IBS Send the Light programm välja jagada 25 000 Free on the Inside Piiblit oma partnerite kaudu. See Piibli väljaanne on saanud väga konkreetse lugejaskonna. Aastate jooksus on IBS välja jaganud ligi 4 miljonit eksemplari inimestele, kes otsivad vastuseid rasketele elu küsimustele, patt ja andestus. Blanco ütleb: „Selles väljaandes on üle 70 lehekülje abimaterjale ning palju tunnistusi vangidelt või endistelt vangidelt, kellel on olnud ehtne suhe Issandaga. See on julgustuseks ka praegustele kinnipeetavatele. Selles on ka Piibliõppe materjale ja abi inimestele, kes on kogenematud Jumala Sõna lugemisel.“ IBS Sent The Light missioon on edendada Jumala Kuningriiki Piiblite ja muu kristliku kirjanduse tõlkimise, väljaandmise ja levitamise kaudu, selleks, et inimesed kõikjal maailmas võiksid saada Jeesuse Kristuse jüngriteks.

Christian News Nothwest. Kui Shawn Miller vaatas pangaröövis kahtlustatava mehe silmadesse, kelle ta oli just äsja kinni pidanud, nägi ta seal tuttavat vaadet – oma enda minevikku. Miller meenutab 13. veebruari sündmusi Portlandis, Oregoni osariigis: „Ma teadsin, et selles loos ei pidanud olema seda, et üks hea mees, püüab röövli kinni ja siis saab kõvasti peksa, nii et me võitlesime seal kõvasti kaks minutit. Ma ei saanud ühtki otsest lööki pihta, kuid tema sai mõned löögid, mis ta lõpuks ka alistasid, nii et ta oli sellest kaklusest ka verine. Aga siis midagi juhtus, toimus nagu mingi ümberlülitus. Ma olin seda varem näinud – tegelikult ma olin ise olnud see varem … murtuna seal maas, ilma lootuseta ja järgi oli jäänud vaid häbi.“ Hoides meest seal maas kinni, ootas Miller politsei saabumist. Samal ajal tajus ta röövli täielikku meeleheidet. Oma kristliku usu tõttu, täitus Miller kaastundega. Usk oli teda ennast lunastanud kuritegelikust elust ning seal kokkukogunenud rahva eest, küsis Miller sellelt mehelt, kas ta võib tema eest palvetada. Miller räägib: „Ta oli nõus. Ma põlvitasin tema kõrvale seal tänaval ja palusin, et Jumal tuleks tema ellu ja puhastaks tema üleloomulikult, muudaks teda, kaitseks teda vanglas ja et temast saaks võimas Jumala armu instrument, kui ta välja saab. Inimesed vaatasid kõik pealt, otsekui tardunult, seda draamat, mis nende ees sündis. Tagaajamine, võitlus, alistamine, häbi, halastus ja palve.“ Ja raha, mis oli röövitud, oli kõikjal laiali. FBI andmeil saadi kahtlusalune vahi alla tänu Milleri kiirele tegutsemisele. 43-aastane kahtlusalune, kõndis Portlandis ühte panka sisse, andis tellerile paberi, nõudes sularaha. Ta ei näidanud relva ning lahkus jalgsi rahaga, mille summat ei ole avalikustatud. Kuid pangas olnud Miller ajas teda taga ning nabis ta kvartal eemal kinni. Miller ütleb: „Mu esimene mõte oli, et olgu ta parem kiire, sest mina olen jooksja. Ma sain ta üsna kiiresti kätte ja tõmbasin ta maha, märkasin tervet raha pilve, mis selleöd ja sellel ei olnud midagi minuga pistmist. See oli otsekui  tema seatud lõks, kus tema pidi saam au!“ tõttu õhku lendas.“ Miller pidas teda kuni Portlandi politsei kohalejõudmiseni kinni. See oli vaid neli aastat tagasi, kui Miller ise oli metamfetamiini sõltlane, varastas autosid ja oli olnud kaks korda vanglas. Ta oli käinud enam kui kümnel võõrutus programmil, kuid mõistis pikapeale, et kui ta tahab saavutada lõplikku võitu, pidi see tulema kristluse baasil. Ta astus Portlandi Misjoni Uue Elu taastus programmi ning läbis selle 22 kuuga. Peale seda on ta tugevalt juurdunud kogudusse ning astunud ka kõrgkooli. 13. veebruaril oli Miller pangas võtmas välja väikest summat raha. Oma mineviku tõttu taipas ta kohe, mis seda röövlit motiveeris. „Märkasin tema kätel heroiini tarbimise jälgi. Teadsin, et see mees oli valudes ja meeleheitel. Tundsin, et Jumalal oli võimalus teha oma tö

Gospel for Asia: Sõnumised ja ohvrid olid Leena maailmas tavalisteks sündmusteks. Tema isa oli kuulus nõidarst ja prohvet. Inimesed nende külast tulid tema juurde, et ta nende heaks erinevaid sümboolseid rituaale korraldaks ning palvetaks nende ebajumalate poole tervenemiste pärast. Kuid ükski tema palvetest ei olnud nii kirglik, kui need palved, mida ta oma enda tütre, Leena, eest palvetas. Leena oli sündinud tummana. Kuigi tema isa püüdis teda oma nõiduse kaudu terveks teha, ei näidanud Leena kordagi paranemise märke. Millegi pärast ei olnud nendel samadel tseremooniatel, mis tundusid teisi külaelanikke aitavat, mitte mingisugust mõju Leena tervisele. Isa meeleheide oli see, mis nende perekonna lõpuks ühe Evangeelium Aasiale misjonäri, Sudhir’i, juurde viis. Kui Sudhir esmakordselt nende küla külastas, oli Leena isa tugevalt tema vastu. Kuid igatsedes leida tervenemist oma tütrele, alandas ta ennast ja läks Sudhir’i kirikusse. Tal oli sellele kristlikule misjonärile vaid üks palve – see nõidarst palus, et Sudhir palvetaks oma Jumala poole, et ta teeks Leena terveks. Issand kuulis Sudhir’i palvet ja tervendas Leena. Sõnad, mis selle väikese tüdruku suust välja tulid, olid piisavaks tõendiks sellele mehele ja tema perele, et Jeesus on ainus ja tõeline Jumal. Peaaegu kõik selles peres otsustasid järgida Kristust. Ka see meeleheitel, nõidarstist isa pööras oma selja ebajumalate teenimisele, rituaalidele ja palvetele. Nüüd juhib ta oma perekonda Kristust järgides ja teda teenides. Uudise edastanud organisatsioon Gospel for Asia (Evangeelium Aasiale), on misjoni organisatsioon, mis tegeleb evangeeliumi kuulutamise ja koguduste rajamisega Aasia vähe evangeliseeritud paikades. Hetkel toetab Evangeelium Aasiale enam kui 16 000 koguduse rajajat 10 Aasia riigis.

Ühe Ghana külani jõutakse sõnumiga Jeesuse armastusest uue raamatukogu kaudu. The Mission Society (Misjoni Selts) on töötanud Ghanas alates 1987. aastast. Hetkel pakuvad nad seal meditsiini abi, rajavad kogudusi, õpetavad pastoreid, jagavad toiduabi ja teenivad laste raamatukogu kaudu. ’Reading Town’ raamatukogu loomine Ankaase linnas, Ghanas, on otsene samm edasi laste kirjaoskuse parandamise nimel, kuid samas jätkavad nad ka evangeeliumi jagamist paljudele märkamatul viisil. The Mission Society misjonär, Anne Gongwer, ütleb: „Misjoni Selts on huvitatud suhete ehitamisest, selleks, et saaksime inimestele evangeeliumi esitada. Raamatukogus, kui töötajad suhtlevad lastega ja hoolitsevad nende eest, siis annab see neile võimaluse kohtuda nendega seal kus nad on.“ Põhiliselt pakub raamatukogu kõike, mida raamatukogult oodatakse. Raamatud igale vanusele on kättesaadavad, nii noortele lastele, teismelistele ning isegi täiskasvanutele. Noored lapsed on eriti altid jooksma raamatukokku peale kooli – seda soodustab ka asjaolu, et raamatukogu asub kahe koolihoone vahel. Vanemaid lapsi käib regulaarselt raamatukogus vähem, kuid nende viibimine seal käib perioodide kaupa. Gongwer märgib, et vanemaid noori heidutab see, kui nad näevad, et nende lugemisoskus on väga nõrk. Tundub, et kergem on jõuda lasteni, kes on alles alustamas lugemaõppimist, kuid samas on Misjoni Seltsil kõigi laste jaoks, kes sisse astuvad, ühine eesmärk. „Me loodame alustada uut põlvkonda, kes armastaks raamatuid ja õppimist ning suurendaksid oma võimalusi saada selleks, kelleks Jumal nad loonud on.“ Selle saavutamiseks on sealsed töötajad võtnud eesmärgiks olla eeskujuks Kristusest kõigile, kes sisse astuvad. Gongwer ütleb, et see on oluline, sest „nad mitte ainult ei aita inimesi nende foneetilises arusaamises või loomingulisuses, vaid nad võivad tulla inimeste kõrvale ja julgustada neid kõndima koos Jeesusega.“ Raamatukogu teenimise eesmärk on tuua kirjaoskust sellesse piirkonda ning loodetavasti tõmbab ka paljusid Kristuse juurde, armastuse ja toetuse kaudu, mida pakutakse igale ühele, kes selle ustest sisse astuvad.

Suur vaimulik nälg Iraanis on pannud paljusid pöörduma traditsionaalsest islamist ning pöördunute arv on üha kasvamas. Words of Hope (Lootuse Sõnad) president, Lee DeYoung, ütleb et Iraanis võetakse usust pöördumist tõsise seaduserikkumisena ning valitsus on jätkuvalt jahtimas neid, keda kahtlustatakse kristlusesse pöördumises. DeYoung ütleb: „Kuuleme jätkuvalt valitsuse päringutest ning inimesi kutsutakse küsitlustele väidetavate kristlike tegevuste kohta.“ Paljud usklikud on oma kristliku elu viinud ’põranda alla’ et vältida uudishimulikke silmi. DeYoung lisab, et Iraanis võib pöördumise karistuseks veel siiani olla surmanuhtlus. Paljud iraanlased on väsinud illusioonide purunemisest, mis on seotud islami usu ja Iraani valitsusega. See pettumus on toonud kaasa suure vaimuliku nälja Iraanis. Nii nagu nälg kasvab, kasvab ka pöördunute hulk kristlusesse; Jumala perekond on kasvamas, vaatamata tagakiusule. Middle East Reformed Fellowship (MERF) asutaja Victor Atallah, ütleb: „Jumala töö Iraanis annab tunnistust evangeeliumi väest. MERF ja Words of Hope teevad koostööd Iraanis, et anda kristlikke programme Iraanis eetrisse. Igal õhtul saavad iraanlased kuulda Jumala Sõna farsi keeles, mis on nende emakeel. DeYoung innustab kristlasi palvele Iraani usklike eest, kes on jätkuva valitsuse surve all. Ta ütleb: „Inimesed seal on julged. Nad vajavad tarkust ja nad vajavad Jumala kaitset, et nad võiksid jätkata Jeesuse nimel teenimist, nii raadios kui ka igal teisel viisil.“

CBS News: Möödunud aasta septembris oleks väikese 3-aastase Oluchi Nwaubani elu peaaegu lõppenud, kui ta kukkus külma basseini vette Londonis, ta oli vee all ligi 20 minutit. Peale päästmist oli arstidel väga vähe lootust tema ellu jäämiseks, veelgi vähem taastumiseks. Testid ja aju skaneerimine näitasid, et Oluchi oli olnud hapnikuta 18 minutit – umbes 3 korda kauem sellest piirajast, mis annaks lootust veel aju taastumiseks. Nad ütlesid tüdruku vanematele, et nad ei ole kunagi näinud last, kes oleks läbi tulnud elusana nii kaua vee all olemise järel ja kui olekski mingi võimalus, et ta jääb elama, siis oleks ta vaid ’vegetatiivses olekus.’ Kuid Toya ja Junior, Oluchi vanemad, ei lasknud oma usku kõigutada. Nad ütlesid arstidele: „Ometi te peate teadma, et me oleme kristlased ning usume Jumalasse, kes võib teha võimatuid asju.“ Alguses ei saanud Oluchi iseseisvalt hingata ning monitorid näitasid väga nõrka aju tegevust. Kuid nüüd 5 kuud peale õnnetust on Oluchi peaaegu täielikult taastunud. Dr Vinay Nadkarni, Philadelphia Lastehaiglast – tunnistab küll, et see, kuidas Oluchi on paranenud on ’peaaegu ime’ – kuid annab ka asjale oma selgituse: ’sukeldumise refleks.’ Ta ütles: „Mõnedel väikelastel, eriti beebidel, on eriline refleks, mis neil oli ka emakas olles, seda nimetatakse sukeldumise refleksiks. See põhimõtteliselt aeglustab keha ainevahetuse peaaegu olematuks, nii et neil peaaegu pole hapnikku vajagi selleks, et ajurakud ellu jääksid.“ Kuid vanemad nimetavad seda imeks. Toya märkis: „Ta on veel paranemise teel. See pole olnud momentaalne ime, see on aja jooksul toimunud ime.“

Ühendatud Kuningriigis on kristlased ja ateistid võidelnud tänavatel. Mitte sõna otseses mõttes, kuid sõnasõda. See lahing käib inimeste südamete ja mõttemaailma eest ning nad kasutavad selleks sõidukeid, mis on ainulaadsed nende kultuurile, selleks, et oma sõnumit levitada. Ron Heatheri päevad kuluvad Britannia kuulsate lõõtsbussidega sõites. Ta töötab Souht Hamptoni firmas nimega First Bus. Ühel hommikul, kui ta oma bussi juurde kõndis, nägi ta selle küljele lisatud reklaamlauset: ’Jumalat tõenäoliselt ei ole olemas. Lõpeta nüüd muretsemine ja naudi oma elu.’ Ta ütleb: „Kui ma seda nägin, siis mõtlesin, et mida ma sellega nüüd peale hakkan. Ma ei saa seda bussi juhtida.“ Heather, kes ise on kristlane, läks oma ülemustelt aru pärima. Ülemused ütlesid, et neil ei ole teist bussi talle anda, mispeale Heather läks koju. Taoline ateistide reklaam oli kleebitud Britannias 800 bussile jaanuari kuus. Briti Humanistide Organisatsioon, kogus kuulsa ateistist kirjaniku Richard Dawkinsi abiga üle 200 000 dollari selle projekti jaoks. Kuid need reklaamid ei olnud kõigi kristlaste arvates negatiivsed. Briti metodisti kirik ja kristlik uuringute firma Theos, toetasid seda kampaaniat. Nad ütlesid, et see provokatiivne sõnum julgustas arutelu Jumala olemasolust. Paul Wooley, firmast Theos, ütles: „Kui sa ütled, et tõenäoliselt Jumalat ei ole, siis koheselt tekib küsimus: aga mis siis, kui on? Ja see küsimus tõi esile vestlusi.“ Britannia kristlik Partei lisas oma hääle sellesse vestlusesse, luues oma enda bussi reklaami. Sellel oli kirjas: „Kahtlemata on Jumal olemas. Nii, et liitu kristliku parteiga ja naudi oma elu.“ Partei juht, George Hargreaves ütles, et kristlased peavad end kuuldavaks tegema Briti ühiskonnas. „Humanism ja sekulaarsus on olnud Britannias kõige keskmes juba võib-olla 40 aastat ja see reklaam on ilmselt nende küünilisuse tipp. Tundsime, et peame vastama sellele tõega.“ Humanistide grupid on taolisi reklaame teinud Kanadas ja Hispaanias ning plaanivad neid veel teha Itaalias, Saksamaal ja Brasiilias. Möödunud aasta novembris oli Washington D.C bussidel pilt jõuluvanast ning juures sõnad: „Miks uskuda Jumalasse? Lihtsalt ole hea, headuse pärast.“ Ühendatud Kuningriigis kristlased ütlevad, et see on lahing usu üle avalikul väljakul. „Britannias on käimas üks vaimulik sõda, ma ei tea, kuidas on ülejäänud Euroopaga, aga see on sõda … ja me peame seisma,“ ütles üks kristlane. Heather, kes keeldus taolise reklaamitekstiga ringi sõitmast, ütles: „Kristlasena sa ei saa oma kristlust lihtsalt koju jätta. Sul tuleb olla kristlane 24 tundi päevas, 7 päeva nädalas.“

CBNNews.com - BEKING – Neid arreteeriti, piinati ja tapeti nende usu pärast, kuid enam kui 40 aastat peale seda kultuuri revolutsiooni, on Hiina kristlased muutumas julgemaks oma usu jagamisel avalikult. Näiteks on kristlasest ärimehed riigi eri osades pühendanud avalikult oma firmad ja elud evangeeliumi levitamiseks – vaatamata sellele, et riskivad valitsuse sekkumisega asjasse. Bekingi kuulsast Tiananmeni väljakust mõned kvartalid eemal, poes nr 37 Liullichangi tänaval, teevad Liu Xixian ja Chen Zejin seda, mida nad just teha tahavad, kuigi see ei olnud nende algne plaan. Liu Xixian ütles: „Meie unistuseks oli avada pood ja teenida palju raha. Kuid üsna varsti peale avamist, hakkas meie vaatenurk muutuma. Saime uue visiooni.“ Antiik mööbli ja maalide kauplusest sai Pekingi üks suurimaid ja populaarsemaid kristlikke poode. Xixian selgitas: „Otsustasime oma mehega, et meie ärist peab saama teenistus. Paik, kus saame avalikult jagada oma usku Jeesusesse Kristusesse.“ Nüüd müüvad nad oma poes kõike, alates raamatutest, seina kaunistustest kuni käsitöö ja Hiina kunstini välja. „Me kombineerime traditsionaalse Hiina kultuuri tugevate Piibli teemadega. Meil on kõikjal Piibli salmid,“ rääkis ta. „Tahan, et inimesed tuleksid meie poodi ja õpiksid Jumalast, et nad saaksid köidetud Jeesuse Kristuse külge.“ Nende pere avas oma poe Pekingi kõige kuulsamal antiigi turul 1994. aastal ning sellest alates on äri õitsenud. Kuid täna on neil teine teenistus – selle leiab tagatoast.“ Nad ütlevad, et see on nende ’tõeline’ teenistus. Poe ühte nurka surutuna, õpib väike hulk vastpöördunud kristlasi seda, kuidas majanduslikult edukad olla Hiinas. Igal nädalal kogunevad mehed ja naised, et ülistada, palvetada ja õppida finantsasjade korraldamist piibellikust vaatenurgast. Liu räägib: „me õpetame neile, kui oluline on olla heaks majapidajaks oma rahale. Jumal tahab, et oleksime ausad ja eetilised oma rahaasjades. Muidu Jumal meid ei õnnista ja meie samuti ei saa olla õnnistuseks sellele rahvale.“ Teiselpool linna, Bekingi lääne küljes, saab veel üks ettevõtja, Joshua Zhou, maitsta neid õnnistuse vilju, kuid asjad ei olnud alati nii. Ta räägib: „Tavatsesin valetada, petta ja varastada. Tegin hämaraid tehinguid ja andsin altkäemakse inimestele. Tegin raha ja seda kõvasti.“ Mõned aastad tagasi, elas Zhou miljonäri elu, kuid Hiina majandusliku ime tumedama külje peal. „Ma jõin, tarvitasin narkootikume, mängisin hasartmänge ja petsin oma naist,“ meenutab ta. „Mu äri õitses, kuid enamjaolt seetõttu, et ma ei maksnud makse.“ Kuid oma sees tundis ta tühjust. „Tundsin sellist õõnsust, ükski maailma nauding ei rahuldanud mind,“ rääkis ta. „Siis proovisin religiooni. Minust sai budist, kuid see ei rahuldanud mind samuti. Palkasin endale isegi vaimuliku juhi, kes minu eest palvetaks. See ei toiminud. Olin muutumas meeleheitlikuks. Mu abielu oli lagunemas, tahtsin ennast tappa,“ rääkis ta. Siis ühel päeval kutsus üks ta sõpradest teda kirikusse. Zhou räägib: „See oli esimene kord, kui ma Jeesusest kuulsin. Sel päeval Jeesus päästis mu elu, mu abielu ja mu äri.“ Zhou võttis selle mitme miljoni dollarilise ravimi firma ja pööras selle pea peale. „Ma ei teeni enam nii palju raha, kui varem, kuid vähemalt ma ei peta enam. Maksan oma makse,“ rääkis ta. „Kõik, mida ma nüüd teen, on selleks, et rääkida teistele, mida Jeesus tegi minu eest. See on minu firma eesmärk.“ Ta firmas on tööl üle 200 töötaja. Enamik neist on tema tunnistuse pärast pöördunud kristlusesse. Töölised kogunevad igal hommikul palvele ja ülistusele firma konverentsi saalis. Tema ja ta naine, Grace, peavad iganädalasi piiblitunde. „Ma usun, et rahvas, kes usaldab Jumalat, on õnnistatud rahvas,“ ütles Grace. „Tahame sisendada neid jumalakartlikke väärtusi inimestesse ja oma ärisse.“ Perekond Zhou on osa väiksest, kuid kasvavast esimese põlvkonna kristlike ettevõtjate grupist, kes kohtuvad regulaarselt erinevates riigi osades, et vaimulikult kasvada ja areneda. Benny Yang aitab neid väikegruppe koordineerida, ta ütleb: „Me julgustame ühteteist, palvetame üksteise eest ja õpime koos Piiblit.“ Yang ütleb, et paljud mehed ja naised on muutmas nende ärikultuuri sellega, et toovad piibellikud printsiibid, nagu tõde ja ausus, turule. „Sellega saab kogu äri kogukond muudetud. Võime näha, et aususe tase ja viis kuidas äri tehakse, on muutumas,“ räägib ta. Perekonnad Chen ja Zhou loodavad, et see muutus toob ühel päeval muutuse ka kogu nende maale. Zhou ütleb: „Ma kõndisin läbi surmavarju oru. Ma tean, mida tähendab tunda tühjust ja lootusetust. Kuid ma tean ka, mida tähendab kogeda vabadust ja lootust. Jeesus on vastus ja ma tahan teistele temast rääkida.“

Breaking Christian News: Alates järgmisest nädalast, 1. märtsist kuni 21. märtsini, kutsub rahvusvaheline palve koalitsioon, Palveta Prantsusmaa eest, kristlasi kõikjal maailmas üles tegema eestpalvet Prantsusmaa eest. Sihtasutuse Prantsusmaa Kristlik Kogukond president, David Broussard, ütles: „Olen olnud hämmingus sellest kasvavast avatusest Jeesusele Prantsusmaal viimase aasta jooksul. See on kirglikku palve vili ning me oleme saanud julgustatud jätkama selles hetkes, selleaastase palve kampaaniaga. Nägime hämmastavaid tulemusi peale möödunud aastast palvekampaaniat – eriti uuendatud sõpruse ja sidemete näol Iisraeliga. See liikumine on toonud õnnistuse Prantsuse rahvale ning Sarkozy presidendiks olek on üks neist, kuigi see on vaidlusi tekitav, on see liigutanud vaimulikke mägesid ning toonud ümberkorraldusi hetkeseisundis.“ Prantsusmaa on üks strateegilisemaid riike maailmas evangeeliumi levitamisel. Geograafiliselt, poliitiliselt ja sotsiaalselt on see riik Euroopa keskmes, kuid ta on Euroopa üks madalaima evangeelsete kristlaste osakaaluga riike (8%) ning ateistideks peab end 30% rahvastikust. Selleaastase palvekampaania jooksul esitatakse Prantsusmaa kristlaskonnale, ning ka rahvusvahelisele kogukonnale, kes nendega palves liituvad, väljakutse tuua oma usku rohkem avalikkuse ette palvekogunemiste ja muude sündmuste läbi. 2009. aasta teema on „Sound the Trumpet“ (lase trompetil kõlada). Käesolev aasta märgib selle palvekampaania kaheksandat toimumisaastat, ettevõtmine sai alguse Prantsusmaal organisatsiooni Objectif France tegevuse tulemusena. Obejctif France mobiliseerib kristlasi palvetama Prantsusmaa eest ülestõusmispühadele eelnevatel päevadel – korraldades erinevaid sündmusi ja andes välja laialdase sisuga palvejuhti.

Hiljuti nõuti Myanmaris (endine Birma) vähemalt 100 koguduselt, et nad lõpetaksid jumalateenistuste pidamise. Umbes 50 pastorit sunniti alla kirjutama 5 dokumendile, millest igaüks nõudis teenistuste peatamist – ning hoiatas, et kui nad seda korraldust rikuvad, võib neid ees oodata vangistus. See juhtum on toonud kristlastele palju muret Myanmaris ning samas on see tõsine usuvabaduse rikkumine. Enamik neist kogudustest käis koos kodudes ning kristlased on kahevahel, kas kodudes ongi keelatud nüüd teenistusi pidada. Mõned arvavad, et see võis olla militaarre˛iimi reaktsioon kirikutele, kes aitasid katastroofi ohvreid tsüklon Nargise järel, mis tabas Myanmari rannikut 2008. aasta mais. Üks eksiilis elavatest pastoritest ütles: „Võimudele ei meeldi see, et budistid on kirikutelt abi saanud, kuna nad kardavad, et see võib tuua esile inimeste pöördumise. Nad ei soovi kristluse kasvu Birmas. Lõppkokkuvõttes on nende eesmärk kristluse hävitamine.“ Kõik need kogudused, keda korraldus puudutas, asuvad Yangoni piirkonnas. Organisatsioon Evangeelium Aasiale, kes uudise edastas, ütleb, et nende misjonäride juhitavaid kogudusi ei ole korraldus veel puudutanud. Selle piirkonna korrespondent kirjutab: „Issand on lubanud meil jumalateenistusi oma kirikutes jätkata kuni tänase päevani ja ühtki meie kogudust ei ole suletud. Jumala armust on kõigi meie misjonäridega hästi ning nende teenistus läheb tublisti edasi. Kogudused on olnud kaitstud ning teenistus on kasvamas päev-päevalt. Me tõesti täname Jumalat tema juhtimise ja kaitse eest.“ Evangeelium Aasiale juhid paluvad eestpalvet Jumalariigi töö eest Myanmaris praegusel kriitilisel ajal. Palveta usklike ja misjonäride eest, et nad seisaksid kindlana ka nendes raskustes. Palu tarkust ja uusi viise teenimistöö tegemiseks, et kogudus kasvaks jätkuvalt Myanmaris. Palu, et Jumal paneks religioosse vabaduse teema riigi poliitiliste juhtide südametele.

Paljudele kristlastele, kes elavad Lähis-Idas, on religioosne tagakiusamine sageli tavapäraseks elustiiliks. Kuid ühes moslemi riigis kogevad kristlased ebatavalist soosingut valitsusametnike poolt. Pärsia lahe ääres asub üks luksuslik oaas – Dubai. See on üks seitsmest riigist, mis moodustavad kokku Araabia Ühendemiraadid. Selle uhkuseks on legendaarsed hotellid, kaunis maastik ja suursugused ostukeskused. Olles rikas nafta ja maagaasi poolest, on sellest riigist kasvanud teokas majanduselu keskus. Samas on see riik koduks ka suurimale evangeelsele kogudusele Lähis-Idas. Dr V. Dilkumar on King’s Revival International koguduse pastor Dubais. Pastor Dilkumar rääkis CBN uudistele: „See oli nii üllatav ja hämmastav, et see armas maa võiks olla rahulikuks koduks kristlastele.“ 1991. aastal kolis elukutse pooles insener, Dilkumar, Dubaisse oma sünnimaalt Sri Lankalt. Sarnaselt paljudele teistele kodumaalt lahkunuile, tuli ka tema siia rikkusi otsima. Kuid Jumalal olid tema jaoks teised plaanid. Ta alustas väikese kodukogudusega, kus käis 7 inimest. 18 aastat hiljem, on King’s Revival rahvusvahelises koguduses ligi 7000 liiget ja 24 pastorit. Dilkumar selgitab: „Ma ei oodanud kunagi sellist asja, mitte kunagi. Ma ainult rõõmustun sellest, et see mis ma olen täna, on Jeesuse pärast.“ Tuhanded tulevad Jeesust kummardama erinevates keeltes seitse päeva nädalas. CBN uudised külastasid üht reedehommikust jumalateenistust. Jumalateenistused algavad peale juba hommikul kell 7. Kohaletulnud sajad inimesed räägivad seitset erinevat keelt ning ootavad millal algab nende teenistus. Dilkumar räägib: „Meil on nädalas 14 teenistust. Neli neist on inglise keeles ja ülejäänud on teistes keeltes.“ Suurem osa inimestest, kes seal koguduses käivad, on oma kodumaalt väljarännanud inimesed. Christopher Sebastian on pastoriks Pakistani kogudusele. Ta ütleb, et võtmeks on anda Jumala Sõna edasi inimeste emakeeles. „Arusaamine on niivõrd oluline, sest üks võtmetest, millest Jeesus rääkis, on mõistmine. Kui sa istutad seemne, siis inimesed peaksid mõistma, mille jaoks see seeme on,“ rääkis Sebastian. See kogudus on väga märkimisväärne juhtum.76% Araabia Ühendemiraatide rahvastikust on moslemid ning islam on nende riigi ametlik religioon. Kuid Dubai valitsus on teinud palju, et lasta mitte-moslemi uskudel samuti edeneda. Kogu riigis on tegutsemas 31 kogudust, kellele riik on eraldanud ka maad. Dilkumar räägib: „Oleme Jumalale tänulikud ja oleme tänulikud ka selle riigi juhtkonnale, pean ütlema, et siin on ennekuulmatult palju sallivust.“ Kuid neil on ka piirangud. Evangeeliumi jagamine moslemitega on illegaalne. Keelatud on trükkida Piibleid või muud evangeelseid materjale. Need, kes pöörduvad ära islami usust, saavad karmi karistuse osaliseks. Nii, et suurem osa koguduse evangeelsest tööst on suunatud mitte-moslemist elanikkonnale. Kuid pastor Dilkumar ei vaata neile piirangutele kui barjääridele, mille tõttu ei saa Jumala armastust jagada. „Millise karika iganes Jumal meile andnud on, kui me selle üles tõstame, siis tema täidab meid ja kasvatab.“ Paljud on leidnud King’s Revival koguduse kui kodu väljaspool kodu. Keeniast pärit, Lucy Wambui, räägib: „Varem tundsin, et olen kodust väga kaugel, aga kui tulin kogudusse, siis tundsin, et see on kodu.“ Ian Richardson, Indiast, lisas: „Taolise koguduse omamine ühel moslemi maal, on hämmastav ja see, et tegu on nii suure kogudusega, on fantastiline.“ Pastor Dilkuman ütleb, et veel üks hämmastav asi, mis koguduses on toimumas, on imed ja tervenemised. Ta ütleb: „See on üks peamisi põhjuseid, miks kogudus on nii palju kasvanud, peaaegu igal põhiteenistusel toimub momentaalseid tervenemisi.“ Kings Revival annab välja igakuist ajakirja, kus on mõningad neist imedest dokumenteeritud, kaasaarvatud juhtumid, kus inimesed tervenevad vähist, jalutud kõnnivad ja pimedad näevad. Samuti tegeleb kogudus heategevusega ning toetab igakuiselt 170 pastorit, kes töötavad  mitmel pool Lähis-Idas ja Aasias.  Kui pastor Dilkumar parasjagu ei jutlusta, on ta ilmselt valmistumas ette evangeelseteks koosolekuteks, mida ta viib regulaarselt läbi Aafrikas. Ta ütleb, et see kõik on osa kutsumisest, mille Jumal tema südamele pani paljud aastad tagasi. Pastor ütleb: „Ta on mind võidnud kuulutama evangeeliumi Jeesusest ja tervendama murtuid südamelt, et pimedad näeksid ja vangisolijad saaksid vabaks ning kuulutama Issanda tulemist!“

Üks Lootus (One Hope), mida varem tunti Lootuse Raamat nime all, on jõudnud Madagaskaril tuhandete lasteni evangeeliumiga raamatute, filmi ja ühe naisterahva abiga. Jacques van Bommel, organisatsioonist Üks Lootus, räägib: „Jumal saatis meile selle hämmastava noore naise. Tal on suur süda nende laste jaoks sellel maal.“ Enamik lapsi Madagaskaril teavad seda naist, kelle nimi on Gladys. Ta juhib üht televisiooni programmi ning on loonud ka sportliku evangeelse programmi. Gladys on teinud Üks Lootus meeskonnaga koostööd, selleks et lastega evangeeliumi jagada. Ta on mõjutanud juba praeguseks nii paljusid lapsi ning ta palub pidevalt materjale juurde, mida nendega jagada. Ta kasutab Lootuse Raamatuid ja nende filmi The GodMan (Jumalinimene), mis räägib Kristuse armastusest. Van Bommel räägib: „Meie raamat on hea ka lastele, kelle kirjaoskus on väga madal. Selles on palju pilte, see räägib Kristuse elust ning on seotud selle filmiga, mida me näitame, The GodMan. Lastele tuletatakse pidevalt meelde, et ka nemad võivad seda lugu jagada ja rääkida sellest teistele lastele oma ümbruskonnas.“ Gladys on julgustanud lapsi seda tegema ning on sadu raamatuid selleks välja jaganud. Van Bommel räägib, et nende andmeil on alates 15. jaanuarist, mil neil oli selle aasta esimene evangeelne üritus, üle 130 000 lapse kuulnud sõnumit sellest raamatust ja umbes 66 kuni 67 000 last on näinud GodMan filmi. Gladys on pühendunud sellele, et näha nende laste eludes muutust, nii käitumise poolest, kui tõeliste pühendumiste kaudu Issandale. Ta on väga kirglik selle visiooni suhtes, mille Jumal talle on andnud ning vähesed finantsid ei ole tema tööd aeglustanud. Nende rahaliste raskuste keskel selgitas Gladys, et ta jätkaks oma tööd ka ilma palgata järgmised kaks kuud, selleks et jätkuvalt jõuda evangeeliumiga suurte lastehulkadeni.

Kuigi hukkunute arv Austraalia tulekahjudes on väga kõrge, räägitakse ka mitmetest jumalikest sekkumistest ja ellujäämistest. Austraalia Victoria osariigis on suur osa maapinnast must ja põlenud ning on sünge meenutus raevukast kulutulest, mis on tänaseks nõudnud 200 inimelu. CBN uudiste reporter Wendy Griffith käis Austraalias selleks, et uurida, millised on õnnetuse tagajärjed. Ellujääjad räägivad, et tulekahju jõudis kohale nii kiiresti ning oli niivõrd kuum, et põgenemiseks oli väga vähe, või polnud üldse, aega. Pastorid Conrad ja Ruth Halleyburton kaotasid nii oma kodu kui kiriku nende kodulinnas Marysvilles, kus ligi 40 inimest kaotasid oma elu. Proua Halleyburton ütles: „See on nagu leegitsev tornaado. Ma lihtsalt mõtlesin, et peame siit välja saama, meie elud on kallimad, kui meie kodu.“ Conrad Halleyburton usub, et Jumal lasi neil kõik kaotada, selleks et teised võiksid näha, et neil on siiski veel lootust. Ta meenutab: „Nägin suitsu tulemas metsast, mis on meie kodu taga, see haaras tuld ning ma hüüdsin Ruth’ile: „Põgeneme siit!“ Nagu Habakuk ütleb, isegi kui viigipuu ei õitse ja viinapuudel pole vilja, õlipuusaak äpardub, kuid meil on lootus Jeesuses Kristuses.“ John ja Helen Leary otsustasid jääda ja võidelda tulega, mis nende mäenõlvakul asetsevat kodu piiras. John ütleb, et see oli ainult Jumal ja palve vägi, mis hoidis nende maja leekidesse sattumast. Ta meenutab: „Tuli jõudis kohale üle mäeharja, helistasin kõigepealt oma emale ning tema korraldas palveketi meie eest ja samuti korraldas Heleni ema inimesed palvetama.“ Ja nende kodu jäi alles. Pastor Ken van Eden näitas CBN uudistele, kus tuli tema kodu lähedal Melbourne’s oli peatunud tema aia juures. Kuus kodu oli tema läheduses põlenud maani maha, kuid ta usub, et Jumal ise oli hoidnud tule tema kodust eemal. Ta ütleb: „Tegelikult ma lihtsalt hüüdsin, et tuli peatuks piirde juures Jeesuse nimel!“ Pastor Danny Nalliah, Catch the Fire teenistusest, Melbourne’i lähedalt, usub et need tulekahjud avavad ukse selleks, et paljud võiksid kuulda Jeesusest. „Me näeme hämmastavat hulka inimesi olemas avatud evangeeliumile,“ räägib pastor. „Mina isiklikult olen kõnelenud ja palvetanud paljude inimestega, kes ütlevad, et Jumal peab lihtsalt olemas olema. Ma usub, et praegu on kogudusel suurim võimalus, sest me vajame Jeesust praegusel tunnil.“

Kanada ajaloo üks suurim palvekoosolek, TheCRY, toimub StJohn’i linnas laupäeval, 21. veebruaril ja God TV on seal kohal, et seda kogu päeva kestvat üritust üle kanda ning teha kristlastele erinevates riikides võimalikuks sellest sündmusest osa võtta. See konfessioonide vaheline palve-, ülistuse ja paastu liikumine Kanada vaimuliku heaolu eest, TheCRY, on juba korraldanud mitmeid sarnaseid üritusi Edmontonis, Ottawas, Iqaluitis ja Torontos. St John’i linna oodatakse üle 10 000 osaleja ning seetõttu võib sellest tulla suurim palve koosolek Kanada ajaloos üldse. Lisaks God TV vaatajaskonnale, saavad otseülekannet jälgida ka USA DIRECTV vaatajad, mis jõuab umbes 16 miljonisse kodusse. Ülekanne kestab 12 tundi, mille jooksul saab kaasa elada palvetele, ülistusele ja sõnumitele. Kuna TheCRY on ilma suurte nimede ja nägudeta liikumine, siis laval esinevaid külalisi ja artiste ette ei reklaamita. Kanada ja kogu maailm on ühes pöördelises ajaloo hetkes ning The Cry eesmärgiks on mobiliseerida usklikke tegema eestpalvet praeguse poliitilise ja majandusliku olukorra pärast ning samuti ühtsuse ja ärkamise pärast koguduses. Palves tuuakse veel esile perekonna ja elu küsimused, seksuaalne moraal ning valitsuse tagasi pöördumine eetilise käitumise juurde. TheCRY pressiesindaja ütleb: „Nende poliitiliste, majanduslike ja globaalsete raputuste juures, mis on toimunud, me teame, et see on Jumala ajastus. St John ei ole ainult ajalooline alustala Kanada jaoks, vaid tervele Põhja Ameerikale (seal oli esimene eurooplaste asustus) ning me usume, et see linn on märgitud just praeguse aja jaoks. Ristija Johannese järgi nime saanud St John, toob esile ühe hüüu Jumala ees, öeldes: „Valmistage Issandale teed ja seda hüüdu on kuulda kogu maailmas, kui Kanada juhib maailma palves GOD TV kaudu.“ GOD TV julgustab usklikke seisma koos Kanada rahvaga sel hetkel ja kasutama seda kui võimalust kõrgendatud palveks oma enda elus. „Ma usun kogu oma südamest, et TheCry toob tõeliselt sügava raputuse vaimu maailmas kõikjal üle Kanada ja ka nende eludes kes seda vaatavad,“ ütles God TV kaasasutaja ja televisiooni direktor Wendy Alec. „Mida maailm praegu vajab, on vaimu kainus ja tuline palve. Kogudusel on aeg tõusta üles ja mõista aegasid ning paluda Jumala halastust, nii et palun liitu TheCry’ga“

Hanneke van Dam on hollandi misjonär Mongoolias, kes töötab Saksa organisatsiooniga HELP International. Ta kirjutab oma hiljutises uudiskirjas: „Olin ostmas õunu ühes poes, kui märkasin kortsulist vana daami, suurte erksate silmadega, seismas minu kõrval. Hakkasime jutustama ja ma pakkusin talle küüti koju. Sõites autoga tema kodu poole, hakkas ta kontrollimatult nutma ja ütles: „Ma tunnen nii suurt armastust, ma ei tea, mis see on.“ Sellel 82-aastasel budistist naisel oli olnud raske elu: 10 tema 15 lapsest olid surnud lapsena, üks poeg mõrvati 3 aastat tagasi ja need tema pojad, kes on veel elus, on haiged ja alkoholi sõltlased. Kui teineteisele head aega soovisime, sosistas naine: „Ausalt öeldes olen ma väga pettunud nendes jumalates, keda ma kogu oma elu teeninud olen. Kui nad oleksid head, siis mu elu oleks olnud teistsugune. Ma arvan, et hakkan järgima seda sinu Jeesust nüüd.“ Pühapäeval tuli ta kirikusse oma parima mantliga ja lõhnastatuna. Altarikutsel oli ta esimene, kes Jeesust tahtis vastu võtta.“ Misjonär Hanneke jätkab: „Nädal hiljem ütles ta mulle, et oli kõik oma ebajumala kujud ja palveketid minema visanud, kuigi keegi ei olnud käskinud tal seda teha. „Ma ei vaja neid enam! Nüüdsest alates palvetan ma ainult Jeesuse poole. Jeesus on nii hea! Ma tavatsesin nutta iga päev, aga ma ei nuta enam ja ma tunnen rahu ning olen õnnelik. Ma ei saanud kunagi magada öösiti, sest mu jalad valutasid aga nüüd ma magan ilma valudeta. Ma saan isegi ilma kepita nüüd kõndida. Ma olen nii rõõmus, et sain Jeesust tundma!““

Riigis, mida vaevavad poliitilised võitlused, majanduslikud raskused ja loodus katastroofid, tundub justkui optimismile ei jagugi ruumi. Tõsised üleujutused ja rottide nuhtlus on tabanud seda piirkonda, mis on toonud endaga kaasa palju surmasid, haigusi ja nälga. Kuid üha suurenevale hulgale inimestest Myanmaris on paistmas lootuse kiir ning nad on rõõmsad vaatamata nendele raskustele, milles nad elavad. Evangeelium Aasiale kohalikul misjonäril nimega Than Dara, on põletav igatsus jagada seda ühte tõelist lootust selle maa meeleheites inimestega. Teades nende valu – kuna ta on ka ise nende kõrval läbi läinud nendest samadest katsumustest – ei või ta vaikida Päästjast, kes annab talle jõudu läbi minna igast järgnevast päevast. Tema kirgliku tunnistuse ja armastuse tulemusel, on paljud inimesed Myanmaris otsustanud järgida Kristust. Asetades oma enda raskused kõrvale, külastab Than külaelanikke nende kodudes, jagab kirjandust, palvetab nende eest, kes on vajadustes ning jagab Jeesusest nendega, kes vajavad julgustust. Paljud, kes on hüüdnud oma jumalate poole, kuid on vastuseks saanud vaid vaikuse, on rõõmsad kuuldes Jumalast, kes tõeliselt hoolib nende olukorrast. Kuigi nad teavad, et asjad ei pruugi füüsiliselt paremaks minna siin maa peal, lohutab paljusid inimesi teadmine, et igavikus on neid ootamas hele tulevik. Than on lootuse sõnumit jaganud nii oma kodukülas, kui ka mitmes naaberkülas. Hiljuti tunnistasid 17 uut usklikku avalikult oma valikut järgida Jeesust. Neid oli nii vanasid kui noori, kuid üks asi oli kõigil ühine – nad oli õnnelikud oma uues usus. Than tunneb end õnnistatuna, et on saanud tuua värske, julgustava sõnumi neile, kes on sügavates valudes Myanmaris. Ta on tänulik, et nii paljud on pöördumas Jeesuse poole, et tema oleks nende jõud. Samuti palub ta eestpalvet, et veel palju rohkem inimesi näeks, et Jeesus hoolib neist ning et Jumala Kuningriik edeneks ning tooks rõõmu kogu sellele riigile.

Üks nigeeria juurtega pastor Ühendatud Kuningriigis, jättis oma mugavuse tsooni Londoni ühes suurimas mustanahaliste koguduses selleks, et alustada uut multi-kultuurset kogudust Ida Londonis, mis oleks kirglik viima Jeesuse armastust tänavatele. „Kui sa vaatad Londoni kogudusi, siis mitte kõik, kuid väga paljud on ikka veel valgete või mustade ülekaaluga kogudused, kuid Jumal on ütlemas meile, et oleksime mudeliks kogudusest, mis peegeldaks Kuningriiki, kus asiaadid, inglased, aafriklased jt võiksid kõik olla koos ühes paigas ning olla üks, samas kogukonnas,“ räägib pastor Jonathan Oloyede, Londoni Globaalse Palvepäeva kokkukutsuja ning Newhamis vast asutatud koguduse City Chapel abipastor. „See on väljakutse, kuid mitte võimatu,“ räägib pastor Jonathan. Oma eeskuju on ta võtnud varakogudusest Apostlite tegude raamatus, kus usklikud kogunesid üksteise kodudes ja jagasid kõike, mis neil oli. „Kui me hakkasime palvetama, siis Jumal ütles meile, et ta tahab koguda lõikust põlisbrittide hulgast ning kasvatada ja tuua esile multikultuurne kogudus, mis peegeldaks selle piirkonna ja linna kosmopoliitset loomust,“ rääkis ta. „See esitab mulle väljakutse, sest ma tean, et see ei saa olema kerge ülesanne. See nõuab meilt palju ning viib meid meie mugavuse tsoonist välja. Kuid City Chapeli vanempastor on Jumal ja Püha Vaim nii, et see esitab mulle küll väljakutse, kuid ei hirmuta mind.“ Pastor Jonathani koguduse visiooni aluseks on armastav Jumal, kes armastab kõiki inimesi ning Misjonkäsu täitmine, minna maailma ja kuulutada evangeeliumi. „East Endi suurim vajadus peegeldub tegelikult kogu Londonis. See on vajadus armastuse järele, Jumala armastuse järele, vajadus teada, et keegi hoolib sinust ja armastab sind, mitte sellepärast, et midagi sinult saada, vaid lihtsalt sellepärast, et sind vabalt ja tingimusteta armastada. „ Seetõttu on üks-ühele hingede võitmine väga oluline City Chapeli päevakorras. Pastor möönab, et see on tema jaoks suuremat väljakutset esitav, kui need paljud aastad, mil ta kutsus inimesi altarile oma kantsli mugavusest. „Tundsin end mugavalt jutlustades ja kõneledes. See ei ole minu jaoks mingi probleem,“ räägib ta ise. „Kuid nüüd on Jumal mind viimas välja tänavatele ja käsib mul minna inimeste juurde.“ Hiljuti julgustas teda see, kui üks vene mees tuli ta juurde ja püüdis talle midagi müüa. „Juhtisin ta sealsamas Kristuse juurde,“ räägib pastor. „Ma palvetan iga päev, et tahan olla hingede võitja ja nüüd töötan selle nimel, et hingi võita.“ Igat City Chapeli liiget julgustatakse olema hingede võitja ning pastor planeerib evangelismi programme, et saata meeskondi välja tänavatele. „Jumal ütles mulle, et lõikus on valmis ja inimesed on valmis saama päästetud, kuid kogudus ei lähe välja. Üks asi on palvetada ja teine asi on tegutseda. Aga me peame midagi ka tegema vastusena oma palvele. Ma tunnen, et siin maal on miljoneid, kes tuleks Issanda juurde ja Kuningriiki, kui kogudus läheks neile järele,“ räägib pastor. „Sellele evangeeliumi või Misjonikäsu läkitusele minna, tuleb kuuletuda. Kas see on siis oma naabri või võõra inimese juurde, me tahame tegelikult ka minna tänavatele, et noored – ja tegelikult ükskõik kes – saaks päästetud.“

Mubi linn asub Nigeerias, Adamawa osariigis. See on koduks ka osariigi suurimale ülikoolile. Mubi linnas ja selle ümbruskonnas elab umbes 760 000 inimest. Kuiv aastaaeg kestab neil umbes viis kuud (november – märts) ning vihmane ja niiske aastaaeg on aprillist kuni oktoobrini. Peamised söögiviljad, mida kasvatatakse ja tarbitakse selles piirkonnas, on mais, sorgo ja riis. Müügiks kasvatatakse veel ube, maapähklit, banbara pähklit ja magusat kartulit. Möödunud nädala lõpus külastas seda piirkonda Kristus Kõigile Rahvastele meeskond koos evangelistide Reinhard Bonnke ja Daniel Kolenda’ga. Bonnke kirjutab: „Mubi asub Kamerunile väga lähedal ja seepärast ootasime suuri rahva hulki.“ Esimene koosolek 11. veebruari, kolmapäeva, õhtul oli

auliseks alguseks. 350 000 inimest osales koosolekul. See väli, mis koosolekute pidamiseks välja oli valitud, oli suurim, mis neil kunagi on olnud. Sinna oleks mahtunud ära umbes 5 miljonit inimest, mis on ilmselgelt rohkem, kui selles piirkonnas üldse inimesi elab. Kuid alates esimesest õhtust toimusid paljud imed. Paljud pimedad said tagasi oma nägemise, kaasaarvatud üks moslemi härra, kes oli olnud 8 aastat täielikult pime, kuid Jeesus tegi ta terveks. Bonnke kirjutab: „See liigutas meie südameid, kui nägime seda inimeste hulka, kes olid kohale tulnud ümberkaudsetest linnadest ja küladest, ning otsustasid kuni viimase koosolekuni pühapäeva õhtul jääda laagrisse sellele tolmusele väljakule. Jeesus armastab igat üksikut nende hulgast. Me lugesime, et Issand nägi just neid, keda ei tahetud, nagu Sakkeus, Samaaria naine, Rooma sõdur ja pimedad kerjused. Ta teadis neist parimaid ja ka kõige hullemaid asju. Ta nägi nende hirme, meeleheidet ning tunnustas nende julgust. Jeesus on seesama täna ning tema teenistus jätkub oma sulaste kaudu.“ Neljapäeva õhtuks oli kohal hinnatavalt 425 000 inimest. Puhta ja võimsa evangeelse sõnumi jagas Daniel Kolenda ning suur hulk inimesi võttis Jeesuse oma Päästjana vastu. Sel õhtul oli üks ema tulnud oma pimeda lapsega. Ema hiljem jagas pisarais sellest, kuidas ta oli oma lapse tõstnud eestpalve ajal oma õlgadele ja öelnud talle: „Vaata üles Jeesusele.“ Ta pani oma käed lapse peale ja silmapilkselt olid lapse silmad avanenud. Üks teine naine tunnistas, kuidas ta oma silmaga nägi oma kõhu paistetust alanemas palve ajal. Osavõtjate hulk aga kasvas iga päevaga tohutult. Reede õhtusel koosolekul oli ligi 540 000 inimest. Bonnke ütleb: „Mis on see sõnum, mida me kuulutame? JEESUS PÄÄSTAB! Mida see tähendab? Täielikku definitsiooni on võimatu anda. See katab kogu elu ja see ei ole ainult kindlustus põrgutule vastu ja pääseks auhiilgusesse. ’Jeesus päästab’ on ilmselt maailma kõige kõikehaaravamad kaks sõna, milleks on vaja kõiki 66 Piibli raamatut, et seda selgitada. See on lihtne, kuid selles on võimas sügavus, nagu kõigis Jumala ideedes, ning mis inspireerivad uusi selgitusi ja rakendusi iga päev. Suured hulgad vastasid ja võtsid selle sõnumi vastu! Milline imeline Päästja. Mitmed  tunnistasid nägemise taastumisest ning 12 naist tulid korraga tunnistama  sellest, et nad tervenesid viljatusest aasta tagasi krusaadil Yola linnas, ning  tõendiks oli kaasas 12 ilusat beebit.“ Laupäeva õhtuseks teenistuseks oli  kohal 630 000 inimest. Sel õhtul kuulutas evangeeliumi taas Daniel  Kolenda. Juba jutluse ajal toimusid imed – ilma, et keegi oleks palvetanud.  Nende rivi, kes soovisid hiljem tunnistada, oli justkui lõputu. Üks noor naine  oli olnud vigane 20 aastat. Palve ajal kukkus ta maha hiljem ta tunnistas,  kuidas nägi üht meest, keda ümbritses valgus ning kes kandis valget rüüd,  see tuli ta juurde ja ütles: „Mida sa tahad?“ Naine vastas: „Ma tahan saada terveks.“ Kui ta üles tõusis, avastas ta, et saab oma jalgu täielikult kasutada … ta sai isegi joosta. Üks väike moslemi poiss, kes oli kogu oma elu maas roomanud, tõusis sel õhtul esimest korda püsti. Ka pühapäevane teenistus oli õnnistatud. 500 000 inimest oli kohal ning Jumal päästis ja tervendas võimsalt. Bonnke kirjutab: „Me ei või tagasi tõmbuda ega erru minna. Mõne nädala pärast oleme tagasi ühes taolises paigas, sel korral Bali linnas, Tabara osariigis, Nigeerias. Palun seisa meiega jätkuvalt ja palveta meie eest.“

Evangeelne öine programm Ühendatud Kuningriigis täidab inimeste vajadusi. See kõik sai alguse ühe ööpalvega, mida peeti endises pangahoones. Lichfield’i piiskopkonna misjoni preester, Gordon Crowther, oli koos oma meeskonnaga palvetamas ja küsimas Jumalalt, kuidas nad saaksid luua suhteid kohaliku kogukonnaga, kui korraga kohalik kogukond lihtsalt astus nende juurde sisse. Alguses oli see grupp tüdrukuid, kes oli väljas klubides käimas, ning nad piilusid nende akendest sisse; seejärel tuli 5-liikmeline poiste grupp, kellest üks tahtis rääkida. Teised aga soovisid liikuda edasi oma järgmisesse sihtpunkti – striptiisi baari. Lõpuks aga astusid nad kõik sisse – üks oli riietunud batmaniks; neli poissi ootasid oma sõpra, kes tahtis oma elust ja Jumalast rääkida. Öö möödudes astusid veel mitmed teised sisse, et näha, mis seal toimub. Just sel hetkel ja seal, mõistsid Gordon ja tema meeskond, et nad said oma vastuse: ava uksed ja inimesed lihtsalt tulevad – ning see on olnud nende öö kiriku taktika sellest alates. Gordon selgitab: „Idee oli selles, et me saaksime kontakti inimestega, kes muidu meile tuntud traditsionaalsesse kirikusse ei tule. Me käisime jumalateenistustel pühapäeva pärastlõunatel, kuid tundsime ikka, et meil on puudu inimeste grupp, kes sinna lihtsalt kohale ei tule. Nii, et kui viis noormeest meie palvekoosolekule sisse tulid, teadsime, et suund kuhu minna on öö projekt, mille sihtgrupiks on  inimesed, kes just sel ajal väljas on. Esialgu me alustasime korra kuus, ühel reede õhtul alates 22:30 kuni 2ni hommikul, kuid selle reaktsioon ja vajadused olid nii suured, et pidime hakkama seda tegema igal nädalal ja olema avatud kuni kella 4ni hommikul.“ Selle ettevõtmise võtmeks on külalislahkus, igasugused inimesed on teretulnud – varjupaiga otsijad; inimesed, kellel pole lihtsalt und; klubides käijad ja vanemad inimesed, kes on öösel linnas ja otsivad tegevust ja kedagi, kellega rääkida. „Imeline on olnud näha, mida Jumal on inimeste eludes teinud,“ räägib Gordon. „Meil on olnud head vestlused ja kohtumised inimestega. Kord tuli meile üks noor mees Kuninglikust Mereväest, kes oli olnud Afganistanis. Ta oli olnud tunnistajaks oma kolme sõbra surmale ja sel ööl, kui meie temaga kohtusime, oli ta tulnud välja, et ennast purju juua. Ta tuli sisse ja oli seal mitmeid tunde, meil oli võimalus koos temaga palvetada. Mäletan ka üht 17-aastast tüdrukut, kes tuli sisse ja põlvitas risti ette maha ja hakkas lihtsalt valju häälega palvetama mingi probleemi pärast, milles tema sõber oli. Läksime ja palvetasime temaga koos. Ta tahtis meiega rääkida mõnedest kummalistest kogemustest vaimudega, mis tal olnud oli, ning asi lõppes sellega, et tüdruk sai vabaks. Hiljem ta rääkis meile, et ta tundis end vabana. Öö kirik on tõeliselt oikumeeniline projekt ja hea on olnud näha gruppe, kes muidu koostööd ei teeks, kuid töötavad nüüd koos oma kogukonna heaks.“ Alates detsembrist 2008 on seda öö kirikut juhtimas Catherine Cowell, kuna Gordon Crowther on hetkel töötamas Lõuna-Aafrikas ühe koguduse heaks.

Mõned nimetavad seda revolutsiooniks Lähis-Idas, kuid see ei ole mingi poliitilise liikumise tulemus. Moslemid on tulemas usule Jeesusesse Kristusesse suurel hulgal. Jumalateenistus Iraagi põhja osas on üks näide sellest piibellikust revolutsioonist, mis kõikjal Lähis Idas on toimumas. See usklike kogu elab kurdide piirkonnas Iraagis, millele mõned viitavad kui Iraagi Kurdistanile. Oma kultuuri ja kasvatuse tõttu viidatakse neile kui moslemi taustaga usklikele. Üks kurdi pastoritest ütles: „Piiblit lugedes paneb see meid tundma justkui apostlite tegude raamat kordub siin Kurdistanis.“ Erbili linnas korraldas valitsus 2004. aastal ametlikke sanktsioone kurtide kirikus. See kogudus esindab ajaloolist läbimurret kiriku ajaloos. See on esimene kurdi kirik 1400 aasta jooksul. „Nii, et see on Kurdi rahvale esimene kord, kus neil on kirik. Mõnikord kui uskmatud tulevad kirikusse, siis nad näevad, et me laulame ja hõiskame, õpetame kurdi keeles ja nad on sellest üllatunud,“ rääkis selle koguduse pastor Majeed Muhammed. Ühes teises koguduses, Suleimania’s, koosneb terve ülistus grupp endistest moslemitest, kaasaarvatud nende pastor Zagros Saeed, kes on isegi endine moslemi vaimulik. Saeed räägib: „Ma olin varem üks neist, kes uskus, et ma peaksin tapma teisi. Mõnikord tahtsin oma naise tappa selle pärast et ta ei katnud oma juukseid kinni. Aga kui ma leidsin elu Jeesuses, kui ma oma elu Jumalale alistasin, siis Matteuse 5 õpetab mind oma vaenlasi armastama.“ Ka paljud teised selles piirkonnas on saanud muudetud. Üks pöördunutest ütles: „Ma olen väga õnnelik, et Jeesus tuli ja koputas mu südame uksele ja ma sain tundma tõelist Jumalat, tõelisel viisil elus.“ Keegi teine ütles: „Enne, kui ma usklikuks sain, tundsin alati, et midagi on puudu mu elus, justkui ma oleks midagi ära kaotanud. See tunne oli minuga pidavalt kaasas.  Nüüd, kui ma usklik olen, on see tunne kadunud. Ma tean, et olen leidnud selle, mis mu elus enne puudu oli.“ Tom Doyle töötab moslemitega kõikjal Lähis-Idas ning ta ütleb, et koguduse potentsiaal kasvada on hämmastav. „Süürias, Jordaanias, Iraagis ja Afganistanis juhtuvad suured asjad ja paljud moslemid on praegu avatud Issandale Jeesusele Kristusele,“ rääkis Doyle. „Ainuüksi neljas riigis, kus me töötame, kavandame hetkel 100 uut kogudust, see on siis Süürias, Jordaanias, Iraagis ja Egiptuses. Iraanis on need teenistused, kes koostööd teevad, kavandamas kokku 10 000 uut kogudust järgmisel aastal. Nii kiiresti on inimesed avanemas evangeeliumile.“ Türgi on samuti üks Lähis-Ida riik, kus moslemid on tulemas usule Jeesusesse. Üks türgi usklikest rääkis CBN uudistele, et paljud moslemid tulevad kogudusse peale seda, kui on näinud visiooni või unenägu: “Inimesed näevad nägemust Jeesusest, isegi kui nad ei ole Piiblit lugenud, isegi kui nad ei tea mitte midagi Uuest Testamendist või kogudusest, nad näevad lihtsalt Jeesust oma unenäos.“ Pastor Saeed nägi kahte unenägu, üks oli 1988. aastal ja teine 1999. aastal. „Ma nägin Jeesust teist korda 1999. aastal,“ meenutab ta. „Ta ei jätnud mind rahule. Ta tuli uuesti mu juurde ja ütles, et ma armastan sind ja tahan, et sa saaksid päästetud.“ Kuidas saavad usklikud teistest maailma paikadest liituda selle vaimuliku revolutsiooniga? Juhid siin ütlevad, et vastus on palve. Doyle selgitas: „Kõige olulisem asi, mida juhid meile siin Lähis-Idas ütlevad, on see, et mida enam palvemeeskondi nende eest kõikjal maailmas palvetab, seda enam nende töö liigub edasi. Nii, et mida enam inimesi palvetab, et Jumala Vaim hingaks nende noorte meeste ja naiste peal evangeeliumi jagamiseks, seda enam Jumala Kuningriik edeneb. Ma tahan kogu maailmale öelda, võta vastu Jumala armastus. Kas see on siis täna või tulevikus, aga neil tuleb kord kummarduda Jumal ees. Parem on seda teha praegu.“

Ajal, mil heategevus sektor on saanud tugeva tabamuse majandussurutise poolt, ütleb Operatsioon Mobilisatsioon (OM) UK, kes on valmis saatma välja oma aegade suurima misjoni laeva, Logos Hope, et nad on finants tormist siiani puutumata jäänud ning ei ole pidanud siiani veel kusagil kärpeid tegema. OM UK pressiesindaja, Paul Beck, ütles: „Ma arvan, et on õiglane öelda, et nägime seda finantskriisi ette. Nüüdseks on see kestnud mitmeid kuid ning me oleme olukorda jälginud ja mõelnud, kas meil tuleb teha kärpeid või tuua ohvreid. Kuid kiitus Jumalale, see ei ole veel juhtunud. Tegelikult inimesed, kes toetavad OM tööd rahaliselt, on meile kirjutanud ja öelnud: „ma tahan suurendada seda summat, mida ma annan. Praegu on rasked ajad ning teil on kindlasti puudujääke, tahan teile anda rohkem.“ Oleme saanud õnnistatud sellistest inimeste reaktsioonidest.“ Paul usub, et Jumal kasutab praegust olukorda selleks, et inimesed hakkaksid oma prioriteete ümber hindama. „Ma arvan, et Jumal on toomas inimestele selgust, et materialism ei ole õige tee ja ma usun, et me kogudusena ei tohiks inimeste üle kohut mõista, sest ka kristlastena oleme me astunud samasse lõksu. Usun, et inimestel on aeg mõista, et elu ei ole ainult suurema, kiirema ja parema saamiseks, vaid lõppkokkuvõttes on asi suhtest Issandaga. Kristlastena on meil lootuse sõnum ka nendel aegadel ning seepärast tuleb meil see sõnum neile viia.“ Paul räägib, et tema jaoks on see suur eesõigus, et võib jagada sellest, mida Jumal on OM töö kaudu tegemas. „Liitusin alguses OMiga lühiajalises meeskonnas, kui olin õpilane. Lugesin sellest esmakordselt ühest OM brošüürist ning see inspireeris mind, olin nii põnevil, mõtlesin, et see on teenistus, milles tahaksin osaleda. Nüüd on saanud täis ring, kus ma tegelikult kirjutan ise neid materjale, et need jõuaksid teiste inimeste kätte, teades, et need inspireerivad ka neid. Muidugi tänapäeval on rohkem kui vaid palvekirjad, meil on veebilehed, saadame uudiskirju e-posti kaudu, videod, audiod jne. Meil on olemas hulk viise, kuidas saame jõuda inimesteni ja esitada neile väljakutse teenida misjonis. Minu arvates on see väga põnev minna sellisele tööle sellisel ajahetkel.“ Paul räägib, et üks OM kõrgeima profiiliga projekte on nende uue teenistuslaeva töösse läkitamine, ning sel kevadel peaks see sõitma Taanist Ühendatud Kuningriiki teenima: „Laeva valmissaamisel on olnud mitmeid väljakutseid ning see on võtnud kauem aega. Tahame asja õigeks saada kohe alguses ning me tegime otsuse, et tulusam on kulutada veidi rohkem raha praegu selle asemel, et hiljem rohkem raha maksta. Seda me teemegi hetkel ning kasvatame sellega laeva eluiga ning seepärast on kulunud rohkem aega laeva valmissaamiseks. „Paljud inimesed teavad, et laev on tulemas Inglismaale. Saan iga päev telefoni kõnesid kogudustelt, pastoritelt ja inimestelt, kes tahavad teada, kuidas nad saaksid kaasa aidata, mida teha, kuidas toetada. Näha inimestes sellist huvi ja põnevust on väga motiveeriv ka minu jaoks,“ ütles Paul. Suured ruumid laevas, kasvatavad tohutult teenistus võimalusi, mida laeval saab teha. „Logos Hope on renoveeritud viisil, et seal on terve lisa tekk teenistuse jaoks. Nii, et meil on seal tohutu suur raamatu pood, kus on 8000 erinevat kristlikku ja hariduslikku raamatut, meil on terve suur näituste ruum erinevate videote ja interaktiivsete väljapanekutega, mis toovad esile vajadused tänapäeva maailmas ning paneb inimesed mõtlema lootusele, vajadusele Päästja järele. Õppe ja konverentsi ruumid laeva pardal on palju paremad. Me saame võõrustada erinevaid konverentse, alates sellest, et kutsume koolilapsi pardale toredast programmist osa saama, kus meeskond jagab oma usku ja kirjeldab, mis tähendab elu laeval, seal on pastoritele koolitused, rahvusvahelised palveõhtud, noorte õpitoad jne. Väga palju saab seal toimuma.“ Kui laev on Ühendatud Kuningriigi selja taha jätnud, suundub see teenima Kariibimere mõningaid kõige puudustkannatavamaid piirkondi, mis Pauli andmeil on olnud OM laevade üks pikaajalisemaid visioone. „Algne Logos Hope visioon, miks üldse suurem laev hangiti, tuli Logos II kogemusest Kariibi merel. Logos II on külastanud Kariibi piirkonda mitmeid kordi. Ma tean see kõlab imelise mõttena, mööda Kariibi merd seilata, kuid paljudel saartel inimesed elavad tegelikult väga karmides tingimustes, vaesus, AIDS, probleemid alkoholi ja narkootikumidega, võimaluste puudumine, hariduse puudumine jne. Laevad on alati saanud hämmastava reaktsiooni Kariibi piirkonnas ja inimesi on tohutult, kuid nende vastuvõtu võime on olnud piiratud. Inimesed, kes tahavad külastada raamatu laata, nende tohutu järjekord on olnud liiga pikk ootamiseks ning paljudele tuli öelda, et konverentsi ruum on täis, me ei saa rohkem inimesi mahutada, kuid nüüd meil on Logos Hope laeval piisavalt ressursse ja ruumi, see on vapustav.“

Kuhu tahes nende teekond neid viib, hoiavad Roma mustlased alal oma keelele ja elustiilile iseloomulikke tunnuseid, kuid samal ajal adopteerivad nad ka kohaliku keele ja uskumused. Üle 10 miljoni põlu alla pandud Roma mustlase on elamas Euroopas, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Lõuna-Baptistide Misjoni Nõukogu (MN) teeb tööd selle nimel, et tuua seda rahva gruppi Kristuse juurde, teenides neid nende kultuuri ja pere tavade kohaselt, samas õpetades neid evangeliseerima nende oma rahvast. Ühel roma mehel oli võimalus tõusta välja oma olukorrast professionaalse spordi kaudu, kuid ta valis jätta selle elustiili ja kuuletuda selle asemel Jumalale. Stoica räägib: „Ma mängisin jalgpalli, see oli minu ebajumal. Ma ei arvanud, et jalgpalli mängida on patt, kuid siis ma mõistsin seda hinda, mis sellega kaasas käis. Seepärast jätsin jalgpalli ja järgisin lihtsalt Jeesust Kristust.“ Stoica liitus teiste noorte mustlasest usklikega 2006. aasta suvel, et rääkida inimestele teistes linnades ja maades Jeesusest Kristusest. Need jüngrid on tulnud esile MN töö tulemusena mustlaste hulgas. MN tööline, Jima Whitley, kes kolis hiljuti Rumeeniast Lõuna-Ameerikasse mustlastega tööd tegema, ütleb: „Me loodame saada oma enda juhte ja oma enda misjonäre. Kui roma mustlased ise hakkavad oma rahvast evangeliseerima, saavad nad ületada barjääre palju kiiremini.“ Roma inimesed on erinevate dialektidega ja elavad erinevates piirkondades, nad hoiavad kinni ebausu ja kultuuriliste traditsioonide religioonist. MN töölised ja partnerid kasutavad roma inimesteni jõudmiseks kirjaoskuse ja tööoskuste koolitusi ning nad kasutavad nendes sageli piiblilugusid, et evangeliseerida ja teha uusi usklikke jüngriteks. Whitley ütleb: „See on kohaliku koguduse rajamise liikumine, minu jaoks on see lõplik eesmärk.“

Mitte paljud lõpuaktused ei sisalda endas nõuandeid selleks, kuidas politseiga hakkama saada. Kuid see oli praktiline nõuanne 29 noorele inimesele, kes lõpetasid Evangeelium Aasiale Piiblikooli Karnatakas, Indias, möödunud aasta detsembris. Peale kolmeaastast intensiivset piibliõpet, olid need õpilased valmis alustama teenimist täiasjaliste misjonäridena. Evangeelium Aasiale selle piirkonna juht kõneles nende lõpuaktusel. Andes neile õige pildi elust, mis neid ees ootab, andis ta ka praktilist nõu selles, kuidas tähelepanelikult töötada kohaliku kultuuri ja ohtude keskel, mis neid üsna tõenäoliselt ees ootab. Ta julgustas õpilasi jääma kaineks ja olema valmis minema läbi raskustest. Kasvava tagakiusu tõttu nende osariigis, on väga tõenäoline, et igal uuel misjonäril tuleb mingil hetkel kokku puutuda politseiga ja võimalik, et neid arreteeritakse. Seejärel kõneleja tõi välja, kuidas nendes olukordades käituda. Tseremoonia lõpus kõik juhid palvetasid nende eest ja andsid nad üle Issanda töösse. Kui noored väljusid sellest koosoleku ruumist, kõndisid nad välja kui misjonärid oma teenistusse. Nad ei oodanud kaua –enamik neist läks oma teenistuspaika juba sel samal pärastlõunal. Palun palveta nende noorte misjonäride eest, kui nad kasvavad ja edenevad paikades, kuhu Jumal nad saatnud on. Palun palveta, et nende teenistus võiks puudutada paljusid elusid, kirjutab Evangeelium Aasiale veebileht.

Järjekordseks tõestuseks Suurbritannia sekulariseerumise kohta, peatati ühe Põhja Somersetis, Inglismaal töötava, medõe töökohustused põhjusel, et ta pakkus oma patsiendile palvet. Üle 25 aasta medõena töötanud Caroline Petrie, oli hoolt kandmas ühe vanema naisterahva eest tema kodus, kui Petrie küsis, et kas naine sooviks, et ta palvetaks tema eest. Naine ütles sellest viisakalt ära, kuid rääkis sellest järgmisel päeval Petrie ülemustele, millele esialgu järgnes hoiatus. Järgmisel päeval aga anti Petrie'le teada, et tal ei lubata enne tööle asuda, kuni seda juhumit on üksikasjalikult uuritud. Põhja Somerseti Primary Care Trusti pressiesindaja ütles: “Me võtame alalati oma patsientide tõstatatud tähelepanekuid väga tõsiselt ja uurime kohusetundlikult igat taolist küsimust, millele meie tähelepanu on juhitud. Püüame alati olla lugupidavad oma patsientide maailmavaate ja tundlikkuse suhtes kuid samuti oma personali suhtes.”  Mitmete allikate põhjal see vanem naisterahvas ütles, et tema ei ole solvunud, kuid tundis muret, et mõni teine võib solvuda.” Petrie, kes käib baptisti kirikus koos abikaasa ja kahe lapsega, mainis, et ta pakub sageli oma patsientidele palvet ning paljud võtavad pakkumise vastu. “Ma tunnen muret inimese kui terviku eest, mitte ainult tema tervise pärast.” Möödunud oktoobris sai ta noomituse selle eest, et oli andnud ühele patsiendile enda valmistatud 'palvekaardi'. Kuigi vanahärra oli selle rõõmuga vastu võtnud, esitas mehe hooldaja Petrie suhtes kaebuse, mille peale ülemus talle meenutas, et 'sinu töökoodeksis on kirjas, et 'sa pead näitama isiklikku ja professionaalset pühendumust sellele, et inimesed on võrdsed ja mitmekesised' ja 'sa ei tohi kasutada oma professionaalset seisundit selleks et reklaamida asju, mis ei ole seotud tervisega.'” Hiljem sel nädalal selgub, kas Petrie kaotab oma töö või lubatakse tal oma kohustuste juurde naasta.

Open Doors, kes tegeleb tagakiusatud kristlastega, andis teisipäeval välja igaaastase Maailma Vaatluse nimekirja, kus on nimetatud 50 riiki, kes on kõige hullemad kristlaste tagakiusajad. Organistasiooni president Carl Moeller ütles, et maailm on saanud kristlaste jaoks ohtlikuks paigaks. Seitsmendat aastat järjest on nimekirja tipus Põhja Korea, eraldatud, kommunistlik maa, millel on pikk religioossete repressioonide ja inimõiguste rikkumise ajalugu. Kuid Moeller ütles, et teda üllatas kristluse vastane vägivald riikides, mida on peetud suhteliselt stabiilseks, nagu näiteks India ja Al˛eeria. Moeller ütleb: “Suurimaks probleemiks on militaarsed religioossed fundamentalistid. 20 ja 30 aastat tagasi olid kristlaste tagakiusu eesrinnas ateistlikud kommunismi filosoofiad, täna on väljakutseks islam ja teised äärmuslikud vaatenurgad, mis esitavd meile väljakutse, kes on Jumal. Ning kristlik kogudus on vastamas sellele väljakutsele, kuid seda tehes kohtub kirik vastuseisu ja paljudes paikades tagakiusuga.” India tõusis nimekirjas 30. kohalt 22. kohale, peale hindu militaristide rünnakuid kristlaste vastu, milles nad põletasid kirikuid, tapsid enam kui 100 inimest ja jättes tuhanded koduta. Peamiselt moslemi usku tunnistavas Al˛eerias, mis tõusis 31. kohalt 19le, on valitsus ametnikud sulgenud kirikuid ja arreteerinud kristlasi, kellest mõnede süüks oli vaid Piibli kaasaskandmine. Ka Iraak tõusis mitme koha võrra ette poole, sest möödunud aastal pandi Mosulis mitmesse kirikusse pommid, mitmed kristlased rööviti ja/või tapeti.  Põhja Nigeerias tõid kokkupõrked kristlaste ja moslemite vahel kaasa üle 100 surma ja mitmete kirikute hävitamise. Põhja Koreas on kristlased pidevates piinamistes, vangistustes ja neid ka tapetakse selle eest, et seisavad vastu Kim Jong II kommunistlikule teoloogiale ning ei usu, et ta on jumal. Kümne esimese riigi hulgas on siis Põhja-Korea, Saudi Araabia, Iraan, Afganistaan, Somaalia, Maldiivid, Jeemen, Laos, Eritrea ja Usbekistan. Moeller julgustab kristlasi palvetama tagakiusatud koguduse eest, eriti Põhja-Koreas. Viimased kolm aastat on Open Doors juhtinud 24/7 palvet selle rahva pärast ning see kulmineerub Põhja-Korea vabaduse nädalaga 25. aprillist kuni 2. maini. Suzanne Scholte, kes võitleb Põhja-Korea vabaduste eest, ütleb: “Lõppkokkuvõttes me seisame Põhja-Koreas vastakuti vaimuliku sõjaga. Me ründame ühte kantsi, üht meelevalda selle rahva üle. Kui me ütleme sõnu nagu 'Põhja-Korea vabadus' ja 'Põhja-Korea inimõigused' siis me ründame otseselt seda meelevalda selle rahva üle. Kust tulevad vabadus ja ininmõigused? Need tulevad Jumala käest.”

Misjoni organisatsioon, Evangeelium Aasiale, toob tunnistuse naisest nimega Lali, kes elab Indias Andhra Pradeshi osariigis. Lali arvas, et tema religioon on andnud talle kõike seda mida ta kõige enam oli ihaldanud ning seetõttu kummardas ta oma jumalannat väga kirglikult. Üsna pea ta aga avastas, et see tõi talle kõike muud kui rahu. Lali'l oli raske elu juba varasest noorusest. Ta ema suri, kui tema oli alles laps, jättes ta kasvama võõrasema juurde. Keegi ei hoolinud sellest tüdrukust ning ta kasvas üles põhimõtteliselt orvuna. Ta abiellus väga noorelt mehega, kes oli kaubaauto ja mitmete traktorite omanik ning teenis seega palju raha. Hetkeks Lali mõtles, et saab nüüd veidi paremat elu kogeda, kuid peagi koges ta jällegi hülgamist – seekord oma mehe perekonna poolt. Tundus, et Lali ei ole võimaline lapsi saama ning India kultuuris on see häbiväärne ning toob endaga kaasa põlguse. Ühel päeval mehe vanemad viisid ta nõia juurde ning peale teatud rituaalide sooritamist oli Lali võimeline rasedaks jääma ning sünnitas lapsed. Tundus justkui Lali lootused ja unistused said vastuse, kuid siis hakkas nõidus end teisel kujul ilmsiks tooma. Umbes sel ajal hakkas Lali väga tugevalt tegelema ebajumalate kummardamisega ning ta hakkas käituma nagu tema jumalanna Ellamma. Teda hakkas vaevama kuri vaim ning inimesed tema külast hakkasid teda kummardama kui jumalanna esindajat inimkujul. Kuid samal ajal toimusid ka kõik muud asjad. Perekond kaotas rahu ja hakkas kaotama oma vara – nende kaubaauto, traktorid ja isegi oma maa. Ka nende füüsilised ihud olid rünnaku all, iga päev oli keegi nende perest haige. Lali ise kannatas kõhuvalude all. Lõpuks sai selgeks, et see nõidarst oli teinud midagi nende perekonna vastu ning tuli välja ka see, et ta oli suhtes Lali mehega. Tundus, et sellest pimedast olukorrast on võimatu välja saada. Kuid siis saabus lootus ... üks kristlane kohalikust Evangeelium Aasiale kogudusest külastas nende peret ning kuulas nende pere olukorra kohta. Seejärel jagas ta Laliga evangeeliumi ning kutsus ta kirikusse. Kui Lali kirikusse tuli, kuulis ta seda, mida misjonär Tanvir Jeesusest rääkis. Ta hakkas Jeesusesse uskuma ning palvetama Jeesuse poole ja regulaarselt kirikus käima. Kolme kuu jooksul sai Lali täielikult terveks oma kõhu valudest. Tema usk Jeesusesse kasvas ning ta avas oma kodu palvekoosolekute pidamiseks. Ta mees palus selle küll lõpetada, kuid andis Lalile loa kirikus käimist jätkata, kuna Jeesus oli ta tervendanud – ta andis isegi kõigile sugulastele korralduse, et keegi ei tohi tema naise uue usu kohta midagi halba öelda. Täna on Lali aktiivne Jeesuse järgija, palveta, et ta kasvaks jätkuvalt oma usus ning et tema mees ja pere võiksid samuti saada päästetud.

Miljoneid kristlasi kõikjal maailmas kiusatakse nende usu pärast taga. Igal minutil, igal päeval kogevad usklikud ebaõiglust, neid pekstakse, vangistatakse või kaotavad hoopis oma elu vaid selle tõttu, et nad on kristlased. Mis oleks kõndida nende kingades? Heebrealastele 13:3 ütleb meile: “Pidage meeles vange, nagu te oleksite kaasvangid, ja kurja kannatajaid, sest ka teie olete alles maises ihus.” Shockwave on igaaastane ülemaailmne palve fookus, mida korraldab Open Doors noorte teenistus Underground. Sel aastal on see plaanitud 6.-8. märtsini. Shockwave on 72-tunnine palve sündmus, mis toimub Shockwave vestlusruumides, palvekoosolekutel, kirikutes, kodudes ja teistes paikades umbes 30 riigis. Mitme rahvuseline koostöö, Shockwave, saab alguse Uus Meremaal ning liigub edasi ajavööndite kaupa. 2008. aastal palvetasid tuhanded noored tagakiusatud kristlaste eest. Sel aastal võtavad noored osa riikidest nagu USA, Ühendatud Kuningriigid, Austraalia, Holland, India, Malaisia, Prantsusmaa, Saksamaa, Jaapan, Lõuna-Aafrika, Kanada ja Brasiilia. Igaaastast Shockwave'i korraldatakse sel aastal kaheksandat korda. Open Doors innovatiivse strateegia direktor, Scott Ahren, ütleb: “Shockwave on palveliikumine, mis teeb kirglike noorte südame hüüde Jumalale kuuldavaks, kui me tuleme solidaarsusest oma tagakiusatud vendade ja õdede vastu üle maailma kokku. See on tõeliseks tunnistuseks Kristuse Ihu ühtsusest, kui noored erinevatest maailma kultuuridest, etnilistest taustadest ja piirkondadest tulevad kokku palvele ühe põhjuse pärast – et tõsta üles ja toetada palve kaudu Jumala kannatavaid lapsi. Ma julgustan sind liituma meiega sellel põneval rahvusvahelisel sündmusel.” Shockwave'i võib viia läbi kui terve öö kestvat üritust, ühe õhtu üritusena või isegi palvus hommikusöögina. Shockwave materjalid on kõigi jaoks kättesaadavad, kaasaarvatud palve ideed, videod jne, et sündmus võiks olla kergesti läbiviidav. Info www.odshockwave.org

Üle 100 kristlase erinevatest konfessioonidest ja traditsioonidest kogunevad seitsmel õhtul Croydon'is, Lõuna Londonis, palve õhtutele. Need palveõhtud, mis lõpevad sel nädalal, tähistavad London 2009 Globaalse Palvepäeva algatust ning järgneva kahe nädala jooksul peetakse taolisi palveõhtuid veel kuues erinevas Londoni ja Essexi regioonis. Palveõhtuid peetakse pealkirja 'Sinu on Kuningriik' all, ning nende sihiks on mobiliseerida kristlasi palvetama oma pealinna, riigi ja kogu maailma eest. Kogu see ettevõtmine viib välja suurele terve päeva kestvale Globaalsele Palvepäevale nelipühi pühapäeval, 31. mail. Pastor Jonathan Oloyede, kes on Londoni Globaalse Palvepäeva kokkukutsuja, jagab oma visiooni. “Suur Britannia, mis kunagi oli misjonitöö jõuruum, on nüüdseks muutunud laevaks, mille kinnitusotsad on lahti tulnud ning mis triivib sihitult. Ta on kaotanud oma kursi ja Jumal toob inimesi kõikjalt maailmast, et öelda, see rahvas kuulub Jeesusele ning kurat ei saa seda maad. Meil on aeg öelda, sündigu Jumala tahe ja tulgu tema Kuningriik,” rääkis pastor. Globaalne palvepäev London, on osa ülemaailmse palvepäeva liikumisest, mis toob igal aastal kokku miljoneid kristlasi meeleparanduses ja palves vaimuliku ärkamise pärast koguduses ning et Jumala Kuningriik võiks tulla maa peale. Seda ülemaailmset liikumist on inspireerinud 2Ajaraamat 7:14, mis ütleb: “ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.” Pastor Oloyede ütles palveõhtul kokku tulnud inimestele, et meil tuleb valmistuda ärkamiseks, elades välja seda Ajaraamatu kirjakohta. Globaalne palevpäev rõhutab ühtsust konfessioonide vahel ning Ühendatud Kuningriigis toob see kokku anglikaanid, metodistid, baptistid, nelipühilased ja katoliiklased. “Me tahame luua pildi koostööst, ühtsusest ja Kuningriigist mida ei ole varem Londonis nähtud. On aeg, et need jaotavad, konfessionaalsed, kultuurilised, nahavärvi ja klassi müürid tulevad maha. Londoni Globaalset Palvepäeva peetakse samaaegselt liikumisega 'Palveaasta Londoni eest', mis on viimased kaks aastat toonud suurlinna kirikud kokku pideva 24/7 palveketiga. Sel aastal tahavad korraldajad näha pealinnas igat kogudust pidamas vähemalt ühte palvekoosolekut Londoni eest ning plaanis on ühendada kõik kristlased üle kogu Ühendatud Kuningriigi sellega, et kõik palvetavad Meie Isa palvet üheaegselt.

Internetti on süüdistatud hulgalistes sotsiaalsetes hädades, kuid see võib olla ka misjonipõld. Prantsusmaa üks teenistustest on viimas evangeeliumi kübermaailma ning see on toonud silmapaistvaid tulemusi. Kui prantslane Eric Celerier noore pastorina oma esimese veebilehe kujundas, oli internet veel samuti noor. Ta mäletab, kui põnevil ta oli sellest, et päevas külastas tema lehte umbes 30 inimest. “Ma mõtlesin, 'oo, 30 inimest vaatavad meie veebilehte'” meenutas Celerier. “See on hämmastav.” Täna on Celerier Topchretion.com asutaja, see on interneti portaal kristlastele. Uue tehnoloogia kasutuselevõtjana oli ta evangelismi töös pioneeriks. Ta rajas ka ConnaitreDieu.com, (ehk otsides Jumalat) mis on veebileht mittekristlastele ning on kättesaadav 13 keeles. Iga päev külastab tema veebilehte miljon külastajat ning keskmiselt teeb 1200 inimest otsuse Kristuse kasuks selle kaudu. Möödunud kuul jõudis oma otsuse teinud inimeste hulk sümboolse märgini üks miljon. Celerier rääkis CBN uudistele: “Kui me selle lehega 2005. aastal alustasime prantsuse keeles, siis tulemused hämmastasid meid. Tuhanded inimesed otsisid Jumalat interneti kaudu, nad tulid sinna lehele ja ütlesid, et tahavad saada kristlaseks.” Ning tänu lisavõimalusele, mis on Google Earth kasutajatele kättesaadav, on võimalik jälgida reaalajas otsuseid, mida Kristuse kasuks tehakse. Sajad vabatahtlikud erinevates maailma paikades on valvel, et nendele otsustele vastata. Celerier ostab ka Google ja Yahoo reklaam sõnu, et inimesed, kes otsivad Jumala kohta vastuseid, leiaksid tema veebilehe. Ta selgitab: “See on see, mida me teeme mõnede sõnadega, näiteks nagu 'Allah', mis tähendab 'Jumal' araabia keeles, et me oleksime seal olemas. Nii, et kui keegi Saudi Araabias trükib Google otsingusse 'Allah', siis leiab ta reklaamlause araabia keeles, mis ütleb: “Allah armastab sind” ning “vajuta siia, et rohkem teada saada” ning selle kaudu jõuab ta meie veebilehele. Celerier on asutanud ka inglisekeelse portaali GodRev.com, kust on võimalik näha erinevaid televisiooni programme, näiteks kristlikke uudiseid maailmast. Celerier nimetab end pioneeriks evangelismi töös, kes kasutab uusi tehnoloogiaid. Teda võiks nimetada ka evangeelseks ettevõtjaks, kelle tööpõld on küberruum. Ühel ettevõtjal Prantsusmaal oli visioon, et tema veebilehed kasutavad internetti selleks, et evangeeliumiga jõuda maailma ning täna see just nii ongi. “Internetti me näemegi viisina, kuidas juhtida inimesi Kristuse juurde ja see toimib, see tõepoolest toimib,” rääkis Celerier.

Evangelist Gene Strickland ütleb, et kadunuteni Kristuse sõnumiga jõudmine ei pea alati maksma suurt hulka raha. Ta ütleb: “Kõik, mida Jumal ootab, on kättesaadavus ja kuulekus.” Organisatsioon Evangelism International on üsna uus krusaadi teenistus, mida juhib pastor Strickland, kuid juba praegu on neil mitmeid teenimise võimalusi mitmes paigas maailmas. Üldiselt lähevad suured evangeelsed krusaadid maksma sadu tuhandeid dollareid ning inimesed töötavad tunde ja tunde, et planeerida ja korraldada seda. Evangelism International aga otsib uusi ja innovatiivseid võimalusi evangeeliumi kuulutamiseks. Laupäeva, 10. jaanuari hommikul, jutlustas hr Strickland näiteks telefoni teel umbes 4000 inimesele, kes olid Andhra Pradeshis, Indias, kokku tulnud. India 1,1 miljardist inimesest on vaid 2,7% kristlased, 87% on hindud. Neist kokkutulnuist olid ligi 2000 hindu usku ning sõbrad olid neid sellele teenistusele kutsunud. Dr K. Syam Kuma, kes elukutse poolest on kirurg, tõlkis Strickland'i jutluse telugu keelde. Üks tund hiljem, kui inimestele esitati kutse võtta Kristus oma Päästjana vastu, tuli 357 inimest ette ja pühandas oma elu Jeesuse järgimisele. Evangelism International on hetkel planeerimas 7-päevast krusaadi juuli kuus Mumias, Keenias. Ning viimase 30 päeva jooksul on neile saabunud veel kutseid krusaadide pidamiseks Inidas, Pakistanis, Ghanas, Nigeerias ja Egiptuses. Strickland kommenteeris: “Kui Jumal avab meile ukse kuulutada tema pääste sõnumit, siis me parem kuuletume. Jumal armastab inimesi ja ta on käskinud meil jõuda kõigini, kelleni saame, seni kui veel on aega.” Allikas: Christian Newswire

Üks pensionil olev baptisti pastor on võtnud omale suure eesmärgi. Ted Cotten on 85-aastane ning jõuluõhtuks oli ta jõudnud ühe verstapostini – ta oli tunnistanud 10 000 inimesele. Jaanuari teise nädala lõpuks oli ta aga jõudnud arvuti 11 000. “Kui Jumal lubab mul nii kaua elada, siis mu eesmärk on jõuda 50 000 inimeseni,” ütles Cotten. Kuhu tahes ta läheb, küsib ta lihtsalt inimestelt, kas nad tahaksid palvetada palvet, mis 70 aastat tagasi muutis tema elu täielikult. Tema palvekaardil on kirjas: “Kallis Issand Jeesus, ma tean, et olen teinud pattu. Palun andesta mulle mu patud ja anna mulle igavene elu. Usun sinusse Issand Jeesus kui oma Päästjasse. Aita mul omada üht kasvavat suhet sinuga ja saada inimeseks, kes sina tahad, et ma oleksin. Jeesuse nimel, aamen!” Cotten kannab igal päeval 40 kuni 50 taolist kaarti enda taskus kaasas, et neid inimestega jagada. Carmela Mongold on abielus ja tal on kolm last, ta juhib üht kiirtoidu restorani, mida Cotten külastas peaaegu iga pühapäeva õhtu. Möödunud detsembris küsis Cotten talt, et kas ta on kunagi temale andnud ühe neist kaartidest. Ta ei olnud seda teinud, kuid Carmela oli neid kaarte saanud erinevatelt inimestelt linna eri paigust. “Ma usun, et Jumal kõnetas mind nende kaartide kaudu,” ütles ta. “Justkui küsides minult, et 'Kus sina oled?' Carmela oli tulnud Kristuse juurde noore tüdrukuna, kuid olnud nüüdseks aastaid temast eemal. Kuid sellest kaardist õhutatuna palus ta Jumalalt taas andestust ja uuendust. Nüüd osaleb ta koos oma perega koguduse elus. Nii on paljud inimesed tulnud selle kaardi kaudu Jumala juurde. Cotten tunnistab nende palvekaartidega restoranides, kauplustes, spordiüritustel, pankades, erinevatel ühiskondlikel üritustel jne, “igal pool, kus ma kohtun inimestega” ütleb ta ise. “Ma usun, et oleksin võinud juhtida sadu inimesi tegema otsust Kristuse kasuks, aga ma olen näinud liiga palju olukordi, kus inimesed on teinud, enneaegse otsuse. Nii, et mida me peamiselt teeme on see, et me külvame seemne ja anname Pühale Vaimule midagi, millega tööd teha. Kui meil on aega inimestega pikemalt tööd teha, siis püüame neid juhatada Issanda juurde. Aga me ei saa teha ära Püha Vaimu tööd. Meie osa on jagada oma tunnistust kas lühidalt või pikalt, just nii kaua kui selleks aega vaja on.”

Assist uudised kirjutavad: George Beverly Shea, kes laulis Billy Grahami krasaadidel ligi kuus aastakümmet, tähistab oma 100. sünnipäeva eeloleval pühapäeval, 1. veebruaril. Selles kõrges vanuses andis Shea välja oma viimase CD plaadi, nimega „I’d Rather Have Jesus“ (Ma pigem oman Jeesust), millel on 20 laulu, mis tähitavad tema elu ja teenistust. Laulja on kogu oma elu jooksul välja andnud üle 70 albumi, millel on ajatud ja klassikalised kirikuhümnid. Kuigi Shea’d tuntakse ’Ameerika armastatud gospellauljana’, sündis ta tegelikult Kanadas. Hr Shea räägib: „Sündisin linnas nimega Winchester, mis on u 50 km Kanada pealinnast, Ottawast. Minu isa oli seal 20 aastat jutlustaja ja siis läks ta 10 aastaks Ottawasse. Peale seda kolisime New Yorki lähistele, mina olin siis oma 20-ndates eluaastates.“ George’i ema oli esimene, kes pojas märkas tema muusikalist annet. „Ma olen kasvanud kaheksa lapse keskel ja mu ema märkas, et ma ei suutnud klaverist palju eemal püsida. Kui ma olin väga noor, enne kui teised lapsed sündisid, klimberdasin ma klaveril ja ema võttis aega, et mulle mõned akordid õpetada, nagu inimesed teevad seda kitarril. Ma võtsin ka mõned muusika tunnid, kuid eelistasin siiski ise arendada erinevaid akorde ja mängida kuulmise järgi. Ma ei tee seda täna inimestele, aga mängin nii veel oma naisele ja iseenda rõõmuks hommikuti ja õhtuti.“ Assist uudiste toimetaja Dan Wooding uuris ka seda, kuidas nad Dr Grahamiga kohtusid. Hr Shea jagas: „Oh, see oli tore. Oma kahekümnendates eluaastates olin töötanud 10 aastat New York’is ühe kindlustusfirma meditsiini osakonnas ning sel ajal kohtasin Dr Houghtonit, kes oli Calvary Baptisti koguduse pastor, ta kuulis mind paari laulu laulmas. Seejärel saadeti ta Chicagosse ning temast sai Moody Piibli Instituudi president ning siis me kohtusime taas ühel Piibli konverentsil Pennsylvanias. Tema küsis, et kas ma olen kunagi mõelnud kristlikule ringhäälingule. Nii ma siis läksin Chicagosse 1939. aastal ning olin seal 5,5 aastat. Ühel hommikul koputati mu kontori uksele ja selle ukse taga seisis pikakasvuline noor mees, blondide juustega ja me tervitasime kättpidi. Tema oli 21 ja mina 31. See oli Billy Graham ning ta oli tulnud Wheaton Colledge’ist minu juurde lihtsalt selleks, et tere öelda. Ta ütles, et oli kuulanud mu hommikust laulu saadet ja nii me saime tuttavaks. Krusaadi töösse asusime koos 1947. aasta novembri kuus, peale mitmeid kirju ja telefonikõnesid.“ Vastusena tema lemmik laulu kohta, vastas hr Shea: „Ma ei väsi kunagi ära laulust ’Suur oled sa!’ (How Great Thou Art) Ma olen seda laulnud nii palju kordi aga selle sõnad on justkui pühakiri. Ja on veel teisi, mis mulle meeldivad, kui lähen oma oreli juurde, mis mul kodus on, või klaveri juurde, siis laulan sageli: „Ma nägin ühte ristil rippumas’ ja ’Kas võib see olla’.. ja samuti ’Suur on su ustavus’. Ma tunnen meest, kes viimasele laulule muusika kirjutas, ta nimi oli William Runyan ja ta töötas Moody Piibli Instituudis. George Bevery Shea’d on austanud ja Guinnessi Maailmarekordite raamat, selle eest, et ta on laulnud enam kui 220 miljoni inimese ees – enam kui keegi teine kogu ajaloos.  „Nad saatsid mulle tunnistuse, mille mu naine, Karlene, pani raami ja riputas meile seina peale. Aga tõde on selles, et inimesed ei tulnud mind kuulama, vaid nad tulid kuulama Billy Grahamit,“ rääkis hr Shea. Ta ütles ka, et tema ja 90-aastane Dr Billy Graham peavad regulaarset sidet. „Ta helistas mulle just ühel päeval hiljuti. Ta elab vaid miili kaugusel minust.“

21. veebruaril kogunevad kanadalased üle kogu riigi St. Johni linna Newfoundlandile, TheCry St John’i palvepäevale, mis on konfessioonide ja põlvkondade vaheline sündmus, et tulla kokku palvetama, ülistama ja paastuma Kanada käekäigu pärast. TheCry korraldajate poolt väljaantud pressiteates öeldi, et jälgides viimase kümne kuu TheCry ürituste osavõtjate arvu – Edmontonis, Ottawas, Iqaluitis ja Torontos, kus tuli kohale üle 10 000 inimese, siis võib arvata, et St Johni kogunemine võib tulla suurim palvekogunemine üldse Kanada ajaloos. Esimene CRY üritus peeti 2002. aastal Parlamendi mäel Ottawas, kus 10 000 inimest kogunes rahumeelsele palvele vastusena nendele negatiivsetele tagajärgedele, mille on endaga toonud kaasa ’seksuaalne revolutsioon, new age liikumine, sekulaarne humanism, valitsuse vastane liikumine ja naiste liikumine, millest tänapäeval on saanud valikut-pooldav liikumine (abordi osas)’. St Johni üritusel palutakse osalejatel palvetada praeguse poliitilise ja majandusliku olukorra pärast maailmas, samuti ühtsuse ja ärkamise pärast koguduses, pere- ja muude eluprobleemide eest, seksuaalse moraalsuse ja eetilise käitumise taastumise eest valitsuses. TheCry korraldajad väljendasid oma muret selles, et nii Kanada kui kogu maailm on ühes ajaloo pöördelises hetkes: „Kanada on väga olulises ajaloo hetkes, kus meie palved ja teod mõjutavad seda rahvast ka tulevaste põlvkondade jaoks.“ TheCry pressiteade nimetas ka seda, et „TheCry St.Johni üritusega kaasneb veel üks uus ja oluline element – see on ürituse ülekandmine GOD TV kaudu, mille potentsiaal on pool miljardit vaatajat, nad kannavad TheCry üritust üle otseülekandena paljudes riikides.“

Winterbourne Jones, kes on Fisk Ülikoolis (Nasville’s Tennesee’s) esmakursuslane, on üks neljast edasipüüdlevast Nashville jutlustajast, kes osalevad pilootprogrammis Jutlustajate Akadeemias. Jutlustajate Akadeemia on Lilly Endowment’i poolt loodud mittetulundus ühing, selleks et juhendada noori inimesi, kes kaaluvad täisajaga teenistusse astuda, akadeemia direktor on Dwight Moody. Ajaleht, The Tennessean, kirjutab et Jones lausa ’sündis’ jutlustajaks, tema vanaisa oli jutlustaja, tema onud on jutlustajad ning samal ajal kui teised lapsed unistasid tuletõrjujaks või astronaudiks saamisest, unistas Jones kantslis seismisest. Jones räägib: „Mäletan, kui olin 8-aastane, mängisin oma vanaisa kaustikutega pööningul ja jutlustasin oma mänguloomadele.“ Ajalehe artikkel märgib, et Akadeemia programmi sihtgrupiks on edasipüüdlevad jutlustajad juba alates 16. eluaastast, kuid Moody räägib, et mõned inimesed arvavad, et peaksime isegi veelgi noorematest alustama. Reverend Brad Braxton, kes on praegu Riverside koguduse vanempastor New Yorgis, ütles, et noortesse jutlustajatesse investeerimine tasub ära. „Kiriku üks pühadest ülesannetest on kuulutada Jumala häid uudiseid igale esiletulevale põlvkonnale, et evangeeliumist ei saaks mineviku reliikvia,“ ütles ta. „Leides üles, harides ja julgustades järgmist jutlustajate põlvkonda, kindlustab Jutlustajate Akadeemia selle, et seda lunastuse lugu kuulutatakse innovatiivselt nii praegu kui ka tulevastele põlvkondadele.“

Mõned lood, meeskonna liikmetelt, kes töötavad Kesk-Aafrikas, võiks olla justkui võetud Apostlite tegude raamatust. Great Lakes Outreach teenistus ütleb, et nad on inimesed, kes on läinud evangeeliumi sõnumiga, et anda vastuseid Kesk-Aafrikas, Burundis, elavate vaeste, vähimate ja teiste poolt tõrjutute vaimsetele ja füüsilistele vajadustele. Joel News International tegi intervjuu Simon Guillebaud’i ja Adri Roos’iga. Nad räägivad, et Muyingas röövisid kannibalist nõidarstid hiljuti ühe Victoria nimelise prostituudi ning nad hammustasid tema reiest tüki lihast, kuid leidsid, et see oli ’kibeda maitsega’ ning seetõttu nad ei söönud teda ära. Selle asemel needsid nad ta ära ning naine jäi tummaks. Joel uudised kirjutavad, et kolm nädalat ei olnud Victoria lausunud sõnagi, kuid siis tulid sinna linna Great Lakes Outreach evangelistid. Naine oli tulnud kohaliku ametniku juurde, et esitada süüdistus, kes omakorda esitas sinna tulnud evangelistidele väljakutse. Ta ütles: „Kui te tahate, et me kuulaksime teie Jeesusest, siis tehke midagi selle tüdruku heaks.“ Evangelistid kogunesid koheselt naise ümber ning palvetasid Jeesuse nimel. Selle peale hakkas Victoria taas rääkima. Terve linna kogukond oli hämmingus sellest ilmsest Jumala väe ilmingust. Linnaametnik pakkus neile koheselt maatükki millele kirikut ehitada ning nüüd kaks kuud hiljem on seal kirik, kus käib koos sada inimest, kirjutavad Joel uudised. Uudistes jätkatakse: „Mukabiras pöördus võimas nõidarst. Sel samal hetkel sai temast evangelist ning ta kutsus teisi evangeliste tulema koos temaga, et rääkida kuue teise nõidarstiga. Sama moodi andsid need teised kuus nõida oma elud Kristusele. Nad tõid välja kõik oma ebajumalad, amuletid ja nõiaraamatud ning tegid avaliku põletamise. Kuid selleks ajaks olid kõik kohalikud käsitöölised, kes need kujukesed olid meisterdanud, tõelise lärmi lahti löönud. Nad kaebasid: ’Kuidas need inimesed julgevad tulla väljast ja tutvustada selliseid kummalisi ideid, mis röövivad meie äri?’ Nad kaebasid oma muret ka kohalikele võimudele. Kolm evangelistide meeskonna liiget arreteeriti, neid peksti ning peeti kuni järgmise päevani kinni. Järgmisel hommikul, kui leiti, et nad ei ole midagi valesti teinud, lasti nad vabaks. Kui nad istusid veel politsei jaoskonna ees, kõneledes mõnede politseinikega, tõusis üles tornaado. Üldiselt Burundis usutakse, et tornaado on tegelikult vihane maaalune püüton, kelle nõiad saadavad. Politseinikud põgenesid läheneva tornaado eest, kuid kolm usklikku jäid oma kohale, sellel hetkel jagunes tornaado kaheks ja möödus neist kahelt poolt, hävitades kaks maja mis asusid nende kõrval. Politseinikud tulid tagasi täielikus hämmingus ja küsisid: „Kes te sellised olete? Mis teie saladus on?“ Mehed vastasid: „See, kes on meie sees, on suurem, kui see, kes on maailmas.“ Selle tulemusena pöördusid veel mitmed inimesed. Üks teine juhtum, Bubanza linnas, oli mehega nimega Vincent, kes oli sügaval nõiduses. Ta oli teinud lepingu Saatanaga, ning 20 aastat ei olnud ta saanud kanda riideid, sest kui mõni riie tema nahka puudutas, tundus see justkui nõelaterad oleks teda torganud. Ta ei olnud lõiganud oma juukseid terve selle aja ning ta nägi välja täielikus meeltesegaduses inimesena. Terve Bubanza piirkonna rahvas alistus talle vaimulikus juhtimises ning elasid tema kartuses. Vincent keeldus kuulamast meeskonda nende esimesel katsel talle Jeesusest rääkida, kuid nad olid järjekindlad ning tulid tagasi. Ta sai vabaks ning kui ta põletas ära kõik oma amuletid, oli terve kogukond sellises hämmingus, et seal samas andis 20 inimest veel oma elud Kristusele, kirjutavad Joel uudised, Great Lakes Outreach meeskonna tegemistest Burundis, Kesk-Aafrikas.

Organisatsiooni Evangeelium Aasiale uudised toovad loo India noormehest Tanvirist. Juba noore lapsena, pidi Tanvir koolist ära jääma ning hakkama täiskasvanuks. Tema perekond sõltus temast. Kuid täna on sellest noorest mehest saanud misjonär, kes töötab organisatsiooniga Evangeelium Aasiale ning juhib igal nädalal kogudust ülistuses ja õpetab neid Jumala tundmises. Tanvir kasvas üles ühes kauges külas, Andhra Pradeshi osariigis, Indias ning ta oli neljast lapsest vanuselt teine. Nii tema isa, kui vanem vend töötasid nende majaomanikule ning ema tegi päevatööd. Kuid ometi oli pere sissetulek selle raske töö eest väike, nii et vaevu saadi sellega hakkama.  Ning asjad läksid veelgi raskemaks. Kui Tanvir käis neljandas klassis, kukkus ta isa katuselt alla, vigastades end nii tõsiselt, et ta ei saanud enam tööd teha. See seadis perekonna veelgi suurematesse finantsilistesse raskustesse. Tanvir jäi koolist ära ning leidis tööd pühvlite karjatamisel. Ta tegi koduseid töid hommikuti kella 5st kuni 9ni ja kogu ülejäänud päeva oli pühvlite karjas. Järgnevatel aastatel töötas ta erinevate inimeste juures, peamiselt loomade eest hoolitsedes. Teda väga huvitas laulmine ning tööd tehes laulis ta pidevalt. Tanvir tuli tegelikult kristlikust kodust, kuid kirikus käis ta väga harva. Ühel korral kui ta jälle läks, kuulis Tanvir laulu, mis rääkis sellest, kui oluline on tunda Jeesust siis, kui on veel aega, sest elu on ebakindel. Kuigi ta ei saanud selle laulu tähendusest päriselt aru, meeldis talle selle viis ja nii hakkas Tanvir seda laulu laulma. Siis hakkas ta kirikus käima lihtsalt selleks, et laule kuulda ning see muutus üsna regulaarseks. Kõik ta sõbrad ja naabrid pilkasid teda selle pärast ning püüdsid teda kirikust ära meelitada ning ütlesid, et kui ta hakkab kristlasena elama, siis ta ei saa enam elu nautida. Kuid Jumal hoidis ja kaitses Tanviri nende kiusatuste sees. Kuuldes kirikus Jumala Sõna , tõmbas teda väga võimalus omada elavat suhet Jeesusega, ning peagi tunnistas ta avalikult sellest, et oli oma usu pannud Jeesusele. Kord kui ta pastor kõneles Jeremija 1. peatükist, koges Tanvir seda, kuidas Jumal kõnetas otse tema südant ja kutsus teda täisajaga teenistusse. Kuid ta ei olnud kunagi kooli lõpetanud ning selleks ajaks oli koolist möödas juba neli aastat. Ta ei osanud õieti lugeda ega kirjutadagi. Samuti ootas pere temalt jätkuvat toetust ja sissetulekut. Kuid Tanvir ootas ja palvetas. Sageli teenis ta oma pastori kõrval ning hakkas Jeesusest jagama sellele mehele, kelle heaks ta töötas. Ühel päeval käskis ülemus tal oma pastori kohale tuua ja pidada tema kodus palvekoosolek. Sellele koosolekule tuli veel kaks pastorit lisaks. Imestades selle üle, et nad võivad ühe mittekristlase kodus koosolekut pidada, küsis üks pastoritest, et kuidas see võimalik on. Kuuldes siis Tanviri lugu, küsis ta noormehelt, kas ta tahab Issandat teenida täisajaga ja õppida piiblikoolis. See oli otsekui muusika Tanviri kõrvadele ning ta oli põnevil võimalusest õppida Jumala Sõna. Kuid kuna ta oli oma pere leivateenija, ei soovinud vanemad teda lasta piiblikooli. Kuid Jumal ise varustas kõige vajalikuga ning Tanvir sai minna esialgu ühte kodusesse piiblikooli, kus ta õppis paremini lugema ja kirjutama ning siis sai temast Evangeelium Aasiale Piibli Kolled˛i õpilane. Ta lõpetas selle 2006. aastal ning teenib nüüd täisajalise misjonärina. Tema teenimise kaudu on paljud inimesed saanud Jeesust tundma ning usklikud tema koguduses on aktiivsed ka ise jagama evangeeliumi. Hiljuti oli tal võimalus ka ise õpetada ühte noort meest, kellel on kirg inimesi teenida. Evangeelium Aasiale tänab Jumalat, et ta kandis Tanviri läbi raskest lapsepõlvest ning pani tema südamesse ühe uue laulu. Palu, et Issand võiks jätkuvalt kasutada seda sulast oma Kuningriigi kasuks.

Reuters uudised teatavad, et Itaalia ateistid, kes samuti (Ühendatud Kuningriikide eeskujul) soovisid oma reklaami ’pole Jumalat’ üles seada Genoa linna bussidele, kaotasid tugeva vastuseisu tõttu selle võimaluse. Vähemalt üks bussijuht ütles, et tema keelduks sellise loosungiga sõitmast. Uudise põhjal oleks reklaamlausel olnud kirjas: „Halvad uudised on need, et Jumalat pole olemas. Head uudised on need, et sul pole teda vaja.“ ("The bad news is that God doesn't exist. The good news is that you don't need Him.")

HIV/AIDSi levik Venemaal on kasvanud suuremaks, kui on praegu enamikes Aafrika maades, kirjutab Mission Network News. Probleem tundub kasvavat peamiselt äärmiselt suure hulga laste ja noorte pealt, kes elavad tänavatel. Charlie Chastain, kes töötab koos The Mission Society’ga, ütleb: „Venemaal on praegu ligikaudselt 3 kuni 4 miljonit last elamas tänavatel. Nad on väga haavatavad seksi tööstuse ja narkootikumide kaubanduse ees. Mis toimub, on see, et nad jagavad süstlaid ning nad on vahekordades ilma igasuguste kaitsevahenditeta. AIDS ja HIV viirus on praegu Venemaal kasvamas kiiremini, kui isegi mitmetes Aafrika paikades.“ Kuigi see epideemia on juba kontrolli alt väljunud, tundub ometi, et suur osa venelasi on sellest üsna teadmatuses. Chastain koos oma naise, Miki’ga, on Venemaal lühemate perioodide kaupa elanud alates 2001. aastast, tehes tööd selle nimel, et vanemliku hooleta lastele pakkuda toetust nii palju kui võimalik ning, et sealsetele inimestele tuua teadlikkust taoliste probleemide kohta nende oma maal. „Oleme näinud, et kui venelased ise asjasse sekkuvad ning aitavad oma kaasmaalasi, siis meie saame oma käed veidi eemale tõmmata.“ Chastain loodab, et ühel päeval Venemaa ei vaja enam misjonäre, kes tuleks ja ehitaks suhteid nende lastega ja varustaks neid füüsiliste vajaduste osas. Tema palve on, et kohalik kogudus võtaks selle rolli üle. „Misjoni töö roll ongi see, et saada kohalikud inimesed aktiivseks nende oma kogukonnas ja Kuningriigi töös nende oma maal,“ räägib Chastain. Nii tema perekond kui ka teised misjonärid on seetõttu teinud lähedast koostööd kohalike kogudustega, et aidata kasvõi mõnda üksikut lastekodu korraga. Vajadus kohalike vene tööliste järele on kasvanud alates sellest, kui Venemaa viisa seadus muutus. Välismaalased ühe aastase töö viisaga (kaasaarvatud misjonärid) võivad riigis viibida vaid 90 päeva korraga. See seadus võib takistada misjonäridel ehitada tugevaid suhteid seal riigis, kuid Chastain ütleb, et see näiv tagasilöök on tegelikult misjonäridele loonud uusi võimalusi seal. „Oleme näinud mõningaid hämmastavaid võimalusi tulemas esile sellest 90-päeva reeglist. See tegelikult avas uksi naaberriikides, kellel olid täpselt samasugused vajadused. Nii, et misjonärid veedavad 90 päeva mõnes teises riigis ja siis tulevad 90 päevaks jälle tagasi. Nii kaua kui nad hoiavad neid Venemaa suhteid üleval ja kannavad enamikest igapäevastest tegevustest üle kohalikele usklikele, on asjad minemas paremuse poole.“ Chastain palub kristlaste eestpalvet nende teenistuse eest Venemaal.

Food for the Hungry (Toit Näljastele) veebileht annab teada, et kõik annetused, mis 2009. aasta jaanuaris ja veebruaris tehakse, saavad 19 kordse lisa. Ülemaailmne toidu kriis on jätkuvalt levimas paljudes paikades ning hinnatavalt 20 miljonit last on tõsises alatoitumuses. Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (MTO) andmeil kasvas 2006. ja 2007. aasta vahel 70 vaesunud riigis toidupuuduses olevate inimeste arv 849 miljonilt 982 miljonini. Toidu hind on viimase kolme aasta jooksul tõusnud keskmiselt 83 protsenti. MTO ütleb, et toidu kriis on Aafrikat tabanud tugevamini kui teisi piirkondi, kus 60 kuni 80 protsenti paljude perekondade sissetulekust kulub vaid toidule. Food for the Hungri märgib, et kriis on kasvamas ka Dominikaani Vabariigis ja Filipiinidel, kus paljude inimeste toidukorrad on vähenenud ning nad tarbivad vähemtoitvaid  toiduaineid. Food for the Hungry on vastamas sellele ülemaailmsele kriisile, vastates Jumala kutsele abistada vaeseid nende füüsilistes ja vaimulikes vajadustes. USAID on pakkunud neile nüüd abiraha, mille summa on 19 korda suurem sellest summast, mille nad saavad annetuste teel kuni veebruari lõpuni, kui Food for the Hungri suudab koguda piisavalt rahalist toetust. Lisa info saamiseks külasta organisatsiooni veebilehte http://www.fh.org/

Viimase kuu aja jooksul on terroristide grupp, mis on tuntud LRA (Lord’s Resistance Army) nime all, viinud läbi väga julmasid reide Kongo kirde osas. Mission Aviation Fellowship (MAF) programmi juht Bunia’s, Dave Jacobsson, ütleb: „LRA on asunud kohutavale hävitustööle ilma igasuguse vastutuseta. Pole tarvis laskuda pisiasjadesse, kuidas nad inimesi tapavad, aga see on täiesti kohutav!“ Jacobsson ütleb, et nad käivad süstemaatiliselt külast külasse tapmise tuuridel ja lastele ei tehta selles vägivallas erandit. „Kõik, kes on 10-aastased ja vanemad, need röövitakse. Kõik, kes on alla 10-aastased, tapetakse. See, mis on toimumas, on lihtsalt südant-lõhestav.“ MAF oma lennukitega viib inimesi, varustusi ja evangeeliumi nendesse ärevatesse piirkondadesse. Jacobsson ütleb, et paljud humanitaargrupid teevad selles piirkonnas tööd, kuid ka nemad on suures ohus. „Kui LRA saab teada, et kusagil on mingi pagulaste laager üles seatud, siis ründavad nad seda koheselt ja võtavad toidu. Nii, et selliseid laagreid ei seata üles.“ Kuna teed on läbipääsmatud ja ohtlikud, on MAF lennukid külaelanike ellujäämiseks elutähtsad. Vaatamata vägivallale teatud paikades, on MAF teenistus Bunia linnas stabiilne ja tugev ning üks nende viljakatest teenistustest on Jeesus filmi projektiga seoses. Jacobsson ütleb, et filmi vaatajate hulk on olnud julgustav. Filmi on tulnud vaatama üsna suured hulgad, alates 300 inimesest kuni 2500 vaatajani. Inimesed on näljased vaimulike asjade järele. „Sellele kaosele on vaid üks lahendus. Ainus asi, mis tegelikult pikas perspektiivis muudab Kongot ja toob lahenduse on Kristus ja arusaamine, et me kõik oleme patused ja vajame Päästjat. Ainult siis saab see maa kogeda tõelist lepitust,“ jagas Jacobsson.

LifesiteNews teatab, et Poolas, Czestochowa linna kloostris, pühitses peapiiskop Stanislaw Nowak hiljuti sisse Õnnistatud Edmund Bojanowski nimelise ’Elu akna’ – mis on Poolas omataoliste hulgas kolmas. See on koht, kuhu emad, kes ei taha või ei suuda oma laste eest hoolt kanda, saavad anonüümselt ja turvaliselt tuua oma vastsündinud beebi, selleks et tema eest hoolt kantaks ning antaks adopteerimiseks. Peapiiskop, Nowak ütles oma kõnes: „See ’Elu Aken’ on märk lootusest vastsündinud lastele. See on ka headuse ja halastuse vahendiks, millega abortide vastu võidelda. Eksperdid ütlevad, et vaid mõne viimase aasta jooksul on abort nõudnud Poolas ligi 20 miljoni lapse elu. ’Lootuse Aken’ Czestochowas on seega inimelu kaitseks.“ See ’Elu Aken’ on ehitatud kloostri seina sisse. See on soe ja ventileeritud ruum, millel on väljastpoolt avatav aken. Niipea, kui sinna aknasse laps asetatakse, annab signaal nunnadele sellest märku ning lapsele antakse kohest meditsiini ja muud vajalikku abi. ’Elu Aken’ rajati selleks, et tegeleda beebidega, keda varem visati prügi hunnikutesse. Emad, kes oma rasedust peidavad ja ei taha haiglas sünnitada saavad oma beebi jätta ’Elu Aknasse’ ilma igasuguste legaalsete tagajärgedeta. Fr Bogdan Kordula ütleb: „Kahjuks pikendab see lapsendamise protsessi, kui vastsündinu on ära antud ilma lapsevanema allkirjata. Kuid me peame meeles pidama, et siin on tegu lapse eluga. Vastsündinule on parem leida uus perekond, kui see et ta sureb.“ Kloostri nunnad on öelnud, et beebi jätmine sinna ’Aknasse’ on äärmuslik olukord, viimane lootus lastele, keda ei ole tahetud ning meeleheitel naistele, kelle jaoks anonüümsuse vari on oluline. Organisatsioonid, kes ’Elu Akna’ ehituse eest on vastutavad (katoliku kiriku nende linnade piiskopkonnad, kuhu see ehitatud on ja Caritas Polska – Poola suurim heategevusorganisatsioon), on toonud esile selle palve: „Kõik emad, kes ise ei saa oma lapsi kasvatada – ärge tapke neid, ärge visake neid prügi hunnikusse, palun, jätke nad siia ’Elu Aknasse.’ Andke nad adopteerimiseks. Andke neile võimalus eluks ja armastuseks.“

Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooni (BGEA) president, Franklin Graham ütleb: „Selles, mida me teeme on üks pakilisus. Miks? Sellepärast, et iga hing on väärtuslik ja me tahame jõuda nii paljude kadunud inimesteni kui võimalik, igas paigas kus võimalik, kasutades igasuguseid võimalikke vahendeid, enne kui meie Issand tuleb tagasi ja sellepärast me vajame teie palveid.“ Billy Graham ütleb: „Me peame palvetama rasketel aegadel, muidu me muutume uskmatuks ja loobume. Me peame palvetama jõukal ajal, muidu me muutume uhkeks ja hakkame kiitlema. Me peame palvetama ohtude ajal, muidu me hakkame kartma ja kõhklema. Me peame palvetama turvalisel ajal, muidu me muutume iseseisvaks.“ Franklin jätkab: „Nüüd kui 2009. aasta on alanud, on iga BGEA juures töötav inimene teadlik sellest, kui palju meil tuleb toetuda palvetele selles, et viia täide see töö, mille Jumal on meie ette pannud. Me ei saa seda teha üksi, vajame teie tuge palves, eriti sel aastal, mil maailmas on nii palju väljakutseid. Palveta meie 2009. aasta evangeelsete krusaadide eest, et me võiksime jõuda paljude südameteni. Sel suvel me läheme mitmetesse linnadesse Mississipi ääres, Louisianast kuni Minnesotani, meie uue Rock the River programmiga, mille sihtgrupiks on noored. Palveta meie krusaadide eest Uruguays Lõuna-Ameerikas ja Eestimaal. Palveta, et Jumal varustaks meid finantsidega, et me võiksime täide viia Tema tahte 2009. aastal. Kui me vaatame enda ümber sellele, mis majanduses toimub, siis võib see tunduda heidutav. Samal ajal tuleb meil vaid vaadata ringi ka, selleks et näha neid suuri asju, mida Jumal on tegemas.“ Et leida veel BGEA palvesoove, külasta nende veebilehte www.billygraham.org. Lootuse festival Tallinnas toimub kolmel päeval - 29., 30. ja 31. mail 2009 - Franklin Grahami osavõtul. Üritused toimuvad igal õhtul kell 18.30 Saku Suurhallis. Lootuse Festivali eesmärgiks on Eesti kristlaskonna kaasamine , et nende abiga tuua kokku võimalikult palju inimesi kuulama evangeeliumi sõnumit Jeesusest Kristusest, kes on tee, tõde ja elu, ning anda neile võimalus vastata evangeeliumile, saada vaimulikku nõustamist ja edasist juhendamist Festivalist osavõtvate koguduste juures. Lootuse festivali eestikeelne veebileht on aadressil www.bgea.ee sealt saad teada, kuidas on võimalik kaasa aidata ja palvetada. Billy Graham ütleb: „Palve on võimalik selle tõttu, et Jeesus Kristus on eemaldanud barjääri meie ja Jumala vahelt – barjääri, mille on põhjustanud meie patt. Patt lahutab meid Jumalast ja selle tõttu meil ei ole õigust tulla tema ette. Aga oma surma kaudu ristil, maksis Kristus karistuse meie pattude eest ning eemaldas selle vahemüüri. Ja siis annab Jumal meile eesõiguse tulla tema lähedale, kui me pühendame oma elud Kristusele. Piibel ütleb: „Mingem siis täie julgusega tema armutrooni ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Heebrealastele 4:16). Kui sa ei ole kunagi varem seda teinud, palu Kristusel tulla oma ellu täna. See saab olema sinu kõige olulisem palve 2009. aastal!“   

Ühendatud Kuningriigi veebileht www.christiantoday.com ajakirjanik, Maria Mackay, kirjutab: „Üks kristlik uurimistöid tegev firma ütleb, et ateistlik reklaam mis teisipäeval Britannia bussidele üles pandi, paneb inimesi rohkem Jumalale mõtlema.“ Briti Humanistide Assotsiatsiooni reklaamid kannavad lööklauset: „Tõenäoliselt Jumalat ei ole olemas. Lõpeta nüüd muretsemine ja naudi oma elu,“ neid kannavad 600 bussi üle kogu riigi, kaasaarvatud 30 lõõtsbussi Londonis ja metroo jaamad. Plakatid on ateistide vastus tervele hulgale kõrge profiililistele kristlikele reklaami kampaaniatele Londoni bussides ja reklaamtahvlitel – nimelt alfa kursuste reklaam, mille plakatid küsivad: „Kas see ongi kõik?“ ja „Kui Jumal oleks olemas, mida sa temalt siis küsiksid?“ Uurimistöid tegev firma Theos on seda kampaaniat avasüli tervitanud, öeldes, et see julgustab inimesi enam mõtlema Jumala olemasolule. Firma Theos direktor, Paul Woolley, ütleb: „Me arvame, et see kampaania on suurepärane viis, kuidas panna inimesi mõtlema Jumalale. Plakatid julgustavad inimesi mõtlema meie elu kõige tähtsamate küsimuste üle. Lööklause ise on juba hea diskussiooni algataja. Öelda kellelegi, et ’tõenäoliselt Jumalat pole olemas’, oleks justkui neile öelda, et tõenäoliselt nad pidasid meeles oma kodu ukse lukku keerata. See loob neis kahtluse, et äkki nad ei teinud seda.“ Hr Woolley ütles, et Theos’e uuring, mis peaks ilmuma järgmisel kuul, toob välja selle, et täna on Jumala juurde tulemas sama palju inimesi, kui on neid, kes on oma usu kaotanud. „Nii et see kampaania räägib ühte väga elulisse arutellu,“ ütles ta. Maria Mackay kolleeg Mike Elms, reklaaminduse alalt, ütles, et see kampaania võib ka oma osa mängida kristluse ärkamisel. „Briti avalikkus on liiga kaua põigelnud kõrvale oma ’Jumala valikust’ – kas on või pole? – aga nüüd ateistid esitavad meile väljakutse, et teeksime oma valiku ühes või teises suunas. See ateistlik kampaania avab ukse väga avalikuks aruteluks Jumala eksisteerimise ja olemuse osas.“ Church Army juht, Mark Russell, on samuti eelnevalt väljendanud oma toetust nende reklaamide suhtes, ta kirjutab oma avalikus mõtiskluses: „Mulle meeldib see, et plakatil öeldakse ’tõenäoliselt’. Tundub, et ateistid ei ole kindlad, kas Jumal on või teda pole! Loodan, et inimesed võtavad aega oma igapäeva kiires elus ja mõtlevad avatult nende küsimuste üle.“

Kümned kogudused mitmelt poolt maailmast plaanivad võtta osa erilisest misjoni reisist, mis kaasab endas Kristuse sõnumi viimist tohutu suurele kogukonnale, kus evangeelium ei ole just kõige populaarsem teema. Michelle A. Vu, kes kirjutab Christiantoday.com uudistele, ütleb, et siiani on ligi 2000 teismelist end registreerinud sellele ’interneti misjonireisile’, et populaarsetes suhtlus võrgustikes jagada lugusid Jumalast. Tim Schmoyer, kes on Minnesotas, Alexandrias Covenant Church koguduse noortepastor, on selle ’misjonireisi’ korraldaja. Ta selgitab: „See on kahenädalane ettevõtmine ja avatud meile kõigile, et jagada Jeesuse Kristuse evangeeliumi Facebookis, MySpaces, Youtube’is või mis tahes muus suhtlusvõrgustikus.“ Vu räägib, et 1.-14. veebruarini kasutavad üliõpilased Ühendriikidest, Kanadast, Inglismaalt, Bermudalt ja ka mujalt paikadest interneti võimalusi, selleks et jagada Kristust inimestega mitte ainult teiselt poolt maailma, vaid ka inimestega, kes elavad nende tänaval ja sõpradega koolist. Selle misjoni reisi ettevalmistus, kuidas jagada efektiivselt sõnumit Kristusest, algas möödunud pühapäeval ja kestab kuni 31. jaanuarini. Veebruari kuu kahe esimese nädala jooksul laadivad osavõtjad üles videoid, fotosid ja veebiaadresse ning kasutavad oma profiili oleku uuendusi selleks, et jagada, mis Jumal on tegemas nende elus. Nad kirjutavad ka kirjakesi, saadavad sõnumeid, kirjutavad oma blogisid, saadavad inimestele kutseid noortegrupis osalemiseks ning kasutavad muid võimalusi, et oma vestluses tuua esile teema Jumalaga seoses. Kuid interneti vestlus on vaid esimene samm. Vu selgitab: „Eesmärgiks on tuua inimesed isikliku kohtumise ja vestluseni. Sellele evangeelsele ettevõtmisele järgneb ka uute usklike jaoks järeltöö, mis saab alguse 15. veebruaril ning see kaasab endas nelja osalist seeriat Lifechurc.tv’lt, mille pealkiri on ’What’s next?’ (Mis edasi?)“ Schmoyer ütleb: „Peale seda saab kasutada erinevaid sündmusi, kuhu inimesi kutsuda. Alexandria Covenant Church näiteks korraldab ühe suure noorte ürituse, ning saadab kutsed noortele nende piirkonnas, üritusel arutletakse selle üle, mida kristlased usuvad ja miks, samuti vaadatakse, mida teised usundid usuvad.“

Kristlaste massilised arreteerimised Eritreas on toonud palju muret. Glenn Penner, Märtrite Häälest, märgib: „Eritrea on arvatavasti kõige suletum riik tänapäeva Aafrikas.“ Arreteerimised said alguse novembris mitmetes linnades, kaasaarvatud Keren, Hagaz, Adi Tekelezan, Deki Zeru jt. Detsembri kuuks oli vahistamiste laine jõudnud ka riigi põhja osasse ning umbes 100 kristlast on vangistatud, viidud üle mõnda militaarhoonesse ning mõningaid neist ka peksti. On tulnud teateid ka sellest, et teadmata arv kristlasi on surnud ravita jäänud vigastuste tõttu, mille nad said vahi all olles. Teatavasti töötasid ametnikud nimekirja põhjal, mille nad on saanud informaatorite kaudu kõikjalt riigist. Märtrite Hääl ütleb, et Eritrea ametnikud eitavad igasugust religioosset tagakiusu, kuid tunnistavad, et tahavad riiki kaitsta sektide ja ohtlike välismõjude eest. Võimud väidavad jätkuvalt, et kõik need, kes on trellide taga on seal muudel põhjustel kui oma usu praktiseerimine. Valitsus seisab oma 2004. aasta avalduse taga, et ’Eritreas ei kiusata taga ühtegi gruppi ega isikut tema uskumuste või religiooni tõttu.’ Kuid 2002. aasta mai kuus keelustas ja sulges riigi valitsus kõik iseseisvad kogudused, mis ei tegutsenud õigeusu, luteri, katoliku või moslemi religioossete struktuuride katuse all. Märtrite Hääle hinnangul on täna vähemalt 2000 Eritrea kristlast ilma süüdistusteta kinni peetud militaarlaagrite vanglates ja suurtes laevandus konteinerites. Ametnikud loodavad, et need ebainimlikud tingimused sunnivad usklikke oma usust Kristusesse loobuma. Märtrite Hääle meeskond püüab usklikke julgustada, sest evangeelium läheb ikka edasi. Penner räägib: „Eritrea kristlased rajavad jätkuvalt uusi kogudusi ja teevad evangeelset tööd, kuid nad teevad seda muidugi suure riski peale. Kahtlemata on neid, kes kardavad oma elude pärast ja põgenevad sealt riigist, kuid evangeelium on jätkuvalt minemas edasi.“ Palveta vangistatud kristlaste vabastamise eest ning, et Jumal teeks oma tööd Eritrea juhtide südametes.

Zimbabwe praeguses nälja ja haiguste hädas süüdistatakse valitsuse poliitikat. ÜRO andmeil vajab 5,5 miljonit zimbabwelast toiduabi. Enam kui kaks-kolmandikku rahvast elab ühe või vähema toidukorraga päevas. Inflatsioon on tõstnud toiduainete hinnad väiksemate õigustega inimeste jaoks kättesaamatusse kõrgusesse ning tohutu tööpuudus on jätnud paljud pered ilma igasuguse sissetulekuta. Samuti on riik võitlemas koolera epideemiaga, üle 1100 inimese on surnud ja alates augustist on haigestunud 24 000 inimest. Zimbabwe president Robert Mugabe oli keelanud peaaegu kolmeks kuuks möödunud aastal juunist kuni augustini, kõigi rahvusvaheliste abiorganisatsioonide töö, jättes üle miljoni inimese ilma toidust ja esmatarvetest peale seda, kui riigis korjati üks halvimaid viljasaake üldse. Jaanuarikuises toiduabis on juba 18 000 tonnine puudujääk. Taolise humanitaarkriisi süvenedes kasvas surve ka president Robert Mugabe’le oma positsioonilt tagasi astuda. Kuid sel nädalal avaldas Mugabe selgelt oma trotsi ning lükkas USA presidendi George Bushi tagasiastumise ettepaneku selgelt tagasi, öeldes, et riigi olukorras on süüdi rahvusvahelised sanktsioonid. Ajal, mil miljonid on nälgimas, on riik siiski lükkamas toiduabi tagasi. Dave Bremner, rahvusvahelisest, Serving in Mission (SIM), organisatsioonist ütleb: „Kõik tooted, mida oleme tahtnud Zimbabwesse viia on ametnike poolt tagasi lükatud. Seepärast mõtleme, et kas asi on meie toodetes või selles, et tahame nende rahvast aidata, või püüavad nad lihtsalt oma poliitilist positsiooni turvata.“ Kuid selle asemel, et lihtsalt oodata hakkasid SIM’i partnerid Multi Ministries ja Johannesburgi Central Methodist kogudus, jagama abi zimbabwelastele, kes on tulnud pelgupaika otsima Lõuna Aafrikasse. Ilma igasuguse loodetava abita, on kõige nõrgemad elanikkonna liikmed, naised ja lapsed, ületanud riigipiiri ning tulnud parema ellujäämisvõimaluse nimel Lõuna-Aafrikasse. Mitmete raportite põhjal on varjupaiga otsijate arv dramaatiliselt kasvanud peale seda, kui kriisiolukord Zimbabwes on läinud hullemaks. Põgenike hulgas on üha enam saatjata lapsi. Viimaste näitajate kohaselt on igal kuul saabumas umbes 1000 last. Meeskonnad leidsid kaks Zimbabwe pagulaslaagrit, ühe Johannesburgis ja teise Musinas. Bremner ütleb, et eelkõige on nende meeskonna sihiks jagada evangeeliumi. „Esimene asi meie päevakorras on tegelikult tuua inimesi Jeesuse Kristuse tundmisele. Selles olukorras, kus nad on suremas koolerasse ja nälga, peame me nende füüsiliste vajaduste eest esmajärjekorras hoolt kandma ja selle kaudu olema tunnistuseks, mitte ainult nendele üksikisikutele, keda me teenime, vaid tervele kogukonnale, kui nad näevad seda armastust, mis on pandud tegudesse.“ Meeskond ei ole loobunud oma projektist Zimbabwes. Kuigi toiduabi ei saa olla osaks nende projektist praegusel hetkel, loodavad nad selles saada läbimurde, mis annaks nende kohalikule meeskonnale vabaduse abi jagada. Seniks jätkavad nad oma tööd olemasolevate teenistustega. Palveta jätkuvalt, et Jumal teeks oma tööd nende projektide kaudu ning pehmendaks ametnike südameid, palveta samuti, et inimesed võiksid leida oma lootuse Kristuses.

Bambus on tavaliselt stabiilne toiduallikas Kagu-Aasia inimestele. Kuid üks osa bambuse taime loomulikust kasvutsüklist on põhjustanud osale sellest piirkonnast rottide nuhtluse, mis on põhjustanud Myanmaris (Birmas) näljahäda. Vähemalt 40 last on surnud ning üle 100 000 inimese elavad selle kriisi tõttu nälgimise äärel. Sündmused, mis on viinud praegusesse näljahädasse, said alguse 2007. aasta septembris, kui bambuse taimed hakkasid õitsema ja vilja kandma, see juhtub üks kord 50 aasta jooksul. Rotid söövad neid vilju ning see kasvatab nende viljakust ja tõstab tohutul hulgal nende sigivust. Kui rotid on lõpetanud bambuse taimede söömisega, künnavad nad üles ka kõik teised viljapõllud, hävitades teravilja, maisi ja riisi. Nad kaevavad isegi üles need seemned, mille põllumehed on mulla alla külvanud.  Seda, kaks korda sajandis toimuvat sündmust, nimetatakse ’mautamiks’. ’Mau’ on birmakeelne sõna bambuse kohta ja ’tam’ tähendab nälga. Evangeelium Aasiale misjonärid on ühed neist, kes püüavad olukorda leevendada. Misjonär Kyetipat Maung teatab, et inimesed on hakanud toiduna kasutama ainsat asja, mida neil on külluses – rotte. Kyetipatiga samas külas elav mees, Gway Win, ütleb: „Tavaliselt mu pere sööb riisi, aga rotid on hävitanud kõik, mis meil oli. Ainus mis meil on järele jäänud, on rotid ja metskartulid. Me püüame iga päev kinni üle 50 roti ja sööme roti liha, et elus püsida. Rottide pealetung on kõige tõsisem Myanmari Chini provintsis, lääne pool India piiri ääres. Kyetipat teatab, et 79 küla on otseselt nälja poolt mõjutatud. Viies kõige tõsisemalt kannatanud piirkonnas ei ole inimesed terve aasta saanud vilja lõigata. See kriis on toonud kaasa terve hulga seonduvaid tervise hädasid, kaasaarvatud malaaria, tüüfus, kõhulahtisus ja naha probleemid. Isegi mitmed koolid on seal piirkonnas oma uksed sulgenud. Üks kohalik õpetaja selgitab: „Õpilased on väljas, otsides d˛unglist puuvilju ja juurikaid.“ Paljud on läinud oma küladest ära naaberriiki Indiasse, kus see kriis ei ole olnud niivõrd suur. Kuigi ka Indias õitsevad bambused, on sealne valitsus loonud programmid selleks, et viljapõlde kaitsta ning peatada rottide vohamine. Indiast on ainult mõned üksikud teated rottide levikust ning need on peamiselt Manipuri osariigist, India-Myanmari piiri ääres. Probleemi Myanmaris teeb raskemaks valitseva junta keeld jagada inimestele abi. On teateid sellest, kuidas ametnikud kõrvaldavad toiduabisaadetised ning müüvad selle maha enam kui kahekordse hinna eest. Evangeelium Aasiale misjonärid seal piirkonnas teevad, mida saavad, alates toidu jagamisest kuni rottide tapmiseni. Nemad saavad aidata, sest nad juba elavad ja töötavad sealsetes piirkondades, samas kui valitsus on keelanud välisorganisatsioonide töölistel sinna piirkonda minna. Käesolev mautam on palju hullem, kui möödunud korral. Viimane kord, kui bambus õitses 1950-ndate lõpus, siis kestis see vaid mõned kuud. Seekord on taimed õitsenud etappide kaupa juba üle 15 kuu, mis on kannatusi suurendanud. Kyetipat ja teised misjonärid selles piirkonnas paluvad kristlaste palveid inimeste eest Chini piirkonnas, Myanmaris, et bambuse õitsemise periood lõppeks, et Jumal paneks oma kaitse misjonäride üle, kes jagavad hädasolijaile abi ning et Issand säästaks veel nende tuhandete inimeste elud, kes vajavad kuulda evangeeliumi.

Vaatamata mitmeid kuid kestnud rünnakutele ja äärmuslikele ähvardustele, et jõulud saavad olema kristlastele vägivaldsed Orissas, Indias, said nad Kristuse sündi tähistada siiski rahumeelselt. Nii osariigi valitsus, riigi valitsus kui ka keskvalitsus astusid vahele ja kaitsesid kristlaste jõulurahu. Kesköised jumalateenistused möödusid rahulikult valitsusjõudude kaitse all ning ka pagulaslaagrites elavad kristlased said jõule tähistada turvaliselt. Kristlastele oli see meeldiv üllatus, sest nad on olnud äärmuslaste sihtmärgiks juba alates möödunud aasta augusti kuust. Alates sellest on tapetud hinnatavalt 500 inimest ning tuhanded inimesed on jäänud koduta. Mitmed kirikud ja palvemajad on hävitatud. Üks tuntud äärmuslik rühmitus ähvardas rünnata kõiki kirikuid, kes jõulude ajal teenistusi peavad. Üks teine grupp korraldas illegaalse streigi jõulupühadeks, kuid hiljem loobusid oma plaanidest. Misjonärid Orissas paluvad jätkuvaid palveid selle olukorra eest, sest kui valitsusväed sellest piirkonnast lahkuvad, on äärmusrühmitustel kerge taastada rünnakud kristlaste vastu.

Rick ja Maricruz Szymanski on jaganud Jumala armastust Mehhiko ja Kesk-Ameerika rahvaga ligi 10 aastat. Selle aja jooksul on nad tunnistanud hämmastavaid tervenemisi ja muudetud elusid Jeesuse Kristuse tundmise kaudu. Praegusel hetkel on see abielupaar aitamas vaeseid ja abivajajaid Maya rahva hulgas. Rick räägib: „Minu esimene kokkupuude Maya rahvaga toimus 1999. aasta detsembris. Mind kutsuti osalema 21-päevasele krusaadile Guatemalas. Pidasime krusaadi koosolekuid 11 erinevas linnas. Mind väga köitsid Maya indiaanlaste erksavärvilised rõivad. Nägime tuhandeid maya inimesi tulemas Issanda juurde. Seal toimus ka tuhandeid füüsilisi tervenemisi. Nende krusaadide tulemusena tuli üks 100 000 elanikuga linn Issanda juurde ning kõrgel mägedes rajati mitmeid uusi indiaanlaste kogudusi.“ Rick Szymanski jätkab: „Parim osa sellest reisist oli see, et kohtasin oma abikaasat ning me armusime Guatemalas. Neli kuud hiljem me abiellusime. Oleme mitmeid kordi pärast seda veel Guatemalas käinud, et Maya indiaanlasi teenida. Iga reisiga kiindusime me nendesse üha sügavamalt. Guatemala rahvas on väga avatud Jeesusele. See Guatemala ärkamine on kestnud aastaid ning 65% rahvastikust on kristlased.“ Kui Rick ja Maricruz uurisid Maya’de kohta informatsiooni, hakkasid nad nägema raskusi, millega neil tuli silmitsi seista. Kuid nende armastus selle rahva vastu ja igatsus näha neid saamas vabaks vaimulikest ahelatest, sundis neid edasi minema. Rick räägib: „Viis aastat tagasi tutvusime ühe Maya tüdrukuga, Landi Chimal’iga, Cancun’is, Mehhikos. Landi viis meid ühenädalasele misjoni reisile Yucatani d˛unglisse. Olin hämmingus sellest, et Maya kultuur on niivõrd sügavalt seotud nõiduse ja okultismiga. Sain teada hiljem, et Maya ühiskond on nõidust praktiseerinud üle 2000 aasta. Mehhiko Yucatani poolsaarel elab üle 5 miljoni Maya indiaanlase. Vastupidiselt mayadele Guatemalas, tunneb ainult käputäis mehhiko maya’sid Jeeesust Kristust. Sügaval d˛unglis on veel mitmeid külasid, kes ei ole kunagi evangeeliumi kuulnud. Landi viis meid ühte väikesesse linna, nimega Panaba, kus kohtusime ühe pastori ja väikese hulga usklikega. Kui teenisime inimesi eestpalves, said pastori silmad terveks, ta oli jäämas pimedaks. Kõik, kes olid sellel koosolekul haiged, said terveks oma haigusest. Seal hoones oli nii palav, et pidin minema välja ennast jahutama. Istusin linna väljakul asuvale kaetud kaevule. Pastor tuli välja ja ütles, et oleksin kaevu ääres väga ettevaatlik, sest kümned inimesed on sinna kaevu uppunud. Enamikus väikestes linnades on sellised kaetud kaevud ja mõnikord inimesed ise hüppavad kaevu, et enesetappu sooritada. Me kogusime kõik kristlased kokku ja palvetasime selle linna pärast, palusime, et Jumal kaitseks selle linna indiaanlasi. Sellest alates pole ükski indiaanlane seal uppunud. Uudised nendest tervenemistest ja ’kaevu imest’ (nagu nemad seda nimetavad) hakkasid levima.“ Rick jätkab: „Meil paluti külastada üht kogudust Chemax’is. See on üks suurem linn. Olin hämmastunud, kui nägin tohutu suurt Palapa kirikut. Palapa seinad on valmistatud bambusest ja katus on palmi okstest. See kirik mahutab jumalateenistusele 1000 indiaanlast. See on suurim Maya kirik Yucatani poolsaarel. Selles kirikus me teenisime kolm päeva ja seal ma ka nägin, kui palju on Maya kultuuris leskesid. Mehed surevad üldiselt varem ja naised elavad isegi kuni 100 aastaseks. Vaatasin ja nägin, et paljudel leskedel ei olnud isegi sandaale jalas. Õpetasin selles koguduses sellest, kuidas Issand andis oma rahvale juhiseid kanda hoolt leskede eest. Panime kokku ohvri ja ostsime 50 paari sandaale leskedele. Pastor istus toolil ja nuttis. Kui hakkasime teenistusega lõpetama, kutsusime kõik lesed ette, et neile õnnistust paluda. Kui palvetasime, langesid nad põrandale maha nuttes, seejärel langesid noored indiaani tüdrukud nuttes maha. Järgmine asi, mida nägin oli see, et terve kogudus oli maas, nuttes ja hüüdes Jumala poole. Inimesed said vabaks ja mitmed said füüsiliselt terveks. Võimas oli vaadata seda, kuidas Jumal valas oma armastuse välja nende indiaanlaste peale. Järgmisel päeval panime kokku ohvri ja ostsime leskedele toitu. Pastor oli niivõrd liigutatud ja ütles: „Ma ei ole kunagi näinud nii palju armastust vaeste vastu.“ Rick lisab, et Yucatan on ärkamise äärel ning nad plaanivad koos Maricruz’iga minna sinna tagasi, et ehitada teenimiskool, et sealseid inimesi õpetada ja varustada. Nad paluvad Jumala rahval neid palves katta selles ülesandes.

Üks laulja Indiast korraldas Nepaalis kontserdi, et sealsetele noortele tutvustada jõulude tähendust. Bonny Andrews koos meeskonnaga esines sel aastal Indias Delhis, Saksamaal Berliinis ning esmakordselt hindu riigis Nepaalis, Katmandus. Usklikud seal otsustasid selle aasta detsembris tulla jõulusõnumiga avalikkuse ette – kuigi jõulude tähistamine on Nepaalis midagi väga uut. Üks möödujatest küsis: „Jõulud? Ma ei tea täpselt mis need on, aga ma olen kuulnud sellest.“ Üks teine ütles: „See tähendab uut aastat. Ma tean väga vähe selle kohta.“ Üks mees ütles: „Ma ei tea, mis jõulud on!“ Kui nepaali inimesed midagi jõulude kohta üldse teavad, siis pigem arvavad nad, et see on jälle mingi festival. Kuid Andrews’i eesmärk on neile jagada, et jõulud on seotud vaid Jeesusega. Selle sõnumi jagamiseks on tal plaanis korraldada avalikke kontserte koos populaarsete lauljatega. „Sihtgrupiks oleme võtnud inimesed, kes mitte kunagi ei tuleks kirikusse teenistusele. Nad kunagi ei astuks palvekoosolekule ega kusagile, mis on seotud vaimulike asjadega, aga kontserdil neil meeldib käia. Tahame nad kontserdile tuua, et nad naudiksid muusikat ning siis saaksime neile jagada Jeesuse armastusest,“ jätkas ta. See esmakordne üritus Nepaalis, nimega Gloria Dei, tõmbas Katmandu kesklinnas asuvasse parki tuhandeid inimesi. Pastor Vijay Karamacharya ütles: “See on Nepaali ajaloos esmakordne, kui jõulusid on nõnda üleriigiliselt tähistatud. Ja seepärast me kristlastena tahtsime tulla kokku ja seda sündmust tähistada.“ Nepaali televisioon kandis terve kontserdi otseülekandena  üle terves riigis. Vaatajad kuulsid nii muusikat kui ka isiklikke tunnistusi sellest, mida Jeesus tähendab nende kristlike artistide jaoks.

Paljud turistid mitmelt poolt maailmast lähevad jõulude ajal Iisraeli, et Kristuse sündi tähistada. Betlemm on Kristuse sünni linn, kuid Naatsaret oli Maarja ja Joosepi kodulinn. Naatsaretis toodeti uus televisiooni seeria pealkirjaga ’Naatsaret, mida Jeesus tundis.’ Seeriat tutvustavad Pat Boone USAst ning näitleja Gary Bayer Naatsaretist. Bayer ütleb: „See on linn, kust Jumal valis Maarja ja ütles talle: ’Sa tood ilmale Jumala Poja.’ Siia linna tulid Maarja ja Joosep tagasi peale Egiptusesse põgenemist ning selles paigas sai alguse Jeesuse teenistus.“ Selle dokumentaalse seeria tootjate eesmärgiks on vaatajatele pakkuda võimalust kogeda ja näha, milline oli elu Jeesuse ajal enam kui 2000 aastat tagasi. Filmimine toimus taasloodud esimese sajandi Naatsareti külas. Tegelikult on leitud ajaloolisi asju ka Jeesuse ajast. Näiteks leiti veini press, mida ka Jeesus võis poisikesena kasutada. Bayer ütleb, et kontekstuaalne tegevuspaik on väga tähtis osa kogu toodangust. Üks tootjate lootusi on see, et inimesed selle kaudu mõistaksid paremini Jumala Sõna. „Nad on loonud 12 pooletunnist osa. Need on kombinatsioon mingist tähendamissõnast ja sündmustest Jeesuse elus, millest me teame. Näiteks kui ta kuulutas enda kohta sünagoogis,“ rääkis ta. „See rikastab ja sügavdab inimeste arusaamist sellest, mida Jeesus ütles, mitte ainult tähendamissõnades vaid ka sündmustes, nagu näiteks seal, kus halvatu lasti läbi katuse alla,“ selgitas Bayer. Kui neli sõpra tõid halvatu kanderaamil ja lasid ta katusest läbi, siis me mõtleme katuse kive, eemaldame mõned plaadid nagu ikka. Aga see oli suur asi – oli vaja pühendumist. Nad uskusid tõesti, et Jeesus teeb nende sõbra terveks,“ ütles ta. „Hämmastav on see, et see ruum oli nii rahvast täis, et nad ei saanud sisse, Jumala vägi pidi seal nii võimsalt töötama, et keegi ei tahtnud oma kohast loobuda,“ rääkis Bayer. See kuue tunnine seeria loodetakse lasta Ameerikas eetrisse 2009. aastal.

Dominikaani Vabariik, pealinnaga Santo Domingo, asub Kariibimeres, õigemini Kariibi mere ja Põhja Atlandi Ookeani vahel, hõivates Hispaniola saarest ida poolsed kaks kolmandikku (lääne poolne kolmandik kuulub Haiti’le). Dominikaani Vabariigi avastamise au kuulub Christopher Columbusele, tema esimesel merereisil 1492. aastal. Kui see maadeavastaja nägi selle saare korallilist rannikut, olevat ta teatanud, et maailmas ei ole olemas ilusamat saart.“ Täna elab Dominikaani Vabariigis 9 miljonit inimest ning Jumala Sõna kuulutamisele on kogu selles maailma osas uksed üha enam avatud. Kunagi varem ei ole olnud nii palju võimalusi kuulutada evangeeliumi Kariibimere saartel, kui nüüd. Suured hulgad on näljased elupäästva ja imettegeva sõnumi järele Jeesusest Kristusest. 5. – 6. detsembrini täitsid rahvamassid Santo Domingo Palacios de los Deportes Virgilio Travieso Soto auväärse kolosseumi. Veel enne selle tulekonverentsi algust, kohtus pastor Benny Hinn pastorite, valitsusjuhtide ja äri juhtidega. Ta esitas neile väljakutse dünaamilise sõnumiga Jumala Sõnast ja palvetas selle grupi eest. Tulekonverentsi esimesel sessioonil õpetas Benny Hinn: „Ilma võidmiseta ei saa me oma kristlase elu elada võidukalt. Apostlite teod 1:8 ja Koguja 9:8 põhjal on Jumala käsk meile, olla võitud. Jumal mitte ainult ei taha sind võida, vaid ta tahab su elu teha ülikülluslikuks. Ta tahab su ellu saata õli jõgesid, aga sa pead mõistma midagi võidmise kohta.“ Ta tsiteeris 1Joh 2:27: „Aga võidmine, mille te olete saanud temalt, püsib ju teis ning teil pole vaja, et keegi teid õpetaks; vaid nii nagu tema võidmine teid kõiges õpetab - see on tõde, mitte vale - ja nii nagu tema teid on õpetanud, nõnda püsige Kristuses“ Kui sa oled kristlane, siis sa oled võitud. Jeesuse vägi voolab välja tema ligiolust. Jeesuse ligiolu on Jumala au. See ligiolu tuleb päästmisel ja see on meiega. Tema ligiolu elab sinu sees igavesti. See ligiolu mida me tunneme, vägi mida me tunneme saavad reaalseks ülistuses, palves ja Sõna lugemises. Jumala ligiolu on alati seal, aga sellele Jumala ligiolule peab alistuma.“ Teisel sessioonil õpetas ta Jumala kutsest. „Sa ei saa ise ennast kutsuda, ainult Jumal võib seda teha. Kui Jumal kellegi kutsub, siis ta võiab selle inimese. Jumal otsib naisi ja mehi, kes alistaksid kõik. Mõned inimesed on nii haritud, et Jumal ei saa neid kasutada. Jumal ei jõuagi nendeni, sest nende haridus lükkab Jumala välja. Aga me vajame ilmutust. Jumal ei otsi inimesi hariduse järgi, vaid ta otsib neid, kes on kättesaadavad.“ Kolmandal koosolekul oli kohal tugev tervendus võidmine, ning mitmed inimesed said terveks rasketest haigustest. Üks südamehaige naine, kes tuli kohale ratastoolis, tal olid rinnus valud ning ta ei saanud kõndida. Koosoleku ajal ta lihtsalt tõusis püsti ja jättis oma ratastooli maha, olles terve. Mitmed pimedad said nägema, kurdid kuulsid, vähktõved lahkusid, astma kadus, liigesepõletikud tervenesid jne. Kaks naist, kes enne ei tundnud lõhnasid, hakkasid äkki lõhna tundma. „Oli imeline olla taaskord siin Dominikaani Vabariigis. Milline õnnistatud konverents. Inimesed tunnistasid Jumala väge. Praegu on tohutult oluline aeg viia Jeesuse Kristuse evangeeliumi välja ja minu palve on, et see Jumala liikumine siin saarel leviks edasi tervesse piirkonda, sest Jumal on kutsumas ja võidmas võimast usklike armeed oma teenistusse nendel eelolevatel päevadel,“ rääkis Benny Hinn.

USA’s Põhja-Carolina osariigis elab mees nimega Cliff Snider, kes iga aasta detsembri kuus saab lisaks oma tavatööle veel ühe lisatöö, mida ta teeb suurima rõõmuga. Ta ütleb iseenda kohta: „Esmakordselt võtsin endale jõuluvana (Santa Claus) nime 1963. aastal, kui olin 16 aastane. Minu koguduse noortegrupi liikmed valisid mind välja, et kannaksin punast ülikonda, kunst parukat ja habet, sest olin meie grupist kõige paksem poiss. Kuid nemad ega ka mina ise ei teadnud, et Jumal oli andmas üht missiooni minu elu jaoks. Siis sain kogeda, milline vägi on andmises, ise ootamata selle eest midagi vastu.“ Oma üllatuseks ja rõõmuks pani see roll Cliffi tundma end vajalikuna. Sellest alates, kuni tänase päevani on Cliff Snider olnud igal aastal jõuluvana. Ta on lõpetanud mitmed jõuluvana kursused ja saanud selles valdkonnas isegi mitmed kraadid. Ta räägib: „Olen püüdnud selle poole, et olla väga realistlik jõuluvana. Olen loomuliku habemega, mul on oma enda kujundatud jõulumehe kuub ja kõik muu varustus. Jõuluvanana on minu igatsus esitada jõulude ajal Jumala armastust. Teen seda selle kaudu, et jagan inimestega jõulude tõelist põhjust – Jeesuse Kristuse sündi. Minu jaoks esindab punane värv mu kuuel seda verd, mille Jeesus valas ristil mu pattude eest ja valge karv esindab minu pattudest puhastust kui ma usun temasse. See on sõnum, mida mina jõuluvanana tahan jagada maailmaga.“ Cliff Snider võttis Kristuse oma ellu vastu 1971. aastal. Kuigi ta oli kirikus palju käinud ja ennast üsna heaks inimeseks pidanud, mõistis ta ühel õhtul oma tegelikku olukorda ning et ta vajab Päästjat. Sel õhtul kõneles Spartanburg’i Esimese Baptisti kiriku kantslist tema nimekaim Cliff Barrows (kes on tuntud Billy Grahami krusaadidest muusiku ja programmi juhina).  Cliff Snider jagab: „Hr Barrows rääkis oma pöördumisest ja sellest, kuidas Jumal teda kõnetas ja kutsus nimepidi – ’Cliff!’Iga kord kui ta ütles ’Cliff’, oleks see olnud justkui Jumala otsene kõnetus minule – ja ma olin valmis.“ Täna elab Cliff koos abikaasa Janie’ga High Point’is, Põhja-Carolina osariigis ning ta on kõige taganõutum jõuluvana kogu osariigis, sest igal võimalikul viisil vastab ta jõuluvana kirjeldusele – ta on rõõmsameelne, pehme valge habeme ja roosade põskedega, ümmarguste traatprillide ning jõuluvanale sobiva ümmarguse kõhuga. Kuid lisaks välisele on jõuluvana Cliffil ka pehme loomus, ta ei hirmuta lapsi valju oh-oh-hoo’ga, vaid vestleb nendega omavahel. Ta on näinud, et lapsed ja isegi täiskasvanud usaldavad talle rääkida oma lootustest. Oma jõuluvana kuue salataskus kannab Cliff väikest raamatut, mis on tal jagamiseks ainult Jumalaga. See on palve märkmik. Cliff räägib: „See sai alguse, kui üks väike paksuke poiss ronis mulle sülle. Kui küsisin talt, et mida ta jõuludeks tahab, siis vaatas ta mulle tähelepanelikult silma ja küsis, et kas ma saaksin lõpetada selle, et teised ta kallal norivad. Nägin iseennast selles poisis ja lubasin talle, et räägin sellest Jumalaga. Kui ma sel õhtul palvetasin, tundus justkui taevad oleks avanenud, kogesin justkui selle väikese poisi nime oleks esmakordselt palves esile tõstetud.“ Kuigi Cliff kuuleb harva lugude õnnelikku lõppu, jätkab ta palvetamist. Ta jagab: „Kui ma sain kristlaseks, hakkasin palvetama oma venna, Walt’i eest. Jagasin temaga seda, mida Jumal oli minu elus teinud, vaatasin, kuidas ta võitles sõltuvustega oma elus, kuid ta ei tunnistanud oma vajadust Jumala järele. See oli mu jaoks väga valus. Kuid peale aastaid luhtunud katseid leida oma jõul õnne, langes Walt oma elu sügavaimasse paika, seal vaatas ta üles Päästjale, kes oli andnud tähenduse ja suuna minu elule. Ma oli juba loobunud palvetamast ta ees, kuid mul oli eesõigus palvetada koos temaga meie koguduses, kui ta võttis vastu Päästja. Ka meie ema oli seal, kes kunagi ei olnud loobunud palvetamast.“ Cliffi teenistuse teine osa on jagada lugusid Jumala headusest nii tema isiklikus kui ’professionaalses’ elus. Selle aasta septembris andis ta välja oma esimese raamatu ’ Santa’s Journey’ (Jõuluvana teekond). Selles räägib Cliff oma elust ja teenistusest ning seal on palju südantsoojendavaid lugusid, julgustust ja pühaderõõmu, koos kingitusega – kutsega järgida Jeesust Kristust. Jõuluvana Cliff’i kohta saab rohkem teada tema veebilehelt: www.cliffkringle.com

Jumala Püha Vaim on muutmas inimeste elusid ka Bagwido rahva hulgas Papua Uus-Guineal. Hiljuti haigestus Yagu 4-aastane tütrepoeg, Nikodemus, väga tõsiselt malaariasse ning poisi ema, Elis, oli väga väsinud mitmest ärkvel oldud ööst poisi haigevoodi kõrval. Ühel pärastlõunal tuli poisi vanaema Yagu Elise juurde ja ütles, et hoolitseb ise poisi eest. Nikodemus lausa põles palavikus. Yagu räägib: „Ta oli pool-unes ja ma asetasin ta enda lähedale, enne magamaminekut panin oma saago taigna tulele. Seejärel panin end pikali, et uinuda, kuid Niko aina keeras ja pööras ennast asemel. Ta palavik muudkui tõusis ja ta hakkas pööritama silmadega justkui minestades. Ta pidevalt kaotas teadvuse ja tuli jälle teadvusele jne. Võtsin ta sülle ja asetasin oma põlvedele.“ Yagu jätkab: „Hakkasin rääkima meie suure Loojaga valjusti … ’Oo suur Looja, meie Suur Looja, palun, meie Lunastaja Jeesuse nimel, palun Jumal, ma panen selle väikese poisi sinu jalgade ette. Ma panen selle väikese poisi Jeesuse põlvedele ja palun Jumal, ainult sina saad teda tervendada. Sina oled tõeline ravija. Sina ja ainult sina saad ta teha terveks ja tugevaks jälle.“ Yagu palvetas nõnda mitmeid kordi öö jooksul. Yagu rääkis oma lugu edasi: „Lõpuks teise kukelaulu ajal (vara hommikul) tõusis Niko ärkvele. Ta tegi oma silmad lahti ja hüüdis valjuhäälega ’Jeesus!’ Siis pööras ta teisele küljele ja magas edasi minu põlvedel. Mõne aja pärast ta palavik lahkus ja ta hakkas higistama. Seejärel ta keeras ringi, tõusis istukile ja ütles: „Vanaema, nüüd mul on kõht tühi. Palun anna mulle saago kuklit.’ Ma ütlesin talle, et ta puhkaks veidi kuni ta jõud tuleb tagasi, sest ta oli olnud väga haige. Aga ta ütles: ’Ei, vanaema, kas sa siis ei näe? Ma olen nüüd jälle terve. Lunastaja Jeesus võttis minu haiguse ära ja nüüd ma olen terve. Palun tee mulle kohe süüa!’“ Usk Kristusesse on Yagu elu väga muutnud. Varem oli ta väga tugev, riiakas naine, teda tunti tema valjuhäälsuse ja selle poolest, et ta seisis pidevalt jõe kaldal ja karjus vihaselt kõigi peale, kes talle kuidagi ülekohut olid teinud. Kuid selle aasta aprilli kuus hakkas ta uskuma evangeeliumisse ja nüüd tuntakse teda tema leebe viisi poolest, kuidas ta tuleb inimeste juurde ja alustab vestlust. Tal on jüngerdamise and ning ta istub sageli nooremate naiste juures, kuulab nende lugusid ja räägib neile Jeesusest. New Tribes Misjoni misjonärid, kes selles külas töötavad, Mark ja Holly Woodard, kirjutavad: „Nii tore on näha oma kaasusklikke siin, hoidmas kinni Jumalast, kes on nende jõud.“

Lahore linna lähistel, Pakistanis, on lapsed laulmas ülistuslaule ühes kristlikus koolis. Mõned neist tahavad kunagi saada pastoriteks ja evangelistideks, et levitada evangeeliumi ja võita oma rahvast Kristusele. Kuid milline tulevik ootab neid evangeliste eriti, kui nad püüavad jagada oma usku Talibani kontrolli all olevas piirkonnas? Üks evangeliste, keda nimetatakse Yaqub Masihi’ks, jagas väga intensiivselt Piibleid ja muud kristlikku kirjandust Pakistani hõimu piirkondades kuni möödunud aasta oktoobrini. Oktoobris Talibani liikmed röövisid ta ning piinasid teda. Yaqub räägib: „Nad võtsid mu riided ära ja hakkasid mind nahkrihmadega peksma. Kaks mees hoidsid mind põrandal kinni ja üks peksis ning kaks korda tehti seda ka metall vardaga. Nad ütlesid, et kui sa võtad islami usu vastu, siis me ei peksa sind enam. Ma vastasin, et te olete mind juba piinanud. Tehke, mida iganes te tahate veel teha, aga minust moslemit ei saa.“ Masin ütles, et ta hakkas oma südames kordama Psalmi 23. Ta palvetas, et Jumal vabastaks ta tema tagakiusajate käest. Ta palved said vastuse järgmisel varahommikul, kui üks tema moslemist sõber aitas tal Talibani laagrist põgeneda. Pakistani naaberriigis Afganistanis toimuvad sarnased lood. Üks moslemi taustaga pöördunu, keda nimetatakse Farid’iks, räägib oma lugu. „Kui nad oma noa mu kaelale panid, arvasin, et Jumala määratud aeg minu lahkumiseks on kätte tulnud,“ rääkis Farid, ja ta hakkas palvetama. Ta ütleb, et kuus terroristi nugade ja automaatrelvadega tungisid nende varahommikusele palvekoosolekule mõned aastad tagasi. Nad olid vihased, sest Farid juhtis afgaane Kristuse juurde. Ta rääkis, et jätkates palvet, Jumal kõnetas teda ja käskis tal sellest ruumist lahkuda. „Tõusin peale palvet püsti ja hakkasin välja minema, kaks meest takistasid väljapääsu ja ütlesid, et sa ei või lahkuda. Üks meestest tahtis mind tulistada oma Kalasnikoviga, aga relv kiilus kinni. Ta pani teise padrunisalve, aga relv ikkagi ei tulistanud,“ rääkis Farid. Tema, koos teiste kristlastega, pääses vigastusteta. Politsei vangistas terroristid ja avastas sealt ühe spordikoti, milles olid video kaamera, al Qaeda lipp ja kaks mõõka. Politsei ütles talle, et terroristid kavatsesid tal pea maha võtta, nii nagu nad teevad seda Iraagis ning seejärel saata video sellest hukkamisest Jazeera televisioonile. See on moslemi riik ja nad tahtsid misjonäridele öelda, et kui nad siia tulevad ja jutlustavad, siis nad tapavad nad. Kuid Farid jätkab kartmatult oma tööd Afganistani moslemite hulgas. Ning Yaqub, Pakistanist, ütleb: „Ma palusin Issandalt, et ta juhiks mu tagakiusajad ühel päeval minu juurde ja nad võtaksid vastu Jeesuse Kristuse. Jumal on andnud mulle jõudu ja teinud mind kartmatuks. Ma ei saa peatuda, ma pean seda tööd jätkama. Plaanin minna Talibani aladele tagasi, sest Jumal on mind valinud selle töö jaoks.“

USA Lõuna Baptistid viisid hädavajalikku abi Zimbabwe ühte eraldatud piirkonda, kus riigi poliitiline ummikseis – mis on segu hüperinflatsioonist, koolera epideemiast ja toidu kriisi puhkemisest – on viinud terve riigi kokkuvarisemise äärele. Baptist Press’i andmeil kuulutas Zimbabwe valitsus 4. detsembril välja rahvusliku hädaolukorra koolera epideemia tõttu, mis on levinud üle terve riigi, röövides 565 inimese elu. Inflatsiooni tase on hinnatavalt 231 miljonit protsenti ja ÜRO toidu analüütikud usuvad, et nälja kriis läheb hullemaks kevadel, sest paljud perekonnad on söönud ka oma seemnevilja. Zimbabwe rahvas on langemas päev-päevalt sügavamale meeleheitesse, rääkis Susan Hatfield, kes koos oma abikaasa Mark’iga, juhib Baptist Global Response tööd Aafrika mandri lõunapoolsetes riikides. „Toidupoodide riiulid on peaaegu täiesti tühjad, väljaarvatud poed, kust saab osta USA dollarite eest, kuid nendesse poodidesse pääsevad vaid vähesed,“ rääkis Hatfield. „Inimesed ei taha sularaha, vaid nad tahavad, et neile makstakse toidus, sest paljud on nälgimas. Paljud koolid on suletud. Pealinnas, Harares, suurim haigla on oma uksed sulgenud. Vesi on kinni keeratud suuremalt jaolt kogu riigis, isegi suurem osa pealinnast on veeta. Sain just sõna ka Siberi katku (antraks) puhkemisest, mis on juba tapnud mitmed inimesed ja ka karjaloomi Bulawayo piirkonnas.“ Tonga rahvas, Kariba järve ääres, kes asub kaugel suurlinnadest nagu Harare ja Bulawayo, saab väga vähest  näljaabi keskvalitsuselt. Daren Davis, Rahvusvahelisest misjoni nõukogust, teatas, et nägi mitmeid tundemärke sellest, et nälg oli saamas tõsiseks probleemiks Tonga rahva seas. „Mõned külad mida ma seal külastasin olid esimesed, kus ma ei näinud kanu ringi jooksmas,“ rääkis Davis, „Nägin ka väga väikeseid vilja varusid. Mitmed külaelanikud rääkisid mulle, et nad söövad juurikaid ja muid metsikuid taimi. Küla koerad nägid välja palju hullemad, kui tavaliselt aafrika koerad – ja see on väga halb. Inimesed püsivad elus toidu abist, mis erinevatelt organisatsioonidelt tuleb. Praegune olukord on trööstitu ning ei ole veel muutumas paremaks. Iga päevaga näidatakse uudistes uusi probleeme ja ei mingeid lahendusi.“ Davis leidis, et just Tonga rahva hulgas saaks Lõuna-baptistid abi tuua ja olukorda muuta. 17. novembril kogunesid misjoni nõukogu töölised Keeniast, Zambiast, Zimbabwest, Botswanast ja Lõuna-Aafrikast Bingasse, mis on linn Kariba järve kagu kaldal, ning viisid sinna 500 kasti täit toitu ja seepi. Toidukarpides oli riisi, kuivatatud ube, jahu, õli, soola, piima pulbrit, suhkrut, maapähkli võid ja teed. Üks Tonga pealikest aitas nõukogul üles leida kõik küla 450 perekonda, et keegi ei jääks abist ilma ning ülejäänud 50 kastitäit toitu, koos 1,2 tonni maisi jahuga, viidi ühte teise külasse, kus elas 145 perekonda. Need elanikud olid äärmiselt rõõmsad, et keegi hoolis neist nii palju, ja tõi neile abi. Davis räägib: „Nad olid niivõrd tänulikud kingituste eest. Nägime mitmeid inimesi avamas kaste ja kuidas nad hakkasid tantsima ja naerma, nähes selle sisu.“ Kui Pakid olid jagatud, rääkisid misjonärid inimestega juttu ja jagasid nendega, et nad teevad seda kuna nad järgivad Jeesust ning nende igatsus on tuua temale au.

SAT-7 KIDS, on esimene ja ainus araabiakeelne kristlik satelliit TV kanal, mis on pühendatud üksnes lastele Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas. Sel nädalal tähistab see kanal oma esimest sünnipäeva. ’Möödunud aastal avati see kanal jõulukingitusena miljonitele lastele, kes elavad Araabia maailmas,’ oli kirjas SAT-7 pressiteates. Sel aastal esitab SAT-7 KIDS vaatajatele kristlikku jõuluprogrammi.  „21. detsembril on meil jõulude eri programm, mis tuleb otseülekandena Liibanonist ning lastel Lähis-Idas ja Põhja-Aafrikas on võimalus helistada saatesse ja vestelda oma lemmik tegelaste ja saatejuhtidega,“ rääkis SAT-7 tegevdirektor, Terence Ascott. „Oleme sellest väga põnevil ning me plaanime veel mitmeid otsesaateid 2009. aastal.“ Järgnevate nädalate jooksul saavad lapsed vaadata araabiakeelseid kristliku sisuga multifilme, mängufilme ja saateid, mis on toodetud nii Ameerikas kui ka kohapeal. Ascott räägib: „SAT-7 on olnud enam kui 12 aastat araabiakeelsete kristlike lasteprogrammide tootmise ja levitamise eesrinnas. Kuid alates SAT-7 KIDS kanali avamisest möödunud aastal on laste ja lastevanemate tagasiside enam kui kolmekordistunud.“ SAT-7 KIDS kanali eesmärk on harida ja informeerida lapsi, kes elavad territooriumil, mis ulatub Marokost kuni Iraagini, kristliku usu põhitõdedest ning praegusel ajal ka, mis on jõulude tõeline tähendus. Paljud lapsed, kes selles piirkonnas elavad, näevad jõulusid ainult kui lääne inimeste püha, mil inimesi on haaranud kingituste ja Jõuluvana maania. SAT-7 KIDS püüab neid valearusaamasid purustada kristliku usu kohta ning aidata araabia lapsi mõista kristlust, et Jeesus ei tulnud maailma ainult 2000 aastat tagasi, vaid et ta tahab omada suhet nendega ka täna. Araabia keelne SAT-7 KIDS kanal internetis - http://www.sat7.org/tv2/TV2_kids.html

Kui Kansas City ’salajane jõuluvana’, Larry Stewart suri kaks aastat tagasi, andis ta edasi oma salajase kingituste andmise pärandi oma sõbrale, kes lubas Stewartile, et ta on järgmisel aastal ise salajane jõuluvana. See sõber täitis oma lubaduse, mille ta oli heldele miljonärile lubanud, ning loodab, et see praktika laieneb tulevikus igasse osariiki. Möödunud nädalal jagasid Kansas City jõuluvana ja üks teine St Louis’i piirkonnast välja 20 000 dollarit 100 dollarilistes rahatähtedes. Need läksid vajadusesolevatele ja mitte-midagi-asjast-teadvatele inimestele, kelle nad leidsid esmatarbe- ja säästu kauplustest, autoremondi töökojast ja polikliinikust. Kingitus võib tulla koos kallistuse ja julgustava sõnaga, kuid alati on sellega kaasas juhis: „tee midagi head kellelegi – jaga head edasi“ ning see kingitus antakse edasi ilma kohutmõistmata. Üks kingituse saajatest, Cynthia Brown, ütles: „Mul on kolm tütart ja ma ei ole saanud veel töötukindlustust, mul hakkas toit otsa lõppema.“ Salajane jõuluvana andis talle 100 dollarit hetkel, mil ta ootas polikliinikus; see oli täpselt see summa, mida ta oli eelmisel õhtul palunud oma emalt laenuks. Üks teine kingituse saaja oli väga liigutatud ning kallistas jõuluvana tugevasti. „Jumal varustab,“ ütles ta. „See on väga emotsionaalne minu jaoks.“ Larry Stewart alustas selle praktikaga 1979. aasta detsembris pärast seda, kui teda oli vallandatud oma töökohalt. Ta andis ettekandjale 20 dollarilise rahatähe ja ütles, et ta jätaks ülejäänud raha endale. Ettekandja tohutu tänulikkus väga liigutas teda ning see tõi temas esile selle idee. Enne oma surma väljendas Stewart seda, kui väga ta tunneb puudust oma igaaastasest jõuluaegsest andmisest. Aastate jooksul jagas ta inimestele sel viisil umbes 1,3 miljonit dollarit.

Maailma silmad on olnud pööratud Mumbaile, Indias, paar viimast nädalat. Uudised olid täis hirmutavaid pilte tapatalgutest hoolikalt planeeritud terrorirünnakus, milles suri ligi 200 inimest. Kuid Mumbai ei ole ainuke terroristide tegevuspaik Indias – see oli lihtsalt kõige enam kajastatud sündmus. „Selle kohutava Mumbai rünnaku juures ei tohi me unustada, et Indias on siiani toimumas üks teine terrorismi laine,“ rääkis Evangeelium Aasiale asutaja ja president, K.P. Yohannan. „Loomulikult räägin ma rünnakutest kristlaste vastu, mida religioossed äärmuslased on korraldamas.“ Mumbaist umbes 1500 km ida poole, asub Orissa osariik, kus siiani tapetakse kristlasi nende usu pärast. Ründajateks on hindu äärmuslased, kes otsivad kättemaksu 23. augustil toimunud atentaadile nende kauaaegsele juhile. Maoisti mässulised on küll võtnud vastutuse selle eest endale, kuid äärmuslased otsustasid kristlasi süüdistada. Kõige viimased ohvrid selles terrori kampaanias olid 45- ja 52- aastane naine, kes läksid pagulaslaagrist oma kodukülasse, et oma põllult minna riisi lõikama. Üks naine tapeti kirvestega ning ta surnukeha leiti külast väljaspool. Teine naine oli riisilõikuse ajal kaastundlike hindu sõprade juures, kuid ta tassiti sealt välja ja tapeti, tema surnukeha ei ole veel leitud. Ametlikel andmeil on tapetud 118 kristlast, kuid mõningatel andmetel on tapetuid kuni 500. Surnute ja lihtsalt kadunud inimeste osas on raske arvet pidada, sest paljud perekonnad said lahutatud rünnakute ajal. Hinnatavalt 50 000 inimest elavad metsades, d˛unglites ja pagulaslaagrites. Kristlusevastasest vägivallast on teatatud kokku 315 külas Orissa osariigis. Üle 4600 kristlastele kuuluva kodu on maha põletatud, hävitatud on 149 kirikut ja palvemaja peamiselt süütamise teel. Tuhanded inimesed on vigastatud, kaasaarvatud üks katoliku nunn, keda vägistati grupiviisiliselt. Astudes üles avaliku palvega, et valitsus sekkuks ja peataks vägivalla, sai sellest nunnast tahtmatult nende jõhkruse ohvriks langenute näidis. Yohannan ütleb: „Nii nagu need terroristid, kes ründasid Mumbaid, ei esinda moslemite enamust, ei esinda ka need äärmuslased, kes Orissas rünnakuid läbi viivad, hindude enamust. Kuid reaalsus on see, et sajad kristlased on tapetud, tuhanded on oma kodudest välja aetud ning hulk kirikuid ja kodusid on hävitatud. Siiamaani ei ole kohalik valitsus teinud piisavalt selle jaoks, et neid tapatalguid lõpetada. Iga päev me kuuleme pastoritest, keda on pekstud ja tagakiusatud ning see on levimas ka teistesse riigi osadesse. See kurvastab mind väga,“ ütles Yohannan. Riigi valitsus määras ühe mehe neid rünnakuid uurima ja soovitama tegevuskava. Orissa politsei on arreteerinud vaid kolm inimest nende rünnakutega seoses. Nad keelavad abi jagamise pagulaslaagrites ning ütlevad, et inimesed peaksid minema oma küladesse tagasi, kuigi need on suures osas hävitatud ning äärmuslased on ootamas, et neid uuesti rünnata. Riigi valitsus andis teada, et pakub finantsabi kirikutele, kelle hooned hävitati, kuid rünnakute eest vastutavad grupid rääkisid selle plaani vastu. Nad nõuavad kogu kristliku tegevuse lõpetamist Orissa osariigis ning ähvardavad üleosariigilise rünnakuga, mis halvaks transpordi ja äritegevuse, kui nende nõudmisi ei täideta 15. detsembriks. Äärmuslaste grupid plaanivad ka demonstratsioone 25. detsembril, mil nad protestivad politsei vastu, kes nende sõnul on olnud aeglane õiguse jalule seadmisel nende juhi atentaadi asjus. Kristlased kardavad, et need protestid on lihtsalt viisiks, kuidas ässitada inimesi põletama veel kirikuid ja kodusid ja astuma kristlaste vastu. Yohannan ütles: „Me palume kõigil kristlastel paastuda ja palvetada, et Orissa osariigi ja riigi valitsus Indias tegutseks kiiresti ja pakuks kaitset kristlastele ja teistele vähemustele nende vihaste terrori rünnakute eest. Me palvetame ka, et paljud nendest kristluse vastastest, religioossetest äärmuslastest saaksid tundma Kristust ning pöörduksid oma tegudest Kristuse järgijate vastu.“

Kristus Kõigile Rahvastele evangeelne krusaad Okitipupa’s Nigeerias, koos evangelistide Reinhard Bonnke ja Daniel Kolenda’ga, lõppes pühapäeval. Neljapäevase, 4. Detsembri teenistuse kohta kirjutab Reinhard Bonnke: „Olles teel koosolekule jäime kinni liiklusummikusse, mille oli põhjustanud rahva vool krusaadi paiga poole, selline tunne oli otsekui terve linn oleks kokku tulnud. Eelmise õhtuga võrreldes oli rahvast kaks korda rohkem ning inimeste voolamine sinna väljakule tundus peaaegu lõputu. Inimesed kuulasid evangeeliumi väga tähelepanelikult ning vastasid suure entusiasmiga hüüdes kogu südamest appi Jeesuse nime, et saada päästetud. Mitmed tuhanded inimesed said sel õhtul päästetud.“ Bonnke jätkab: „Sellele järgnesid tervenemise imed; Üks noor naine kannatas verehaiguse käes, mida nimetatakse kooldunud verelibledeks, naise ema tõi ta krusaadile otse haiglast. Saabudes ei saanud naine käia, kuid palve ajal, võttis ta oma ime vastu ja kõndis lavale, et anda tunnistust. Üks mees tuli sellele koosolekule karkudega, kuid pärast palvet haigete eest, viskas ta oma kargud kõrvale ning näitas kõigile, et oli saanud terveks.“ Naljapäeval sai alguse ka Tulekonverents, mis kestis kuni laupäevani. Reedeõhtusel teenistusel oli hinnatavalt 150 000 inimest ning sel õhtul evangelist Daniel Kolenda jutlustas Luuka 19 peatükist Sakkeuse loo põhjal, kus räägitakse andestusest ja hüvitamisest. Bonnke kirjutab: „ Rahvas oli väga liigutatud. Selle teenistuse tulemusena ootame seda, et paljud vargad tagastavad varastatud asjad nende õigetele omanikele. Tõde jääb alati tõeks ja Issand ütleb: „Anna mulle oma süda,“ mitte oma arvamus. Jeesus on tõde; Ta ei saa olla väitlus. Me ei saa mõista kohut tõe üle, vaid tõde mõistab kohut meie üle. See on fakt mille üle ei saa väidelda.“ Tulekonverents jõudis laupäeva hommikul oma kõrgpunkti aulise Püha Vaimu väljavalamisega. Bonnke kirjutab: „ Kõik 25 000 delegaati, kes sellel osalesid, ei pidanud pettuma. Jumala tuli langes võimsalt, see on tänase päeva jaoks. Mõned inimesed ohkavad ja soovivad, et nad oleksid elanud varakoguduse päevil, kuid mitte need päevad ega inimesed ei teinud seda aega eriliseks. See oli Püha Vaimuga ristimine. Ilma selleta jüngrid oleks arvatavasti läinud tagasi kala püüdma Galilea järvele ning vananedes rääkinud lugusid kummalistest sündmustest, mis toimusid siis, kui nad noored olid. Kuid selle asemel muutsid nad maailma. Laupäeva õhtul saime taas tõestuse sellest, et see ristimine on ka tänase päeva jaoks ning, et ka meie põlvkond saab päästetud.“ Laupäeva õhtul oli kohal umbes 175 000 inimest ning Jumal tegi imelisi asju. Daniel Kolenda kuulutas Jumala Sõna ning tegi altari kutse. Seejärel palvetati haigete eest ning mitmed vigased inimesed said terveks. Üksteise järel viskasid  nad oma kargud kõrvale ja kõndisid iseseisvalt. Pühapäeval oli viimane krusaadi koosolek Okitipupas ning see oli ka kõige rahvarohkem. Kohal oli 225 000 inimest. Bonnke kirjutab: „Daniel Kolenda jagas Sõna suure meelevallaga ning taaskord sai Issandale toodud võimas hingede lõikus. Seejärel langes Püha Vaim näljase rahvahulga peale ning täitis nad väega kõrgest. Mees kes oli olnud kurt hiljem tunnistas, et sel hetkel, kui inimesed kõik kõnelesid uutes keeltes, sai tema korraga oma kuulmise tagasi. See oli üks esimesi imesid, millest sel koosolekul tunnistati ning oli ilmne, et Jumal oli tegemas oma tööd väga võimsalt.“ Bonnke jätkab: „Kes meist oli varem kuulnud nime Okitipupa? Ilmselt mitte keegi. Kuid Jeesus on otsija ning otsusekindel Päästja! Ta on investeerinud kõik sellesse päästetöösse ja öelnud meile: „minge kõike maailma ja kuulutage evangeeliumi kõigele loodule!“ Kui me seda teeme, siis Jumala õnnistus ja heakskiit on garanteeritud. Me liigume edasi koos temaga tema suurimas eesmärgis ja jagame tema päästvat tööd. Me vajame jätkuvalt finantse järgmiste krusaadide jaoks, mis algavad 2009. aasta jaanuaris. Me usaldame Issandat, et see lõikuse teenistus jätkub. 2008. aasta jooksul sai päästetud viis miljonit hinge, kes oma otsuse kaardid täitsid ning keda juhiti järeltöö gruppidesse kohalikes kogudustes,“ kirjutab Reinhard Bonnke koos Daniel Kolenda ja Kristus Kõigile Rahvastele krusaadi meeskonnaga.

Lääne Bengal, India. Kalpana Adler kõnnib viletsate ja valulike sammudega tagasi oma kodu poole. Veritsevad haavad, kõverad varbad vasakul jalal ning täiesti puuduv parem jalg, muudavad selle lühikese teekonna äärmiselt raskeks. Kalpana toetub tugevalt oma kepile, hoides sellest nii tugevasti kinni, kui see on võimalik tema puuduvate sõrmedega käega. Vaatamata sellele raskele olukorrale helgib Kalpana nägu rõõmust ning suul on avatud hambutu naeratus. See tuleb lootusest, mille ta on nüüd leidnud. Tema teise käe all on väikene karp ning neoon-roheline kangas. Selles karbis on petrooleumi latern ning see kangas on moskiito võrk. Kuigi need lihtsad kingitused ei oli midagi hiilgavat, kõrgtehnoloogilist ega kallist, muudavad need kingitused vägagi tema elu. Kalpana visati oma külast välja peale seda, kui naine pidalitõvesse nakatus. Nüüd elab ta ainukeses paigas, kus teda vastu võeti, ta elab väikeses savionnis, kus puudub elekter ja vesi. Tema kodu ümbritsevad teised sarnases olukorras olevad inimesed. Neile leeprahaigetele oli elu vaid sünge ja masendav. Nad oli ühiskonna poolt eemale tõrjutud ja unustatud, kõigi poolt hüljatud. Nad on töötud ja valudes ning ei kujutanud ettegi, et nad võiksid veel kuidagi väärtuslikud olla. Kuid siis ilmus sinna kohale organisatsiooni Evangeelium Aasiale misjonär Jiva Giri. Esmakordselt peale pidalitõvesse haigestumist koheldi neid nagu inimesi. Jiva koos teiste Evangeelium Aasiale misjonäridega näitasid Kristuse armastust väga kogetaval viisil – nad puhastasid nende haavu ja võtsid neid kui sõpru. Ning täna on nad saanud kogeda Jeesuse armastust veelgi suuremal määral. Nende laste jaoks avati seal Bridge of Hope (lootuse sild) keskus. Kalpana ja teised pidalitõbised kogunesid uue keskuse juurde, et olla tunnistajaks millegi algusele, mis muudab mitmete nende laste tulevikku. Kuna nende laste vanemad on pidalitõbised, ei ole nende lastel võimalik käia koolis. See suurejooneline keskuse avamine soojendas nende südameid ja andis neile lootust. Õpetajad ja lapsed laulsid laule ja misjonärid rääkisid Jeesusest. Seejärel kutsuti kõik inimesed ette, vastu võtma kingitust – laternat ja moskiito võrku. Nende hulgas oli ka Kalpana. Kingitusi vastu võttes kogesid paljud, et na on siiski väärt midagi. Nüüd saavad nad oma kodus süüdata valguse, peale seda, kui väljas läheb pimedaks ning kuna selles piirkonnas on malaaria väga valdav, saavad nad ennast nüüd kaitsta moskiitode eest öösel, sest sel ajal on need haigustlevitavad putukad kõige aktiivsemad. Jiva teenistuse kaudu pidalitõbistele, on mitmed otsustanud järgida Kristust. Nad ei ole kunagi varem näinud Jumalat, kes on valmis tulema alla, et nende meeleheitlikku olukorda paremaks teha ning nad on sügavalt tänulikud, et võivad teada Jeesusest, kes hoolib nende vajadustest ja nende hingede päästmisest.

Reinhard Bonnke koos evangelist Daniel Kolenda ja Kristus Kõigile Rahvastele meeskonnaga on taaskord Nigeerias, seekord Okitipupa linnas. See linn asub Ondo osariigis ning suurem osa rahvast on Yoruba suguharust, välja arvatud mõned väiksemad asustused. 1991. aasta andmetel oli Ondo osariigis 2,26 miljonit inimest, kuid praeguseks hinnatakse rahvaarvuks üle kolme miljoni. Bonnke koos meeskonnaga jõudis sinna teisipäeval. Ta kirjutab: „See oli kuue tunnine autosõit Lagosest, mööda rannikut. Ondo kuberner, Olusegun Agagu, võttis meid vastu oma kontoris ning kinnitas meile valitsuse täielikku toetust. Samuti tegime viisakusvisiidi traditsionaalse valitseja, tema kuningliku kõrguse, Oba George Babatunde Faduyile Adengun II juurde ja tervitasime tänavatele tulnud inimesi.“ Kolmapäeval oli esimene krusaadi avateenistus. Bonnke jutlustas sõnumi Jeesuse verest ning paljud inimesed tulid päästmisele. Samuti said mitmed needused murtud selle paiga üle ning Jeesuse vermete läbi said inimesed terveks. Bonnke kirjutab: „Nägime taaskord seda, mis juhtub, kui kuulutatakse evangeeliumi. Selles ei ole mingit küsimust: „Minu nimel ajavad nad välja kurje vaime, nad räägivad uusi keeli .. nad panevad oma käed haigete peale ja need saavad terveks.“ „Kes iganes hüüab appi Issanda nime, pääseb,“ jne. Tegu ei ole loteriiga, ning me ei pea ratsionaliseerima. See on garanteeritud ja vabalt kättesaadav kõigile, kes tahavad.“ Krusaad Okitipupa’s kestab kuni pühapäevani.

Noored Kristusele, on organisatsioon, mis läheb kohalikesse kogukondadesse sisse, et tuua nendesse muutust. Ja Ameerika Ühendriikides on ta seda tegemas just jõukude tegevuspiirkondades. USA Noored Kristusele president, Dan Wolgemuth ütleb, et Jeremija 29 on saanud võtme kirjakohaks nende töö puhul Tacomas, Washingtonis. „Oma organisatsioonina oleme tabanud nende sõnade sisu, mis räägivad selle linna heaolu otsimisest, kuhu Jumal meid on pannud ja et me palvetaksime Issanda poole selle linna eest, sest selle heaolus me leiame oma heaolu.“ Wolgemuth ütleb, et Noored Kristusele töötajad on kaasatud noorsoo õigusemõistmise süsteemi ja eriti jõukude tegevuse osas. Tacoma Noored Kristusele direktor, Bobby Arkills, ütleb, et nende uus City Life teenistus on tugevalt seotud linna teenimisega ning püütakse jõuda jõukudeni. Ta räägib, kuidas ühe jõugu liige osales nende programmis väga vahelduva eduga. Kuid möödunud kuul see noormees, Philip, tapeti jõukude vahelises tulistamises Tacoma kogukonna keskuse juures. Arkills räägib, et see mis järgnes oli täielik ime. „Järgneva kuue tunni jooksul võeti meie töölistega ühendust ja sõna otseses mõttes terve laupäeva öö ja pühapäeva me nõustasime noori. Ning sellest alates oleme olnud eesliinil.“ Noored Kristusele ruumides on peetud kohtumisi omavalitsusega, politseiga ja kiriku juhtidega, kes arutlevad selle üle, mida võtta ette jõukude tegevuse suhtes ning potentsiaalse jõukude vahelise sõjaohu suhtes. Arkills räägib, et see tulistamine on pakkunud ka võimalusi evangeeliumi kuulutada. „Philip’i mälestusteenistusel oli kohal üle 400 inimese. Minu hinnangul vastas evangeelsele sõnumile sel päeval üle 90 noore. Seejärel ilmus teisipäeva õhtul meie ruumidesse umbes 150 inimest. Paljud noortest tulid ette ja ütlesid, et tahavad lõpetada oma suhted jõuguga,“ ütles ta. Noored Kristusele töö on avaldamas oma mõju, eriti TF jõugule. „Näeme tüdrukuid sõna otseses mõttes astumas jõugust välja, jõugu juhid on tulnud Kristuse juurde, nad lähevad tagasi oma jõugu liikmete juurde ja ütlevad: ’See ei rahulda sinu vajadusi. See jõuk, need inimesed ei kata sinu seljatagust, nad ei kata sind, nad ei ole sinu sõbrad kui asjad lähevad raskeks. Meie lahkume jõugust ja teie peaksite sama tegema.’“ Wolgemuth ütleb, et pikaajalise suhte tõttu, teeb see noor naine rohkem, kui vaid julgustab oma kaaslasi jõugust lahkuma. „Selle noore naise elu on nüüd ümber pööratud ja ta on valmis tunnistama neile Kristusest ja sellest, mida tähendab kõndida koos Kristusega ja millise muutuse see toob suhtes jõugu tegevusega.“ Ta jätkab: „Me usume kindlalt, et Jumal on meid kutsunud jõudma nende noorteni, kelleni keegi teine ei jõua. Me räägime evangeliseerimata rahva gruppidest. Ja see töö vajab rahastamist, mida mõnikord on väga raske saada.“ Arkills palub kristlastel palvetada nende meeskonna eest, kes sõna otseses mõttes on lahinguväljal. „Noori tulistatakse, mind võidakse tulistada. Me teeme iga päev selle pärast eestpalvet. Eriti nende möödunud tulistamiste valguses on meie eestpalves Darin, Dwayne ja Krissy, kui nad väljas käivad. Nad käivad mõnedel väga hirmuäratavatel territooriumitel, kuid samal ajal me teame, et inglid ümbritsevad neid ja me teame, et nad teevad seda evangeeliumi pärast.“

 Mitmed õpilased Bauska’s, Lätis huvitusid kirikust ja liitusid piiblitundidega, peale seda, kui olid osalenud inglise keele kursustel, mida Greater Europe Mission (GEM) läbi viis. GEM võõrustab ’inglise keel kui võõrkeel’ kursusi mitmetes maailma riikides ning paljud lühiajalised misjonärid liituvad nende meeskondadega, et tuua inimesi kirikusse eesmärgiga õppida inglise keelt inimestelt kellel on inglise keel emakeeleks. Viimased kursused Lätis olid tähelepanuväärsed. Üks läti poiss, kes kursustel osales, oli esialgu kahevahel, kas osaleda nendel kirikus toimuvatel kursustel või mitte, aga kui ta lõpuks otsustas osaleda, avastas ta, et ta inglise keele oskus arenes nii kiiresti, et temast sai peagi tõlk tervele klassile. Kindlustunde kasv oma võimetesse ja usaldus oma Ameerika õpetajate suhtes, avas ukse ka evangeeliumist rääkida. Läti õpilased kuulasid innukalt oma inglise keele õpetaja tunnistust, kui ta jagas oma raskustest, mis juhtisid ta suhtesse Kristusega. Selle naise tunnistus puudutas paljude õpilaste südant ning 13 neist liitusid piiblitundidega. GEM raport ütleb, et see, mis sai alguse lihtsalt võimalusest, parandada oma inglise keele oskust, muutus võimaluseks leida igavene elu. Õpilased tõepoolest said parandada oma inglise keelt, kuid see pakkus neile ka võimalust kuulda evangeeliumi. GEM on pühendunud tegema koostööd kogudustega kõikjal maailmas, et kasutada seda ainulaadset evangeeliumi kuulutamise viisi nendes piirkondades, kes neid vastu võtavad.

Karen Harris Wheaton Towe on nelipühi jutlustaja ja gospelmuusika laulja. Sündinud nelipühilaste perekonnas Hamiltonis, Alabamas, kahest tütrest noorimana, oli ta aktiivne koguduse muusikatöös juba varajasest east alates. 70-ndate lõpus reisis ta ringi teedrajava kristliku koori ja bändiga Thurlow Spurr’s Festival of Praise (Kiituse festival), 80-ndate alguses reisis Karen ringi oma enda bändiga ja liitus hiljem Jimmy Swaggarti teenistusega soololauljana. Mitmete Kareni varajaste albumite järgi on ta tuntud Karen Harrise või Karen Harris Wheatoni nime järgi. 1998. aastal järgis Karen Püha Vaimu juhtimist ja läks tagasi oma kodulinna, Hamiltoni, Alabama osariigis. Süvenev apaatia ja kaasakiskuv patt, mis Hamiltoni noori oli nakatanud, alarmeeris Karenit ning ta südamesse tuli tohutu kirg noorte pärast. Teadmata vähimatki noortetöö tehnikast, hakkas ta lihtsalt läbi viima palvekoosolekuid koos seitsme teismelisega kiriku tagaruumis. Kui reaalne, kogetav Jumal näitas oma armastust pääste ja vabastuse kaudu, sai seitsmest noorest kolmkümmend. Et mahutada kasvavat noortehulka, viis Karen need koosolekud ühte suuremasse hoonesse ja andis sellele nimeks The Grace Place (Armu paik). Seal Armu Paigas kasvas nende 30 noore pühendumine veelgi suuremaks, nad käisid kaks korda nädalas teenistustel ja olenevalt ajast ka varahommikustel palvekoosolekutel. Karen sai noortelt telefonikõnesid kell 5.30 hommikul, et ta läheks ja teeks hoone uksed lahti, et nad saaksid enne kooli sinna palvele minna. Puuduvate muusikute tõttu, tehti ülistust acapella ja palvetati CDsid kuulates. Jumal vastas nendele palvetele ja pisaratele, mis tema ette välja valati ning need koosolekud hakkasid märkimisväärselt mõjutama Hamiltoni kogukonda. Jumal tõi uusi hingi oma Kuningriiki. Rohkem inimesi tuli sinna Armu Paika, kaasaarvatud muusikud, kelle eest oli palvetatud. Lõpuks see ruum ei suutnud enam mahutada seda, mida Issand oli tegemas. Siis otsustas Karen osta ühe vana, hooletusse jäetud, rottidest-kubiseva poehoone nimega Big Star. Vähem kui 40 päevaga muudeti see hüljatud hoone noorte konverentsi keskuseks, mis nüüdseks on tuntud Ramp nime all. Täna peetakse Rampis kord kuus koosolekuid, millest võtab osa üle 1100 noore. See on jäänud konfessionaalselt neutraalseks pinnaks, pakkudes paika, kuhu kõik võivad tulla. See sama Püha Vaim, kes köitis nende esimese seitsme teismelise südame, valitseb ka Rampi atmosfääris, tuues vabadust neile, kes on mässitud erinevatesse orjustesse. Kui Jumal tõstab nende õlgadelt patu raskuse, ärkavad noored ellu, mida domineerib palve, paastumine ja ülistus. See algne igatsus, mis Karenil oli, on jätkuvalt täitumas ka Rampi kaudu, sest üks põlvkond on ärkamas. Rampi all toimib ka teenimismeeskond nimega Chosen (Valitud). Erinevate ülikoolide õpilastena ja töölistena erinevates ärides, otsib see 30-liimeline noorte täiskasvanute grupp igapäevaselt Jumala ligiolu ning kannavad oma juhi Karen Wheatoni koormat ja visiooni edasi. Nad kannavad visiooni äratada üles see põlvkond igaüks oma mõjusfääri, mille Isa neile andnud on. Enamikul nädalalõppudest aastas, Chosen kas reisib koos Kareniga või juhib teenistusi Rampis. Choseni teenistuse osaks on tantsud, mille kaudu tuuakse esile Jumala Sõna, ja draamad, mis toovad visuaalselt esile nähtamatu Jumala südame. Karen on neile vaimulikuks emaks, et juhtida neid vaimulikku küpsusesse, noored õpivad kasutama oma ande ja ühise grupina  õpivad nad teenima üksmeeles. Nende tantsude, draamade, kõnede ja ülistuse tulemuseks on altarid, mis on täidetud murtud teismelistega, kes on valmis kogema Jumala riiki.Nendest koosolekutest osa võtnud inimesed on toonud esile võimsaid tunnistusi - keegi kirjutas: „Oleme oma koguduses noortejuhid ja kuigi oleme teeninud Issandat seitse aastat, sai ta meile palju reaalsemaks, kui kunagi varem. Kui vaatasin Chosenit teenimas tantsu ja draamaga, siis jälgisin nende nägusid. Neis oli selgelt näha, et kuigi nad olid publiku ees, tegid nad ometi seda Jumalale ja kõigega, mis nende sees on. See pani mind minu enda elu ümber hindama.“ Üks 18-aastane pastori poeg kirjutas: „ma tunnen Jumalat ja olen oma elus mitmeid kordi kogenud tema puudutust. Viimasel ajal olen läinud läbi erinevatest olukordadest ja ma tean, et ainult Jumal võib mind nendest välja tõmmata. Kuid ausalt öeldes tahtsin mitmeid kordi lihtsalt alla anda, kuid ma ei teadnud, et elu ilma Jumalata on miljon korda raskem, kuigi inimesed mulle sellest pidevalt rääkisid. Kuid teenistused Rampis on tõeliselt mu elu muutnud ja aidanud mind õigele teele ning need suhted mu elus, mis mind alla kiskusid on saanud läbi lõigatud.“ „Meiega tuli kaasa üks noormees, lootuses lihtsalt noortega aega veeta. Ta isa oli ta maha jätnud ning kuigi ema oli uuesti abiellunud, oli ta sees tohutult palju viha ja kibestumist nende suhtes, kes olid sellises isalikus rollis. Kuid selle nädalavahetuse lõpuks oli ta saanud vabaks oma vihast. Ta sai tõelise ilmutuse Isa armastusest tema vastu. Järgmisel õhtul, kui ta oli oma koguduses teenistusel, parandas see noor mees terve koguduse ees meelt oma perekonna ees ja palus oma emalt ja kasuisalt andestust.“ Üks noortejuht tõi tunnistuse: „Üks meie tüdrukutest on võidelnud depressiooniga oma elus juba pikemat aega. Teda oli vägistatud ja ahistatud ning tema elus oli palju viha ja usaldamatust. Ühel teenistusel Rampis, vaatas ta risti peale ja mõistis, et Jeesus tõesti suri tema eest ning tahtis andestada talle tema patte. Ta teadis, et kui Jeesus teeb seda talle, siis peab ta seda tegema ka neile inimestele, kes talle olid haiget teinud .. neile andestama. Nüüd on ta täielikult vaba depressioonist ja kõnnib ringi rõõmu ja kindlusega, mis võib tulla ainult Isa käest.“ „Töö, mida Jumal tegi minus ja meie noortes oli hämmastav. Kui jõudsime tagasi oma kogudusse Rampist, siis osad noored läksid koju puhkama, osad jäid kirikusse. Need, kes jäid, hakkasid palvetama kiriku saalis ja kui nad seda tegid, siis Jumala vägi langes. Noored lehvitasid lippudega ja otsisid altaril Jumala palet. See oli enne õhtuse teenistuse algust. Kui koguduse liikmed hakkasid kohale jõudma, siis nad lihtsalt liitusid noortega kiituses. Lõpuks pastor kutsus mõned noored ja juhid tunnistama sellest, mis oli toimunud. Meie noored olid kõik rivis ja valmis palvetama inimeste eest, eriti koguduse vanemate liikmete eest. Noored hakkasid kuulutama Jumala tuld koguduse üle, oma vanemate, koguduse vanemate ja kõigi üle. Jumal puudutas meie kogudust!“ Üks 40-aastane kristlasest isa, kirjutab: „Oma usuelus olen olnud mitmetes konfessioonides ning näinud erinevaid ülistuse viise – vaikseid, põnevil, üles-alla hüppamist jne. Peale selle kõige nägemist olin kujundanud endas arusaama, mis minu arvates on ’tõeline ülistus.’ Aga sel möödunud nädalavahetusel mu arusaamine lihtsalt rikuti ära. Esimesel õhtul seisin koosolekul, käed rinnal ja lihtsalt jälgisin noori, kes tundusid olevat kontrolli alt väljunud. Pealegi on Jumal ju korra Jumal, kas pole? Aga kui konverents jätkus, palusin Jumalalt, et ma võiksin näha Jeesuse palet. Kui ma seda temalt palusin, näitas Issand mulle nende noorte nägusid. Kui ma neid nägin, ütlesin: „ei Jumal … mitte tema. Ma tahan Jeesust näha. Mitte tema … Jeesust!“ Ja nii ma palusin edasi, aga siis kuulsin Isa ütlemas: „Kui sa näed neid noori, siis näed sa minu Poega.“ Wow! Ma ütlen, et selle nädalavahetuse lõpuks mu meelsus oli muudetud ja Jeesust ülistades olin ma ise sama piirideta kui need noored esimesel teenistusel!“

Ameerika Ühendriikides peetakse  traditsionaalset tänupüha (Thanksgiving). Järgnev lugu on hea näide sellest, kuidas väga lihtsast ideest võib saada midagi suurt, kui on ettevõtlikkust. Pensionilolev kristlasest ärimees Louie Stotz leiutas oma perekonna jaoks ühe mängu, kuid nüüdseks on see kättesaadav juba kogu Ameerikas. Stotz ütleb: „Ma tean, et on raske kaotada oma töö. Ma tean, et on raske, kui sa ei ole võimeline maksma oma makse. Kuid meil on nii palju asju, mida Jumal meile andnud on, isegi kõige kohutavamates olukordades. Tänulikkus on aga ülestõstev ja toob rõõmu.“ Tänuandmise mängus on kolm faasi. Esimene, kirjutamise osa on tuntud ’tänuandmise’ nime all. Sellele järgneb ’tänuarvamise’ osa, kui kirjutatud õnnistused loetakse kõigile ette ning osalejad püüavad arvata, kes on mille eest tänulik. Vastused võivad olla tõsised või humoorikad. Stozi peres mängitud mängus tulid esile järgnevad tänud: ’Olen tänulik kodu eest, kus Kristus on Issand’, ’Olen tänulik Jumala ustavuse eest ja et mul on tuleviku lootust’, ’… tänulik armastava, toetava ja mõistva abikaasa eest’, ’… tänulik oma kolme arsti eest’, ’.. et mu mehel on veel juuksed peas’. Viimane faas on ’tänujagamine’, kui tuleb esile see, kes midagi kirjutas. Stotz’i pere mängis seda tänuandmise mängu esmakordselt 31 aastat tagasi, 1977. aastal, kui Louie ootas oma naise vanemaid ja peret külla tänupüha õhtusöögile. Tal tuli mõttesse mängida midagi, et ühiselt aega veeta ning siis sündiski tänuandmise mäng. Stotz muigab ja ütleb: „Võtsin paberit ja pliiatseid ja jagasin need välja, tegelikult mul ei olnud endal aimugi, mis mängu me mängima hakkame.“ Stotz’i tütar, Maria Lester, ütleb: „Olin siis 9 või 10 aastane ja ma mäletan, kuidas ta meile pabereid jagas ja ütles, et hakkame ühte mängu mängima. Muidugi isa oli üldtuntud oma ideedega, mida ette võtta. Nii me siis lihtsalt ootasime, mis idee tal seekord on. Mäletan, et õhus oli palju põnevust.“ Stotz’i naine, Jo-Ellen, ütleb: „Sellest ajast peale oleme igal Tänupühal seda mängu mänginud. Seda on lihtsalt nii hea olnud teha. Iga kord, kui me peatume ja mõtleme sellest, mida Jumal on teinud – isegi kui see on väike pisiasi. Kui sa oled selle eest tänulik ja Jumal teab seda, siis tema saab au.“ Kui Stotz’i väimees, Tim Lester, nägi millist positiivset mõju see mäng perekonnale avaldas, tuli ta välja ideega. Lester räägib: „Ma usun, et see oli Püha Vaim, kes innustas mind. Mõtlesin, et miks me ei võiks jagada teiste perekondadega seda, mis on olnud siin peres nii pikaks traditsiooniks, et ka nemad võiks kogeda seda rõõmu ja muutust, mida see mäng esile toob.“ Tim leidis Chicagos ühe tootja, kes aitas tal paberi mängust teha korraliku pakendatud mängu, mida kõik saaksid kasutadada. Louie Lotz räägib, et nad on müünud nüüdseks kümneid tuhandeid mänge kristlike raamatupoodide kaudu. Lotzi perekond ise on hämmingus ja ütlevad, et see on ime, kuidas mäng on kuulsust kogunud. Osa mängu müügist saadud tulust läheb abivajajatele. Näiteks saab sellest toetust Mission Lexington’i hambakliinik, mis pakub tasuta hambaravi. Mission Lexingtoni juhataja, Patsey Jacobs, ütles: „See on tohutu õnnistus meile. Me ei alustanud suure fondi või abirahadega ega midagi. Me lihtsalt alustasime usus, et see raha on meil olemas, et inimesed on olemas ning Jumal lihtsalt varustas ja on jätkuvalt meid varustamas. Nii, et abi nende mängude müügist on tohutuks õnnistuseks meile.“ Jo-Ellen Stotz ütles: „Ma olen tänulik selle eest, et ka teistel on võimalus teha seda, mida meie oleme kõik need aastad teinud ja saanud selle läbi alati õnnistatud.“ Ning see on mäng mida saab mängida aasta läbi, sest aeg on alati õige tänulik olemiseks.

Stojan Adasevic oli kunagi tuntud parima abortide sooritajana Belgradis, Serbias, ning ta viis läbi vähemalt 48 000 aborti, kuid nüüd ütleb ta, et abort on ’saatanlik’ ning temast on saanud üks Serbia kõige aktiivsem elupooldavaid eestkõnelejaid. Adasevic ütleb, et kuigi tema ema püüdis teda aborteerida, ei olnud ta kunagi mõelnud abordist kui mõrvast kuni selle hetkeni, mil ta hakkas iga päev nägema oma silme ees pilte lastest, kelle ta oli aborteerinud. „See oli juba pikka aega enne seda, kui sain pihta asjale, et laps on elav olend juba oma ema ihust alates sellest hetkest, kui saab loodud inimloode, mitte ei saa selleks alles siis, kui ta oma esimese hingetõmbe teeb. Kuid nõnda olid kommunistlikud professorid meid õpetanud,“ rääkis ta ajakirjale Love One Another. Mitmeid kuid kujutas ta endale ette ja nägi noori inimesi vanuses 3 kuni 20, kuidas nad jooksevad ja mängivad taeva-sarnases utoopias. Ta ütles, et kuigi see nägi välja ilusa ja helge oaasina, tundis ta ometi rahutust ning igal öösel tõusis ta selle unenäo peale üles karjatusega ja õuduses. Ta otsis nii meditsiinilist kui ka psühholoogilist ravi, et püüda peatada neid unenägusid, kuid need jätkusid lakkamatult mitmeid kuid. Peagi ta mõistis, et need lapsed, keda ta nägi ei olnud ainult võõraste inimeste lapsed, kelle ta oli kõrvaldanud, vaid see 20-aastane oli tema enda poeg, kelle ta oli aborteerinud, kui ta naine oli kolmandat kuud rase olnud. „Ma nägin ilma tegelikult nägemata,“ ütles ta ajakirjale. „Kõik muutus peale seda, kui hakkasin neid unenägusid nägema.“ Peale luhtunud aborti, milles Adasevic eemaldas aborteeritud beebil tuksuva südame, otsustas ta, et ei tee enam ühtki aborti. Peale seda viimast aborti on Adasevic olnud tugevaks vedajaks Serbia abordi-vastases liikumises. Ta saavutas selle, et riigi televisioon andis kaks korda eetrisse saate „Vaikne karje“ (The Silent Scream), mis on piinav lindistus ühest tegelikust abordist. Serbias on abort legaalne kuni hetkeni, mil laps esmakordselt hingab. Günekoloogia õpilastele õpetatakse, et beebi eemaldamine ei erine mitte kuidagi pimesoole eemaldamisest. Adasevic reisib ka oma maal ringi, pidades loenguid abordi mõjudest ja kahjustustest ning võitleb selle nimel, et seadustataks sündimata laste kaitse. „See on tõeline sõda, mille hinnaks on sündinud või sündimata lapsed,“ rääkis ta Love One Another ajakirjale. „Selles sõjas olen ma mitmeid kordi olnud esiliinil: kõigepealt sündimata beebina, kes oli määratud surema, seejärel abortide läbiviijana ning nüüd elu-pooldava apostlina.“

Peale oma 90. sünnipäeva kirjutas Dr Billy Graham tänukirja kõigile, kes on toetanud Billy Graham Evangeelse Assotsiatsiooni tööd nii palves kui ka finantsiliselt: „Enamik mu perekonnast ja meie töötajatest liitus meiega mu 90. sünnipäeval ning ma olen vapustatud nendest lahkuse ja armastuse väljendustest, mida kogesin viimaste nädalate jooksul. Need on olnud mulle suureks julgustuseks ja mu ainus kurvastuse põhjus on see, et Ruth ei ole siin, et neid hetki minuga jagada. Kuid rõõmustan, et ta on koos Issandaga, keda ta armastas ja teenis ustavalt. Olen tänulik Kristuse ligiolu eest igal päeval ja lootuse eest, mis tema surm ja ülestõusmine on meile toonud. Kõigile teile, kes saatsite mulle sünnipäeva tervitused, olen sügavalt tänulik. Hiljuti üks sõber küsis minult, mida ma arvan sellest verstapostist oma elus. Ütlesin talle, et mu esimene reaktsioon oli üllatus – ma ei arvanud kunagi, et elan nii kaua. Kuid Jumalal olid teised plaanid ning ma annan talle au tema ustavuse ja õnnistuste eest nende aastate jooksul. Mulle meenuvad paljud mälestused: mu poisikese aastad isa piimafarmis; minu vanemate eeskuju töötegemisest ja ustavusest Kristusele; mu kolled˛iaastad; mu jutlustamise katsed. Mu esimene jutlus üliõpilasena oli väikeses maakoguduses Floridas. Valmistasin hoolikalt ette neli jutlust, mille hulgast võiksin siis ühe valida, arvates, et iga jutlus võib kesta kuni 45 minutit. Äärmise pabistamisega tõusin üles ja jutlustasin kõik neli jutlust kaheksa minuti jooksul. Kuid olen sügavalt tänulik. Üle seitsme aastakümne on mu kutsumine olnud kuulutada lihtsat evangeeliumi sõnumit: et Jumal armastab meid, ta saatis oma Poja maailma, et võtta ära meie patud oma ristisurma kaudu, et meile võidaks andestada ja me saaks lepitatud Jumalaga usu kaudu Kristusesse, et tema kaudu meil võiks olla lootus – lootus uuele elule just nüüd ja lootus rõõmsale igavikule koos temaga taevas. Kui ma vaatan tagasi, siis olen Jumalale tänulik eesõiguse eest näha lugematul hulgal inimesi kõikjal maailmas vastamas sellele elumuutvale sõnumile ja teile, kes olete olnud meie ustavad partnerid selles teenistuses. Aga ma olen tänulik, mitte ainult selles eest, mis Jumal on teinud minevikus, vaid mida ta jätkuvalt teeb. Mõned inimesed on küsinud, kas Billy Grahami Evangeelne Assotsiatsioon on lõpetamas oma tööd – otse vastupidi. Franklin ja BGEA meeskond on saanud rohkem kutseid ja võimalusi kuulutada pääste sõnumit kõikjal maailmas, kui nad suudavad vastu võtta. Tehnoloogia tõttu, mis teeb evangeeliumi kättesaadavaks inimestele televisiooni ja interneti kaudu, oleme viimastel aastatel näinud rohkem inimesi tulemas Jumala juurde, kui kunagi varem. Selle asemel, et töö aeglustuks, tundub, et Jumal on seda hoopis kiirendamas. Näiteks hiljutine Minu Lootus projekt Brasiilias esimesed raportid on toonud sõnumeid sadadest inimestest, kes on tulnud Kristuse juurde. On ilmne, et Jumal on kasutamas seda projekti selleks, et kutsuda inimesi enda juurde. Palveta jätkuvalt Brasiilia eest ning selle tohutu suure evangeelse töö eest. Sel aastal on Franklin ja tema poeg Will viinud läbi seitse suuremat krusaadi viies riigis, ning mitmed tuhanded inimesed on tulnud Jumala juurde. Lisaks sellele jõuavad inimesed mitmete teiste evangeelsete projektidega mitmel pool maailmas inimesteni hea sõnumiga Jeesusest – televisiooni, raadio, katastroofiabi meeskondade, interneti, evangelismi koolituste jm kaudu. Minu elu jooksul on maailma rahvastik kasvanud plahvatuslikult ja me ei kavatse taganeda Issanda käsust kuulutada evangeeliumi kuni maailma äärteni. Kunagi varem ei ole olnud nii palju avatud uksi evangelismiks – ning iialgi pole olnud vajadus evangeeliumi kuulutamise järele olnud suurem, kui nüüd. Praegune aeg on meie maailmale majanduslikult väljakutsuvaks – ja ma tean, et see võib olla nii ka sinu jaoks isiklikult. Kuid me vajame sinu palveid ja tuge ka finantsiliselt. Tahan tänada Jumalat sinu eest ja eesõiguse eest mis mul on olnud seista sinuga käsikäes evangeeliumi kuulutamisel. Jumal õnnistagu sind.“ Billy Graham

See tundub piisavalt lihtsa liigutusena – anda oma käsi kellelegi pihku ning tervitada teda pühapäevasel jumalateenistusel. Kuid Rich Liedke jaoks, Vancouver’ist Washingtonist, on tervitamine rohkem, kui vaid tere ütlemine inimesele. Liedke ütleb: „See paneb inimesi tundma end tähtsana ning annab neile koduse tunde. Kui nad tunnevad end koduselt, siis valmistab see neid ette kuulama seda, mis pastor kõneleb.“ Liedke on rajanud teenistuse nimega Meister Tervitaja (Master Greeter) ning kirjutanud ka raamatu pealkirjaga ’Kuidas olla Meister Tervitaja.’ See käsiraamat on kirjutatud 2004. aastal ning seda on saadetud 3000 kogudusse mitmel pool maailmas. www.mastergreeter.com veebilehe põhjal on selle raamatu eesmärgiks ’harida ja õpetada koguduse juhte, tervitajaid ja kohanäitajaid, kuidas saada meistriteks tervitamisel.’1993. aastal hakkas Liedke tervitama inimesi Vancouver’i First Church of God koguduses ning ta mõistis, et mida inimesed – eriti kiriku külastajad – otsisid, oli sõprus. See julgustas teda saama paremaks tervitajaks, kuid ta leidis, et sel teemal ei ole eriti palju informatsiooni leida. Seega pani ta kokku omaenda ideed. Sellest alates on ta iga päev kirjutanud kogudustele e-maile, et nendest ideedest rääkida ning alates oma raamatu avaldamisest on ta reisinud ka ringi mitmel pool USAs, pidades kogudustes seminare ning õpetades neile tervitamise kunsti ning ta rõhutab kui oluline on esimene kontakt kiriku külastajaga. Ta jagab koguduse juhtidele: „Külastajad on saadetud teie juurde Jumala poolt ja nad ootavad sõprust meie käest. Veelgi olulisem on see, et nad tahavad leida sõbraliku Jumala ja kui nad tunnevad, et sina oled sõbralik, seda tõenäolisem on, et nad tulevad tagasi.“ Samuti õpetab Liedke, et külastajad on kiriku suurimad reklaamijad, sest nemad räägivad sellest ka teistele. „Uued inimesed toovad uusi inimesi kaasa,“ ütles ta. Esimene samm, kuidas Liedke loob inimestega sõprust, on õppida selgeks inimese nimi, mitte ainult selleks pühapäevaks, vaid igaks korraks, kui see inimene tuleb tagasi. „Ma õpin inimeste nimesid nii, et ma kordan tema nime meie vestluses kaks või kolm korda, seejärel ma kirjutan selle üles ning nädala jooksul kordan seda.“ Liedkel on märkmik, milles on üle 2000 kirkuskäija nime, kellega ta on viimase 2,5 aasta jooksul kohtunud ja sageli vaatab ta veel kuue kuu vanuseid märkmeid, kui need inimesed peaks veel tagasi tulema kirikusse. Liedke ütleb, et kõige tähendusrikkam Meister Tervitaja teenistuses on olnud jälgida seda, kuidas kogudused on muutunud peale seda, kui nad on hakanud neid meetodeid kasutama. Ühes koguduses Hollywoodis, Californias, on inimeste arv tohutult kasvanud. Liedke ütleb: „See on teha võõrast inimesest sõber. Kui oleme sõbraks uutele inimestele, avab see nende südamed kuulama Jeesuse Kristuse evangeeliumi.“

Wycliffe Piibli Tõlkijad, mis on maailma suurim Piibli tõlkimiseks loodud organisatsioon, on alustamas väga suurt 17-aasta pikkust projekti, et Piibel tõlkida veel viimastesse keeltesse. Christiantoday.com ütleb, et Viimaste Keelte Kampaania on ajalooline, kiire, kõrgtehnoloogiline ettevõtmine, et alustada keelearenduse ja Piibli tõlkimise programmiga veel ülejäänud kolmandikus maailma keeltegruppidest, mis seda väga vajavad. Sellega loodetakse valmis saada aastaks 2025. Christian Today artikkel ütleb, et selle projekti kaudu saavad umbes 200 miljonit inimest 2400 keelegrupist, esmakordse ligipääsu kirjakeelele ja Piiblile, järgmise 17 aasta jooksul. Ettevõtmine on saanud uut hoogu juurde uute strateegiate ja kõrgtehnoloogiliste tõlketehnikate kaudu, mille Wycliffe’i töötajad on välja arendanud, ning see kiirendab keele arendust ja Piibli tõlkimist ligi kolmekordselt võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Wycliffe Piibli Tõlkijad tõi esile, et sageli need ühiskonna arenguks kriitiliselt vajalikud elemendid, nagu kirjaoskus, veepuhastus süsteemi rajamine, AIDSi alane koolitus, inimõigused jm taoline, said sageli alguse just Piibli tõlkimisest ja keele arendusest. Bob Creson, Wycliffe president USAs, ütles: „Piibli tõlkimise lõpuleviimine ja sellega kaasnev ühiskonna areng on juba silmapiiril. Lugematud kogukonnad üle maailma saavad muudetud Piibli tõlkimiseks vajaliku keele arenduse laiema mõju tõttu.“ Juba enne selle kampaania ametlikku algust, on nad saanud tähelepanuväärset toetust, kaasaarvatud annetus ühelt anonüümseks jääda soovinud inimeselt, kes annetas 50 miljonit dollarit ning New Yorgi Väärtpaberibörsi holdingkompanii aseesimees, Marshall N Carter annetas oma isikliku miljoni dollarilise lennuki Wycliffe Viimaste Keelte projekti jaoks. Hetkel on 93 riigis, kuuel maailma kontinendil töötamas 6400 Wycliffe tõlkijat, keeleteadlast, lendurit, humanitaartöötajat, õpetajat ja administraatorit töötamas koos kümnete partnerorganisatsioonidega selle viimaste keelte projekti elluviimise nimel. Wycliffe ootab veel 3000 lisa töötajat selle miljardi dollari suuruse ettevõtmise juurde. Lisainfot saab internetilehelt www.wycliffe.org

Maailma vanim misjonilaev, OM Doulos, on toonud õnnistusi Aasia uusimale riigile, Ida-Timorile. Laeva misjoni meeskond kasutas võimalust jagada Jumala armastust Dili linna kogukonnaga. 4.-11. novembrini avas Dili linna rahvas oma sadama ja südamed laeva rahvusvahelisele meeskonnale. Juba algusest peale, oli Doulose külastus Dili linna kõrgetasemeline. Ida-Timori peaminister, Xanana Gusmao oli ametliku laeva raamatulaada avamise tseremoonia aukülaliseks. Ka riigi president Jose Ramos-Horta koos abikaasaga külastas laeva ning suhtles laeva vabatahtlikest koosneva meeskonnaga. Eriprogrammist oli kutsutud osa saama Ida-Timoris baseeruvad ÜRO töötajad ning neile tutvustati laeva missiooni tuua maailmale teadmisi, abi ja lootust. Kuigi Dili linna külastus kestis vaid seitse päeva, oli kogu programm enne hästi ette valmistatud, et selle aja jooksul võimalikult palju saavutada. Nii toodi annetuseks ratastoole ja meditsiiniabi, samuti õpperaamatuid Ida-Timori raamatukogudesse ja koolidesse. Laev ise tõmbas suurt tähelepanu ning nende päevade jooksul külastas laevalasuvat raamatu laata 33 000 inimest, lisaks külastas seda veel 3500 koolilast, kellele oli valmistatud eraldi põnev programm, kus neile selgitati meeskonna ühtsusest ja usust. Ida Timor on 156. maa, mida OM laevad on külastanud oma teenistuses ligi nelja aastakümne jooksul. Peale Dili’st lahkumist, suundus Doulos Singapuri, kus ta läbib oma korralise hoolduse. OM laevade programmi kohta võid leida infot www.omships.org

Abordist pääsenud Bobby Conner on tänaseks paljudele tuttav Jumala sulane. Enne juba kui Bobby Conner sündis, oli tal kohtumine Issandaga, ta ütleb, et see kohtumine toimub tema ema kõhus. Kui Bobby ema oli rase, oli tema isa vaimuhaiglas ning arstid hoiatasid Bobby ema, et laps keda ta kannab, võib samuti olla mõjutatud selle haiguse poolt, millesse ta isa oli haiglas suremas. Seejärel otsustas Bobby ema teha ise aborti, kasutades selleks traadist riidepuud, millega ta tahtis loote oma ihust välja tõmmata. Kuid Jumala käsi sekkus sellesse ning kaitses Bobbyt. Bobby kasvas üles Texase osariigi ida osas äärmises vaesuses, ema õmbles perele riideid riidekottidest. Kirikusse sõitsid nad alati hääletades, sest neil ei olnud autot. 8-aastasena hakkas Bobby eriti tajuma nende pere vaesust ning üritades selle meeleheitest põgeneda hakkas ta tarbima alkoholi, kingakreemi, habemeajamis vedelikke ja isegi bensiini. Bobby ütles: „Kui ma olin pilves, siis võisin ma olla see, kes tahtsin.“ Ta murdis isegi haiglatesse sisse, et varastada sealt ravimeid, et oma sõltuvust rahuldada. 1968. aastal, peale sõltuvusainete tarbimist ja noore mehena vanglas istumist, otsustas Bobby hakata ’normaalset’ elu elama. Ta abiellus, neil sündis laps ning neil oli normaalne maja. Kuid enda sees tundis Bobby tühjust. Oma meeleheites hüüdis ta, „kui see on kõik, mis elus üldse on, siis mina olen sellega lõpetanud.“ Ühel õhtul, kui ta oli oma naise ja poja viinud kirikusse, sõitis ta ise autoga edasi, kaheraudne püss tooli all. Ta parkis auto ning tõmbas püssi välja. Ta asetas püssitoru omale suhu ja eemaldas kaitseriivi, hoides pöialt päästikul, hakkas Bobby nutma ja värisema, sest ta ei suutnud ennast tappa. Selle asemel pani ta püssi ära ja sõitis tagasi kirikusse. Teel olles ta palvetas: „Jeesus, kui sa saad, kas sa muudaksid mu elu?“ Kirikust leidis ta oma naise, poja ja pastori põlvitamas ja palvetamas tema päästmise eest. Sel samal õhtul kuulis Bobby Jumalat ütlemas: „Ma saadan sind kõikjale maailma evangeeliumiga.“ Tänaseks, 39 aastat hiljem, on Bobby reisinud 45 maal ning läbi kogu USA, jagades evangeeliumi. Ta jutlustab keskmiselt viis korda nädalas. Tema esimene teenistus oli mitmeid aastaid pastorina lõuna-baptisti liikumises, kuid ta ütleb, et ta tundis, et peab olema midagi enamat. Ta ütles Jumalale: „Kui see ongi kõik teenistuse juures, siis mina lõpetan.“ Ta oli väsinud kuulmast inimesi ütlemas, et imede aeg on möödas ja et Jeesus ei tervenda ega vabasta enam inimesi. Jumal kõneles Bobbyga ja ütles, et ta tahab näidata oma väge usklikele, Issand juhtis teda rentima ühe saali, reklaamima ajalehes ja raadios seda sündmust ning Bobby kuuletus. Inimesed tulid kohale ja saal oli rahvast viimseni täis, kuid nad tulid kohut mõistma ja kritiseerima. Bobby ütles: „Issand kui nüüd sina kohale ei ilmu, siis mina jään täiesti narriks.“ Jumal ütles: „Sul on õigus ja ära seda kunagi unusta.“ Jumala ligiolu täitis selle hoone ja inimesed tunnistasid hämmastavaid imesid ja tunnustähti, pimedad said nägema ja inimesed said südamehaigustest terveks. Bobby ütleb: „Inimesed maailmas vajavad näha jumalikku väge tegutsemas, tõestust Jumala reaalsusest, kes võib muuta nende elusid igaveseks, tõestust sellest, et on olemas valgus, mis võib neid juhtida pimedusest välja.“ Bobby ütleb, et kristlastel täna on identiteedi kriis. Selleks, et täita oma vaimulikku saatust, peavad usklikud teadma, kes nad on. Kuid enne kui nad võivad teada, kes nemad on, peavad nad teadma, kes Kristus on, ilma temata ei saa nad mõista oma vaimulikku identiteeti. Oma vaimulikku küpsust saab inimene kasvatada, kastes ennast Jumala Sõna sisse, paludes ilmutust ja paludes Jumala Vaimul avada meie silmad nägema võimsaid asju Jumalalt. „Selleks, et Jumala vägi tuleks ilmsiks meie elus, peame me saama meeleheitlikuks. Me peame igatsema tema väge ja ligiolu,“ ütleb Bobby. Ühel õhtul, kui Bobby kõneles suurele rahvahulgale, märkas ta vanemat naisterahvast, kes võis olla umbes 80 aastane. Issand ütles talle: „Mul on prohvetlik sõna sellele naisele, mis annab kogu tema elule tähenduse ja eesmärgi.“ Bobby palus siis naisel tõusta ja ütles, et Jumal annab sulle ühe sõna mis annab su elule tähenduse. Seejärel ütles Issand Bobbyle, et ta vaataks naisele näkku ja ütleks talle: „Jah, kallis, ma nägin sind kitkumas seda parti.“  Bobby tunnistab, et esialgu ta oli hämmingus, sest see pidi olema sõna, mis pidi andma tähenduse selle naise elule. Kuid vastumeelselt ta kuuletus ja andis selle sõna edasi. Niipea, kui ta seda tegi, kukkus naine põrandale maha nuttes ja naerdes samal ajal. Lõpuks ta ütles: „Sa ei mõista. Kui ma olin noor, siis sõja ajal ainus töö, mille ma sain, oli terve päeva kitkuda pardi rinnalt sulgi, sõjaväelaste riiete tarvis. Ühel päeval meeleheites hüüdis ta Jumala poole: „Oh Jumal, kas sa üldse tead, kus ma olen?“ „Aga Jumal mäletas teda ja ta tunneb sind ka, pole oluline, kui väiksena sa ennast tunned – Jumal saab sind kasutada,“ ütles Bobby Conner.

New Yorgi linna südames on üles seatud kaks kabiini, mis näevad välja tüüpiliste telefoniputkadena, millelt saab teha 50-sendiseid kohalikke kõnesid, kuid tegelikult on need kujundatud selleks, et möödujad saaksid teha tasuta kõnesid taevasse. Kunstnik Dylan Mortimer, kes on pastor Rivercity Community koguduses, Kansas City’s, Missouri osariigis, on nende teoste autoriks. Nendele avalikele palve kabiinidele on kirjutatud ’palve’ ning nendel on juhendid, kuidas kasutada seda alla pööratavat alust põlvitamiseks. Kuigi Mortimer loodab, et newyorklased peatuvad nendes palveks, on ta sooviks ka see, et need kabiinid toovad esile vestlusi usu teemadel just nendes avalikes paikades. Ta ütleb: „Ma põhimõtteliselt püüan julgustada inimesi looma dialoogi teemadel, mida sageli välditakse. See on nagu heaks alguspunktiks üldse alustada vestlust usu ja vaimulikel teemadel.“ Mortimer sai oma kunstihariduse koolist nimega New York School of Visual Arts, ta ütleb: „Enamik minu töödest on arendatud olemasolevatest asjadest, mida ma näen avalikes paikades ja ma muudan neid kergelt. See palvekabiini idee tuli telefoniputkat vaadates. Ideest, et teha oma isiklikke kõnesid avalikes kohtades, tuli idee, et teha oma isiklikke palveid avalikes kohtades.“ Mortimer soovis ka inimestele näidata, et nad ei vaja mingit konkreetset paika, et palvetada või vaimulikest asjadest rääkida. „See on loodetavasti ka selline tore huumor palve kabiinide juures,“ ütles ta. „Kas sul on siis vaja sellist kabiini palvetamiseks? Loomulikult mitte! Sa võid palvetada kus tahes.“ Kuigi inimesed erinevatest uskudest on kasutanud neid palve kabiine, on enamik inimesi olnud kristlased, kellega Mortimer on kõnelenud ning nad on väga hinnanud seda väljapanekut. „Mida rohkem palvet, seda parem,“ ütles Mortimer. Need palve kabiinid jäävad New Yorki kuni novembri lõpuni.

Üks kristlik teenistus, mis saadab Piibleid ja kristlikku kirjandust kristlastele kolmanda maailma riikides, on kutsunud üles Ameerika kristlasi veetma selle aasta jõulud ilma Piiblita. Fred Palmerton, Christian Resources International (Rahvusvaheline Kristlikud Ressursid) täidesaatev juht, ütleb et „kristlased Ühendriikides peaks proovima pidada ühte jumalateenistust sellisel viisil nagu meie õed ja vennad teevad seda Kolmanda Maailma riikides pidevalt – ilma Piiblita. Iga päev saab üle 122 000 inimese kristlaseks ja enamik neist on inimesed Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas,“ räägib Palmerton. Nad käivad kogudustes, kus vahel isegi pastoritel ei ole Piiblit. Meie maal kogudus ei kasva nii väga, aga Piiblite virn iga kirstlase riiulis on küll kasvamas.“ Christian Booksellers assotsiatsiooni ja Zondervan Publishers poolt läbi viidud uuring näitas, et keskmisel Ameerika kristlasel on üheksa Piiblit ning ostab omale aegajalt jällegi uue. Palmerton ütleb, et ta soovib, et lääne kristlased oleksid enam teadlikud nendest raskustest, millega kristlased mujal maailmas kohtuvad. „Sageli on arenguriikide usklike ainukeseks ressursiks nende mälu või see, mille nad ise üles kirjutavad paberile peale sellise koguduse külastamist, kus on Piibel olemas.“ Seepärast on Christian Resources esitanud Ameerika usklikele väljakutse osaleda operatsioonis ’Säästa oma raamaturiiulit’ (www.bareyourbookshelf.com). See projekt on loodud selleks, et kristlastel oleks võimalik saata oma Piibleid ja kristlikku kirjandust neile, kes seda vajavad. „Ressursid, mida arengumaade kogudused vajavad, on juba olemas. Nad koguvad tolmu ameerika kristlaste raamaturiiulitel,“ ütleb Palmerton. Christian Resources International (CRI) on 50 aastat toiminud vabatahtlike teenistus, mis annab usklikele võimaluse saata oma kasutatud kristlikku kirjandust ja Piibleid inglise keelt kõnelevatele inimestele enam kui 180 maal, kust CRI saab sadu käsitsi kirjutatud abipalveid igal kuul.

Igal neljapäeval alustab baptisti pastor Roland Barlowe oma tööpäeva Tampa kesklinnas, Floridas, Courtyard Marriott’i hotellis, majapidajate puhkeruumis. Ta käib ruumis ringi, tervitades iga töölist, rääkides nendega nende muredest ja raskustest. Seltskondlik ja naeratav Barlowe ütleb töölistele: „Me oleme kõik võimelised muretsemiseks, kuid ma kuulsin hiljuti ühte head ütlust, mida ma tahan teile edasi öelda. Kontrolli kõike seda, mille üle sul on kontroll ning kõigest ülejäänust lase lahti.“ Hotelli teenindajate ülevaataja, Miriam Johnson, tõmbab Barlowe kõrvale ning palub eestpalvet oma haige vanaema ja õetütre pärast. Nõnda käib Barlowe mööda hotelli, korrus-korruse järel ning külastab kõiki hotelli töölisi. „Tahtsin lihtsalt tere öelda ja anda teada, et olen siin, kui soovid rääkida.“ Barlowe on üks 1900st kaplanist, kes on võetud tööle USA Marketplace Chaplains’i (Tööturu Kaplanid) poolt. Marketplace Chaplains on Dallases baseeruv ühing, mis lähetab kaplaneid enam kui 1600 ettevõttesse üle kogu USA. Need kaplanid teenivad kokku umbes poolt miljonit töötajat. Nad on võetud tööle selleks, et pakkuda vaimulikku nõu ja lohutust töölistele Ameerikas. Idee on selles, et mida õnnelikumad on töölised, seda paremat tööd nad teevad ja kui usuline nõustamine aitab, siis on ülemused nõus asja proovima. Need kaplanid on kättesaadaval ka väljaspool tööaega, et külastada haiglaid ja vanglaid ning samuti, et viia läbi laulatusi ja matuseid. Veel üks nende eesmärke on püüda leida väikeseid probleeme enne kui nad kasvavad suurteks isiklikeks raskusteks, mis omakorda alandavad töövõimekust. Kontori kaplanid on vaid üks osa suuremast ’usk-tööpaigas’ liikumisest, mis on levimas üle kogu Ameerika. 2005. aasta NBC uuring leidis, et ligi 60% vastajatest leiavad, et nende usk mängib teatud rolli selles, milliseid otsuseid nad tööjuures vastu võtavad ning veelgi suurem hulk inimesi leidis, et nende uskumused mõjutavad nende suhteid kaastöölistega. Loomulikult on taoline liikumine esile toonud ka mitmeid küsimusi ja vastakaid arvamusi, kas peaks ikka tööasjad siduma religiooniga jne. Praegu on kaplanid enamjaolt kõik kristlased, kuid on ka mitmeid juudi rabisid ja islamiusu imaame. 2001. aastal läbi viidud uurimus näitas, et sellele eelneva viie aasta jooksul oli Ameerika äriettevõtetes erinevate religioonide arv tublisti kasvanud. Seepärast püütakse ettevõtetesse leida ka mittekristlastest usulisi juhte. Kuid siiani on kaplanite töö siiski peamiselt suunatud kristlastest töölistele. Mõnikord osalevad töötajad selles vastumeelselt. Corporate Chaplains of America asepresident, Dwayne Reece, ütleb: „See nõuab soojendus aega. Sest on ju töölisi, kes tulevad kaasa väga kiiresti, aga on töölisi, kes on väga kõhklevad“ Reece räägib, et kaplaneid sõelutakse väga hoolikalt, vaadatakse nende haridust ja kogemusi, nende isiklikku elu ja tausta. Enamik programme nõuavad 7 kuni 10 aastast töökogemust kaplanina. Barlowe jaoks on see kaplani töö rohkem kui vaid leiva teenimiseks. „See laseb mul täita seda ülesannet, mille jaoks Kristus on mind kutsunud,“ ütles ta.

7. novembril pidas Dr Billy Graham oma 90. sünnipäeva ning tema kodulinna, Charlotte’i, ajakirjanik, Tim Funk, külastas teda oma kodus selle tähtpäeva eel. Ajakirjanik kirjutab eaka Grahami kohta: „Evangelist leinab igal päeval oma lahkunud abikaasat, Ruhti. Nagu nii paljud teised, kes vananevad, väsib ka see vanahärra kergesti, teeb sageli uinakuid, tunneb end mõnikord üksildasena ning tal on raskusi kuulmisega. Vestluses tema vastused ei ole nii kiired, kui need olid varematel aastatel, ka tema silmanägemine on halvenemas, mis omakorda on võtmas ära temalt tema peamist rõõmuallikat elus – Jumala Sõna lugemise. Kuid vaatamata kõigele sellele, räägivad kõik need, kes tema lähedal on, et Grahami mõistus on veel ergas ja terav ning tal on hea mälu. Ning sarnaselt oma noorusajale, mil ta oli noor jutlustaja ning tema kalender alati täis tegevusi, eelistab eakas Graham ikka veel mõelda tulevikule: sellele päevale, mil ta näeb taas oma armast Ruthi taevas ning lõpuks näha Jeesust palgest palgesse, keda ta on ustavalt teeninud alates oma pöördumisest Charlotte’i ärkamisel 1934. aastal.“ Graham ütles: „Ma olen avastanud, et lihtsalt seetõttu, et me füüsiliselt muutume nõrgemaks, ei tähenda see, et me peame vaimulikult nõrgemaks jääma. Meie silmad peaksid olema suunatud igavikule ja taevale – asjadele, mis on olulised.“ Graham on veel tegemas tööd oma viimase raamatu kallal, mille pealkirjaks on „liginedes kodule“ (Nearing Home). See räägib vananemisest, millestki, mille kohta ta ütleb, et kogudused võiks paremini oma liikmeid selleks ette valmistada. „Kristlasena ma tean, kuidas surra, kuid keegi ei õpetanud mulle kunagi seda, kuidas vananeda,“ ütles Graham.

Nigeeria linna Ikot Ekpenne elanikkonna arv on umbes 225 000 ning see koosneb põhiliselt Annangi suguharust, vähem on Igbo ning Hausa suguharu rahvast. Tuntud selle piirkonna kaubandus keskusena, transporditakse Ikot Ekpennest peamiselt välja palmi tooteid nagu palmiõli ja palmituumad, samuti põllusaadusi nagu bataat, maniokk, taro, teravili ning raffiapalmi saadusi nagu raffia kiud ja sellest valmistatud magus vein. Samuti on Ikot Ekpennes juba kaua aega raffia kiududest valmistatud riidematerjali, mida kasutatakse kingade, mütside, käekottide ja uksemattide valmistamisel, millele on juurde lisatud nende kultuurile iseloomulikud puidust nikerdused. See ainulaadne kunsti ja käsitöö kaubandus on ajalooliselt käinud käsikäes traditsionaalse põllumajandusega. Annangi rahvas on üks kultuuriline ja etniline grupp, kes elab Nigeeria kaguosas ning nad on tuntud inimestena, kes omavad võrratuid teaduslikke ja akadeemilisi teadmisi. 4. novembril saabus Ikot Ekpennesse, Akwa Ibom osariiki, oma Kristus Kõigile Rahvastele meeskonnaga, evangelist Reinhard Bonnke. Osariigi kuberner võttis nad väga soojalt vastu osariigi valitsushoones, koos oma kabinetiliikmetega. Oma tervituses ta ütles: „Selleks nädalaks ma annan oma osariigi sinule üle rev. Bonnke. Tee, mida Jumal on käskinud sul teha. Me täname Jumalat, et sa tulid ja tervitame sind.“ Tänavatele oli kogunenud palju rahvast neid tervitama. Bonnke ütleb: „Milline au on olla Kristuse suursaadik. Me jätkame evangeeliumi kuulutamist kõigega, mis on meie sees. Jeesus on andnud meile meelevalla üle kõigi vaenlase trikkide. Meie ülesanne ei ole lihtne deemonite jahtimine, imede tegemine ja mängude mängimine. Kogudus ei ole mingi show äri. Tõepoolest, meil tuleb ajada välja kurje vaime ja imed sünnivad, aga Kuningriigi rahvana esitame me väljakutse maailma uskmatuse ja jumalatuse, pimeduse ja kurjuse jõududele. Meie, lihtsad surelikud, moodustame Jumala väehulgad, tema relvastatud mehed, tema Kuningriigi käskjalad, kes hüüavad: „laske endid lepitada Jumalaga!“ (2Kor 5:20) Kolmapäev, esimene krusaadi päev tõi kokku hinnatavalt 125 000 inimest. Bonnke ütleb: „Ma jutlustasin kogu oma südamest ning Issand tõi võimsa hingede lõikuse ning samuti aulisi tervenemise imesid. Seal oli üks 12-aastane poiss, kes sünnist saati ei ole saanud rääkida. Aga ta hakkas kõnelema, korrates iga sõna minu järel valjusti ja selgelt. Kui võimast Jumalat me teenime! See oli tõeliselt suurepärane õhtu, kus Issand vabastas patust ja Saatana rõhumise alt. Kui meeltparandavad hinged hüüdsid Issanda Jeesuse nime, voolas pääste nagu jõgi. See puudutas meid sügavalt. Kui Jumal andestab patu, siis andestab ta meie hullumeelsuse püüda elada ilma temata. Ta päästab meid meist endist, meie ennasthävitavast, leemuri-sarnasest iseseisvusest. See on ka isiklik solvang talle. Patt on vastuhakk. Selle võttis kokku rahvajõuk oma sõnadega, kui Pilaatus pakkus Kristust rahvahulgale. Nad hüüdsid: ’Me ei taha seda meest valitsema endi üle’. See oli vaimulik ühepoolne iseseisvuse väljakuulutamine. Meid ei ole kunagi loodud selleks, et me tegutseksime soolona. Meie loomust ei ole sellisena kujundatud, vaid nii et me ’elaksime ja liiguksime ja meie olemus oleks’ Jumalas kes meid valmistas. Ilma temata me lõikame end lahti oma eksisteerimise allikast. Evangeeliumi vastu võtmine muudab kõik selle ning kolmapäeva õhtul juhtus see tuhandetele.“ Neljapäeva hommikul algab ka Tulekonverents. Bonnke ütleb veel: „Sõber, palun palveta meie eest. Oleme ühes sellises Nigeeria piirkonnas, mis on tuntud inimröövide ja väljapressimiste poolest. Meie turvalisuse tagamiseks on tugevdatud politsei ja armee jõude – kuid me toetume Issanda inglile, kes on kaitsena nende ümber, kes kardavad Issandat.“
 

Kasutades ära esialgset relvarahu, on abitöölised läinud appi tuhandetele pagulastele, kes põgenesid kodudest intensiivse sõjategevuse pärast mässuliste ja valitsusjõudude vahel Kongo Demokraatlikus Vabariigis. Selles hetkelises tuulevaikuses jätkavad humanitaarabi grupid oma tööd Põhja Kivu’s, Rwanda ja Uganda piiri ääres. Kindral Laurent Nkuda juhtis möödunud kuul mässuliste väed uues rünnakus Põhja Kivu’sse, mistõttu tuhanded sealse piirkonna elanikud põgenesid oma küladest ja laagritest. Paanika lainet oli tunda kogu selles piirkonnas, sest inimesed põgenesid juba kaugelt läheneva armee eest. Paljud on olnud ilma toiduta ja puhta joogiveeta juba mitmeid päevi. Rahvusvahelise Grace Ministries tööline, Sam Vinton, ütleb: „Praegusel hetkel on kõik justkui peatunud. Nad olid 20 km kaugusel Gomast. Praegu toimuvad läbirääkimised ning ma olen kindel, et valitsus ja teised püüavad selgitada ja rääkida nendega sellest, mis toimub. Praegu on täielik seisak ja ma ei ole kuulnud midagi uut, välja arvatu seda, et Goma linna elanikud on väga hirmul.“ Õnneks on vaherahu lubanud humanitaarabi meeskondadel tulla ja hinnata vajadusi ning aidata laagrites nii ruttu kui võimalik. Igaüks teab, et see võimalus võib lõppeda ühe hetkega, eriti teades seda, et need mässulised on lihtsalt ühed rändavad jõugud, räägib Vinton. Grace Ministry meeskonnad mäletavad möödunud korda, kui mässulised sealt läbi tulid nii et nad on valmis teenima ja pakkuma lootust Kristuses. „Paljud, paljud põgenesid Bukavu’sse. Me avasime seal kõik oma kirikud, et inimesed saaksid seal magada ning pakkusime neile ka süüa. Praeguseks aga ei ole asjad veel nii hulluks läinud. See ei ole veel tõsiselt meie teenistust mõjutanud, inimesed on vaid pinges ja hirmunud. Möödunud pühapäeval kõik toimis nii nagu tavaliselt, ning meil olid teenistused kirikutes.“ Grace Ministries palub eestpalvet, et vaherahu kestaks, et Jumala käest tuleks varustus, mida on vaja pagulaste abistamiseks. Palveta ka, et inimeste südamed oleksid avatud evangeeliumile.

Üks juudi naine kaebas oma kasupoja kohtusse, süüdistades teda eraellu sekkumises, kuna too oli avaldanud palvesoovi tema pärast ühes kristlikus ajakirjas. Mat Straver, advokaadibüroost, Liberty Counsel, räägib: „See oli juhtum, kus kasupoeg avaldas palvesoovi oma ema eest ning see puudutas tema suhet Jeesuse Kristusega ning umbes aasta hiljem järgnes sellele kohtuasi.“ See avalik palvesoov tekitas kasuemale piinlikkust ja solvas teda, kuid Florida ülemkohus lükkas tema kaebuse tagasi. Straverilt küsiti, milline oleks olnud tulemus, kui otsus oleks olnud teistsugune. „Pole kahtlustki, et kui see valesti mõistetud ’eraellu sekkumise’ juhtum oleks saanud Florida Ülemkohtu poolehoiu, siis oleks võinud kogudused, kes avaldavad palvesoove, saada vastutavaks inimeste ees, kes ütlevad, et see palvesoov solvab mind,“ räägib Straver. Tema hinnangul oleks isegi koguduste uudiskirjad, veebilehed või e-mailid olnud kohtu hagide ohus, kui otsus oleks olnud teistsugune. Ta usub, et taolised valesti mõistetud eraellu sekkumise väited lämmatavad kõnevabaduse õigused. „Et kõik oleks ja jääks hästi, peab meil olema vaba kõne. Kui lubame ühel inimesel teist vaigistada lihtsalt seetõttu, et tõde solvab, siis tooks see kaasa vabaduse kaotuse,“ ütles Staver. (Allikas: OneNewsNow.com)

Kümned tuhanded kristlased kogunesid möödunud laupäeval 12-tunnisele palve ja paastu päevale, TheCall California, San Diegos, paludes Jumalalt, et ta juhiks nende rahvast saabuval valimiste päeval. Paljud pastorid juhtisid enam kui 30 000 osavõtjat meeleparandus palves, mis on vajalikud selleks, et üks vaimulik ärkamine võiks esile tulla. TheCall asutaja, Lou Engle, ütles: „Me tuleme, käristades oma südamed ja rüüd. Me tuleme kui üks ihu – Kristuse Ihu – kui üks hääl, mis palub halastust, Jumal.“ San Diego Qualcomm’i staadionile kogunenud inimesed juhiti palvesse erinevate teemade pärast, mis puudutasid inimeste isiklikke patte, poliitikat, samuti palvetati nende eest, kes võitlevad puhtuse, abieluprobleemide ja pornograafia sõltuvusega. San Diego on nüüdseks üks USA suurlinnadest, kes on võõrustanud TheCall üritust, koos New York’i, Dallase, Bostoni, Los Angelese, San Francisco ja Kansas City’ga. Tavaliselt peetakse neid palvepäevi enne olulise tähtsusega sündmusi ning toovad igal korral kohale kümneid tuhandeid inimesi. Esimene neist toimus Washington D.Cs ja tõi kohale üle 400 000 osaleja. TheCall palve liikumine on levinud ka üle ookeani Austraaliasse, Saksamaale, Filipiinidele, Norrasse, Inglismaale ja Iisraeli. Möödunud nädalavahetuse palvepäeval oli ligi viiendik palvetest pühendatud abielu pühaduse kaitsele. See kogunemine leidis aset kolm päeva enne valimisi, mil California hääletajad otsustavad abielu puudutava konstitutsiooni paranduse saatuse, mis keelustaks homo abielud. See meede, mis on tuntud Proposition 8 (ettepanek 8) nime all, muudaks California konstitutsiooni, mis defineeriks abielu kui liitu ühe mehe ja ühe naise vahel. Paljud osalejad olid lõpetamas ka oma 40-päevast paastu, mida Engle juhtis, vaimuliku ärkamise ja California abieluseaduse muutmise pärast. Sündmus oli toonud kokku inimesi kõikjalt USAst, isegi New Yorgist ja Alaskalt, kuid enamik osalejaid olid siiski Californiast. Samal ajal kogunesid Proposition 8 vastased, TheCall vastaseks protestiks, lähedalasuvas Balboa pargis. California on saanud peamiseks lahinguväljaks traditsionaalse abielu kaitsel, sest see mida seal otsustatakse, arvatakse seadvat pretsedendi ka teistele osariikidele. Kui Prop. 8 heaks kiidetakse, pööraks see ümber mai kuus osariigi ülemkohtu poolt vastu võetud otsuse, mis lubab homo abielusid. Engle rääkis rahvale, et kristlased selles osariigis seisavad lahinguväljal, mis on veelgi olulisem, kui Iraak. See vastuoluline teema on alarmeerinud California pastoreid, paljud neist ütlevad, et abielu on moraalne küsimus, mitte poliitiline. Pastorid ütlevad ka, et selle meetme läbikukkumine seaks ohtu nende usuvabaduse kuna nad oleksid sunnitud vastupidiselt oma moraalsetele veendumustele, viima läbi laulatus tseremooniaid homo paaridele, et hoida oma kiriku maksuvaba staatust. TheCall California osaleja, Rene Lotta kandis erk kollast t-särki, millel oli kirjas: Sa ei saa muuta Jumala Seadust. Ta ütleb: „Kui me ei seisa selles küsimuses kindlalt, siis ma arvan, et hiljem me lõikame selle vilju, et oleme lubanud samasooliste abielusid. Perekond laguneb laiali.“  TheCall San Diego sündmus kanti otse üle God TV poolt ning seda on võimalik vaadata internetist www.god.tv

Jumal ei ole enam ’surnud’ Albaanias ja pidevalt on kuulda sõnumeid sellest, et igal päeval on neid inimesi, kes teevad oma otsuse Kristuse kasuks, ütleb Christian Aid Mission’i raport Albaaniast. Peale IIMS kuulutati Albaania ametlikult maailma esimeseks ateistlikuks riigiks ning marksistlik diktaator, Enver Hoxha, kuulutas et oli Jumala ära mõrvanud ning nimetas seda oma suurimaks saavutuseks. 1967. aasta lõpuks olid kõik religioossed institutsioonid loovutanud oma kirikud, mošeed, kloostrid ja pühapaigad valitsusele, nagu 1967. aasta Albaania Konstitutsiooni artikkel 37 ütles: „Riik ei tunnusta ühtki religiooni ning toetab ja viib läbi ateistlikku propagandat selleks, et inimestesse siirdada teaduslikku materialistlikku maailmavaadet.“ Kuid peale Hoxha surma 1985. aastal, sai teoks vastupidine, sest kõik mida ta tegelikult saavutas, oli hävitada religioossed praktikad. Ei võtnud kaua, kui tulid esile uued usklikud ning rajati uued kogudused ja teenistused. Christian Aid Mission teenistus on aastate jooksul olnud seotud paljude kohalike teenistustega Albaanias ning paljud neist on tegelemas abistamisetöödega, nagu näiteks vaeste toitmine, mis omakorda annab võimalusi jagada evangeeliumi. Kuid üks puudus, mis hetkel Albaania usklikele mure teeb on väga väike hulk kristlikku kirjandust ning suurel määral on ka see suunatud just noortele kristlastele. Albaania Tõlke Teenistuse (Albanian Translation Ministries ATM) sihiks on seda puudust vähendada. ATM juht, ütleb: „Vaadates fakti, et Albaania kogudus on nüüdseks 18 aastane ning nähes, et meil on mõned nö ’piima’ raamatud, kuid ei ole ’tahket’ toitu, on meie eesmärgiks tõlkida suurepäraseid raamatuid meie kristliku kirjanduse pärandist, mis annaksid tugevama aluse küpsematele kristlastele – eriti koguduse juhtkonna hulgas.“ Albaania rahvastikust 70% on moslemid ning ATM loodab jõuda ka selle suure osani ühiskonnast, kuigi hetkel on nende ressursid veel üsna piiratud. Riigis, kus oli aastakümneid pealesurutud ateismi, on nüüd küll usuvabadus, kuid kogu rahvastikust on uuestisündinud kristlasi umbes 0,7%.

Täna on palju neid abielusid, mis on raskustes või juba lahutamise äärel. USA statistika näitab, et pooled abielud lõppevad lahutusega ning sinna hulka kuuluvad ka paljud kristlaste abielud. Hiljuti tuli USAs välja mängufilm nimega Fireproof (Tulekindel), mis jahmatas Hollywoodi oma eduga. Film toob pildi lagunevast abielust ja sellest, kuidas suhe Jeesusega võib äratada elule selle, mis näib lootusetu. Filmi produtsent ja kaasautor, Stephen Kendrick, ütleb: „Fireproof toob väga realistliku pildi mõnedest võitlustest ja raskustest, mida abielupaarid kogevad iga päev. Aga see film toob esile ka Jumala Sõna tõe, kuidas nende raskustega toime tulla. Me usume, et Fireproof maalib meile 21-sajandi pildi usust, lootusest ja armastusest, mis paneb elu ja abielu toimima.“ Stephen ja tema vend Alex on kaasasutajad 2003. aastal alguse saanud filmitootjale Sherwood Pictures ning eelnevalt on nad tootnud kaks filmi Flywheel ja Facing the Giants, mis oli 2006. aasta üllatuslik tõmbenumber. Filmidele, Facing the Giants ja Fireproof, on juurde loodud ka piibliõppe materjalid ja muud vahendid, mida kogudused saavad koos filmidega kasutada. Stephen Kendrick räägib: „Fireproof filmis viime me vaatajad ühele emotsionaalsele rännakule läbi raskuste, mida see abielupaar on kogemas. Caleb Holt on lugemas raamatut The Love Dare (Armastuse Väljakutse) ning õpib sealt tingimusteta armastuse kohta, kuid mõistab peagi, et ta ei saa pakkuda oma naisele seda, mida tal pole. Kuid Jumal on see tingimusteta armastuse allikas ning suurim armastuse väljendus on see, mida Kristus tegi ristil. Me oleme väga selgelt väljendanud seda, et kogu asja võtmeks on suhe Kristusega. Mees kui juht kodus, peaks olema pildiks Kristuse armastusest ning asetama oma elu maha. Kuid kui ta ei ole lähedases osaduses Issandaga, siis ei ole ta võimeline täitma seda Jumalast antud vastutust.“ Kuid film ei ole ainult abieluinimestele vaatamiseks, see on kõigi jaoks ning sellest on palju õppida. Kendrick räägib: „Meie eesmärk on õpetada järgmist teismeliste ja noorte täiskasvanute põlvkonda piibellikust abielu pildist, kuid me tahame pakkuda ka lootust ja tervenemist inimestele, kes on läinud läbi abielulahutusest ning on jälle üksi. Neil on vaja mõista, et on lootust ning et armastav suhe võib eksisteerida, kui Kristus on selle suhte keskmes.“ Teema valiku kohta ütleb Kendrick: „Olime veetnud mitmeid kuid palves, paludes Jumalalt seda lugu, mis mõjutaks meid ümbritsevat kultuuri. Tahtsime puudutada meie kultuuri nö DNAd- see viis meid tagasi juurte juurde, ehk perekonna juurde ning see omakorda jumalakartliku abielu juurde. Mina ja Alex oleme mõlemad õnnelikus abielus. Meie vanemad ja naiste vanemad on näidanud ustavust oma abieludes. Oleme teinud abielu nõustamist ja laulatanud inimesi nii, et oleme õppinud palju. Oleme väga kirglikud selle teema suhtes nii et kui Issand meid selle juurde juhtis, oli see otsekui tuli, mis meie pea kohal süüdati. Mõistame nüüd, et Jumal on meid selle filmi jaoks juba aastaid valmistanud. Oleme tõepoolest tema teos, Kristuses Jeesuses loodud heade tegude tegemiseks, mis on meile valmis pandud. Me ei taha, et inimesed saaksid ainult emotsionaalselt puudutatud, tahame, et kui nad kinost välja kõnnivad saaksid nad ühenduse Kristusega ja kohaliku kogudusega. Me kirjutasime raamatu Armastuse Väljakutse, sest uskusime, et meil on vaja ehitada sild inimeste ühendamiseks. See ei ole ainult abielu nõustamiseks, vaid see julgustab abielupaare otsima ühendust Kristusega, Jumala Sõnaga ja kohaliku kogudusega. Püüame külvata nii palju seemneid, kui võimalik. Efeslastele 5. peatükis kirjeldatakse abielu kui saladust, mis tegelikult räägib Kristusest ja tema pruudist, kogudusest. Jumal tahab kasutada abielu ühe viisina, et ilmutada maailmale, kes tema on ja oma lepingulisest suhtest meiega. Kui inimesed lubavad abielu looja ja kujundaja, kes on võimeline seda alal hoidma, oma abielu keskmesse, siis on see võtmeks, mis teeb nende abielu edukaks. Edu ei defineeri see, kui me ei lahuta aga samas ei tee ka Kristusest meie elu keset – edukas on see abielu, mis toob au Jumalale.“ Kendrick jätkab: „Oleme nii põnevil sellest, mida Jumal on teinud. Tegime selle filmi armastusest Issanda vastu. Meie lootus ja palve on, et Jumal saaks kasutada seda filmi selleks, et valmistada Kristuse pruuti tema tulekuks. Tahame viia evangeeliumi kuni maailma äärteni. Oleme tänulikud, et saame evangeeliumi sõnumi võtta kokku kahetunnise näitliku jutlusega, mis tõmbab miljoneid inimesi vaatama. Kui me suudame vähendada lahutuste taset kasvõi ühe protsendi võrra Ameerikas, siis mõjutab see ühte miljonit last, kes kasvavad kodudes, kus nende emad ja isad armastavad teineteist ja püsivad koos. Kui me saaksime lahutused kaotada kogudustest, milline võimas tunnistus see oleks maailmale. Seda me loodame ja palume Jumalalt, sest see tundub võimatu asjana. Ainult Jumal võib seda teha.“ Film Fireproof on mitmetes USA filmide edetabelites püsinud väga kõrgel kohal, mis on Hollywoodile olnud suureks

Ajal, mil paljud inimesed on tähistamas Halloween’i, on mitmed kristlikud teenistused, nt ex-witch.org ja ancientcrossroads.org, ulatamas abikäsi neile, kes on sattunud okultistliku elustiili lõksu, et aidata leida vabadust. Mark Bishop, Clorical teenistuse president, mis on mõlema veebilehe ülevaataja, ütleb, et inimesed, kes järgivad paganlust on tegelikult otsimas vaimulikku rahuldust. „Paljud inimesed, kes on seotud nõiduse või wicca või ükskõik millise paganliku usundiga, on vaimulikult otsimas tõde,“ ütles Bishop, kes ka ise oli kunagi okultismiga seotud. „Kui nad ei leia kirikust seda, mida nad vajavad, siis otsivad nad mujalt.“ Bishop räägib, et oli ise kunagi hüljanud Kristuse selletõttu, et nägi vasturääkivusi evangeeliumi ja mitmete kristlaste eluviisi vahel. Ning paljud inimesed, kes nende veebilehele satuvad, on samuti saanud religiooni poolt haavata. „Ancientcrossroads.org lehe peamine missioon, on aidata inimesi, kes on saanud vaimulikult ja emotsionaalselt haavata, kas siis kiriku poolt või mille muu poolt, mida nad tegid enne Jeesuse juurde tulemist,“ rääkis Bishop Charisma toimetusele. Ta ütleb, et ex-witch.org keskendub rohkem evangeeliumi kuulutamisele, sest paljud nõiad satuvad sinna lehele juhuslikult just selle nime tõttu. „Minu jaoks on hämmastav, et nõiad tulevad ja räägivad terve päeva Jeesusest,“ ütles ex-witch.org asutaja, Kathi Sharpe. „See on lihtsalt fenomenaalne.“ Veebilehtedel on ka informatsiooni, mis aitab kristlastel paremini mõista okultismi, samuti on seal õpetust Kristusest neile, kes on seotud paganlusega. Lehe külastajatel on võimalus küsida küsimusi ning saada vaimulikku tuge ja seda ka pakkuda teistele. „Me ei lahjenda evangeeliumi, vaid esitame seda tões ja armastuses,“ ütles Bishop. „Ma ei tea eriti teenistusi, kes püüaksid jõuda evangeeliumiga nõidadeni. On palju neid, kes on nad juba maha kandnud.“ Bishop ütleb, et kuigi mõned külastajad tulevad lehele sellepärast, et nad on vihased ja tahavad lihtsalt vaidlust alustada, on siiski ka palju neid, kes otsivad pelgupaika selle ohtliku elustiili eest. Ta usub, et liiga vähe usklikke mõistab seda, kui sügavalt ka nõiad igatsevad tunda Jeesuse armastust. „Ka nõiad on inimesed ja Jeesus armastab ka neid,“ ütles Bishop. „Paganad vajavad teada, et Jeesus armastab neid ning neid tuleb kohelda respektiga, mis kuulub igale inimesele.“

Rahvusvaheline kristlik teenistus, Open Doors, mis toetab ja julgustab tagakiusatus usklikke, kutsub kristlasi üles palvetama 100 miljoni kannatava uskliku eest Rahvusvahelisel Palvepäeval Tagakiusatud Koguduse eest, pühapäeval, 9. novembril. Sel päeval keskenduvad kogudused nii USAs kui ka mujal maailmas palvele ja toetusele vendade ja õdede eest, keda kiusatakse taga nende usu pärast Jeesusesse Kristusesse. Rahvusvaheline palvepäev on üks suurimaid palve sündmusi kogu maailmas ning see on toonud kogudustes esile suurema teadlikkuse tagakiusatud kristlastest, juba sellest peale, kui see alguse sai 1996. aastal. USAs baseeruva Open Doors president, Carl Moeller, ütleb: „Rahvusvaheline Palvepäev tagakiusatud koguduse eest, toob miljonitele inimestele võimaluse tuua muutust nende inimeste ellu, keda nende usu pärast taga kiusatakse riikides, nagu Põhja-Korea, Iraan, Iraak, Hiina, India ja paljud teised maad. Usklikud nendest maadest on palunud meil, kes me elame vabades riikides, palvetada nende eest – see on alati nende esimene soov. 9. novembril on meil võimalus ühiselt tuua oma palved Issandale nende eest.“ Palveta usklike eest vabadusi piiravates  riikides nagu: Põhja-Korea: Open Doors 2008. aasta maailma vaatluse nimekiri asetas Põhja-Korea religioossete õiguste rikkumise tippu, kuuendat aastat järjest. ÜRO inimõiguste uurija, Vitit Muntarbhorn ütles möödunud nädalal, et Põhja-Korea kasutab avalikke hukkamisi , et oma kodanikke hirmutada ning on rakendanud piiranguid kaugkõnedele, et maailmas ei leviks uudised kasvavast toidu puudusest sellel eraldihoidval maal. Paljusid kristlasi on pekstud, piinatud või koguni tapetud nende uskumuste pärast ning tuhanded on poliitvanglates. Iraan: inimõiguste eksperdid väidavad, et ilma rahvusvahelise surveta, ei peata miski Iraani valitsust ratifitseerimast seadust, mis teeb usust taganemisest või islamist lahkumise surmanuhtlusega karistatava kuriteo. 9. septembril kiitis Iraani parlament heaks uue karistusseadustiku, milles on lubatud ka surmanuhtlus. See otsus mõjutab eelkõige kristlaste ja bahai kogukondi Iraanis. Iraani ametlik religioon on islam. Iraak: Olaf, Iraagi Open Doors töö koordinaator, ütleb: „Praeguseks on 10 000 kristlast lahkunud Mosuli piirkonnast, kasvava terrorismi eest, mille sihiks on võetud konkreetselt kristlased. Open Doors kohalik kontaktisik räägib juhtumist, mil terroristid olid riietunud politseinikeks ning palusid ühel kristlasel näidata oma ID kaarti. Kui nad sellelt leidsid, et tegu oli kristlasega, lasti ta sealsamas maha. Oktoobri kuu jooksul on Mosulis tapetud vähemalt 15 kristlast.India: Vägivald kristlaste vastu Orissas on nõudnud vähemalt 60 inimese elu viimase kahe kuu jooksul. Üle 18 000 on saanud haavatud, ning umbes 4500 kodu ja kirikuhoonet on hävitatud. See vägivald, mis on levinud vähemalt 14 Orissa piirkonda, on jätnud üle 50 000 inimese ilma koduta.

Allikas: OpenDoorsUSA.org

Üks briti uuringute firma (www.theosthinktank.co.uk), mida toetavad Anglikaani Kirik ja Rooma Katoliku Kirik Inglismaal ja Wales’is, ütleb, et ateistlik bussidele kavandatud reklaami kampaania pigem ’julgustab inimesi mõtlema Jumalale.’ Briti Humanistliku Assotsiatsiooni (BHA) reklaamsildid on jõudnud lehtede esikülgedele oma provokatiivse loosungiga „Jumalat tõenäoliselt ei ole. Lõpeta nüüd muretsemine ja naudi oma elu,“ kirjutab Jennifer Gold, Christian Today.com. Gold ütleb, et selle neljanädalase kampaania tarvis koguti üle £30 000 inglise naela (u 600 000 EEK), et kleepida reklaamplakatid 30 Londonis sõitvale bussile järgmise aasta jaanuaris. Need plakatid on ateistide vastus mitmele kõrge profiiliga kristlikule reklaami kampaaniale Londoni bussidel ja reklaamtahvlitel, nimelt Alfa kursus, kelle plakat küsib: „Kas see ongi kõik?“ ja „Kui Jumal oleks olemas, mida sa temalt küsiksid?“ Briti komöödia kirjanik, Ariane Sherine, on üks ’pole Jumalat’ reklaami kampaania algatajatest, kui ta kutsus üles „rahustavale vastu-reklaamile“ religioossete plakatite vastu ühistranspordis, mis tema hinnangul „ähvardavad reisijaid igavese hukatusega.“ Ajaleht The Telegraph tsiteeris tema kommentaari Jumalat eitava kampaania suhtes: „See on täielikult geniaalne ja ma tahaksin tänada igat inimest, kes on andnud oma toetuse. Ateistide piir on taevas, isegi kui me ei usu, et kedagi on seal üleval.“ Kampaania kogus toetust viiekordselt rohkem, kui nad seda ootasid, alates veebilehe, Justgiving, avamisest. Hanne Stinson, BHAst ütleb, et kui tuleb veel annetusi, siis plaanivad nad reklaamiga minna laiemale kui ainult Londoni bussid, ning nad lähevad ka metroodesse ja teistesse Briti linnadesse. Usupõhine uurimistöid tegev firma, Theos, andis teada, et nemad annetasid sellele kampaaniale ka £50 briti naela (1000 EEK), veendumuses, et see kampaania toob esile vastupidise tulemuse. Firma Theos direktor, Paul Wolley, ütleb: „See ütleb inimestele, et ’lõpetage muretsemine’, kuid see ei ole mingiks lohutuseks neile, kes on mures töö või kodu kaotamise pärast praeguses majanduslanguses. Ja mida see juhib meid edasi tegema, kui me muretsemise oleme lõpetanud? Kas minema vabatahtlikuks mere taha? Andma raha heategevusele? Toetada keskkonnakaitset? Ei! See soovitab meil oma elu nautida. Raske oleks välja mõelda veel enesekesksemat sõnumit, kui see,“ lisas ta. „Taolised sõnumid näitavad selgelt, kuidas sõjakad ateistid teevad sageli suurepärast reklaami kristlusele.“ Gold ütleb, et ka teised kristlased on need reklaamid hästi vastu võtnud. Rev Jenny Ellis, metodisti kiriku üks juhtidest, ütleb: „See kampaania on hea, kui ta paneb inimesi küsima elu sügavamaid küsimusi. Kristlus on inimestele, kes ei karda mõelda elust ja selle tähendusest.“ Mark Russel, Church Army juht, kirjutas: „Mulle meeldib see, et reklaamis on öeldud ’tõenäoliselt’. Tundub, et ateistid ei ole kindlad selles, kas Jumalat on või ei ole! Ma loodan, et inimesed võtavad aega maha oma igapäeva kiire elu keskel ja mõtlevad avatult nende küsimuste üle.“ Breaking Christian News, kirjutab: „Tundub, et inimest, kes tavaliselt on usu suhtes apaatne ning ei mõtle Jumalale, julgustatakse kaaluma tema olemasolu ja oma suhet temaga lihtsalt seda reklaami lugedes. Siin võib rakendada Joosepi sõnu oma vendadele 1Ms 50:20 ’Te mõtlesite küll mu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha, mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus.’ Jumal võib kasutada ükskõik mida ta soovib, selleks, et tõmmata inimesi enda juurde – isegi ateistide reklaami kampaaniat.“

Amir oli radikaalne islami jutlustaja, kes vihkas kristlasi. Nii nagu Saulus, soovis ta tappa kõik Jeesuse järgijad. Kuid ühel päeval kohtas ta Issandat, keda ta taga kiusas. Amir sai päästetud 1999 aastal. Ta oli olnud radikaalne moslem, kes palvetas 5 korda päevas ja jutlustas reedeti mošees. Kristlased ärritasid teda ning mitmeid kordi püüdis ta koguda kokku moslemeid selleks, et minna koos kristlasi tapma. „Olin veendunud, et islam oli ainus õige religioon,“ räägib ta. Advokaadina oli ta siiras oma Jumala otsinguis, kuid ta ei tundnud midagi muud peale islami. „Kuhu iganes mu töö mind viis, kuulutasin ma seal inimestele islamit,“ ütleb ta. Kõik pidid pöörduma Muhamedi poole ja täna ta arvab, et võis põhjustada mõnede inimeste igavese hukatuse. Kuid muutus tuli, kui see tühjus tema sees viis ta meeleheitele. „Mind oli õpetatud, et Jumala ligiolu ei saa siin maa peal kogeda. „Siin me palvetame ja usume, aga seal taevas saame teda kogeda,“ selgitasid mullad talle. Kuid Amir ei olnud rahul selle ideega. Seepärast hakkas ta otsima Jumalat ja see kestis kaks aastat. Ta võis istuda öösiti üleval palju tunde oma moslemi palvehelmestega, otsides Jumala palet, ilma ühegi vastuse või tulemuseta. Samuti hakkas ta lugema vaimulikku kirjandust teistest religioonidest, kuid midagi ei aidanud. Selle perioodi lõpuosas puutus ta kokku ühe Tad˛iki pastoriga. Amir kavatses sellest nelipühilasest teha islami usulist, kuid ta ise sai puudutatud sellest, mida talle räägiti Jeesusest. Ta sai laenuks ühe Piibli ning jõudis punkti oma elus, kus ta pidi proovima, kas see asi on tõde. Ta räägib: „Ma põlvitasin maha oma korteris. Jeesus pidi tooma muutuse mu ellu. Ütlesin, et usun Jeesusesse, kui ta vabastab mind mu nikotiini sõltuvusest.“ Jeesus halastas ja puudutas seda radikaalset otsijat. Peale palvet, tuli Jumala Vaim Amiri peale ning ta koges, kuidas tema nikotiini sõltuvus lihtsalt tõsteti tema pealt ära. Ta viskas kohe oma suitsud minema ning võttis Jeesuse oma Päästjana vastu. Amir räägib: „Arvasin, et olen nüüd vastu võtnud ühe uue religiooni, midagi sarnast sellele, nagu ma oli enne moslem. Kuid ma ei osanud üldse oodata seda, mis oli tulemas.“ Kui ta järgmisel päeval ärkas, oli ta täidetud Jumala ligioluga ning õnnelik ja muudetud mees. Ta oli päästetud ja omas rahu Jumalaga. Kristlik usk ei olnud ainult palve ja kuiv usk, vaid osadus Jumalaga. Temast sai Jeesuse ustav järgija oma koguduses Khujandis, kuni Jumal juhtis ta Dushanbe’sse. „Ma tajusin, kuidas Issand ütles mulle, et pean minema vangla haiglasse ja kuulutama evangeeliumi,“ ütleb 35-aastane Amir, kes on nüüd Elu Sõna koguduses, Dushanbe’s, Tad˛ikistanis, evangelist. „Ma ei olnud väga kogenud Püha Vaimu hääle tundmisel sel ajal, kuid tajusin selgelt, Jumala tahet, et läheksin sinna evangeeliumi kuulutama.“ Vangla haiglas oli inimesi väga erinevates haigustes. Tad˛ikistani vangid elavad väga karmides tingimustes. Talvel surevad paljud külma kätte ja teistel aastaaegadel ka nälja kätte. Haigused on väga laialt levinud, eriti tuberkuloos ja kõhutüüfus. Amir oli oma pastori kaudu saanud ühendust ühe Ameerika organisatsiooniga, kes töötavad vanglates. Siis soovisidki nad Amiri seda tööd juhtima, ta võttis küll ülesande vastu, kuid tundis ennast alguses väga ebakindlana. Amir räägib: „Leidsin ennast haigla palatist, kus oli kaheksa või üheksa patsienti. Ma ei olnud harjunud evangeeliumi kuulutama, nii et minu plaan oli ainult neid kõiki hoiatada, et nad on teel põrgusse ning et nad peavad meelt parandama. Aga kui ma oma suu lahti tegin, siis tulid sealt välja hoopis teised sõnad, ’Ma armastan teid ja teen teid terveks!’ Need olid sõnad, mis Püha Vaim minu kaudu kõneles,“ räägib Amir. „Ma ei teadnud mida teha. Ma mõistsin, et see oli Jumal, kuid ma hakkasin kahtlema,“ selgitab ta. Ta lõpetas oma jutluse ja lahkus haiglast. Järgmisel päeval läks ta tagasi, et haigeid vaatama minna. Oma üllatuseks ei olnud voodites ühtki inimest. Terve palat oli tühi. Leidnud vastutava arsti, öeldi talle, et haiged olid kõik eelmisel päeval terveks saanud ning said haiglast välja. Need patsiendid olid olnud tõsiselt haiged kõhutüüfuses ja muudes haigustes, aga nad olid kõik terveks saanud. Alates sellest kogemusest, sai Amirist kartmatu evangelist, kes on näinud Jeesust tegemas imesid paljudes paikades. Ta reisib Tad˛ikistani ja Afganistani linnades ja külades, kuulutades evangeeliumi. Sageli külastab ta vanglaid Afganistani põhja osas. Alguses pidi ta olema väga ettevaatlik sõnumiga Jeesusest. Ta jutlustas seal Jumala iseloomust ja armastusest ja tõi sinna raamatuid ja ravimeid. Ühte vanglasse ehitas ta väikese haigla ja raamatukogu, millele on antud ’elava Jumala’ nimi. Amir saavutas vangla juhtide usalduse ning seetõttu on ta saanud julgemalt kuulutada ja samuti palvetada haigete eest. Nüüd kui ta vanglaid külastab, teavad kõik, kellega on tegu. Nii vangid kui valvurid lasevad enda eest palvetada. Ühes vanglas pidas ta lausa äratuskoosoleku valvuritele, kes lasid endi eest palvetada, kuna paljud olid haiged. Mitmed neist langesid Püha Vaimu väe all põrandale pikali koos oma automaatrelvadega, mis neil üle õla olid. „Ühes Tad˛ikistani naiste haiglas, kohtasin naist, kellel oli suur kasvaja peas,“ räägib Amir. Naine sai päästetud, kasvaja kuivas ära ja ta sai terveks. Peale oma karistusaja kandmist, katse eest smuugeldada narkootikume Venemaale, liitus ta kogudusega Dushanbe’s ning käis piiblikoolis. Hetkel on ta külastamas oma perekonda Iraanis, ning kirjutab sealt, kuidas Jeesus teeb imesid siis kui tema räägib teistele Jeesusest. Amir jätkab: „Kord olin Afganistani mägedes, Kabulist põhja pool ning asjad muutusid väga ohtlikuks.“ Amiri pastor oli öelnud talle, et ta oleks seal evangeeliumi kuulutades ettevaatlik. „Kui sa jutlustad, siis pead sa tegema seda ainult Püha Vaimu juhtimisel,“ oli pastor öelnud. Amir oli lubanud olla valvas. Kui ta jõudis koosoleku paika, olid uudised levinud kogu külas, et Tad˛ikistanist oli tulnud külaline ning tema auks oli korraldatud väike pidu. Kohale tuli ka kohalik mulla ning veel palju muud rahvast. Amir räägib: „Püha Vaim tuli minu peale ja ma hakkasin neile evangeeliumi kuulutama.“ Ta jagas häid sõnumeid ja palvetas haigete eest. Inimesed said terveks ja puudutatud. Aga kui selle piirkonna peamulla sellest kuulis, oli ta raevunud. Ta nõudis, et Amir tuleb tappa kui ta sealt koheselt ei lahku. Amir pidi lahkuma kiiruga ööpimeduses, just nagu Paulus Damaskusest, ning jõudis turvaliselt tagasi Dushanbe’sse. Lugusid sellest noorest mehest, kelle Jeesus on selgelt ära märgistanud, on palju. Ta on näinud inimesi tõusmas surnuist; ta viib toitu ja riideid Afganistani vanglatesse ning talle meeldib tuua sõnumit elavast Jeesusest teistele. „Ma olin kunagi Saulus, kes kiusas taga kristlasi,“ ütles ta. „Aga Jeesus puudutas mu südant. Nüüd ma elan selleks, et teistele temast rääkida.“

Shelley Murphy, The Boston Globe’st kirjutab endisest Somerville kurikuulsast Winter Hill jõugu peakorterist, millest nüüd on saamas kirik. See oli autotöökoda, kus James ’Whitey’ Bulger ja Stephen ’The Rifleman’ Flemmi kohtusid ning moodustasid partnerluse, millest tulid esile mõrvad, korruptsioon ja FBI skandaal.  Kuid üsna pea avab oma uksed selles samas hoones üks nelipühi kogudus. Jutlustaja, kes selle töökoja ostis käesoleva aasta alguses endise jõugu juhi Howie Winteri käest, ütleb, et kavatseb hoonest teha uue kodu Somerville Church of God jaoks ning see avab oma uksed jaanuaris. Endised jõugu liikmed tervitasid seda sõnumit üsna lõbusalt, meenutades oma vanu aegu selles paigas. 67-aastane, John Martorano, kes oli valitsuse tunnistajaks 20 inimese tapmise kohta, kaasaarvatud ühe tapmise kohta, mis toimus selles töökojas 1974. aastal, ütles uudist kuuldes: „Halleluuja, ma arvan, et see on suurepärane. Ma olen usu poolt.“ 79-aastane Winter, kes 1960-ndatel maksis selle hoone eest umbes 14 000 dollarit, müüs selle maha selle aasta jaanuaris $330 000 eest ning ütles, et ta ei teadnudki, et ostjaks on jutlustaja ning sai sellest teada alles pärast tehingut. „See on veidi kummaline,“ ütles 2002. aastal vanglast vabanenud Winter, mõtiskledes selle üle, et hoones, milles varem on toiminud Marshall Motors, siis Motorama ja kunagi ka jõugu hasartmängu ja liigkasu äri, hakkavad nüüd inimesed palvetama. „Mina tahtsin seda lihtsalt maha müüa ja mul ei olnud aimugi, kes seda ostab. Soovin sellele mehele lihtsalt edu, mida iganes ta teeb.“ Pastor Collin Green, kes vajas oma 50-liikmelisele kogudusele suuremaid ruume, ütleb et avastas hoone ajaloo just enne seda, kui selle ostis, kuid see ei teinud talle muret. „Mälestused on seal, kuid inimesed näevad, et üks muutus on toimunud,“ ütles Green ning lisas, et naabrid on põnevil sellest, et sinna tuleb nüüd üks kogudus. Winter tunnistas, et hoonel, mis on saanud veidi kannatada tulekahju poolt ja on seisnud mõned aastad tühjana, on küll oma koht Bostoni allmaailma ajaloos, kuid mõned lood on ka veidi liialdatud. John Martorano vend, 66-aastane James, kes juhtis seda autotöökoda, ütleb: „Olen väga rõõmus, et siia tuleb nüüd kogudus,“ tehes ise nalja, et mõned endised tegelased tahavad võib-olla kogudusega liituda. 51-aastane pastor Green ütles, et iga jõugu liige, kes on oma pattudest meelt parandanud, on kogudusse teretulnud ja samuti on teretulnud nende toetus kiriku remonditöödeks. „Kui nad vajavad Jeesust, siis me oleme siin selleks, et neile teda tutvustada.“

Usklikud enam kui 340 kogudusest on palvetamas, et tuhanded inimesed võiksid avada oma südamed Jeesusele Taipeis, kui 30. oktoobrist kuni 2. novembrini toimub seal Franklin Grahami peetav festival. Laste festival on planeeritud 26. oktoobrile. Grace Cheng on vastutav festivali suhtekorralduse, reklaami ja meedia teavitamise eest, ta on teinud Billy Grahami Evangeelse Assotsiatsiooniga (BGEA) juba pikka aega koostööd ning samuti töötanud Hiina Kristliku Evangeelse Assotsiatsiooni ja Hiina Kristliku Abi Assotsiatsiooni suhtekorralduses üle 18 aasta. Ta räägib: „Taiwani rahvastikust 93% on budistid-taoistid. Nii nagu mina seda tajunud olen, on meie peamiseks probleemiks ebajumala kummardamine ja vaimulik tühjus. Kuid ühiskonnas on ka tugev materialismi vaimsus.“ Taiwani pealinn on Taipei. See asub saare põhja osas. 1884. aastal otsustas Qing’i dünastia kuberner viia provintsi pealinna Taipeisse ning valitsushoonete ehitamise ja riigiametnike sissevooluga sai alguse linna kasvamine. Taiwan loovutati Jaapanile 1895. aastal. Kuna Taipei asub põhjas, ning on Jaapanile kõige lähem piirkond, siis linna areng jätkus Jaapani koloniaalvalitsuse all. Sel ajal ehitati ka mitmed tänapäeva prominentsed hooned, kõige kuulsamad neist on presidendi palee ja Taiwani Riiklik Ülikool. Kui 1945. aastal saabus kohale Kuomintangi valitsus Hiina mandriosast, hakkasid kõikjale ümber linna kasvama elumajade rajoonid, et mahutada miljoneid mandri pagulasi. Hiljem need majad asendati paneel korterelamutega, mis olid Taipeile iseloomulikud veel üsna hiljuti. 1980ndatel hakkas Taiwani majandus järsult kasvama ning linn hakkas muutuma. Tänaseks on Taipeis elamas umbes 2,5 miljonit inimest (äärelinnadega koos 7 miljonit) ning seda linna iseloomustavad sõbralikud inimesed ja turvalised tänavad. Linna idaosa eriti on muutunud kaasaegseks ja rahvusvaheliseks oma klassikaliste ostukeskuste, butiikide ja stiilsete restoranidega. Grace räägib: „Üks ameerika misjonär, Doris Brougham, on elanud Taiwanis alates 1951. aastast. 2005. aastal tuli ta esile ideega viia Taiwanis läbi Franklin Grahami festival. Kui Taiwani koguduste juhid olid võtnud ühendust BGEA-ga, palvetasid nad festivali eest kaks aastat ja pärast seda valmistasid festivali ette veel poolteist aastat. Sellest korraldamisest võtavad osa kõik Taiwani suuremad kristlikud konfessioonid. Meie fookus on evangelism.“ 1975. aastal käis Dr Billy Graham Taipeis krusaadi pidamas. Grace ütleb: „Billy Grahami krusaadist on nüüdseks möödas 33 aastat ning peale seda on meie linnas olnud veel mõned olulised evangeelsed üritused. Kuid see oli esimene kord, kui kõik kogudused tegid koostööd, et viia läbi üleriigilist krusaadi. Nendest teenistustest võttis osa üle 200 000 inimese ning need toimusid vahetult peale meie endise presidendi Chiang Kai-sheki surma. Tuhanded inimesed andsid oma elud Jeesusele Kristusele nendel koosolekutel. See oli krusaad, mis mõjutas tervet põlvkonda koguduste juhte Taiwanis.“ Grace toob näite ka ühest kogudusest, kuidas festivaliks ettevalmistamine on mõjutanud selle koguduse elu: „Rei-an tänava kogudus osales järeltöö seminaridel aprilli kuus ja koguduse vanempastor In tegi väga radikaalse otsuse – ta pani koguduse plaanid kuueks kuuks kõrvale ning pühendas ennast ja oma Adust Taipei festivali ettevalmistustele. Ta esitas koguduse liikmetele väljakutse jagada teiste inimestega evangeeliumi operatsioon Andrease kaudu. Pastor In jagas neli järjestikust pühapäeva mai kuus operatsioon Andrease sõnumit ning mobiliseeris oma kogudusest kõiki osalema festivalil. Nende hulk, kes aktiivselt jagasid oma usku, kasvas 10-20 protsendilt kuni 50 protsendini ning kahe kuu jooksul ristiti 10 uut usklikku.“

Taimaa on iidsete kuningriikide, külluslikult kaunistatud kõrgete templite ning rabavate mägede ja randadega riik. Kuid vaatamata oma ilule, on ta vaimulikult pime paik, kus suurem enamus rahvast on sügavalt juurdunud budismi. Taimaa on üks riikidest, mille rahvani on väga raske jõuda evangeeliumiga, sest sotsiaalne kliima pöörleb budistlike praktikate ümber. Kristlasi, kes nendes ei osale, nähekase kui inimesi, kes on hüljanud kultuurilised ja sotsiaalsed väärtused. Mõned kristlased võtavad jätkuvalt osa budistlikest praktikatest, sest nende tai kultuur lubab neil lisada oma õpetusele häid õpetusi ka teistest religioonidest. See toob esile kristlasi, kes usuvad Jeesusesse, kuid ei ela Jumalale alistatud ning evangeeliumi poolt muudetud elu. Ometi on kristlased jätkamas oma tööd selles keskkonnas. Piibli Liidu (Bible League) töölised näevad, kuidas Jumala armastus ja arm teevad oma tööd inimeste südameis. Möödunud aastal ristiti nende tehtud töö tulemusena 4799 uut kristlast, kellest said ka koguduse liikmed. Need inimesed olid tulnud Kristuse juurde Piibli Liidu projekt Filippuse piiblitundide kaudu, mis on tõestanud end ühe strateegilise evangelismi ja jüngerluse programmina. 20 aastane tailanna, Ratana, rääkis: „Ühel päeval kohtasin oma külas naist, kes tuli mulle külla ja jagas mulle oma kogemusest Jumalaga. Ta andis mulle lugeda ühte projekt Filippuse traktaati ’Jumala plaan igaühe jaoks’ ning selgitas seda mulle samm haaval. Need salmid puudutasid mu südant. Ma olen nii õnnelik, kui loen Jumala Sõna.“ Mõnda aega hiljem andis Ratana oma elu Jeesusele Kristusele ja hakkas käima kohalikus koguduses. Ta jätkab: „Jeesus muutis mu elu pimedusest elu valgusesse. Ma olen õnnelik ja mu elus on rõõm, peale seda, kui pöördusin ja hakkasin uskuma tema nime.“ Piibli Liidu direktor Taimaal, kiidab Jumalat, et nende teenistus on kasvanud seal. „Jumal on toonud kasvu ja jüngerluse ka uutesse kogudustesse, me kiidame Issandat tema õnnistuste eest,“ ütles ta. „Suurim kasv toimus uute koguduste rajamise arvelt.“ 2007. aastal rajasid Piibli Liidu kaudu väljaõppe saanud töölised 40 uut kogust Taimaal.

(Pawhuska, Oklahoma) – 3. oktoobri öötundidel, kusagil kesköö ja 1:30 vahel, ronis Shanna ja Robert Tulleri 1aasta ja 11kuu vanune tütar Tracy (Ali), oma voodist välja ja kõndis õue oma kodumajast, mis asub linnast väljas. Lapse ema Shanna räägib: „See oli minu sünnipäeva õhtu, me panime abikaasaga lapsed magama ja ise olime elutoas kuni hilisööni. Enne magamaminekut läksin lapsi vaatama, kell oli 1:30 öösel. Ali ei olnud oma voodis. Meil on viis last ning kolm nendest olid sel ööl kodus. Äratasime teised kaks poissi üles ja otsisime terve maja läbi, kuid tütart ei olnud kusagil.“ Helistasime hädaabi telefonil ning hetkega oli meil suur hulk rahvast, kes kõik meie tütart otsisid. Otsing kestis kuni kella neljani hommikul, mil üks päästetöötaja, Gibbie Gibson, leidis väikese tüdruku seismas keset tiiki umbes pooleteist kilomeetri kaugusel oma kodust. Shanna räägib: „Mees kõndis läbi vee, et lapseni jõuda ja vesi ulatus talle umbes vöökohani. Aga kui ta lapseni jõudis, siis vesi ei ulatunud lapsel isegi puusadeni ja ta ei seisnud mitte millegi peal. See pidi olema Jumal, kes teda üleval hoidis. Gibbie oli täiesti šokis, kui seda nägi ning ta ei osanud seda seletada millegi muuga, kui et see oli ime.“ Mitte ainult see ei olnud ime, sest öö jooksul nägid otsijad ka kahte puumat, mitmeid koiotte ja ühte suurt madu. Hilisemates uudistes kirjutas, et kõik inimesed – väljaarvatud Ali – olid mudased, kriimustatud ja märjad tormi tõttu, mis piirkonnas möllas. „Aga tüdruk läks välja ilma jalanõudeta, kõndis kogu selle vahemaa, tal tuli isegi ületada kaks okastraadist aeda, et sinna jõuda, kust ta leiti,“ rääkis Shanna. „Kohal oli vähemalt 60 kuni 70 inimest teda otsimas ja kui kõik oli läbi, olid teised hullemas seisus, kui Ali. Mu tütar ei olnud isegi hirmul, ta käis lihtsalt väljas jalutamas.“ Tüdruku ema jätkab: „Pole kahtlustki, et Jumal oli temaga ja varjas teda sel öösel. Jumalal peab olema eriline plaan ta jaoks. Me võime ainult oletada, miks Ali oli tiigis, arvame, et Jumal pani ta sinna, et hoida teda puumade eest. Jumal on reaalne ja ta kannab hoolt meie eest.“

Enamik kristlasi on tuttav palvekõndide kontseptsiooniga oma kodulinna või naabrite eest. Kuid USAs on üks naine, kes kõnnib iga päev ja palvetab kogu oma riigi eest. Ning ta on teinud seda Mehhiko piiri äärest kuni Kanada piirini ja Vaikese ookeani rannikult Washingtoni osariigis kuni Atlandi rannikuni Floridas ning on oma matka lõpetamas riigi idarannikut mööda Floridast Maine’i osariiki. Lyn Hanush on alati nautinud kõndimist, kuid ta tahtis teha midagi suurt ja tähenduslikku nii Jumalale kui ka oma riigi heaks. Lyn ütleb: „Ma olen alati tahtnud kõndida, minna üle kogu Ameerika. Aga mis mind lõplikult sellele inspireeris, oli see, mis juhtus 11. septembril. Siis hakkasin planeerima seda kõndi, vaatasime abikaasaga teineteisele otsa ja ütlesime, „nüüd on see aeg, see tuleb ära teha ja meil tuleb palvetada oma rahva eest, meie riigi ühtsuse eest.“ Enamik inimesi lepivad lihtsalt oma kodus palvetamisega, kuid Lyn ei lepi. „Loomulikult seda saab teha oma kodust. Aga ma usun, et Jumal on kutsunud mind kõndima ja palvetama ja taotlema seda maad samm-sammu järel tagasi talle,“ ütles Lyn. Sageli koos paari sugulasega, kattis ta riigi ühelt rannikult teise kõndides 2003. ja 2004. aasta jooksul. „Kõndisin 6480 km ja see oli üle 8 miljoni sammu.“ Kuid nüüd tema viimasel matkal Floridast Maine’i, on eriline eesmärk. „Seekord ma palvetan konkreetselt valimiste pärast. Selle matka teema kirjakoht on Hesekieli 22:30, seal Jumal ütleb: „Ma otsisin nende hulgast meest, kes laoks müüri üles ja seisaks minu ees müüripraos maa heaks, et ma seda ei hävitaks,“ rääkis Lyn. Ta on kirjutanud ka raamatu, mis on täidetud tuhandete  ameeriklaste nägudega, kellega ta on kohtunud, peamiselt Ameerika väikelinnades ja maapiirkondades, millele ei pöörata palju tähelepanu. Ta räägib, et tema ja ta matkakaaslased olid pidevalt puudutatud ja hämmingus nende inimeste lahkusest maapaikades, eriti kogudustes, mis pidavalt panid kokku armastuse anni kõndijate tarvis. „Meie teadsime, et meil on vajadused ja me ei teadnud, kust need finantsid tulevad aga Jumal lihtsalt täiesti ootamatult varustas, sest me kunagi ei küsinud raha, mitte kordagi. Aga alati oli ta meil olemas,“ ütles ta. Väga paljud inimesed hindasid väga nende palverännakut läbi Ühendriikide. Lyn räägib: „Sageli inimesed ütlesid, ’kas sa võiksid minu eest palvetada? Mul on selline palvesoov.’ Inimesed on sageli tänanud palve eest ning mitmed on isegi öelnud, et ma olen neid julgustanud midagi tegema, et nad ei istuks enam oma mugavuses.“

Üks kristlik satelliit televisiooni jaam, mis annab saateid eetrisse Kesk-Idas ja Põhja-Aafrikas, on saamas tekstisõnumeid Iraagi usklikelt, paludes kohest ja stabiilset palvet, sest kristlaste tagakius riigi põhjaosas Mosuli linnas, jätkub. Viimaste päevade jooksul on Iraagis tapetud vähemalt seitse kristlast ning ligi 3000 iraagi kristlast on põgenenud Mosul’ist tõsise äärmuslaste surve tõttu. Teised teated on näidanud, et kristlaste kodusid on pommitatud ning linnas levitatakse lendlehti, mis ähvardavad kristlasi surmaga, kui nad ei pöördu islami usku või ei maksa ’jizya’ maksu, mis märgiks nad teise klassi kodanikeks. Iraagi kristlased on saatnud SAT-7le sõnumeid, paludes eestpalvet, ühes neis oli öeldud: „Palun palvetage kristlaste eest Iraagis, sest nad tapavad iga kristlase, kes kõnnib Mosulis.“ Üks teine sõnum ütles: „Jeesuse nimel palvetage kristlaste eest Nineveh provintsis. Oleme tapmiste ja väljatõrjumise raskuse all.“ SAT-7 laseb ekraanil joosta eri sõnumeid, mis kutsuvad üles suuremale palvele Iraagi kristlaskonna eest. Nad on saanud ka e-maili ühelt Iraagi pastorilt, kes nende kanalil on võõrustanud oma programmi, ta ütleb: „Saadame S.O.S palve terroristide eest, kes arvavad, et see mida nad teevad on jumalale, et nad ärkaksid ja saaksid tundma tõelist Jumalat. Palvetame ka, et kristlased saaksid lähemale Jeesusele. Samuti palvetame nende paljude perekondade eest, kes on kaotanud oma lähedased, kodu ja raha, et nad iial ei unustaks, et pole oluline, mille me kaotame, on meil ikkagi see ase, mille Jeesus on meile valmistanud Taevas.“ Pastor jätkas sellega, et nad paluvad teistel liituda nendega kolmes paastu ja palve päevas selle olukorra pärast. Valitsuse ametnikud on väitnud, et nad saadavad politsei lisajõude appi seda olukorda lahendama.

Külaelanikud Bhutanis uskusid, et kuulsad nõidarstid Puru Ganpati ja tema naine, Yamya, suudavad tervendada iga haigust. Aga kui asi puudutas nende enda haigestumist, olid nad jõuetud midagi ette võtma. Inimesed kõikjalt ümberkaudsetest paikadest tulid kohale, et saada Puru ja Yamya käest tervenemist. Need, kes olid haiged, seisid aukartuses, kui abielupaar viis läbi dramaatilisi tseremooniaid ja rituaale oma traditsionaalse religiooni nimel. Kõik olid hämmingus nõidarstide väest ning Yamya oli sama respekteeritud nõid nagu tema meeski, mis on Aasia kultuuris väga haruldane. Kuid möödunud aastal see kõik muutus. Puru ja Yamya jäid väga raskelt haigeks ning see pani nad voodisse. Täielikult abituna sõltusid nad haiglate ja teiste nõidarstide abist. Kuid ometi läks nende olukord järjest kehvemaks. Selles äärmiselt viletsas olukorras külastas nende kodu Evangeelium Aasiale misjonär Amil Romir, kes jagas nendega sõnumit Kristuse armastusest. Enne kui ta lahkus, hüüdis ta Issanda poole, et see abielupaar võiks saada terveks. Jumal vastas sellele palvele ning nende tervis taastus täielikult. Seejärel kutsus Amil nad vaatama filmi Jeesuse elust. Koos paljude teiste külaelanikega tulid Puru ja Yamya kohale ning ka nende väimees, Akash Hiresh, kes on külavanem, tuli kutse peale kohale. Kui filmi järg jõudis selleni, kus Kristus tõusis surnuist, kõndisid Puru ja Yamya rahva ette ning ütlesid Amilile, et tahavad järgida Kristust, seejärel nad palvetasid ja andsid oma südame Jeesusele. Ka Akashi süda oli sügavalt puudutatud selle filmi poolt ning ta palus samuti Kristuse oma ellu. Täna elavad Puru, Yamya ning Akash ustavalt Issandale. Nende tunnistuse kaudu on paljud teised külaelanikud avatud evangeeliumile. Amil palub eestpalvet, et paljud valiksid järgida Kristust nende endiste nõidarstide tunnistuse tõttu ning samuti, et kõik need kolm pöördunut kasvaksid jätkuvalt oma usus Issandasse.

Järgmisel kuul tähistab Rev Billy Graham oma 90. sünnipäeva. Selle tähistamiseks on juba mitmeid nädalaid olnud õhus üleskutse inimestele kirjutada talle sünnipäeva soovid. Billy Graham Evangeelne Assotsiatsioon palub õnnitlejatel anda oma soovid interneti teel. Franklin Graham kirjutab: „7. novembril saab mu isa 90 aastaseks ja me tahaksime anda talle ühe erilise kingituse. Kui sina või keegi sinu peres tuli Kristuse tundmisele tema teenistuse kaudu, siis palun jaga seda tunnistust temaga. Saada meile oma lugu – või lihtne tervitus – 1. novembriks ja me köidame kõik sõnumid kokku ja anname nad minu isale üle, tema sünnipäeva tähistamisel. Need, kes soovivad oma õnnitlust või lugu jagada hr Grahamiga, võivad külastada tema veebilehte www.billygraham.org ning jätta sinna oma osa tema julgustuseks. Sõnumid köidetakse raamatuteks ning antakse Billy Grahamile üle tema sünnipäeva õhtusöögil. Billy Grahami noorpõlve aastate elust on toodetud ka film, mis tuleb USA kinodes ekraanile selle nädala reedel. Billy: The Early Years (Billy: Varased Aastad) räägib lugu Grahamist ja tema elust enne kui ta sai rahvusvaheliselt tuntuks. Filmitegija Bill McKay ütleb, et film on mõeldud meelelahutuslikuna. „See on mängufilm, mitte dokumentaalfilm,“ ütles McKay. „Me lihtsalt püüdsime tema kogemust inimlikustada. Kuid igal sammul püüdsime olla ustavad Dr Grahami tegelikule loole.“ Alates oma kõrvale astumisest avalikust teenistusest halveneva tervise tõttu, on Graham suures osas viibinud oma kodus Montreatis, Põhja-Carolinas. Grahami abikaasa, Ruth Bell Graham, lahkus igavikku 2007. aastal.

Operatsioon Mobilisatsioon misjonär Ukrainas, Anya Galchenko kirjutab: „Sel suvel viisime läbi suvelaagri lastele, kus õpetasime neile Jumalast ja rääkisime sellest, et kõik on patused ja ei suuda hoiduda pattu tegemast. Selle illustreerimiseks laotasime tervele laagri territooriumile laiali erinevaid ’kiusatusi’ (komme, mänguasju jne). Laagri juhina ma hoiatasin lapsi, et neil ei ole lubatud neid asju puudutada. See oli lastele tohutu kiusatus ja põhimõtteliselt iga laps murdis seda reeglit. Järgmisel hommikul ma palusin kõigil lastel ja juhtidel, kes seda reeglit rikkusid, tulla ette ja võtta vastu oma karistus. Lastel oli väga raske oma süüd tunnistada, kuid mõned astusid siiski ette. Nad teadsid, et karistuseks valatakse neile külma vett kaela. Kuid ma rääkisin neile Jumala armastusest ja sellest, kuidas Jeesus võttis enda peale karistuse meie pattude eest. Ta andis meile andeks, sellepärast ma ütlesin lastele, et mina andsin neile andeks ja võtan nende karistuse enda peale. Vesi oli just võetud külmast kaevust ja ilm oli ka üsna jahe. Ma ei tahtnud jääda haigeks ja seepärast palvetasin: „Issand, see on sinu töö, õnnista seda!“ Sel hetkel, kui mulle vett kaela valati, muutus see korraga soojaks. Mul ei olnud külm! Ma seisin otsekui sooja duši all. Lapsed seda ei teadnud. Nende jaoks oli see elav eeskuju sellest, mida Jeesus meie eest tegi. Järgmisel päeval võttis ligi 60 last Kristuse vastu oma südamesse.“

Elupooldajad kõikjal Põhja Ameerikas on põnevil sellest, et päästetud beebide arv on kasvanud 114ni 170 kogukonnas, kes osalevad 40 Elu Päeval. 40 Elu Päeva (40 Days for Life) kampaania juht, David Bereit, kirjutab et neil on julgustavaid uudiseid California San Fernando Valley piirkonnast. Selle kampaania algus on olnud juba põnev, sest planeeritud abortide hulk on vähenenud ning vähemalt üks naine muutis oma meelt ja lahkus abordi kliinikust naeratusega. Bereit ütleb: „Kui üks naine muudab oma meelt abordi suhtes, siis toob see kaasa positiivse efekti. Südamevalu saab asendatud rõõmuga, mis tuleb esile korduvalt.“ Sarnased lood on hakanud esile tulema Kanadas, kus 40 Elu Päevast võtavad osa kaks linna, Ottawa ja Halifax. Suzanne Atkinson on üks rahumeelsetest protestijatest Morgantaler abordi keskuse ees. Ta meenutab, kuidas ta möödunud kolmapäeval, 8. Oktoobril, nägi ühte noort tüdrukut sisenemas kliinikusse. Atkinson räägib: „Olin väga kurb selle pärast. Palvetasin, et Issand liiguks tema südames ja et tema ja veel sündimata lapse inglid sekkuksid sellesse.“ Läks aega mööda, enne kui noor naine sealt välja tuli. Atkinson oletas, et ta oli teinud aborti, kuid neiuga vesteldes, selgus, et ta oli muutnud oma meelt. Ta näis üsna õnnelik olevat selle üle. 40 Elu Päeva on saanud ohuks abordi teenuse pakkujatele, kelle äri on väärt mitu miljardit dollarit Põhja-Ameerikas. Abortide hulk on kahanenud nii märkimisväärselt, et mitmes osariigis on järele jäänud vaid üks või kaks abordi keskust. Pereplaneerimise keskus (Planned Parenthood) on suurimaks aborditeenuse pakkujaks ja toetajaks ning nemad on ka peamised vastased 40 Elu Päeva kampaaniale. Väljendades muret, et inimeste õigusi piiratakse, kui arstid ei anna kõiki valikuvõimalusi pere planeerimisel. Bereit ütleb: „Me võime olla abordivastase lahingu pöördepunktis ning vastus meie kutsele osaleda selle sügisesel 40 Elu Päeva kampaanias, on ületanud meie ootused igati. Osalejate arvu kasv selles ettevõtmises on peegeldus sellest, et inimesed on teadlikud ning põnevil sellest muutusest, mida need 40 Elu Päeva toovad ühele kogukonnale.“ 40 Elu Päeva kampaania lõppeb pühapäeval, 2. novembril.

7. – 12. Oktoobrini oli Reinhard Bonnke koos Daniel Kolenda ja Kristus Kõigile Rahvastele meeskonnaga Nigeerias, Nsukka linnas. Neljapäevasel koosolekul oli rahvast koos 280 000, mis võrreldes eelneva õhtuga oli kasvanud kahekordselt. Evangelist Daniel Kolenda jagas evangeeliumi suure meelevallaga ning see tõi hämmastavaid tulemusi. Bonnke ütleb: „Olen väga uhke oma noore kolleegi üle. Kuid sellele eelneval õhtul juhtus midagi, mida ma ei ole kogu oma teenistuse jooksul varem näinud. Proua Regina Attah tuli koosolekule oma kolme lapsega, 12-aastase Umeka, 10-aastase Chinwendu ja 7-aastase poja Chukwudi’ga. Kõik kolm last olid täielikult pimedad, Umeka oli olnud pime 8 aastat, Chinwendu 2 aastat ja noorim poeg oli olnud pime 1 aasta.“ Bonnke jätkab: „Kui ma palvetasin selle eest, et pimedad silmad avaneksid Jeesuse nimel, siis kõik kolm last said tagasi täieliku nägemise, kõik üheaegselt ja momentaalselt. See on peaaegu uskumatu, kuid kogu seda lugu kontrolliti hoolikalt.“ Meeskond ise käis päev hiljem selle pere kodukülas ning sai kinnitust, et lapsed tõesti olid pimedad ning, mida Issand tegi, oli tõeliselt auline. Bonnke jätkab: „Usk on see side Jumalaga, mitte esteetika. Ja usk ei lõpe veel usuga, vaid selle tulemus on kogetavad õnnistused. Usk ei ole fantaasia, vaid fantaasia lõpp. Emotsionaalse evangeeliumi kuulutamist ei saa vältida. Kui evangeelium ei ole emotsionaalne, mis siis veel on? Kas vajame teha evangeeliumi sensatsiooniliseks? Seda pole vaja, sest Jumal juba tegi seda! See on see, mida me näeme ja kogeme.“ Reedesel krusaadi päeval sadas, kuid ometi oli kohal veelgi suurem hulk rahvast, hinnatavalt 300 000! Tohutud hulgad andsid oma elu Issandale ning tervenemispalvele järgnes palju imesid. Näiteks üks sünnist saati kurttumm 7-aastane poiss, sai täielikult terveks. Bonnke kirjutab: „Piibel ütleb, et Jeesusel oli hale meel, kui ta nägi rahvahulki, see on täna samamoodi. Milline armastuse väljendus. Kolgata mägi oli Jumala vulkaaniline süda. Ma tänan Issandat, et ta ei ole kustunud vulkaan ning ta armastus ei lõppenud otsa selles ülimas armastuse teos. Kolgata tuli on siiani sama värske kui see on alati olnud, see on igavene ja kustutamatu. Meie silmis oli Kolgata sündmus jumaliku armastuse kõrgpunkt; me ei saa näidata ühtki suuremat tegu. ’Suuremat armastust inimesel ei ole, kui see,’“ kirjutab Bonnke. Laupäeval oli inimesi hinnatavalt kohal 400 000 ning korraldajad imestasid, et kust need inimesed kõik tulid, sest Nsukka ise on üsna väike linn. Ka sel õhtul jutlustas Daniel Kolenda ning Jumala armust tuli päästmisele hulgaliselt inimesi. Bonnke ütleb: „Me oleme evangelistid ning soovime ustavaks jääda sellele kutsumisele ja Lõikuse Issandale. Kristus suri meie eest. See sündmus oli armastuse ja headuse kosmiline plahvatus, mis purustas kildudeks igasuguste orjuste kivikõvad seinad ja raud väravad, mis iial on inimkonda türanniseerinud. See Suure Reede lunastuse tegu ristil muutis kõik: Jeesus, see puusepp Naatsaretist, tegi oma ristipuust ukse taevasse. Ainult Jeesus päästab, sest ainult Jeesus suri, et olla võimeline pakkuma seda, mida ta pakub. Mitte keegi ei seisa seal, kus seisab tema, au Jumalale!“ Bonnke jätkab: „Imed kinnitasid võimsalt kuulutatud Jumala Sõna. Viimasele koosolekule pühapäeval oli kokku tulnud hinnatavalt 425 000 inimest. Meie nõustajad loevad veel siiani üle otsuse kaarte, kuid kokku on neid hämmastav hulk. Kogudused on toestanud end uute pöördunute sissevooluks ja me oleme kindlad, et Nsukka maal ei ole miski enam endine. Viimasel õhtul palvetasime ka Püha Vaimu ristimise eest ning Jumala tuli langes võimsalt. Seejärel palvetasime ka haigete eest ning ime toimus ime järel. Inimeste tervenemine tõestab, et Jumala võimas tegu Kristuses sai tehtud juba kaua aega tagasi. Anda meile oma poeg, oli suurem kui valmistada tähed. See oli Jumala suurim tegu, tema teeb võimatuid asju. Öelda, et ta ei suuda või ei taha haigeid tervendada, on naeruväärne. Jumala töö toob esile rohkem kui ainult sõnad või õpiku doktriini; see toob esile väe, lootuse, andestuse ja tervenemise. Tänan teie palvete ja abi eest sellel sündmusel. Lõikus jätkub järgmisel kuul Ikot Ekpennes, Nigeerias. Palun palveta ülejäänud vajalike finantside eest,“ kirjutab Bonnke Nigeeriast.

Viimased kolm kuud sellest aastast kavatseb Kristus Kõigile Rahvastele ja Reinhard Bonnke külastada veel kolme olulist Nigeeria linna. Bonnke ütleb: „Jumal on teinud ja jätkuvalt tegemas imelisi asju, kui oleme kuulutanud evangeeliumi sellel maal – ning suurimaks imeks on olnud muidugi hingede päästmine.“ Praegusel hetkel on Bonnke teenimas Nsukka linnas, Nigeerias. See on linn Nigeeria kagu osas, Enugu osariigis, kus elab hinnatavalt 117 000 inimest. Linn asub 425m kõrgusel merepinnast ning koosneb tegelikult mitmest väikelinnast (k.a. Ede-Oballa, Uzo Uwani ja Mkpologwu). Kuigi minevikus peeti selles piirkonnas aasta jooksul mitmeid festivale, on hetkel jäänud põhiliselt vaid üks festival, mis on seotud bataatide (maguskartul) lõikusajaga. Seda nimetatakse ’Omabe festivaliks’. Kohalikud räägivad Igbo keelt, nad kasutavad oma kirjakeele jaoks Onwu tähestikku koos rahvusvahelise foneetilise tähestiku vastetega tähemärkidele. Igbo keelt eristab tonaalne heli, milles tulevad esile kaks spetsiifilist kõrget ja madalat häälikut. Nigeeria kagu osas on see keel kasutusel väga laialdaselt. Igbo on üks kolmest suurimast etnilisest grupist Nigeerias. Bonnke koos meeskonnaga saabus Nsukka linna 7. oktoobril ning inimesed olid neid tervitamas valjude hõisetega. Linnatänavatel on üles seatud viidad ja plakatid, mis kõik suunavad inimesi evangeelsele krusaadile. Bonnke kirjutab: „Kõigi koguduste esindajad tervitasid meid rõõmuga, nad ütlesid, et on meid oodanud pikka aega. Me oleme tulnud Issanda nimel! Nsukka kuningas võttis meid vastu suure austusega ning kattis mind kuningliku rõivaga. Ka sekulaarne meedia ümbritses meid ja võttis intervjuusid. Kokkuvõttes oli see tõeliselt imeline vastuvõtt.“ Kolmapäeval, 8. Oktoobril, toimus esimene krusaadi koosolek. Ülikooli väljakule oli kogunenud 125 000 inimest. Bonnke jagab oma muljeid sellest: „Jumala vägi lihtsalt tuli alla. See oli tõeline au ja soosing kuulutada evangeeliumi Jeesusest Kristusest. Paljud inimesed võtsid vastu pääste ja toimus mitmeid imesid: vigased kõndisid ja pimedad silmad said nägema. Evangeelium on sõnum imedest, kuid tõeline prioriteet, Jumala suurim eesmärk on pääste. Jumala au ja rõõm on päästmine. Jeesus teeb oma tegusid füüsilistes asjades aga tema tõeline läkitus oli olla maailma Päästja. Jeesus ütles, et parem on minna ellu vigasena, kui surra päästmata (Markuse 9:43). Jeesus käis ringi ja tegi head ja parandas kõiki kuradi poolt rõhutuid (Ap 10:38), aga selleks et meid päästa, läks ta ristile ja põrgu ja tõusis taas.“ Neljapäeva hommikust algab ka Tulekonverents, millele järgneb teine suur koosolek Nsukka Ülikooli väljakul, mis on Nigeeria vanim ülikool. Järgmisel kuul toimub krusaad Ekpenne’s Nigeerias, kuid finantsilise kitsikuse tõttu on hetkel kogu ülejäänud Kristus Kõigile Rahvastele teenistussüsteem pandud talveunne. Kuid teenistuse süda töötab, see on võita kadunuid Kristusele. Bonnke ütleb: „See süda peab tuksuma, sellest ei ole teed mööda. Kõik muud tegevused on edasi lükatud, välja arvatud hingede lõikus. Me vajame Jumala abi, et jätkata selle töö ja teenistusega. Palun aita meil palvetada järgmise krusaadi eest Ikot Ekpenne’s. Vajaminevast 900 000 dollarist on meil hetkel 330 000. Ma usun Issandalt ka ülejäänud osa summast. Issand on minu elu tugevus, keda ma peaksin kartma,“ kirjutab Bonnke.

Charisma Online uudised – Evangelist, Christopher Alam, ütleb, et Zimbabwe laastav rahandus kriis ja sellega kaasnev toidu puudus, on sütitanud ennenägematu vaimuliku nälja selle Aafrika lõuna osas asuva riigi rõhutud elanike hulgas. Kuigi suur osa meedia tähelepanust Zimbabwe osas, on keskendunud riigi poliitilisele olukorrale, ütles Dynamis World Ministries rajaja, Christopher Alam, et sajad tuhanded inimesed täitsid Zimbabwe staadionid, tema hiljutiste krusaadide ajal. Vaatamata sanktsioonidele, kõrgele inflatsioonile ja lärmakale võitlusele poliitilise võimu pärast, saavad paljud inimesed päästetud ja ristitud Püha Vaimuga. Alam ütleb: „Igal õhtul me nägime altaril suuri inimhulki vastu võtmas Issandat Jeesust oma isikliku Issanda ja Päästjana. Mitte midagi muud ei ole selles maailmas võrreldav sellega, kui sa näed inimesi sellisel suurel hulgal pressimas ennast altarile, et kohtuda Päästjaga, kellel ainuüksi on vägi anda patusele igavese elu and.“ Alam ütles, et ta ei ole inimeste eest palvetanud, vaid lihtsalt kuulutab evangeeliumi. „Inimesed on nii näljased vaimulikult,“ ütles ta. „Nägime palju imelisi imesid, Issand ise andis oma armu ja kinnitas evangeeliumi sõnumit tunnustähtedega. Nägime mitmeid kurjadest vaimudest vaevatuid saamas vabaks, pimedad, kurdid ja halvatud said terveks.“ Alam räägib, et kõige viimasel krusaadil Zimbabwes, Victoria Falls’is, palusid lähedalasuva haigla patsiendid ennast haiglast välja, selleks et koosolekutel osaleda. Arstid ei saanud neid välja lasta, kuid palusid, et Alam palvetaks eri palve nende patsientide eest. Järgmisel õhtul tõid haigla ametnikud teateid mitmetest tervenemistest haiglas. „Ligikaudu pooled patsientidest olid saanud Jumala väe kaudu terveks,“ rääkis Alam. „Arstid tegelikult kontrollisid järgmisel hommikul neid patsiente ning pidid nad haiglast välja kirjutama, sest nende tervis oli korras.“ Kuid paljud inimesed väljaspool haiglat kannatavad riigi majanduslike raskuste pärast. Zimbabwe on hetkel maailma kõrgeima inflatsiooni tasemega riik, oma 11 miljoni protsendiga. Paljud inimesed selles riigis, mida kunagi tunti piirkonna ’leivakorvina’, saavad omale lubada vaid ühe eine päevas. Puhta vee ja meditsiini tarvete varud on napid. Lisaks kõigele muule on bensiini ja diisli hinnad ülikõrged, ning keskmine bussipileti hind tööleminekuks, maksab zimbabwelastele mõne päeva töö tasu. Kuid vaatamata nendele raskustele, tulevad inimesed krusaadidele suurtes hulkades. „Seal on inimesi, kes on kõndinud kaks tundi tööle ja õhtul kaks tundi tagasi ning pärast seda kõnnivad nad veel umbes 15 km, et tulla krusaadile. Niivõrd liigutav on näha nende inimeste vaimulikku nälga,“ räägib Alam. Victoria Falls krusaadi ajal, hüüdsid noored kõikjal linna tänavatel: „Kui kirik on selline, siis seal me tahame olla.“ Alam ütleb, et see lause saadab ühe kainestava sõnumi Lääne kogudustele, mida tema kirjeldab „enese-kesksetena.“ „Patused ei otsi ’kiirtoidu, drive-in’ laadset kristlust, kontserdi stiilis ülistusega, millele järgneb elutarkust jagav sõnum nende julgustamiseks, misjärel nad saadetakse koju,“ rääkis ta. „Patused otsivad Naatsareti Jeesust.“ Kuna paljud Zimbabwe veekaevud on ammendunud, aitab Dynamis World Ministries ka selles praktilises vajaduses, ehitades kaevud igasse linna, kus on krusaadi peetud. Samuti jagatakse toiduabi kohalikele pastoritele, kes omakorda saavad seda anda abivajajatele. Alam ütleb, et neil on rakse olnud saada sinna toitu, sest toidu pangad kõikjal maailmas on mitmete looduskatastroofide tõttu vähenenud. Christopher Alam plaanib enne aasta lõppu pidada veel kaks krusaadi Zimbabwes. Ta ütleb: „Kui kõik muu kukub läbi, hakkavad inimesed otsima vastuseid Jumalalt, selline on täna Zimbabwe olukord. Inimesed on näljased Jeesuse järele ja me peame kuulutame neile evangeeliumi. Zimbabwes on praegu lõikuse aeg.“

Aafrika riiki Libeeriat on külastamas pastor Nick Vujicic, kes on 26-aastane ameerika päritolu mees, kellel puuduvad nii käed kui jalad. Ta viibib seal Libeeria pastorite ja koguduste kutsel ning teda võõrustab rahvusvaheline Jireh teenistus. Möödunud esmaspäeval tõi pastori saabumine kokku tuhandeid libeerlasi, kes kõik soovisid näha seda ameerika jumalasulast. Pastor Nick üllatas kogudust, kui ütles neile, et ta ei vajagi käsi ega jalgu. „Mida ma tõeliselt vajan, on Jeesus Kristus,“ rõhutas ta. See lause leevendas paljude inimeste kurbust, kes kuulasid tähelepanelikult jäsemeteta jutlustaja kõnet. Oma jutluses märkis pastor Nick, et elu maa peal ei tähenda mitte midagi, kui inimene ei tunne Jeesust, kui oma isiklikku Päästjat ja Issandat. „Sa võid omada kõike siin maa peal, kaasa arvatud oma käsi ja jalgu, aga hauda ei saa sa midagi kaasa võtta, kui sul ei ole Jeesust,“ ütles ta. Paljud inimesed kuulasid pisarsilmil jutlustajat, kes ütles, et ükski rahasumma ega rikkus ei suuda inimesele tuua lootust, kui tal ei ole päästet, sest lootusel ei ole hinda, mida meie suudame maksta ja mitte miski siin maailmas, ei saa sulle seda lootust anda. Vujicic jätkas: „Ära ütle, et minu probleemid on suuremad kui sinu omad, selles kui sa võrdled kellegi kannatusi, ei ole mingisugust lootust, vaid lootus leidub ainult Jumalas. Minul küll ei ole käsi ja jalgu, aga ma lendan Püha Vaimu tiivul.“ Rääkides oma elust, jutustas pastor, et ta sündis ilma jäsemeteta. „Saatan heidutas mu vanemaid, kui arstid ütlesid neile, et ma ei saa kunagi kõndima, aga arst eksis. Vaadake ise, et ma kõnnin ja hüppan, kuigi, mul ei ole jalgu. Mu vanemad ei arvanud kunagi, et ühel päeval hakkan ma reisima ümber maailma ja kuulutama Jumala päästest.“ Seejärel tuletas ta libeerlastele meelde, et Jumal on ikka veel juhtimas nende olukorda ja seetõttu ei tohi nad heituda vaid hoidma lootust alal. Ta ütles, et hirm on kõige suurem halvatus maailmas.  Libeeria on esimene riik kümnest, mida pastor Nick seekord külastab. Ta kohtus ka Libeeria presidendi Ellen Johnson-Sirleaf’i ning asepresidendi Joseph Boakai’ga. Ta osales puuetega inimeste konverentsil Betheli Lootuse Katedraalis ning pidas vabaõhu krusaadi Samuel K. Doe spordikompleksis. Paljud inimesed olid hämmingus sellest kirest ja innukusest, mida see ameerika pastor endas kandis, ning see oli neile jutluseks, et mingi puue inimese elus, ei peaks tähendama läbikukkumist tema elus.

Rohkem kui 31 000 ameeriklasel on võimalus anda oma panus uue NIV (New International Version) Piibli kirjastamisel – Ameerika NIV – see on esimene NIV Piibel, mis on kirjutatud üks salm haaval erinevate inimeste poolt. Maailma üks juhtivamaid Piibli väljaandjaid, Zondervan, alustas tuuriga, Piibel Üle Kogu Ameerika, mis läbib USAs 44 osariiki ja 90 linna. Tuur sai alguse 30. Septembril ning sellega tähistatakse NIV (Uue Rahvusvahelise Versiooni) 30-ndat aastapäeva, ning järgmise Piibli kirjastamiseks kaasatakse Ameerika rahvast. Neljaliikmeline meeskond reisib ligi 13 meetrise autosuvilaga, kattes viie kuu jooksul umbes 24 000 km, risti-rästi läbi Ühendriikide. Piibel Üle Kogu Ameerika tuur peatub erinevatel sündmustel, kirikutes, ülikoolides ja muudes paikades, et lasta igas vanuses ja igalt elualalt inimestel kirjutada üks salm Piiblisse, mis seejärel kirjastatakse ning pannakse müüki kõikjal riigis. Tuur sai alguse Zondervani peakorterist Grand Rapids’is, Michiganis ning peatusi tehakse alates NASCAR võidusõidust Charlotte’s, Põhja-Carolinas kuni noorte kogudusejuhtide konverentsini New York City südames ja seaduseandjateni Washington D.C Kapitooliumi hoones. Zondervani president ja täidesaatev juht, Moe Girkins, ütleb: „Piibel on Ameerika kõigi aegade lemmik raamat. Oma täpsuse, selguse ja kirjastuse kvaliteedi tõttu, on NIV saanud kõigi aegade edukaimaks tõlkeks. Me usume, et NIV Piibli täielikult käsitsi kirjutatud versioon inimeste poolt üle kogu meie riigi, aitab ameeriklastel Piiblit taasavastada ühel värskel, uuel viisil. Piibel Üle Kogu Ameerika, on sümbol Zondervani pühendumisest teha Jumala Sõna inimestele enam kättesaadavaks ja aktuaalseks. Me ei suutnud mõelda välja paremat viisi, kuidas tähistada oma 30. aastapäeva, kui kutsuda ameeriklasi liituma meiega sellel tuuril ning avama südamed Jumala Sõnale.“ Ameerika NIV Piibli kirjutajad saavad kõik kirjutada ühe salmi õhukesele Piibli paberile. Iga salm ja iga lehekülg avaldatakse kõik koos tervikliku Ameerika NIV Piiblina, mis on kättesaadav poodides üle riigi. Piiblis on nimekiri ka kõigist 31 173 kaastöötajast, kellest igaüks on kirjutanud ühe Piibli salmi. Zondervan plaanib luua kaks originaal väljaannet. Üks neist antakse Smithsonia Institutsioonile (Ameerika riiklik haridus institutsioon, mille all on 19 muuseumi, 9 teadustöö keskust ning üle 140 partner muuseumi üle kogu maailma) ja teine originaal müüakse oksjonil ning selle müügitulud lähevad Rahvusvahelise Piibli Seltsi toetuseks nende Piibli tõlkimise ja levitamise projektidele. Keith Danby, Rahvusvahelisest Piibli Seltsist, ütleb: „Kui Piibli Selts alguses nõustus toetama Uue Rahvusvahelise Versiooni tõlget, siis ma ei usu, et keegi võis ette näha seda haaret ja ülemaailmset aktsepteerimist, mille osaks see tõlge on saanud. NIV tõlge on teinud Jumala Sõna kättesaadavamaks ja arusaadavamaks, samas hoides alal originaal tekstide puutumatust ning on mõjutanud lugematul hulgal inimeste südameid üle maailma ja seda vaid kõigest kolme

Iga päev kuulutatakse sõnumit Kristusest üha suuremale hulgale banjaradele Indias. Organisatsioon Partners Internationali toetatav Banjara Teenistus, tahab jõuda evangeeliumi sõnumiga kõigi 20 miljoni banjarani (keda üldiselt tuntakse mustlaste nime all). Mustlasest pastor Lazarus Lalsingh, rajas Banjara teenistuse 1996. aastal, ning nende põhifookus on kuulutada inimestele evangeeliumi haridussüsteemi kaudu. See tundub efektiivse ja vastuvõetava vahendina, pidades silmas seda, kuidas banjarad pidid minevikus võitlema hariduse saamise õiguste eest. Mitmed lapsed on hakanud Kristust järgima Lalsinghi koolide kaudu ning andnud evangeeliumi edasi ka oma perele. Usklike arvu kasvamise tõttu, on teenistus koolitanud end ka koguduste rajamise ja pastoraal teenistuse valdkonnas. Kuna banjarad on enamjaolt hinduistid, on paljudel olnud raske pöörduda kristlusesse. Näiteks on banjaradel üldlevinud komme teha rahalisi annetusi hindu festivalide ajal. Kristlaste keeldumine neid annetusi teha, on toonud esile pingeid, kuid samas on see toonud ka paljudes esile uudishimu. 2008.aasta suvel korraldas Banjara Teenistus kolmepäevase ürituse kiriku juhtidele, usklikele ja ka otsijatele. Perekondade majutamiseks seati üles telgid ning sajad vabatahtlikud aitasid toitlustada inimesi. Kuna seal piirkonnas on palju mürgimadusid, olid ametis ka inimesed, kes hoolitsesid selle eest, et iga kobra seal maaalal sai tapetud. Suured ettevalmistused tulid kasuks, sest kohale saabus 12 000 inimest. Kolmepäevase koosviibimise jooksul, kus kuulati jutlusi, palvetati ja jagati julgustust, otsustas üle 3000 inimese võtta Kristus vastu ning nad ristiti. Mitmed kristlased said julgustust enam levitama evangeeliumi ning rajama kogudusi oma rahva keskel. Tänu Jumalale on nüüdseks ligikaudu 54 000 banjara usklikku 370 koguduses. Banjara Teenistus palub eestpalvet evangeeliumi kuulutamise töös India mustlaste kogukonnas.

Möödunud aasta detsembris, raputas kahte Colorado kristlikku kogukonda tulistamine, milles hukkus neli inimest ja veel mitmed said kannatada. 9. detsembril 2007. Aastal toimus Noored Missiooniga jõulubankett, kuid see pidulik sündmus Denveri Noored Missiooniga koolis võttis kurva pöörde. Banketi lõppedes astus sisse üks püssikandja ning tulistas nelja töölist. Charles Blanch ja Daniel Griebenow said haavata, kuid jäid ellu. 26-aastane Tiffany Johnson ja 24-aastane Philip Crouse aga surid. Peagi on sellest sündmusest möödas aasta, kuid paljud tunnevad veel selgesti seda kaotust. CBN (Christian Broadcasting Network) uudised käisid hiljuti Eagle Rock Ranch’is, kus see sündmus toimus. Naermine ja laul olid asendanud pisarad ja leina. Kuid paljud meenutavad oma sõpru, kes olid pühendanud oma elud misjonile. John Murphy, kes on Noored Missiooniga töötaja, ütles, et Tiffany mõjutas oma eluga inimesi kõikjal, kus ta käis. Surma saanud noorte sõber ja kaastööline, Samantha Rostovich, ütles: „Tiff’i ja Phil’i elus oli näha Kristust.“ Peter Warren, kes juhib seda misjonäride väljaõppe keskust Denveri äärelinnas, ütleb et sajad inimesed said Tiffani ja Philipi teenivate südamete poolt puudutatud, nende elud oli välja müüdud Kristusele. „Päev enne seda, kui tulistamine toimus, oli meil jumalateenistusel aeg, kus inimesed taaspühendasid oma elud Kristusele,“ rääkis Warren. „Kutsusime inimesi ette, aga see kutse oli otsekui ütlemine Jumalale, ’ma teen ükskõik mida selleks, et tuua ärkamine sellele põlvkonnale. Kasuta minu elu, pole oluline, mis see maksma läheb.’ Tiffany ja Phil mõlemad olid sel õhtul seal saali ees ja ma usun, et nad tegid seda südamega,“ meenutas Warren. Inimesed, kes täna kuulevad Noored Missiooniga noorte lugusid, on hämmingus nende andestusest tapjale, kes on 24- aastane Matthew Murray, kes viis aastat varem oli samuti osalenud Noored Missiooniga õppeprogrammis. Murray kasvas üles kristlikus kodus. Kuid ta võitles psüühikahäiretega ning ta vihastus kristlaste ja Noored Missiooniga peale, kuna ta ei saanud kaasa ühele misjonireisile. „Tema kibestumine viiski ta relvade ja lõhkeaine omamisele ja hiljem nendele tapmistele,“ rääkis Warren. Kuid kibestumist ei lastud tekkida Noored Missiooniga noortes ega töötajates. Esimene asi, mida nad ühiselt tegid, oli andestada nende ründajale. „Me kõik kogunesime kokku ja ütlesime koos, ’ma annan sulle andeks, Matthew,’“ rääkis Samantha Rostovich. Kuid selle detsembri päeva sündmused ei lõppenud veel sellega. Umbes 13 tundi hiljem tabas tragöödia ühte kogudust Colorado Springsis.  David Works mäletab valju pauku hetkel, mil ta oli oma perega istunud oma autosse, peale jumalateenistust. „Püssikuul tuli läbi autoakna just minust kõrgemal,  sel hetkel ma lihtsalt hüüdsin ’Jumal päästa meid,’ Me olime just tulejoonel,“ rääkis Works. Peale auto tulistamist, läks Murray edasi kirikusse, kus kiriku turvamees tulistas ja haavas teda. Seejärel võttis Murray endalt elu, kuid enne seda oli ta haavanud mitmeid teisi, kaasaarvatud Worksi. Mõlemad tema tütred, 18-aastane Stephanie ja 16-aastane Rachel, surid rünnakus. Kuid tüdrukute elatud elud olid need, mis aitasid vanematel ja ka nende kogudusel tegeleda kaotusvaluga. Tüdrukute elud oli olnud pühendatud teiste aitamisele ja misjonile. Works ütleb: „Oleme end kokku võtnud ja leidnud Jumala. Meid on alandatud, kui Jumal on alandlikega. Tema on nendega, kel on murtud süda.“ Perekond Works on leidnud tervenemist oma koguduse toetuse läbi, samuti raamatu kirjutamise kaudu, milles nad kirjutavad oma kogemusest ja andestamisest Murrayle nende kahe lapse elu võtmise eest. Ohvrite ja ellujääjate elud on nüüd kokku põimunud. Perekond Works ja Matthew Murray vanemad kohtusid koos Noored Missiooniga meeskonnaga. Nad lootsid näidata andestuse ja armastuse jõudu. Selle tulemus on inspireerinud paljusid, kes teavad seda lugu, kuid ka neid kes kuulevad seda esmakordselt. Rostovich ütleb: „Iga päev ma valin elada Kristuse sarnaselt, kuid ka elada nende eeskuju sarnaselt, keda ma olen näinud siin maa peal oma enda silmadega, nagu Tiff ja Phil.“ Nende lugu ja pärand on samuti innustanud õppivaid misjonäre vastama kartmatult sellele kutsele, mida nad oma elu üle tunnevad. Murphy ütleb: „Me ei tõmbu tagasi sellest, mida Jumal on meie teenistust kutsunud tegema. Vaid me kanname hoolt selle eest, et me võtaksime aega tervenemiseks, sest me tahame olla võimelised viima seda tervenemist ka teistele.“ Sellele sündmusele järgnevad kuud oleks võinud tuua kaasa lootusetu meeleheite, kuid nende teekond läbi valu, juhtis neid tervenemisele ja andestusse.

Inimesed Mehhikos on väsinud tapmiste lainest, mis üle nende riigi on pühkinud ning nad püüavad oma häält kuuldavaks tuua. Ajalehad kirjutavad igapäevaselt vägivaldsetest roimadest, nagu see, mis röövis Jonathan Legaria elu. Irooniline on see, et Legaria oli üks neist, kes toetas avalikult surma kultust – mis on kiiresti kasvav fenomen Mehhikos. Legaria perekond lubas CBN uudistel minna vaatama tema endist elupaika, millest on tänaseks tehtud pühapaik. Kuigi tema ema, ei jaganud Legaria uskumusi, oli ta jõudnud pojaga teineteise mõistmisele. „Me uskusime erinevaid asju,“ ütles Legaria ema. „Me rääkisime väga vähe, et vältida probleeme, me ei rääkinud eriti oma uskumustest. Ta uskus Jumalat ja pühakuid ja ta uskus ka pühakusse nimega Surm.“ See on religioon, mis Mehhikos köidab paljusid järgijaid. Kui Jonathan Legaria veel elas, uskus ta, et on pühak Surma poeg. Tema lesk, nimetab end professor Constance’ks ning ütleb, et inimesed usuvad pühak Surma, sellepärast, et ta on teinud nii palju imesid. „Inimesed tahavad lihtsalt tulemusi saada ja samuti otsivad nad põhjust, miks elada. Põhjust, et end hästi tunda,“ räägib ta.  Pastor Natanael Pascual de Deous selgitab, et surma kultus köidab inimesi, sest inimesed otsivad kiireid lahendusi oma probleemidele. „Me teame Piiblist väga selgelt, et surm tuli Saatana kaudu ja kui inimesed teevad lepingu surmaga, siis teevad nad lepingu kuradiga. Mõneks hetkeks saavutavad nad materiaalse edu aga teisest küljest tulevad õudusunenäod, pereprobleemid, emotsionaalsed murdumised, haigused ja terve rida muid probleeme,“ räägib pastor. Mehhikole on see probleem saanud surmavaks. Sel aastal on mõrvade hulk kasvanud 47%. Pastor Antonio Pavon usub, et algpõhjus on surma kummardamine. Ta ütleb: „Viimased teated narkokaubandusega seotud surmadest, suurest hulgast mõrvadest, tohutust valust, mida Mehhiko perekonnad kogevad inimröövide ja tapmiste pärast, ma usun, tulenevad kahest asjast. Esiteks sellest kultusest, mis on ülistanud ja kummardanud surma ning on andnud surmale meelevalla meie maa üle.“ Pavon ütleb, et teine faktor on sündimata laste tapmine. Üle 12 000 naise on otsinud võimalust oma lapse aborteerimiseks Mexico linnas alates möödunud aasta seaduse muudatusest. Kuid Mehhiko kristlased usuvad, et inimestele, kes surma kultusega on seotud, tuleb rääkida surma tegelikust loomusest. Pavon ütleb: „Apostel Paulus kirjutab 1Korintlastele 15 ptks, et surm on Jumala vaenlane. Inimesed ei saa sellest aru.“ Kuigi skeptikud ei usu, et hiljutistel sündmustel oleks mingisugune vaimulik seletus või et need on seotud vaimulike asjadega, ütleb endine narkodiiler, Julio Cortes, et surma kultus on väga populaarne narkokaubanduses. „Oli olukordi, kus politsei tuli meie kodu läbi otsima. Narkootikumid olid peidetud Surma pühaku kuju alla, nad otsisid selle läbi põhjalikult selle otsast kuni alla, ka koertega, kuid ei leidnud neid,“ rääkis ta. Kuid alates hetkest, mil ta hakkas järgima Jeesust, nägi ta asju teisiti. „Surm tuli selleks, et hävitada, sellepärast ta ongi surm. Aga Jeesus on elu!“ ütleb ta.

18. oktoobril peetakse Turkus, Soomes, Kristus Päeva 2008. See on ülesoomeline palvepäev, kus on esindajaid igast Soome linnast ja külast, kes tulevad kokku, et hüüda Issanda poole. Inimesed kõikjalt Euroopast on sinna teretulnud, et olla koos soome usklikega ja toetada neid palves nii Soome kui ka teiste maade eest. Selle sündmuse ümber, 16. - 19. oktoobrini, toimub ka Euroopa foorum palve ja muutumise teemal. Korraldajate kutses sellele üritusele öeldakse: „Me ootame palvetöö juhte, koguduste juhte igast konfessioonist, evangeliste, kristlike juhte äris ja inimesi apostelliku anniga. Eriti kutsume noori esiletulevaid juhte, kes igatsevad liita oma käed kõikjal Euroopas palveks ja muutumiseks, et valmistuda ette vaimulikuks uuenduseks ja ärkamiseks meie kontinendil.“  Foorumile tulijatel on võimlalik osaleda Kristus Päeva sündmusel, et kuulda ja sattuda põnevusse visioonist, mida Turku kogudused jagavad, kuid et unistada ka oma enda riigi, Euroopa ja ka kaugemate paikade kohta. Kristus Päeva eesmärk on julgustada kristlasi tulema kokku, et palvetada Soome eest. Neid julgustatakse palvetama ja töötama oma paikkonna heaks. Visioon on see, et igal inimesel Soomes oleks vähemalt üks eestpalvetaja. Kristus päeva programm 18. oktoobril sisaldab palvet, ülistust ja õpetust. Selle sündmuse fookuspunkt saab olema risti kuju moodustamine: kaks esindajat igast linnavalitsusest toovad oma piirkonna sümboli sinna saali põrandale. Esindajad ise kogunevad sinna ristikujuliselt kokku – sümboliseerides Jumala armastust, kristlikku ühtsust ja pühendumist Jeesusele Kristusele – et palvetada Soome eest. See sündmus saab alguse juba reede õhtul, 17. oktoobril, mil palvetatakse eriti selle eest, et suur misjonikäsk saaks täidetud selle põlvkonna jooksul (Matteuse 28:18-20). Kutses öeldakse: „Meie palve Issandale on see, et ta tõstaks üles tuhandeid noori, minema kõike maailma ja kuulutama Häid Sõnumeid Jeesusest Kristusest ning tegema jüngreid.“ See ei ole ühekordne sündmus, vaid osa protsessist, mille eesmärk on ehitada kogu rahvast üles palves ja tuua ta tagasi Jumala juurde. „Me tahame näha palvegruppe igas kogukonnas, mis jätkaksid palvet ka pärast seda sündmust, et palvetada regulaarselt oma küla, naabruskonna või linnaosa eest. Meie palve on, et Kristus Päev tooks au Kristuse nimele Soomes,“ öeldakse kutses. Selle sündmuse idee tuleb Šveitsist. 2004. aastal kogunes Baselis 40 000 kristlast, et oma riigi eest palvetada. Nende Kristus Päeval olid esindatud kõik riigi 2800 omavalitsust. Kristlased igast riigi osast tõid oma lipud risti jalamile ja hüüdsid Jumala poole: „Me vajame sinu muutvat väge.“ Lisainfot selle päeva kohta Soomes, Turkus, saab veebilehelt www.kristuspaiva.fi

24. septembril, alustasid erinevad konfessioonid ja kristlikud organisatsioonid USAs 40-päevase palve- ja paastu perioodiga. „Koos teeme me nendest valimistest valimised, mille eest on kõige rohkem palvetatud,“ ütles John Lind, Presidendi Palve Meeskonna juht, mis on mittetulundus ühing, mille missiooniks on palvetada riigi juhtide eest aastaringi. Selles 40-päevases palve- ja paastu ajas, saadetakse osalejatele konkreetseid palve teemasid, mis puudutavad valimisi. Sellele on lisatud teemaga seotud piiblisalm, inspireeriv foto ja üks kirjalik palve. Selle ettevõtmise juhid loodavad liita usklikke palveks kogu USAs, nii järgmise presidendi eest, kui ka konkreetsete poliitiliste teemade pärast, mis Ühendriikides hetkel arutlusel on. Juhid ütlevad, et palve ja paast on otsustava tähtsusega Ameerika tuleviku vormimisel. „Me ei peaks mitte ainult aktiivselt osalema hääletamisel, vaid ka palves selle eest,“ ütles Rahvusvahelise LIFE Outreach rajaja, James Robinson. „Praegusel inimajaloo kriitilisel hetkel me vajame jumalakartlikke juhte. Ma palun, et te liituksite meiega palves. Et inimesed osaleksid hääletamisel, et nad hääletaksid põhinedes printsiipidele ning valiksid need juhid, kes hoiaksid neid printsiipe au sees ning ei müüks ennast poliitilistele parteidele jne.“ Lisaks valimiste eest palvetamisele, kutsub San Diego pastor Jim Garlow, Skyline kogudusest, kristlasi üles paastuma ja palvetama abielude pärast, nende 40 päeva jooksul. Kaitse Abielu initsiatiiv sai alguse peale seda, kui California Ülemkohus legaliseeris homoabielud selles osariigis ning selle eesmärgiks on koguda toetust rahvahääletusele Californias, Floridas ja Arizonas, et kui see läbi läheb, defineeriks see abielu kui ühendust ühe mehe ja ühe naise vahel. „See on vaimulik lahing ning see tuleb võita palves,“  ütles TheCall asutaja, Lou Engle, kes kutsub koguduste juhte üles osalema 40-päevasel paastul, mis eelneb 1. novembril toimuvale TheCall üritusele San Diegos. „Me usume, et pastorid üle California ja üle kogu meie riigi peavad juhtima inimesi nendel 40 päeval palves ja paastus. Me peame võtma ära pimeduse jõududelt õiguse tuua selliseid otsuseid esile, sest see on vaimulik lahing.“ Mõned organisatsioonid mitte ainult ei paastu ja palveta kuni 2. novembrini, vaid nad viivad läbi ka palvemeelseid proteste abordikliinikute ees üle kogu riigi. 40-päevase palvekampaania juhid nimetavad oma algatust ’suurimaks ja pikimaks koordineeritud elu-pooldavaks mobilisatsiooniks kogu ajaloos.’ Umbes 170 USA ja Canada linna osalevad selles. 40 Days of Life (40 Elu päeva) kampaania juht, David Bereit, ütleb et praegune majandusseis on nõrgestanud abordi tööstust ja põhjustanud mitmete kliinikute sulgemise. Ta lisas, et nende lootus on abordid lõplikult elimineerida. „Abortide arv on langenud nii märkimisväärselt, et mitmetes osariikides on järele jäänud vaid üks või kaks abordi kliinikut,“ rääkis Bereit. „Sel sügisel annab 40 Elu päeva kampaania suurepärase võimaluse lõpetada see elupäästmise töö nendes osariikides ja luua abortide-vabad tsoonid ning julgustada ka teisi osariike järgnema sellele eeskujule.“ USA Lõuna Babtisti Konventsiooni Misjoni Nõukogu president, Geoff Hammond, ütleb: „Valimiste päev on lähenemas ning me teame, et me kristlastena peaksime palvetama nende tulemuste pärast ning nende eest, kes meid juhivad. Peame olema ühendatud oma palves ja laskma Jumalal teha oma tööd meie sees ja meie kaudu. Kui me palvetame, siis oleme enam sõltuvuses Jumalast, enam tema tahtega kooskõlas ning viljakamad oma tegudes. Ta ütleb, et ta tahab näidata oma väge oma rahva palvete kaudu.“

Kolmapäeval, 24. septembril osalesid miljonid õpilased 19ndal Kohtume Lipuvarda Juures (See You at the Pole) palve sündmusel, nii USAs kui ka mitmes teises riigis. Selleaastane õpilaste palve teema tuli 1Sam 3:10 – „Räägi, sest su sulane kuuleb.“ Korraldajad räägivad, et õpilased palvetasid innukalt kolmapäeva varahommikul, et Jumal tooks moraalse ja vaimuliku ärkamise nende ülikoolidesse ja maale. San Diegos baseeruva Rahvusliku Noorte Teenistuse Võrgustiku president, Paul Fleischmann, ütleb, et see igaaastane üritus aitab luua ühtsust noorte seas. „Noored on võtnud initsiatiivi nende ürituste kaudu, et mõjutada positiivselt oma kooli,“ ütles ta. Kohtume Lipuvarda Juures palve kogunemine toimus kokku 20 riigis, kaasaarvatud USA, Kanada, Lõuna-Korea, Jaapan, Türgi, Elevandiluurannik, Austraalia ja Guam. Selle veebileht ütleb, et tegu ei ole demonstratsiooni, poliitilise ürituse ega mingisuguse protestiga. Asi puudutab õpilasi, kes kohtuvad oma kooli lipuvarda juures, või kusagil mujal, kui varrast pole, selleks et palvetada oma kooli, sõprade, õpetajate, valitsuse ja oma riigi eest.

Piibikoolide kaudu Abakanis ja Uppsalas, on Elu Sõna liikumine panustanud evangeeliumi levikusse ka Mongoolias. Tänaseks on seal üsna mitmeid kogudusi, kelle pastorid on osalenud ühes või teises piiblikoolis nendest. Pastor Carl-Gustav Severin naases oma hiljutiselt reisilt sinna. See oli tema esmakordne reis Mongooliasse, kus ta käis jutlustamas. Entusiastlik pastor Severin ütleb: „Hämmastav on näha neid tulemusi, mis võivad ühest piiblikoolist esile tulla. Mongoolias on 400 kogudust, kuid 20 aastat tagasi ei olnud veel ühtegi!“ 1992. aastal tuli üks noor tüdruk kaugest Siberi linnast, Abakanist, Elu Sõna piiblikooli, Uppsalasse. Tema oli üks esimesi õpilasi tuhandetest õpilastest endise Nõukogude Liidu aladelt, kes veel hiljem tulid Uppsalasse piiblikooli õppima. Kui ta oli oma õpingud lõpetanud, läks ta koos oma abikaasaga misjonireisile Mongooliasse. „Ta on ikka veel seal ja teeb suurepärast tööd Issandale,“ ütleb Carl-Gustav. Ta on olnud vahendajaks 60 mongoli saatmisel Elu Sõna piiblikooli Abakanis ning Carl-Gustav sai näha oma silmaga selle töö tulemusi oma sealviibimise ajal. „Me võiksime öelda, et näeme kolmandat põlvkonda õpilasi oma koolidest. Me alati ei tea, mis on selle töö tulemus, mida me teeme, aga kõige selle nägemine oli mulle niivõrd julgustav. Näeme, et paljunemine toimib,“ räägib ta. Carl-Gustavi kutsus Mongooliasse üks pastor riigi pealinnast, Ulan Batorist, kellel on 200-liikmeline kogudus ning ta on üks neist, kes õppis Abakanis. Ühel koosolekul, kui pastor Severin seal viibis, tuli päästmiseks ette 23 inimest. Pastor Severin käis koosolekut pidamas ka ühes naistevanglas, ning koosolek korraldati ka ärimeestele. Carl-Gustav ütleb: „See on märkimisväärne, kui avatud see rahvas on evangeeliumile. Naiste vanglas tahtsid nad kõik päästetud saada peale seda, kui olid jutlust kuulnud.“ Ning lugu oli sama kõikjal, kus ta käis. Suurimas koguduses Mongoolias on 1500 liiget ning see asub pealinna südames. Ka selle koguduse pastor on käinud Abakanis piiblikoolis. Kogudus on ostnud oma hoone, mille väärtus on $700 000 USD. Carl-Gustav räägib: “Neil ei olnud ressursse selle hoone ostmiseks, kuid pastor uskus Jumalat selles osas. Issand kõneles ühe Hiina pastoriga USAs, kes seejärel helistas sellele mongoolia pastorile ja ütles, et Issand oli pannud talle südamele toetada seda hoone projekti. Samuti võtsid nad laenu, mis on nüüdseks tagasi makstud. Nad lammutasid vana hoone maha, ning on nüüd alustamas uue ja suure kirikuhoone ehitust.“ Mongoolia on vaene riik. 40% rahvastikust elab veel jurtades – traditsionaalsetes ümmargustes telkides. Kuid asjad on minemas paremaks. Carl-Gustav kohtus ’Miss Mongooliaga’, kelle ema on edukas ärinaine. „Nad mõlemad on päästetud ja ühe koguduse liikmed. Mitmed pastorid veel palusid mul külastada ka nende kogudusi järgmine kord, kui sinna lähen, nii et ma plaanin järgmiseks aastaks sinna taas reisi, samal ajal, kui külastan ka teisi Aasia riike,“ räägib Carl-Gustav Severin.

Zimbabwe poliitilised rivaalid asetasid kõrvale oma erinevused ja nõustusid võimu jagamisega selleks, et lõpetada valitsuskriisi. Nüüd on lootust, et rahvusvaheline üldsus tuleb appi, et peatada Zimbabwe poliitiline ja majanduslik kriis. Riiki on laastanud krooniline tööpuudus, HIV/AIDS ja hüperinflatsioon – mis on ligi 11 miljonit protsenti. Uued andmed näitavad, et Zimbabwes on üle 2 miljoni inimese näljas, mis eelduste kohaselt tõuseb aasta lõpuks 5 miljoni inimeseni. Stabiilsus on olnud vara, mida on igatsetud. Charles Debter, Global Aid (Globaalne Abi) võrgustikust (GAiN), ütles sel nädalal: „Hetkel võimul olev partei kirjutas alla lepingule koos liikumisega Demokraatlik Muutus. Me loodame, et see koostöötav valitsus võib tuua suurema vabaduse Jumala teenimiseks ning samuti toob pöörde majanduses, et inimeste vajadused saaks enam täidetud.“ Uus peaminister, Morgan Tsvangirai, ütleb et tema prioriteetide järjestus on saada toitu näljastele zimbabwelastele, ehitada demokraatlikum ühiskond ja luua vaba meedia. Poliitilised rahutused, mis esile tulid, sundisid GAiN’i osa oma tööst edasi lükkama. Kuid Debter märgib: „Nüüd on taas võimalik jagada humanitaarabi inimestele, kes on suures puuduses. Samal ajal, mil oleme saanud julgustatud, et see abi, mille oleme teele pannud, saab jagatud inimestele, on olukord seal siiski veel keeruline.“ GAiN plaanib lühiajalist misjonireisi Zimbabwesse järgmise aasta mai kuus, et teha koostööd kohaliku teenistusega, kes 2004. aastal rajas Jeeriko projekti kaudu 300 uut kogudust. Nende palve on, et kui nad jagavad inimestele abi, et see pakuks võimalusi jagada abisaajatega evangeeliumi.

Erinevatel inimeste gruppidel on tavaliselt ühine keel ja kultuur. Karjase Teenistuse (Shepherds Ministries) president, Dr Bill Amstutz, ütleb: „Väga erilises mõttes kvalifitseeruvad inimesed, kellel on arengupuuded, samuti omaette gruppi.“ Kohe algusest peale on Karjase Teenistus olnud misjoni organisatsioon, mille eesmärgiks on jõuda selle ühiskonna osani. Dr Amstutz ütleb: „See inimeste grupp esindab 2 kuni 3 protsenti kogu maailma rahvastikust. See võib olla 150 kuni 200 miljonit puudega inimest üle maailma, mis on tohutult suur inimeste grupp, kelleni ei ole evangeeliumiga jõutud.“ Amstutz jagab lugu puudega naisest, kes tuli elama neile mõeldud grupi koju. „See naine tegelikult otsiski seda vaimulikku osa, mida Karjase teenistus pakkus. Ja nüüd on ta leidnud palju sõpru, tal on siin eakaaslased, ta võtab osaduseks aega ja saab kuulda vaimulikke sõnumeid, mis on kujundatud tema arusaamise tasemele ja tema jaoks.“ Piibel ütleb, et Jumala Sõna ei tule tühjalt tagasi. Just äsja sai Amstutz ühelt sealselt töötajalt e-kirja, kus öeldi, et see naine on tulnud Kristuse juurde. Ühel päeval oli ta tulnud töölt koju ja öelnud ühele personali liikmele, et ta tahab paluda Kristusel tulla oma südamesse. Hiljuti võeti neile tööle inimene, kes on vastutav nende inimeste vaimuliku kasvu eest. Amstutz ütleb: „Neil on samuti annid ja nad peavad neid kasutama hakkama. Nad on niivõrd kaastundlikud inimesed. Neile meeldib külastada hooldekodusid ja haiglaid. Samuti on nad ühed hoolikamad tunnistajad, keda ma iial kohanud olen. Nad ei jõua mitte ainult puudega inimesteni, vaid ka oma perekondadeni.“ Kuid 200 miljonit inimest on liiga suur hulk selleks, et üks organisatsioon selle tööga hakkama saaks. Amstutz ütleb: „Me usume, et parim viis, kuidas me saame ennast paljundada, on lihtsalt teha koostööd kogudustega ja julgustada sellist teenistust kõikjal.“

Inimestel, kes osalevad Usuelu koguduse tervenduskoolis, Temple Terrace’s, Floridas, on palju tunnistusi jagada. Tony Calderon jagab: „Mul oli neli nihestunud selgroo lüli ja arst ütles, et vajan operatsiooni. Ta kirjutas mulle välja valuvaigistid. Võtsin kolm tabletti hommikul ja kolm õhtul lihtsalt selleks, et toime tulla. Sain vaevu liikuda. Siis hakkasin käima tervenduskoolis. Ühel õhtul, kui lahkusin, hakkasin nutma. Istusin autosse ja ütlesin siis: „Enam mitte, Jeesus. Ma ei võta tablette enam. Ma olen terve Jeesuse nimel.“ Ajaleht Tampa Tribune avaldas mõned päevad hiljem temast loo, öeldes et Calderon on saanud valust vabaks ning, et see kool andis talle uue arusaama haigustest ja tõbedest. Pastorid Ken ja Gail Anderson asutasid selle tervenduskooli 2003. aastal. Nad ei eita kaasaegse meditsiini potentsiaalset abi … nad lihtsalt usuvad, et Jumal on arstidest aste kõrgemal, temal on vägi, mis suudab võita iga vaevuse. „Me ei eita haigusi,“ ütleb Ken Anderson, kes ise sai terveks hepatiit Cst. „Me eitame haiguse õigust jääda meie ihusse. Jumala Sõna ütleb, et see kes usub tervenemisse, sellel on tervis.“ Gail Anderson lisab: „Me usume ka koostöösse arstidega. Arstid tahavad, et sa saaksid terveks ja Jumal tahab, et sa saaksid terveks.“ Ajalehe reporter Sarah Rothwell kirjutab, et Andersonid on töötanud koos vähipatsientidega, kes on saamas kemoteraapiat, nad on viinud neid arsti juurde ja külastanud neid haiglates ning on näinud imesid ja tervenemisi selles protsessis.

Evangeelium Aasiale on evangeelne misjoni organisatsioon, kes on seotud  sellega, et jagada Jeesuse armastust kõikjal Lõuna-Aasias. „India on raskes olukorras,“ ütleb Evangeelium Aasiale president, K.P. Yohannan. „Samal ajal kui vägivald jätkub Orissas, India ida osas, on kristlusevastased äärmuslased toonud esile teise laine rünnakuid kristlaste vastu Karnatakas, India lääneosas. Kirikud on rünnaku all samaaegselt Jharkandis ja teistes osariikides ning moslemi äärmuslased on lõhanud pomme ka Delhis. „Aga me teame, et lõppkokkuvõttes on tulevik hele, sest Jeesus on koos oma kogudusega.“ Pühapäeval tungisid hindu jõugud erinevate konfessioonide kirikutesse ja palvemajadesse Karnatakas, rünnates kristlasi nende jumalateenistuse ajal. Seejärel äärmuslased hävitasid kiriku hooned ja kogu nende omandi. Hävitati vähemalt 11 kirikut, kaasaarvatud 1 kirik mida juhtisid Evangeelium Aasiale misjonärid. Kristlased vastasid protestidega ning valitsus arreteeris üle 60 äärmuslase rünnakute korraldamise eest. Dr Yohannan ütleb: „Mida me nägime Orissas, oli hästi läbi mõeldud ja üksikasjalik plaan selleks, et kristlasi sealt osariigist välja juurida. Sama plaani on hakatud järgima ka Karnatakas, hindu äärmuslased on selle hästi läbimõelnud ja korraldanud.“ Üks misjonär Karnatakas teatas, et tema kirik süüdati põlema vaatamata sellele, et kaks politseinikku valvasid seda. Kuid politseinikud avastasid tule ning said kutsuda abi ning tuli kustutati enne, kui see oleks tekitanud liiga suurt kahju kirikule. Sarnaseid rünnakuid kirikute ja kristlaste vastu toimus möödunud pühapäeval mitmeid. Kuid see ei olnud piiratud ainult Karnataka osariigiga. Jharkhandi osariigis piirasid äärmuslased ümber ühe misjonäri kodu, kus ta pidas parasjagu jumalateenistust. Peale teenistust ümbritsesid nad pastori ja mõned usklikud, ning tassisid nad lähedalolevas metsas asuvasse hindu templisse. Seal nad peksid kristlasi ja nõudsid raha, mis oli nende sõnul vajalik selleks, et läbi viia ’ümberpööramise’ rituaali, mis teeks neist hindud. Nad piinasid usklikke üle nelja tunni, kuni politsei sekkumine selle lõpetas. Esmaspäeval kutsuti nii äärmuslased, kui kristlased politsei jaoskonda, et nad omavahel kompromissi välja töötaksid. Karnatakas kehtib pöördumiste vastane seadus. See seadus viidi jõusse vaeste ja madala-kasti inimeste nö kaitseks, et hindu radikaalide sõnul ei toimuks ’sunduslikke pööramisi.’ Äärmuslased on esitanud valesüüdistusi, et kristlasmisjonärid pakuvad vaestele peibutisi nagu raha ja töökohad, et neid kristlusesse pöörata. Taolisi vale süüdistusi kasutatakse vägivalla õhutamiseks kristlaste vastu. Yohannan ütleb: „Vägivallatsejad ei esinda hindu enamust ega India rahva enamust. Seda viib läbi väike grupp fanaatikuid, kes toovad Indiale halva maine. Me peame palvetama India rahva ja nende juhtide eest, et rahu tuleks tagasi sellele maale. Karnataka koguduste juhid paluvad eestpalvet, et Jumal saadaks oma inglid valvama ja kaitsma oma rahvast, annaks oma kogudusele julgust ja usku Issandasse, seista kindlana neil päevil, ning et elava ja tõelise Jumala armastus külastaks neid, kes on evangeeliumi vaenlased ning et suur hulk neist pöörduks Jumala juurde.

Tsüklon Nargis tabas Myanmar’i mai kuus ning üle 100 000 inimese sai selles katastroofis surma. Üle miljoni inimese kaotasid kogu oma vara. Patrick Klein, Vision Beyond Borders (Visioon üle piiride), rajaja ja president, kes äsja saabus Myanmarist, ütleb, et sealt on nii häid kui halbu uudiseid. „Nägime paljusid riisipõlde ning hea on see, et palju riisi on maha külvatud. Loodetavasti on seetõttu piisavalt toitu nii, et jaguks kõigile. See on meie palve.“ Kuid Klein räägib, et see tsüklon jättis endast maha ka tuhandeid orbe. „Seal on 80 000 kodutut last. Oleme kuulnud teateid, et pedofiilid Taimaalt käivad seal, et viia endaga neid lapsi kaasa Taimaale seksi orjadeks. Myanmari militaarvalitsus püüab aga saada noori poisse oma sõjaväeteenistusse.“ Ka kristlasest lapsed on saanud vaimulikeks ohvriteks. „Oleme kuulnud lugusid kristlastest lastest, kes viiakse budismi templitesse ja kloostritesse. Nad püüavad neid lapsi panna salgama Jeesust Kristust ja kasvatama neid üles budisti munkadena.“ Vision Beyond Borders püüab selles osas midagi ette võtta. Klein räägib: „Ostsime hiljuti seal maad ning tahame ehitada nelja lastekodu. Püüame need lapsed saada oma hoole alla nii ruttu kui võimalik – ehitame need lastekodud, otsime kristlased neid juhtima ning toome lapsed sinna, et hoida neid eemal nendest nö ’kiskjatest’. Klein ütleb, et kohutav on mõelda, et kurjus teeb halva olukorra veelgi hullemaks. „Need inimesed on läinud läbi kohutavatest asjadest ja nüüd need jahtijad püüavad kätte saada neid lapsi, kes on kaotanud oma pered ja näinud oma küla hävinemas. Nad püüavad neid lapsi, et viia neid Taimaale seksikaubandusse. See lihtsalt murrab mu südame ja mu palve on, ’Jumal, palun tee midagi – aita meil jõuda nende lasteni.’“  Nende algne plaan on ehitada neli väikest lastekodu. Kõige suurem vajadus on muidugi finantsiline. Klein ütleb: „Umbes 30 000 dollari eest saame ehitada uue maja, kuhu mahuks umbes 100 last. Seejärel plaanime teha suurema maja, kuhu mahuks 500 kuni 1000 last, mis läheks maksma 84 000 dollarit.“ Need lastekodud pakuks neile lastele kaitset seksikaubanduse eest, kuid samas annaks neile ka võimaluse kuulda evangeeliumi. „Neid kodusid hakkavad juhtima kristlased – kristlasest ema ja isa, kes on lastele ülevaatajaks. Terve personal on kristlased. Me isegi loodame, et kogudused Ameerikast adopteeriksid neid lastekodusid ja saadaksid ka meeskondi üks või kaks korda aastas külastama ja teenima neid lapsi.“

Riigi pindalaga, mis on vaid veidi väiksem kui Ameerika Ühendriigid, on Brasiilia idapoolne rannikuäär tihedalt rahvastatud, kuid suur osa riigi lääne regioonidest on asustatud üsna hõredalt ning põhimõtteliselt puutumata moderniseerimise poolt. Brasiilia on rikas oma loodusvarade poolest ning riigil on tugev valuuta. Oma Portugali ja Aafrika juurtega on see riik üllataval kombel koduks suurimale jaapanlaste kogukonnale väljaspool Jaapanit. Ka Brasiilia vaimulik maastik on väga mitmekesine. Umbes 90% brasiillastest väidavad end olevat mingi religioosse kogukonna liige. Brasiilia on riik, mis on näljane Jumala järele. Selle aasta novembris saavad miljonid brasiillased kogema ühendavat sündmust, alates Sao Paulo linnast kuni vihmametsade ja poolkõrbe aladeni, mis saab muutma nende riigi vaimulikku maastikku. Billy Graham’i Evangeelse Assotsiatsiooni (BGEA) teenistus, Minu Lootus (My Hope), tahab teha võimalikuks selle, et evangeeliumi sõnumi tõde ja vägi jõuaks iga brasiillase koju ja südamesse. Minu Lootus lähenemine evangeeliumi kuulutamisele on ainulaadselt edukas, kuna see kasutab kolme komponenti: üleriigilist televisiooni, kogudusi ja inimestevahelisi suhteid, selleks et kanda igavese lootuse sõnumit ühel võimsal, kuid ometi isiklikul tasandil. Pastorid õpetavad välja oma kogudusi „Matteuse ja sõprade“ lähenemisnurgast, et juhtida perekondi, sõpru ja naabreid Kristuse juurde. Järgides Matteuse eeskuju, kes kutsus sõpru oma koju kohtuma Jeesusega, julgustatakse usklikke võõrustama oma sõpru ja perekonda enda kodus nendel õhtutel, mil kantakse üle Minu Lootus televisiooni programme. Õhtuste kogunemiste eesmärk on nautida osadust, süüa koos õhtust ja vaadata koos evangeelset televisiooni programmi. Ülekande lõppedes saavad võõrustajad jagada oma isiklikku tunnistust ja kutsuda külalisi üles omama isiklikku suhet Jeesuse Kristusega. Ettevalmistused programmide jaoks käivad täies mahus ning filmivõtted käivad maailma ühes rahvarohkeimas linnas, Sao Paulos. Kolme õhtu jooksul saavad brasiillased kuulda evangeelset sõnumit Billy Grahamilt, Rikkast Noormehest ning Franklin Grahamilt, Kadunud poja kohta. Samuti kuulevad laulu „Perhaps Today“ (Võib-olla täna) tuntud Brasiilia artistilt Paulo Baruk’ilt ja Aline Barros’elt. Selleks, et sellele tohutule projektile koguda ka vaatajaskonda, valmistati ette 13 raadioprogrammi, mis on 15-minutilised sõnumid Billy Grahamilt portugali keeles, ning neid juba kantakse üle Brasiilia raadiojaamades. Nendes sõnumites vastab dr Graham põhiküsimustele Jeesuse, taeva ja pöördumise kohta. Minu Lootus korraldajad on pannud reklaamid üles ka kristlikesse ajakirjadesse, ajalehtedesse üle kogu Brasiilia ning samuti on televisioonis jooksmas 30 sekundilised reklaamiklipid. Lisaks nendele teavitusviisidele, on Brasiilias veel ligi 2000 liikmeline meeskond, kes võtavad pastoritega isiklikult ühendust, ning on valmis aitama koordineerida ja õpetada. Need inimesed viivad läbi informatiivseid koosolekuid linnades üle kogu Brasiilia, selgitades, kuidas Minu Lootus projekt aitab usklikel võita sõpru, perekondi ja naabreid Kristusele, mis toob esile ka koguduste kasvu. Tänaseks on üle 53 000 koguduse 52 erinevast denominatsioonist otsustanud osaleda Minu Lootuse projektis. Alates 2002. aastast on Minu Lootus projekt toiminud 42 riigis ning hinnatavalt 9 miljonit inimest on teinud otsuse järgida Kristust. Teenistuse eesmärk on jõuda igasse riiki Heade Sõnumitega Jeesusest Kristusest. BGEA palub kristlastel üle maailma palvetada selle rahvusvahelise projekti pärast. ’Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata? Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud?’ Roomlastele 10:14,15

Juria Bardham, Evangeelium Aasiale Orissa osariigi töö juht, Indias, teab, mida tähendab see, kui kristluse vastased äärmuslased püüavad sind tappa. Möödunud nädalate jooksul on ta näinud kümneid maha põletatud kirikuid, näinud kuidas on pekstud ja tapetud misjonäre ja kristlasi. Kuid kõige selle keskel on Jurial vaid üks mõte: „Me teame, et Issand on kontrollimas kõike.“ Juria kommentaar võib lääne inimesele kõlada naiivsena, kuid kristlastele muutuvates Aasia osades, kõlavad nad tõesena. Nad võivad oodata pigem tagakiusu kui rahu. Nad teavad, et Kristust järgida, tähendab tuua rohkem probleeme oma ellu. Nad teavad ka, et kristlased, kes seisavad julgelt nende katsumuste keskel, julgustavad ka teisi Kristust järgima. Juria ütleb: „Julgustav on see, et ründajad ise räägivad, et varem oli Orissa osariigis vaid 2% kristlasi, nüüd on neid 28% rahvastikust. Nad ei mõista, et kristlasi taga kiusates, kasvab kogudus just hüppeliselt ja toob tuhandeid inimesi Kristuse juurde.“ Juria ütleb, et pastorid ei kaeba selle raskuse pärast, mis nende peal on. Pigem nad austavad Jumalat selle võimaluse eest, saada osa tema kannatustest. „Paljud meie pastorid on öelnud: ’Isegi kui nad tapavad meid, pole sellest probleemi, sest see põhjustab tuhandete inimeste tulemise Kristuse juurde,’“ rääkis Juria. Ta ütleb, et linnades on asjad muutumas paremaks, kuid kaugemates paikades jätkub tagakius vaibumatult. Orissa kristlased on harjunud kiusamisega, kuid Juria märgib, et see rünnakute laine, mis sai alguse 22. augustil hindu religioosse juhi tapmise tõttu, on erinev. „Möödunud korral oli tagakius seotud vaid ühe piirkonnaga. Kuid viimase kuue kuu jooksul on nad selle hästi ette plaaninud ning nüüd on üheksa piirkonda rünnaku all,“ ütles ta. Inimesi on tapetud, kirikuid ja üle 800 kristlaste kodu on hävitatud, paljusid misjonäre on rünnatud ning paljud neist koos tuhandete kristlastega on läinud otsima pelgupaika metsas, kus neil ei ole korralikku toitu ega peavarju. Hindu äärmuslased on teinud nimekirja oma nõudmistest, kus nõutakse, et peatataks inimeste pööramine kristlusesse; keelatakse lehmade tapmine, sest lehmad on pühad loomad hindu religioonis; keelatakse kirikute töö, ka vaeste abistamisel jne. Samuti on äärmuslased tegemas kampaaniat, et pöörata kristlased tagasi hinduismi. Nad ähvardavad inimesi nuga kõril, et nad surevad, kui nad ei palveta ning ohverda hindu jumalatele ja jumalannadele. Ühte misjonäri rünnati ja ähvardati tappa, kui ta ei palveta hindu jumala poole. Misjonär keeldus oma selga pööramast Kristusele, seejärel teda peksti ja kästi hoida eemale külast, kus ta oli töötanud, kuid ta ei olnud nõus sellega. Ta ütles oma ründajatele: „Isegi kui te mind tapate, ei saa ma lubada seda, et ma kunagi tagasi ei tule; see ei sõltu minust, vaid Issandast. Kui ta tahab mind siia juhtida, siis ma tulen.“ Teda heidutas näha mõningaid inimesi, kelle eest ta oli varem palvetanud ja aidanud, nüüd valmina teda tapma. Kuid ta elu säästeti, kui üks vanem külaelanik veenis rahvahulka teda minna laskma. Üks teine misjonär keeldus osalemast hindu tseremoonial, ning ta tapeti ja ihu lõigati tükkideks. Juria räägib, et hindud kasutavad nüüd naisi rahvahulkade juhtimiseks. Nad usuvad, et kui naine on kõige ees, siis valitsus ei astu nende vastu üles. Juria palub jätkuvad kristlaste palvet Orissa osariigi eest, nii rahu saabumise eest, kui ka selle eest, et kristlased jääksid kindlaks oma usus, ning nende pühendumine Jeesusele oleks tugevam hirmust, mida nad võivad kogeda.

USAs, Washington D.Cst läänepool asuvas Virginia kogukonnas tulid koguduste juhid sel suvel kokku selleks, et nende regioon võiks kogeda ärkamist ning nad räägivad, et on tunnistajaks paljudele imedele ja hämmastavatele ilmingutele nagu kuldplommide ilmumine hambaaukudesse. 45-aastane Agape Kristliku koguduse vanempastor Stephens City’s, Virginias, Lee Prock, ütleb: „See on kummaline, kuidas see kõik algas. Võiks öelda, et see on olnud suveräänne. Me lihtsalt tahtsime näha oma linna muudetuna koos nende kogudustega, kes on selles kaasas.“ Nii Prock’i kogudus, kui ka Greenway Spirit and Word Fellowship ja Crossroads Community Church on tunnistamas hämmastavaid tervenemisi tervisehädadest nagu kurtus, pimedus, liigesepõletikud ja muud kroonilised valud. Need koosolekud on saanud tuntuks Winchesteri väljavalamise nime all ning on kestnud nüüdseks neli kuud. Pastor Prock rääkis Charisma toimetajale, et lapsed nende koguduse lastekirikust palvetasid ühe tüdruku põlve nihestuse pärast ühel oma koosolekul ja see tüdruk lihtsalt kiskus oma põlvetoed ära ja hakkas tantsima, kuulutades on terveks saanud. Hiljem arstid tühistasid ära ka plaanitud põlveoperatsiooni. Taolised tervenemised võivad olla tüüpilised paljudel karismaatilistel ärkamistel, kuid lisaks sellele on Jumal seal tegemas veel imelisi asju. Prock ütleb: „Mina isiklikult olen üks neist inimestest, kes tahab näha asju dokumenteerituna. Olen väga ettevaatlik inimene … kuni hakkasin nägema inimeste hambaid täidetuna kullaga. Tunneme, et kui Jumal näitab oma üleloomulikku väge, siis toob ta sinna piirkonda ühe muutuse.“ Üks sellise väe demonstratsioon juhtus ühe vanematekogu liikmega Greenway Fellowship’ist, mis on endine lõuna-baptisti kogudus. Brock räägib, et see mees Greenway kogudusest oli avalikult sarkastiline ja skeptiline nende ebatavaliste ilmingute suhtes sinnamaani, kuni ta ise koges ootamatult seda, kuidas tema hambaauk sai kuldse plommi. „Kui see juhtus, ei hoobelnud ta üldsegi selle üle, pigem tundis ta piinlikkust,“ räägib Brock. See oli midagi, mis tegi teda alandlikuks. Ärkamine sai alguse aprillis ning alguses peeti koosolekuid igapäevaselt, kuid juuni kuust alates vähendati neid vaid nädalalõppudele. Lisaks äratuskoosolekutele julgustavad juhid kirikuskäijaid minema välja oma pinkidest ja mõjutama maailma enda ümber. Mida me tahame saavutada, on see, et usklikud läheksid välja,“ räägib Brock. „Jumal tervendab ihusid ja muudab elusid, kuid kõige märkimisväärsem asi minu jaoks on see, kuidas need kolm kogudust teevad koostööd. Toetame ühteteist, oleme alati olnud samas meeskonnas, kuid nüüd me ka teeme tööd vastavalt sellele.“

Grammy auhinna võitja ja bestsellerite autor, noor kristlasest lauljanna Rebecca St. James, ütleb: „Puhta elu   elamine ainult füüsiliselt on juba suur eesmärk. Aga lisaks sellele, kui me   anname oma hirmud ja prioriteedid Jumalale üle, see kuidas me andestame   teistele, kuidas me ligineme oma elu igale aspektile ja eesmärgile, on samuti   osa tervest puhta elustiili komplektist.“ Rebecca on terve kultuurilise liikumise   teravikus. Tema viimane raamat, ’Puhas – sõna 90-päevaks hingele, ihule ja   vaimule’ (Pure—A 90-Day Devotional for the Mind, Body & Spirit), jõuab sel   nädalal USA raamatupoodidesse. Selle sündmuse kõrgpunktiks annab Rebecca   reedel (5. Septembril) autogramme raamatutesse Disneyworldis, Orlandos, kus   ta on ka üks peaesinejatest Disney maailma igaaastasel Rõõmu Õhtul. Meedias   avaldatud raamatu arvustus ütleb, et St.Jamesi raamat ’Puhas’ esindab   terviklikku isiklikku elustiili – ning selles lähenetakse meelte, vaimu ja ihu   puhtuse teemale värskendavalt ausal ja sügavalt liigutaval ning avameelsel viisil.   Raamatu formaat on 90-päeva mõtisklusi, kus kaevutakse sügavale reaalse elu   küsimustesse. Raamatu tutvustuses öeldakse: „See viib lugejad ühele eraelu   puudutavale igapäevasele rännakule, kus St. James toob esile oma hääle ja isikliku arusaamise, räägib oma väljakutsetest ja võitudest – jagades lugejatele tarkust ja julgustust elada elu, mis oleks nii vastuvoolu levinud kultuurile kui ka meeliülendav oma värskuses ja eesmärgikindluses.“ Ühe peamise häälena Ühendriikides, hoiduda vahekorrast enne abielu, müüs St. Jamesi eelmine raamat Wait For Me (Oota mind) üle 100 000 koopia ning hiljuti lasti välja selle teine trükk. Rebecca ütleb oma uue raamatu kohta: „Mu raamat ’Puhas’ on selleks, et julgustada puhast elustiili seest ja väljast. Ma olen kirglik puhtuse sõnumi jagamisel, sest see toimib.“ Ajakohane ja väga radikaalne selle elustiili propageerimisel, julgustab see austraalia päritolu lauljanna igas vanuses lugejaid liituma temaga teekonnal – alustama esimesest päevast ja lõpetama igapäevase radikaalse eluga.

Maailma kristlikul maastikul on loodud väga erinevate suundadega teenistusi. Üks nendest on Adopt a Terrorist for Prayer ehk Adopteeri Terrorist Palveks. Selle teenistuse initsiaator Dr Thomas Bruce ütleb: „Terrorismi sõda toimub peamiselt vaimsel tasandil ning selle vastu tuleb võidelda vaimulike relvadega. Terroristid on Saatana peamisteks vahenditeks, kui terroristid hakkavad pöörduma Kristuse juurde, siis see relv Saata käes kukub läbi ja kogu maailm saab teadma midagi võimast sellest ühest ja tõelisest Jumalast. Kus on kristlaste ühine ja efektiivne reaktsioon terrorismi vastu? Adopteeri üks terroristidest ja liitu palves selles vaimulikus vasturünnakus ning järgi Jeesust vastates militaarsele islamile.“ Teenistuse veebilehel www.atfp.org tutvustatakse mitmeid ohtlikke terroriste, kelle eest kristlastel on võimalik palvetada ning samuti antakse neile näiteid ja õpetatakse, kuidas efektiivselt palvetada ja mida palvetada.

  Christianity Today ajakirjanik Holly Vincente Robaina kirjutas: „Avastasin, et olen kogemas seda, mida Joona  – ma ei tahtnud andestada inimestele, kes planeerisid ja viisid täide 2001. aastal 11. septembri terrorirünnaku ja ma ei tahtnud, et Jumal neile andestaks. Kogesin seda siis, kui sattusid teenistuse Adopt-a-Terrorist for Prayer (ATFP) veebilehele. Olin lugenud selle teenistuse kohta ühest artiklist ning kavatsenud ka ise ühe terroristi eest palvetada, tundus suurepärane idee palvetada terroristide päästmise eest. Aga kui hakkasin lugema nende tapjate profiile, siis vihastusin. Miks ma peaksin nende kurjade inimeste pärast palvetama, neil ei ole mingit kahetsust, kui neil oleks võimalus, siis tapaksid nad iga ameeriklase. Üks mu pastoritest kunagi märkis, et me tahame endale Jumala andestust, aga teistele tahame tema õiglust. Pole vale, kui tunneme viha millegi suhtes, aga selle sees me ei tohi teha pattu. Siin olin mina ületamas piiri: Jooksin ära selle ülesande eest, mille Jumal oli mulle andnud.“ Robaina jätkab: „Joona lugu hoiatab meid selles. Joona tundis viha oma vaenlaste, assüürlaste, suhtes, kes olid rünnanud tema rahvast, hävitanud nende kodud ja viinud iisraellased vangi. Kui Jumal käskis Joonal minna Assüüria pealinna Niinivesse kuulutama, siis oma vihas ta põgenes. Ta ei tahtnud, et Iisraeli vaenlastel oleks võimalus saada Jumalalt halastust. Tõeline probleem ei olnud Joona viha, vaid tema sõnakuulmatus. Mõistsin, et mul oli sama probleem, ma ei tahtnud, et mu vaenlastel oleks võimalus armu saada. Ilmselt inimlikult ei ole meil võimalik andestada sellistele kurjategijatele, kuid ma olen nõus paluma Pühal Vaimul mind seespidi muuta.“  Me saame palvetada nende eest, keda vaenlane kasutab oma relvadena, et Jumal muudaks nende inimeste südant, et nad kohtaksid Jeesust unenäos või nägemuses, et Püha Vaim järeleandmatult puudutaks oma ligioluga, et igavese pääste sõnum jõuaks nendeni, et Püha Vaim tooks neile patusüü ja häbi tunde oma tegude pärast jne.

Kuulates misjonäre palvetamas, tundis Gandharu Sahu erinevaid emotsioone. Küla templipreestrina, Uttar Pradeshis, Indias, pidas Gandharu tugevasti kinni olemasolevatest traditsioonidest ning oli pühendunud sellele eluviisile. Kui Evangeelium Aasiale filmi meeskonna liikmed, Ravinder Singh ja Parkash Sirvastava, külastasid tema küla möödunud aasta lõpus, et külaelanikele näidata filmi Jeesuse elust, ajas ta nad järeleandmatu protestiga minema. Peale mõningaid kuid, tulid misjonärid tagasi, kuigi nad teadsid, et võivad taaskord Gandharu viha alla sattuda. Sel korral olid asjad teisiti. Gandharu ei protesteerinud filmi näitamise vastu, tegelikult tuli ta välja ja vaatas ka ise filmi ning suur osa külaelanikest liitusid temaga. Kui film lõppes, palvetasid kaks misjonäri vaatajaskonna eest. Gandharu oli hämmingus sellest vabanemistundest oma südames ning teadis, et peab sellest kõigile rääkima. Ta kõndis rahva ette ja ütles: „Ma kannatasin tohutute valude ja pinge all, olin pimeduse ahelates palju aastaid, aga kui need vennad palvetasid, siis tundsin suurt rahu ja rõõm täitis mu südant. Nüüd ma olen vabakssaanud mees.“ Järgmisel pühapäeval külastas Gandharu kohalikku kogudust ja tunnistas sellest, kuidas Jumal töötas tema elus. Ta jättis oma templipreestri kohustused maha ning andis oma südame Kristusele. Täna on Gandharu igavesti tänulik kahele misjonärile, kes keeldusid alla andmast. Evangeelium Aasiale juhid paluvad eestpalvet Gandharu eest, et ta võiks kasvada Kristuses ning et ta oleks üleantud astja, keda Jumal saab kasutada selleks, et jagada Tema armastust külarahvale. Palu ka jätkuvat kartmatust Ravinder’ile ja Parkash’ile, kui nad Jeesuse nimel viivad evangeeliumi välja filmi kaudu.

Organisatsioon, mis toetab Piibli tõlkimist kõikjal maailmas, püüab kaitsta oma töölisi malaariat kandvate sääskede eest. Wycliffe Associates president ja tegevdirektor, Bruce Smith, ütleb: „Piibli tõlkimine toimub kõikjal maailma kaugetes paikades, üks peamisi ohte nende misjonäride ja külarahva eludele ja heaolule, on malaaria.“ Selle ohu eemaldamiseks tahetakse neid varustada mittemürgise tõrjevahendiga, mida saab pihustada oma tubadesse. See vähendab nende inimeste võimalust saada malaariasääskede hammustusi. Selle Ameerikast pärineva toote nimi on Suspend SC ning seda testitakse hetkel Kesk-Aafrikas ja Vaikse ookeani lõunaosas. Eesmärgiks on seatud varustada 1000 küla selle elupäästva kaitsega malaariasääskede vastu. Hinnatavalt tapab malaaria aastas üle miljoni inimese ning see on väga valdav haigus just nendes maailma osades, kus piiblitõlke misjonärid on teenimas ja säilitamas keeli, millest ei ole mingeid kirjalikke andmeid. USA tervisekaitse keskuste andmeil võib Aafrikas elav inimene saada keskmiselt 60 kuni 300 sääse hammustust. Kui inimene nakatub malaariasse, tõuseb palavik ning seejärel hakkavad verelibled surema. Mõne nädala jooksul hakkab inimene tundma kõikjal valu, kolm nädalat veel ja ta jääb voodihaigeks. Inimese ihu on äärmises häireseisundis, ta lihtsalt ei suuda tulla toime kõigi korraga hävinevate verelibledega. Smith ütleb, et see on levinud probleem Piibli tõlkijatele. „See on üsna kurnav, meil on väga vähesed misjonärid, kes on jäänud puutumata selle poolt. Troopikapalavikud kurnavad inimese ihu põhjalikult. Tean isegi misjonäre, kes pidid oma teenistusest loobuma, kuna nende ihu ei olnud võimeline enam võitlema järgmise malaaria rünnaku vastu.“ On perekondi, kes on isegi kaotanud oma lapsi malaariale. UNICEF teatab, et malaaria tapab aastas miljon inimest ning nakatab vähemalt 300 miljonit. Malaaria tapab igal aastal rohkem lapsi, kui HIV/AIDS. Iga 30 sekundi jooksul sureb üks laps malaariasse kusagil maailmas ja ainuüksi Aafrikas sureb aastas 30 000 rasedat naist malaaria ja selle komplikatsioonide tõttu. Smith ütleb: „Praegusel aastaajal on ka meil palju sääski väljas, võib-olla saame kasutada neid meeldetuletusena, et palvetaksime misjonäride eest ja toetaksime seda projekti.“ 2007 aastal teenis 1341 Wycliffe Associates vabatahtlikku 35 erinevas riigis Piibli tõlkijate meeskondade juures. Sel aastal on neil plaanis saata välja veel 1700 vabatahtlikku 41 erinevasse riiki, et ehitada ja renoveerida hooneid, ehitada teid ja lennuradasid, õpetada vaheaja piiblikoolis, aidata kontoritöös, arvuti oskustega jne.

„Meile oli üllatuseks, et paljud külad ei ole saanud veel mitte mingisugust abi ega toetust väljastpoolt ning nad olid elamas väga viletsates tingimustes,“ ütles Moses, kelle nimi on turvalisuse huvides muudetud. Moses on rahvusvahelise organisatsiooni World Hope (Maailma Lootus) misjonär, kes töötab Myanmari piirkondades, kus tsüklon Nargis tappis mai kuus tuhandeid inimesi ning jättis tuhanded ilma kõigest mis neil oli. ÜRO hinnangul on siiamaani umbes veerand peavarju vajavatest inimestest saanud abi. Moses koos oma meeskonnaga on viinud abi 22 külasse Irrawady jõe delta alale. Kõigega, mida nad pakuvad, kaasaarvatud riisi, vee, kattekile ja küünaldega käib kaasas ka Piibli salm sellest, kui palju Jumal armastab ja hoolib oma rahvast. Näiteks, kui nad annavad küünlad inimestele, kellel ei ole elektrit, siis räägivad nad, et küünal on ajutine valgus, kuid Jumal on maailma valgus. „Inimesed olid lihtsalt hämmingus, nad ütlesid: ’kristlased on seotud kõigega, et pakkuda meile peavarju, vett ja kõike.’ Ütlesime neile, et meie Jumal on seotud veel palju enamaga,“ rääkis Moses. Mõned raportid ütlevad, et abiandmise teeb keeruliseks Myanmari valitseva junta sekkumine, kuid Mosese kogemus on olnud, et valitsus ei ole nii kristluse vastane kui maailmas arvatakse. „Nad teavad, et kristlased ei ole ohtlikud. Me palvetame nende eest ja tahame nendega rääkida, nii et uksed on praegu kristlastele avatud,“ ütleb Moses, kes tahab sellesse avausse hüpata seniks, kuni see veel lahti on. Kuigi see avatus tuli looduskatastroofi kaudu, usuvad Myanmari kristlased, et see on kutse Jumalalt. See sama ookean, mis tõi kristluse läänest siia, tõi ka surma tuhandetele inimestele, kuid kristlased usuvad, et Jumal tahab, et selle kaudu vähemalt 100 000 inimest saaks veel teda tundma. Moses ütleb, et seda on võimalik saavutada ainult koos töötades. „See on suurepärane aeg kristlastel tõusta üles ja hakata midagi tegema.“ Moses rääkis ühest usklikust, kes oli näinud nägemuses elevanti ja inglit, kes ütles talle, et ta tapaks elevandi, lüües teda tema nõrka kohta. See usklik hakkas palvetama, et Jumal annaks talle selguse, mida see nägemus tähendas. Ta mõistis, et see suur elevant on budism ning budismi nõrgim koht on lapsed. Sellest hetkest alustasid nad laste teenistusega, ning praeguseks on neil juba üle 100 lapse, kes teenistustel osalevad. Selle kaudu jõuavad nad ka lastevanemateni. Kui lapsed keelduvad Buddhat kummardamast, tulevad vanemad nende meeskonna juurde ja hakkavad küsimusi küsima: „Mida te meie lastega tegite? Nad ei taha enam Buddha ees kummardada. Siis me teeme neile tassi kohvi ja ütleme, ’Palun istuge, me räägime teile, mida me lastele rääkisime.’ Ja siis räägime kõigest mida me lastele õpetasime. See tähendab, et me jutlustame neile otse. Hiljem saavad neist inimestest kristlased.“ Möödunud aastal ristis Moses 27 inimest, kes olid pöördunud budistid, nende hulgas üks budisti munk. Peale keeristormi jäid paljud lapsed orbudeks. See oli ülim aeg täita nende orbude vajadus. Täna on 28 last osa World Hope orbude teenistusest. Kui need lapsed lõpetavad keskkooli, lähevad nad edasi piiblikooli ja saavad töötada oma külades pastorite, misjonäride, õpetajate ja teiste juhtidena. Moses ütleb, et misjonäridele on alati ruumi, kes tahavad töötada nende lastekodus. Ootame kohalikke ja välismisjonäre, kes liituksid selles töös. Moses ütleb: „Palvetage ka Myanmari jätkuva taastumise eest, riigi majanduse eest, mis on teinud äärmiselt raskeks inimestel sellest hävitusest välja tulla. Palveta ka pagulaste eest, kes ei ole veel saanud alustadagi oma elude ülesehitamisega.“

Kahe organisatsiooni koostöö ühe tuntud Hiina pastori vabastamiseks, on olnud edukas. Kaks päeva enne olümpiamängude algust, 6. augustil, arreteeriti pastor Zhang ’Bike’ (Ratas) Mingxuan, koos oma naise ja kaastöölisega. Vastusena nende vahistamistele, otsustasid organisatsioonid The Voice of the Martyrs (Märtrite Hääl) ja China Aid Association (Hiina Abi Assotsiatsioon) midagi koos ette võtta nende aitamiseks. Todd Nettleton, Märtrite Häälest, räägib, et nad palusid kristlastel kõikjal maailmas kirjutada alla palvekirjale, mis oli suunatud Hiina valitsusele, vabastamaks pastor Zhang Mingxuan’i. Nettleton ütleb, et nad alustasid selle palvekirjaga 26. augustil, mitte ainult nende kolme kristlase vabastamiseks, vaid ka selleks, et anda Hiina valitsusele teada, et maailm on teadlik sellest, et neid kristlasi hoitakse kinni. „Kui nad mõistavad, et kõikjal maailmas ollakse teadlikud sellest juhtumist ning, et inimesed reageerivad sellele, siis tavaliselt see mõjutab neid,“ ütleb Nettleton. Tundub, et palvekiri on mõjunud. Nettleton räägib: „Reedel saime teada, et pastor on vabaks lastud ning, et teda koos naise ja kaastöölisega oli vahi all oleku ajal koheldud hästi, neil oli isegi olnud võimalusi rääkida Kristusest ja kodukirikutest, Hiina religiooniasjade ametnikega.“ Pastor Zhang on tuntud teisenimega pastor Bike (ratas), sest ta on reisinud üle 16 000 km oma jalgrattal, jagades Kristust, ning teda peetakse Hiinas üheks avameelsemaks evangelistiks. Ta on kartmatu usklik, kes on nõus ületama piire, jagama välja kristlikku kirjandust ja Piibleid, jagab Kristust ka alla 18-aastastega ning juhib tuhandeid Kristuse juurde. Kõik need tegevused on kommunistlikus Hiinas ’ebaseaduslikud’. Selle aasta alguspoolel palus pastor Bike Märtrite Häälel ja Hiina Abi Assotsiatsioonil luua Hiina palve käepaelad, et kristlased vabas maailmas võiksid enam teada kristlaste tagakiusust Hiinas. Tuhanded inimesed on juba omandanud neid käepaelu ja palvetavad tagakiusatud usklike eest Hiinas. Nettleton ütleb, et üle 50 000 inimese kirjutas palvekirjale alla, et pastor Bike lastaks vabaks. „Me kavatseme ikkagi need nimed edasi anda Hiina Saatkonnale Washingtonis, kuid muudame veidi palvekirja ning sellest saab olema tänukiri. Pastor Bike ise ei olnud teadlik sellest palvekirjast, kuid ta arvab, et see võis olla tema varase vabastamise põhjuseks, ta ütleb: „Ma usun, et kindlasti oli see põhjuseks või vähemalt mõjutas Hiina valitsuse otsust, sest nad tahavad, et maailmas arvataks, et Hiinas on religiooni vabadus.“ Nettleton ütleb; „Üks meie eesmärke on luua kristlastele võimalus midagi teatud küsimustes ette võtta. See palvekiri tuligi esile sellest eesmärgist ning sel korral tõi see kaasa ka muutuse olukorras.“

Ameerika kuulsa filmi stsenaristi Joe Eszterhas’i viimane raamat on šokeeriv, mitte selline nagu need raamatud, mis temast tegid rikka ja kuulsa mehe. Järgmine raamat kirjanikult, kes kirjutas õudusromaanid Basic Instinct ja Jagged Edge, räägib hoopiski tema vaimulikust pöördumisest ja pühendumisest Jumalale ja perekonnale. Raamatus Crossbearer: A Memoir of Faith (Ristikandja: Usu memuaar), kirjeldab hr Eszterhas seda, kuidas ta elu sai pöörde 2001. aasta suvel. Ta oli kolinud koos oma naise, Naomiga, Malibust Clevelandi äärelinna – kus ta oli üles kasvanud. Kuu aega peale kolimist, diagnoositi mehel kurgu vähk. Arstid Clevelandi kliinikus eemaldasid 80% tema neelust, panid tema kurku hingamistoru ja ütlesid talle, et ta peab koheselt lõpetama joomise ja suitsetamise. 56-aastasena, peale eluaegset metsikut elamist, teadis Eszterhas, et oma eluviisi muutmine saab olema äärmiselt raske. Ühel kuumal suvepäeval, peale operatsiooni, kõndis ta puudest ääristatud  kodutänaval ning siis korraga ei jaksanud ta enam. „Ma olin hulluks minemas. Olin närviline, mu keha tõmbles ja värises, mul ei olnud üldse kannatlikkust … iga mu närvilõpe nõudis alkoholi ja tubakat,“ kirjutas ta. Ta langes maha ja nuttis ning esimest korda peale lapsepõlve ta palvetas: „Palun Jumal, aita mind!“ Hr Eszterhas oli šokeeritud oma enda palvest. „Ma ei suutnud uskuda, et seda olin öelnud, ma isegi ei tea, miks ma seda ütlesin, sest pole seda varem teinud,“ kirjutas ta. Kuid korraga koges ta võimast rahu. Ta süda ei peksnud enam nii metsikult ja käed ei värisenud. Ta ütleb, et nägi helendavat, kirgast, peaaegu pimestavat valgust, mis sundis teda oma silmi kätega katma. Nagu Saulust Damaskuse teel, oli Jumal teda pimestanud. Ta tõusis üles, pühkis oma silmad ja kõndis tagasi koju uue mehena. Hr Eszterhas koos oma naise Naomiga on sellest ajast ustavad kristlased katoliku kirikus. Vaatamata sellele, kirjutab ta avameelselt oma põlgusest preestrite vastu, kes on pedofiilid ja piiskoppide vastu, kes on neid varjanud. Kuid ta ütleb, et vaatamata segastele tunnetele kiriku suhtes nende skandaalide tõttu, mis on toimunud, on pühapäevasel missal suur vägi. „Armulaud ja Kristuse Ihu ja Vere kohalolu on minu jaoks võimas kogemus. See annab mulle jõudu.“ Endises elus kirjutas ta 16 käsikirja filmidele, mis jõudsid ka suurtele ekraanidele, mõned neist tõid talle sisse isegi kuni 3 miljonit dollarit. Kuid hr Eszterhas ütleb, et on veetnud liiga suure osa oma elust uurides elu süngemat külge, kuid enam ta sinna minna ei taha. Ta sündis Ungaris IIMS ajal ning kasvas üles põgenike laagrites, misjärel nende pere jõudis USAsse ning elas vaeses Clevelandi linnaosas. Ta töötas politsei reporterina Clevelandis ja teda alati köitis pimedus. Ta ütleb: „Katsin alati lugusid lõpututest tulistamistest, linnas toimuvatest mässudest ning mitmetes kuriteo paikades olin kohal enne politseid, sest mul oli politsei raadio. Tavatsesin mööda linna ringi hulkuda, kuni midagi juhtus.“ Kuid peale pöördumist sai talle küllalt nendest surmadest, mõrvadest, verest ja kaosest. „Sõna otseses mõttes mu elu muutus sellest hetkest, kui Jumal mu südamesse tuli. Ma ei ole huvitatud enam pimedusest,“ ütleb ta. „Mul on neli toredat poega ja naine, keda ma armastan, mulle meeldib elada ja ma tunnen rõõmu igast hetkest oma elus. Mu vaade elule on kirgastunud ja ma ei taha minna tagasi sinna pimedusse.“ Hr Eszterhas’i armastus elu vastu sai veelgi suuremaks, kui möödunud aastal arst ütles talle, et ta ei vaja enam järgmist külastust haiglasse. „Ta ütles mulle, et ma ei pea enam kontrolli tulema, sest mu kude oli taastunud nõnda, et ei olnud võimalik enam näha märki vähist ja isegi operatsiooni toimumist ei olnud võimalik enam tuvastada. Naomi ja mina olime muidugi ülirõõmsad, kui ta meile seda rääkis. Ma usun, et see on tõeliselt imeline õnnistus.“ Oma uue raamatu Ristikandja kirjutas ta kui tänukirja Jumalale ning selleks, et rääkida kogu maailmale, mida Jumal on temale teinud. Kui ta naine lõpetas raamatu lugemise, kallistas ta seda raamatut. Hr Eszterhas ütleb: „Mina tunnen sama moodi, Olen selle üle väga uhke.“

Palvekogunemine TheCall on levimas üle kogu maailma. Möödunud nädalal peeti seda ka Indoneesias, riigis, kus on rohkem moslemeid, kui üheski teises riigis maailmas. Üle miljoni kristlase 50 linnas paastusid ja palvetasid selle riigi iseseisvuspäeval. See algas palve kõnnakuga riigi pealinnas Jakartas. Sellel ajaloolisel sündmusel marssis üle 8000 inimese mööda linna tänavaid ja tegid eestpalvet oma rahva eest. Kristlased palvetavad, et inimeste südametes toimuks muutus, eriti noorte hulgas, et nad ütleksid ’ei’ narkootikumidele, abordile, seksile enne abielu ja pornograafiale. Nad panid punase teibi oma suu peale, et märkida vaikset kuid võimast protesti. Pastor Andy Tjokro, kes oli sündmuse peakorraldaja, selgitas, et nende noor põlvkond on kindlameelne mitte ainult rääkima kristlaseks olemisest, vaid elama tõelise kristlasena, eriti tagakiusu keskel. „Tagakius on alati olemas, kuid me peame nägema seda teises piirkonnas. Ma usun, et Jumal võib seda teha,“ ütles ta. „Muutus ei ole ainult see, et räägime Indoneesiast kui kristlikust riigist. Muutus on see, kui räägime sellest, et isegi maailma suurimas moslemi riigis võib Jumal ikka veel tööd teha.“ Veelgi olulisem on see hea mõju, mida see on avaldanud moslemitele.“ Pastor Jerome Ocampo, Jesus Revolution International rajaja, selgitab: „Kuigi kristlased palvetasid Indoneesia eest, hüüdsid nad Jumala ees ka meeleparanduses Indoneesia pattude pärast. Moslemid on seda aktsepteerinud. Tundub, et moslemid on leidnud, et kristlastel on tõsi taga. Nad armastavad tõeliselt oma maad ja nüüd selle armastuse ja aktsepteerimise välja näitamine on pannud koguduse hoopis teisele tasandile.“

Suurenevad rünnakud organisatsiooniga Evangeelium Aasiale (GFA) seotud töö pihta on toonud kaasa vähemalt kuue kohaliku uskliku surma alates sellest, kui äärmuslased hakkasid mässama peale ühe nende juhtide tapmist. Laupäeva õhtul tapeti Maailma Hindu Nõukogu (VHP) üks tippjuhtidest, Swami Laxmananand Saraswati, 20 mehe poolt, keda kahtlustatakse olevat maoismi mässulised. Maoistid olid varem hoiatanud swamit (kõrge tiitel hinduismis), et ta lahkuks sellest piirkonnast. Rünnakus kasutati tulirelvi ja käsigranaati ning surma sai veel neli muud inimest. GFA president K.P. Yohannan on tugevalt hukka mõistnud selle julma tapatöö ning ootab, et süüdlased saaks karistatud. Kuna mees oli juhtiv kristliku töö vastane Indias, on tema järgijad kasutanud tema mõrva selleks, et õhutada üles oma järglasi minema laastama ja tapma inimesi mitmes Orissa osariigi piirkonnas. Viimaste raportite põhjal, on vähemalt 6 GFA koguduste liiget tapetud, 15 GFAga seotud koguduste hoonet hävitatud ning vähemalt 110 koguduse liikme kodud maha põletatud. Ka teised kristlaste grupid on kannatanud, teatatud on mitmetest surmadest ning laienevatest rünnakutest pastorite ja misjonäride vastu. Teateid on isegi äärmuslaste poolt läbiviidud katoliku nunnade grupiviisilistest vägistamistest ja tapmistest. „Oleme sügavalt šokeeritud ja ängistuses, kuuldes nendest jõledustest ja vägivallast, mida süütute kristlaste ja koguduste peal ellu viiakse Orissas selle kurva sündmuse tagasilöögina,“ ütles Dr Yohannan. „Me palvetame kohese vägivalla lõppemise pärast.“ Kümneid pastoreid ja nende peresid on rünnatud ning paljud on põgenenud koos kogudusega ümbritsevatesse metsadesse. Mõned lapsed oma vanematega on olnud peidupaikades ilma vee ja toiduta alates sellest, kui mäss sai pühapäeval alguse. GFA Bridge of Hope laste keskus suleti, kui nad said rünnaku ähvarduse. Neid ähvardati, et üks töölistest röövitakse, seepärast lahkus personal koos 120 lapsega sealt piirkonnast. Ei ole veel teada, mis on juhtunud keskuse valdustega. Dr Yohannan ütleb: „Kõige häirivam on see, et need rünnakud tunduvad olevat hästi organiseeritud ja juhitud. Meil on isegi teateid, et VHP on pidanud strateegia koosolekuid, selleks et plaanida ja koordineerida seda vägivalla agitatsiooni rahumeelsete kristlaste perekondade ja kirikute vastu.“ Välja on lastud ja levitatakse pisitrükiseid, mis süüdistavad kristlasi nende juhi mõrvas, kuigi valitsus viitab sellele, et ilmselt on süüdlased maostidest mässulised. „Me täname Jumalat, et valitsusametnikud kaitsevad meie piiblikooli ja püüavad kaitsta meie inimesi, see on tõeline õnnistus,“ lisas K.P. aga kuna vägivald on suurenenud, kardavad paljud, et valitsuse aktsioon ei ole piisav. Jõugud kasutavad tulepomme, et kodusid ja kirikuid rünnata, ning vähe on tõendeid politsei või valitsuse sekkumisest. Orissas on 295 GFAga seotud kogudust, kümneid misjonäre ning inimesed on olnud väga vastuvõtlikud evangeeliumile. „Mu süda on seal misjonäride ja usklikega,“ ütles Dr Yohannan. „Me peame palvetama kogu innukusega kannatava koguduse pärast Orissas praegusel ajal.“

Mission Network uudisteagentuur, teatab hämmastavast loost WorldServe Teenistuse meeskonnalt, ühest koguduste rajajast Etioopiast, kes reisis vaenulikku külasse, et kuulutada evangeeliumi. See reisiv koguduste rajaja, kes oli vaid ühe jalaga, tuli külasse, mis oli laostunud vägivalla ja pideva vaenutsemise pärast. Kuigi teda võeti vastu ilmselge põlguse ja kahtlustusega, koges ta juhtimist rääkida Jeesusest kõigile neile, keda ta kohtas. Üks mees, kes kuulis evangeeliumi, otsustas järgmisel päeval tulla tagasi koos oma jõuguga ja järgmisel päeval ta seda tegigi. Üks meestest ärritus tõsiselt selle peale, mida ta kuulis kristlast rääkivat. Oma kätevahele pigistatud AK-47 relvaga, otsustas ta teha otsa peale mehele, kes rääkis Jeesusest. Ta tormas kristlase juurde, kuid selle asemel, et põgeneda hakkas jutlustaja kartmatult ja kaastundega jagama Jumala Sõna mehele, kes püüdis temalt elu võtta. Püha Vaim sulatas relvastatud mehe südame ning selle asemel, et tappa Jumala meest, võttis ta sel päeval vastu Kristuse oma Päästjana.

Viimased päevad Kristus Kõigile Rahvastele krusaadil Kafanchan'is Nigeerias lõppes võimsalt. Reedel 22. augustil oli rahvast koos 250 000. Reinhard Bonnke kirjutab: „Jumala vägi raputas kogu seda ala. Nägime inimesi tulemas päästmisele ja saamas vabaks, samuti võimsaid imesid. Üks noor mees, kes oli kõik oma 20   eluaastat roomanud käpuli, korraga tõusis sirgelt seisma. Üks sünnist saati kurttumm kuulis ja kõneles oma elus esimest korda. Väike tüdruk, kes oli sündinud pimedana, sai nägema. Vaimselt haige naine sai  mõistliku meele. Kogu rahvas hõiskas. Me oma meeskonnaga oleme väga õnnistatud saanud ja täname Issandat selle ütlematu eesõiguse eest juhtida sadu ja tuhandeid hingi Jeesuse Kristuse kätele, kes on maailma Päästja. Laupäeva hommikul oli viimane Tulekonverentsi koosolek. 20 000 registreeritud delegaati said osa võimsast Püha Vaimu väljavalamisest, mis sellel spordiväljakul toimus.“ Bonnke jätkab: „Laupäeval hakkas 2 tundi enne koosolekut vihma sadama, kuid ometi tuli kohale üle 220 000 inimese. Kuulutasin Roomlastele 6 peatükist: 'patu palk on surm, kuid Jumala and on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.' Suur hulk rahvast võttis Kristuse vastu ja sündis uuesti. Järgnesid võimsad imed. Üks noormees andis tunnistuse, et oli tulnud krusaadile kaks õhtut varem. Kui palvetati haigete eest, mainiti ka HIV/AIDSi ning ta langes maha Jumala väe all. Sel öösel nägi ta unes, et Jeesus tuli ta juurde ja ütles, et ta on terve. Järgmisel päeval läks ta arsti juurde ning talle tehti uued proovid. Tulemus tuli tagasi – see oli HIV negatiivne. Ta sai vereülekande taevast. Kiitus Jumalale. Pühapäeval sadas samuti vihma, kuid koosolekule oli ometi tulnud hinnatavalt 300 000 inimest, et kuulda Jumala Sõna. See oli taas auline koosolek. Inimesed võtsid Jeesuse oma Päästjana vastu suure agarusega. Kui palusime, et Püha Vaim langeks, oli see väga auline. Väike Kafanchani linn on saanud raputatud kuni oma alusteni välja. Kuigi Kaduna osariik Nigeerias on peamiselt moslemi osariik, ei olnud meil ometi ühtki vahejuhtumit. Tervenemise imesid on liiga palju, et kõigist rääkida, kuid igaüks neist on väga ainulaadne õnnistus Jeesuselt. Meie koos, nii noored kui vanad saame tuua sisse hingede lõikuse järgnevate aastate jooksul, kui Jeesus peaks viibima. On lõikuse aeg.“

Aeg, mille õpilased Evangeelium Aasiale piiblikoolis veedavad, on väga intensiivne, kuid ka väga oluline nende vaimulikuks kasvuks ja tuleviku teenistuseks. Suveüritused on üheks vahendiks, mille kaudu Evangeelium Aasiale piiblikooli õpilased saavad lisaks klassiruumi õpingutele osaleda ka evangeelses töös, kus nad saavad ise käed külge lüüa. Üks grupp õpilasi Maharashtras, Indias, koges eriti julgustavaid tulemusi oma tööle, vaatamata vastuseisule, mida nad samuti kogesid. Kuu aja jooksul käisid õpilased 125 külas, jagades välja tuhandeid evangeelseid brošüüre. Nad said teenida individuaalselt paljusid inimesi, kellel oli erinevaid vajadusi, kaasaarvatud mees nimega Bajun ja naine Jamuna. Bajun kannatas valuga jalgades. Üks grupp naisi rääkis talle Jeesusest ja palvetas tervenemise eest. Nad võtsid juhendiks Jaakobuse 5:14 ning võidsid tema jalgu õliga. Kui naised Bajuni eest palvetasid, koges ta Kristuse tervendavat puudutust mõlemas jalas. Peale tervenemist andis Bajun oma südame Jeesusele. Jamuna ihu oli üles paistetanud. Mõned naised piiblikoolist kohtusid temaga ning jagasid temaga evangeeliumi. Jamuna uskus Kristusesse ning palus naistel enda eest palvetada. Kui nad seda tegid, tervendas Issand Jamuna täielikult. Selle ime tõttu võttis kuus perekonda Kristuse vastu. Menaka oli lapsepõlvest peale halvatud. Üks piiblikooli naiste meeskond rääkis talle Jeesusest ning palvetas tema eest. Jumal puudutas teda ja ta võis tõusta seisma ning aeglaselt kõndida ilma kõrvalise abita. Mõned olukorrad olid otsesemalt seotud vaimumaailma pimedusega selles piirkonnas. Amija oli kannatanud musta maagia ohvrina pikka aega. Mõned naised jagasid temaga evangeeliumi. Veendunud selles, et ta vajab Päästjat ning et Jeesus võib ta vabastada, pani Amija oma lootuse Kristusele. Üks abielupaar oli sooritamas enesetappu. Nad olid aetud meeleheitele, sest nende poeg peksis neid, kuna nad tegelesid musta maagiaga. Suutmata taluda seda valu ja häbi, otsustasid nad oma elu lõpetada. Kuid just sel hetkel saatis Issand grupi naisi piiblikoolist neid külastama. Naised rääkisid neile Jumala armastusest ja ütlesid neile, et nad vajavad päästet Kristuses. Kuulates evangeelset sõnumit, tuli nii naisele kui mehele patutundmine ning nad mõistsid, et vajavad Päästjat. Vestluse lõpus võtsid nad Kristuse vastu. Preeti’t vaevas kuri vaim, ta pere andis oma parima, et leida talle vabastust, kuid nende pingutused ei kandnud vilja. Kuid taaskord tuli üks naiste grupp Evangeelium Aasiale piiblikoolist ning jagas nendega Häid Sõnumeid Jeesusest. Issand imeliselt vabastas Preeti kurja vaimu orjusest. Täna läheb tal hästi ning ta usub Jeesusesse. Kuigi üldiselt võeti meeskondade teenimine hästi vastu, kogesid mõned õpilased ka vastuseisu. Üks piiblikooli meeste grupp kohtas kristluse vastaseid äärmuslasi, kes neid ähvardasid, et nad ei jagaks evangeeliumi nende piirkonnas. Jumala armust neid säästeti nii, et keegi ei teinud neile viga. Evangeelium Aasiale meeskonnad tänavad Jumalat nende paljude südamete eest, kes said nende suviste teenimiste kaudu puudutatud, kuid paluvad ka eestpalvet, et Jumal hoiaks õpilasi enese ligi ning kasutaks neid selleks, et evangeelium leviks veel paljude inimesteni Maharashtras, Indias.

USA ülemaalise palveliikumise loosung – „Peata abordid, saada ärkamine“ – sai suure rahvamassi hümniks, kes kogunesid 16. augustil USA pealinnas Washington DC’s. Ligikaudu 70 000 inimest  laulsid seda laulu 12 tunnisel ülistuse-, paastu-, meeleparanduse- ja palvepäeval. „Me palvetame täna, et Jumal tooks abortide küsimuse kui kiilu rahvuslikesse valimistesse,“ ütles Lou Engle, kes rajas palveliikumise The Call kaheksa aastat tagasi, et abortide küsimusest saaks õigusemõistmise küsimus. „Ma usun, et me oleme läbimurde hetkes, et vabastada elu meie rahvale.“ Engle’i palve Jumalale tundus saavutavat tulemusi juba samal päeval. Samal ajal kui hinnatavalt 70 000 inimest kogunes Washingtoni palvetama, tõi California pastor Rick Warren esile debati abordi küsimustes, oma kirikus Saddleback’is peetud presidendikandidaatide John McCaini ja Barak Obama kohtumisel. Nende kahe ürituse langemine samale päevale, koondas ka riikliku meedia tähelepanu abordi küsimusele. Tsiviilõiguste juhi, Martin Luther King Jr, vennatütar, Alveda King, võrdles TheCall’i lahingut abortide lõpetamiseks, tsiviilõiguste lahinguga 1963. aastal. Ta meenutas taolise augustikuise kogunemise tulemust 45 aastat tagasi, kui tema onu kõne „I have a dream“ tõi suurt elevust Ameerikasse. King märkis, et see, mis oli tundunud võimatu, sai üsna pea pärast seda reaalsuseks. Afro-ameeriklasest piiskop Harry R. Jackson Jr, kes on High Impact Leadership koalitsiooni asutaja ütles, et praeguse aja usklikel on sama kutse, mis oli King’il – muuta Ameerika kurssi. „Jumal tahab, et selles põlvkonnas toimuks õiguse ja õigluse vabanemine, kuid ta soovib kedagi, kes looks õigluse,“ ütles Jackson. „Täna on see mantel sinule kättesaadav.“ Paljusid TheCall kogunemisi on peetud pöördelistel USA ajaloo muutuste hetkedel. Esimene TheCall üritus peeti Washington D.Cs 2000. aasta septembris, mis langes viimastesse kuudesse, enne presidendi valimisi, kus kandidaatideks olid George W. Bush ja Al Gore. TheCall üritus Bostonis toimus vaid 11 päeva peale 11. septembri terrorismi rünnakuid 2001. aastal. Ajal, mil sõja ja terrorismi tegevus kasvab, tõi Rahvusvahelise Palvekoja juht Kansas Citys, Mike Bickle, esile et „üleriigiline meeleparandus kogunemine koos paastumise ja palvega on kõige odavam ja efektiivsem kodumaa turvalisuse strateegia. Halastus võidutseb kohtumõistmise üle.“ TheCall juhid rõhutasid, et abortide ja teiste ühiskonna pattude kestmine ei ole poliitiliste juhtide süü, vaid see lasub nende õlul, kes väidavad, et tunnevad Jumalat. Endine presidendi kandidaat, Mike Huckabee, alustas palvepäeva, juhtides inimeste tähelepanu Kapitooliumile (USA Kongressi hoonele), ning kuulutas: „Meeleparandus ja ärkamine ei saa alata hoonest minu selja taga enne, kui see saab alguse minu sees.“ Huckebee ütles oma intervjuus Charismale, et kristlased unustavad, kuidas salmis 2Ajaraamatu 7:14 pannakse maa tervenemise vastutus Jumala rahvale, mitte sekulaarsele valitsusele. „Juhtkond saab alguse meist, kui meie südamed on murtud inimeste pärast, kes on murtud,“ ütles ta.  Marylandis baseeruva Messiaanlike juutide grupi, Revive Israel Ministries direktor, Asher Intrater, oli sellega nõus, „Mida Ameerika vajab kõige enam, on pöörduda ebamoraalsusest ja humanismist,“ ütles ta. „Kui 70 000 inimest on palvetamas ja paastumas, siis ma usun, et võime mõjutada valitsust ja tervet rahvast.“ 10-aastane Mahan Greaves, on tõend sellest, et Jumal vastab palvetele. Enne Mahan’i sündi, külastas tema ema Nayomini Greaves, raseduskriisi keskust, arvates, et oli tulnud abordi kliinikusse. Nõustamine selles keskuses ning telefonikõne tema vennalt, kes oli tema eest palvetanud, veensid ema oma last alles jätma. Varsti pärast seda andis Greaves oma elu Kristusele ning kohaliku koguduse abil ja julgustusel sai ta oma vastsündinud lapsega hästi hakkama. TheCall DC üritusel, oli Greaves üks prohvetlikest ülistuslauljatest, kes juhtisid valju koorust „peata abordid ja saada ärkamine“. Tema palvetab, et Jumal annaks teistele sarnase kogemuse, mis oli päästnud tema tütre elu. „Issand juhi autod eemale abordi kliinikutest,“ palvetas ta, „pööra need ümber ja juhi nende teekonda. Minu elu on tunnistus sellest, mis võib juhtuda, kui sa lased Issandal töötada oma elus ja kui üks kogukond seisab sinu taga,“ kuulutas Greaves.

Moslemid üle kogu maailma on valmistumas Ramadaniks. See on islami usu kõige püham kuu ning see algab 1. septembril. Ramadan on aeg, kus moslemid hindavad oma elud ümber islami juhtnööride põhjal. Nad püüavad teha rahu nendega, kes on neile halba teinud, tihendada sidemeid perekonna ja sõpradega, lahti saada halbadest harjumustest – põhimõtteliselt selleks, et oma elu, mõtted ja tunded korda seada. Araabiakeelne sõna ’paastumine’ (swam) sõna otseses mõttes tähendab ’hoidumist’ – mitte ainult hoidumist söögist ja joogist, vaid ka kurjadest tegudest, mõtetest ja sõnadest. Ramadani ajal peab iga kehaosa hoiduma millestki. Keel peab hoiduma tagarääkimisest ja klatšimisest. Silmad peavad hoiduma vaatamast seadusevastaseid asju. Käsi ei tohi puudutada midagi, mis talle ei kuulu. Kõrvad peavad hoiduma kuulamast tühja juttu või roppusid sõnu. Jalad peavad hoiduma minemast patustesse paikadesse. Sellisel viisil peab iga kehaosa paastu. Paastumine on islami üks viiest sambast. Sel ajal kui miljonid moslemid peavad ramadani paastudes ja palvetades, teevad miljonid kristlased sama 30 päevase moslemi palvefookuse ajal, kuid teisel põhjusel. Nad teevad seda, sest neil on südames need inimesed, kes praktiseerivad islamit. 30 päevane moslemi palve fookus on ülemaailmne palve liikumine, mille eesmärgiks on tuua teadlikkust, et inimesed oleksid julgemad suhtlema inimestega, kes praktiseerivad islami usku. Samal ajal kui äärmuslikum islam kasvab Kesk-Idas ja Aasias, ütlevad missioloogid, et paljud nominaalmoslemid on jäänud ilma oma hääleõigusest ning hakanud otsima vastuseid mujalt. Noored inimesed riikidest nagu Iraan, leiavad kristlike satelliit programmide ja interneti kaudu Kristuse. Moslemite eest palvetamiseks on organisatsioon, Noored Missiooniga, välja andnud ka 30 päevase palvekalendri, mis igal päeval fokuseerib ühele piirkonnale islami maailmas. Selle kaudu saavad inimesed ka teadmisi ja arusaamise islami kultuurist ning südamevalu inimeste pärast, kes pidevalt ületavad uudiste künnise.

Tipp Hamasi liidri poeg pöördus kristlusesse ja palvetab, et ühel päeval ka tema perekond võtaks Jeesuse Kristuse vastu oma Päästjana, kirjutab üks Iisraeli ajaleht. Mosab Hassan Yousef, Lääne-kalda Hamasi liidri Sheik Hassan Yousef’i poeg, andis esmakordselt teada eksklusiivintervjuus Haaretz ajalehele, et ta on lahkunud islami usust ning on nüüd kristlane. Sellele intervjuule eelnevalt ei ole ka Yousef’i perekond teadnud tema pöördumisest, kuigi ta on nendega regulaarses ühenduses.  Yousef, kes elab nüüd USAs, ütleb: „See intervjuu avab paljude inimeste silmad, see raputab islami usku juurteni ja ma ei liialda. Millist juhtumit te veel teate sellest, kuidas Hamasi juhi poeg, kes kasvas üles äärmusliku islami tõekspidamiste järgi, tuleb nüüd selle vastu?“ Yousef, kes nüüd on 30-aastane, puutus esmakordselt kristlusega kokku 8 aastat tagasi Jeruusalemmas, kus ta lihtsalt uudishimust võttis vastu kutse minna kuulama kristluse kohta. Peale seda muutus ta innukaks rohkem teada saama ja ta luges iga päev salaja Piiblit. Yousef meenutab: „Salmid nagu ’Armasta oma vaenlast’ mõjutasid mind tugevalt. Sel ajal olin ma veel moslem ja ma arvasin, et jäängi selleks, aga iga päev ma nägin kohutavaid asju, mida inimesed, kes nimetasid ennast ’suurteks usklikeks’, religiooni nimel tegid. Ma uurisin islami usku põhjalikult ja ei leidnud seal vastuseid. Uurisin veelkord Koraani ja selle usu printsiipe, kuid leidsin kui ekslik ja eksitav see on.“ Kristluses hakkas Yousef mõistma seda, et Jumal ilmutas end Jeesuse Kristuse läbi. Ta ütles, et võis rääkida Jumalast päevade kaupa, aga moslemid ei oska midagi Jumala kohta öelda. „Ma pean islamit üheks suureks valeks,“ ütles Yousef. „Inimesed, kes väidetavalt esindavad seda religiooni, imetlesid Mohammedi rohkem kui Jumalat, tapsid süütuid inimesi islami nimel, peksavad oma naisi ja neil ei ole aimugi kes Jumal on. Mul ei ole kahtlust, et nende tee viib põrgusse. Mul on neile sõnum: On ainult üks tee paradiisi – see tee on Jeesus, kes ohverdas ennast ristil meie kõikide eest.“ Neli aastat tagasi otsustas Yousef pöörduda kristlusesse, kuid ei rääkinud sellest oma perele. Ta aitas oma isa poliitikas ja isa teadis vaid seda, et pojal on kristlasest sõbrad. „Ma tundsin vastutust. Oli parem, et mina olen seal, kui grupp teisi mehi, kes mürgitaksid tema meeli,“ selgitas Yousef. „Ma püüdsin nendest inimestest aru saada, nende mõtetest, selleks, et saaksin neid muuta seestpoolt oma isa tugeva isiksuse kaudu, kes oli mulle minevikus tunnistanud, et ei toeta enesetapu rünnakuid.“ Yousef kirjeldab oma isa, kui mõõdukat Hamasi juhti, kuid Hamas üldiselt on tuntud kui terroristide grupp, kes on avalikult lubanud hävitada Iisraeli. Yousef ütleb: „Te juudid peaksite olema teadlikud: Te ei või kunagi saavutada rahu Hamasiga. Islam, kui ideoloogia, mis neid juhib, ei luba neil astuda rahuleppesse juutidega. Nad usuvad oma traditsiooni, mis ütleb, et prohvet Mohammed võitles juutide vastu ja seepärast nad peavad jätkama võitlust nendega kuni surmani. Palestiina kultuuris saab enesetapu terroristist kangelane ja märter. Sheikid räägivad oma õpilastele ’märtrite kangelaslikkusest.’“ „Hamasi järgijad on pimedad ja teadmatuses. On tõsi, et kõikjal on häid ja halbu inimesi, kuid Hamasi toetajad ei mõista seda, et neid juhivad kurjad ja julmad inimesed, kes teevad nende lastele ajupesu ja panevad neid uskuma, et kui nad sooritavad enesetapu rünnaku, siis nad saavad paradiisi,“ rääkis ta. Yousef loodab, et saab avada moslemite silmi ja tuua tõde esile islami ja kristluse kohta, et inimesed tuleksid välja pimedusest ja islami vangistusest. Yousef unistab, et saab ühel päeval kirjutama hakata, et rääkida oma lugu ja ka Lähis-Ida konfliktidest. „Kuid hetkel on mu ambitsiooniks leida töökoht ja paik, kus elada,“ tunnistab Yousef, kes jättis maha oma kodu Ramallah’is, et leida vabadust. „Mul ei ole raha ega elukohta. Minust oleks peaaegu saanud üks kodututest Ameerikas, kuid inimesed kirikust aitavad mind, sõltun hetkel neist.“ Samuti unistab ta sellest, et ühel päeval saab ta oma kodumaale tagasi pöörduda ning tema pere võtab vastu Jeesuse Kristuse. „Ma tean, et olen oma elu ohtu seadnud ja olen ka vastutav oma isa elu eest, kuid ma loodan, et ta mõistab ja et Jumal annab talle ja mu perele kannatlikkust ja soovi, et nende silmad avaneksid nägema Jeesust,“ ütles Yousef.

Karen Harris Wheaton Towe on nelipühi jutlustaja ja gospelmuusika laulja. Sündinud nelipühilaste perekonnas Hamiltonis, Alabamas, kahest tütrest noorimana, oli ta aktiivne koguduse muusikatöös juba varajasest east alates. 70-ndate lõpus reisis ta ringi teedrajava kristliku koori ja bändiga Thurlow Spurr’s Festival of Praise (Kiituse festival), 80-ndate alguses reisis Karen ringi oma enda bändiga ja liitus hiljem Jimmy Swaggarti teenistusega soololauljana. Mitmete Kareni varajaste albumite järgi on ta tuntud Karen Harrise või Karen Harris Wheatoni nime järgi. 1998. aastal järgis Karen Püha Vaimu juhtimist ja läks tagasi oma kodulinna, Hamiltoni, Alabama osariigis. Süvenev apaatia ja kaasakiskuv patt, mis Hamiltoni noori oli nakatanud, alarmeeris Karenit ning ta südamesse tuli tohutu kirg noorte eest. Teadmata vähimatki noortetöö tehnikast, hakkas ta lihtsalt läbi viima palvekoosolekuid koos seitsme teismelisega kiriku tagaruumis. Kui reaalne, kogetav Jumal näitas oma armastust pääste ja vabastuse kaudu, sai seitsmest noorest kolmkümmend. Et mahutada kasvavat noortehulka, viis Karen need koosolekud ühte suuremasse hoonesse ja andis sellele nimeks The Grace Place (Armu paik). Seal Armu Paigas kasvas nende 30 noore pühendumine veelgi suuremaks, nad käisid kaks korda nädalas teenistustel ja olenevalt ajast ka varahommikustel palvekoosolekutel. Karen sai noortelt telefonikõnesid kell 5.30 hommikul, et ta läheks ja teeks hoone uksed lahti, et nad saaksid enne kooli sinna palvele minna. Puuduvate muusikute tõttu, tehti ülistust acapella ja palvetati CDsid kuulates. Jumal vastas nendele palvetele ja pisaratele, mis tema ette välja valati ning need koosolekud hakkasid märkimisväärselt mõjutama Hamiltoni kogukonda. Jumal tõi uusi hingi oma Kuningriiki. Rohkem inimesi tuli sinna Armu Paika, kaasaarvatud muusikud, kelle eest oli palvetatud. Lõpuks see ruum ei suutnud enam mahutada seda, mida Issand oli tegemas. Siis otsustas Karen osta ühe vana, hooletusse jäetud, rottidest-kubiseva poehoone nimega Big Star. Vähem kui 40 päevaga muudeti see hüljatud hoone noorte konverentsi keskuseks, mis nüüdseks on tuntud Ramp nime all. Täna peetakse Rampis kord kuus koosolekuid, millest võtab osa üle 1100 noore. See on jäänud konfessionaalselt neutraalseks pinnaks, pakkudes paika, kuhu kõik võivad tulla. See sama Püha Vaim, kes köitis nende esimese seitsme teismelise südame, valitseb ka Rampi atmosfääris, tuues vabadust neile, kes on mässitud erinevatesse orjustesse. Kui Jumal tõstab nende õlgadelt patu raskuse, ärkavad noored ellu, mida domineerib palve, paastumine ja ülistus. See algne igatsus, mis Karenil oli, on jätkuvalt täitumas ka Rampi kaudu, sest üks põlvkond on ärkamas. Rampi all toimib ka teenimismeeskond nimega Chosen (Valitud). Erinevate ülikoolide õpilastena ja töölistena erinevates ärides, otsib see 30-liimeline noorte täiskasvanute grupp igapäevaselt Jumala ligiolu ning kannavad oma juhi Karen Wheatoni koormat ja visiooni edasi. Nad kannavad visiooni äratada üles see põlvkond igaüks oma mõjusfääri, mille Isa neile andnud on. Ühikatoad toovad esile palvet ja kontorihoonetes toimub ülistus. Noored keelduvad teenimast ainult mingite programmide järgi või mingis religioosses tegevuspaigas. Enamikul nädalalõppudest aastas, Chosen kas reisib koos Kareniga või juhib teenistusi Rampis. Choseni teenistuse osaks on tantsud, mille kaudu tuuakse esile Jumala Sõna, ja draamad, mis toovad visuaalselt esile nähtamatu Jumala südame. Karen on neile vaimulikuks emaks, et juhtida neid vaimulikku küpsusesse, noored õpivad kasutama oma ande ja ühise grupina  õpivad nad teenima üksmeeles. Nende tantsude, draamade, kõnede ja ülistuse tulemuseks on altarid, mis on täidetud murtud teismelistega, kes on valmis kogema Jumala riiki.

Üks Michigani pastor esitas oma kogudusele ja kristlastele üldiselt väljakutse hoiduda keelepeksust vähemalt kaheksa päeva. Kampaania nimi on „Gossip Free“ (keelepeksu vaba) ning see sai alguse reedel, 8. augustil. Keelepeks on ajatu probleem, mille eest hoiatab ka Piibel, see täidab lõputu hulga ajakirjade lehekülgi ning seda ilustatakse isegi mitmetes televisiooni saadetes. Coloma The Sanctuary Baptisti koguduse pastor, Kevin Hester, usub et keelepeksus ei ole midagi atraktiivset. „Keelepeks on väga laastav ja Piibel ütleb, et me ei peaks seda tegema, tegelikult Jumal on pannud selle Pühakirjas mõrva kõrvele,“ selgitas Hester. Kolm aastat tagasi pöördusid kuulujutud isiklikult Hesteri vastu. Temast sai pahatahtlike kuulujuttude ohver ja see kogemus muutis ta elu. Nüüd alustaski ta kampaaniaga selle vastu. Hester oma kogudusega on jaganud laiali umbes 2000 käepaela „Gossip Free“ koos vastavate brošüüridega. „Oleme esitanud inimestele väljakutse läbi ajada ilma keelepeksuta, et nad ei teeks seda ise ega kuulaks ka seda, kaheksa päeva,“ ütles ta. Paljud usuvad, et keelepeks on lihtsalt pahatahtlik lobisemine, kuid Hester ei nõustu sellega. Ta ütleb: „See võib olla nagu vähktõbi. Kui sa ei pidurda seda juba varajases staadiumis, siis see lihtsalt kasvab ja kasvab, kuni toimub lõplik häving.“ Reaktsioon Hesteri keelepeksu vabale väljakutsele on olnud vapustav ning on haaranud ka riikliku meedia tähelepanu ja toonud talle suurel hulgal e-maile inimestelt üle kogu USA. „Iga paari tunni tagant ma kontrollin oma e-maile ja üks mailidest rääkis naisest, kes on olnud krooniline keelepeksja üle 40 aasta, teda väga liigutas see liikumine, nii et see hakkas muutma tema elu,“ rääkis Hester. Coloma elanikud teavad, et keelepeksu vabalt elamine ei saa olema kerge. Jennifer Moore ütles: „Väga raske on sellest täielikult hoiduda, kuid see kampaania tuletab mulle seda iga päev meelde.“ Moore 14-aastane poeg, Joey näeb keelepeksu kui pattu. Ta ütleb: „Keelepeks on patt ja halb asi, aga Jumal annab patud andeks ja kui sa oled valmis saama andestust siis ma usun, et esimene samm peaks olema see, et saa püüad hoiduda keelepeksust,“ Mõned kohalikud äriettevõtted on samuti võtnud selle väljakutse vastu – vabaneda mürgisest kõnest oma ettevõtetes. Rebekah Trosper on Hesteri koguduse liige ning töötab Walmartis. Ta tutvustas keelepeksuvaba kampaaniat oma kaastöölistele. „Meil on nüüd töölisi, kes võistlevad omavahel, kes esimesena keelt peksab, nad võtavad seda tõsiselt. See on juba vähendanud keelepeksu meie poes,“ räägib ta.

Bhutan on riik, mis toob esile paljusid väljakutseid kristlikele misjonäridele, aga Jumal on seal liikumas oma rahva kaudu. Evangeelium Aasiale misjonärid Amil ja Dileshwar asetavad hoolikalt raske filmivarustuse oma seljale ning valmistuvad lahkuma. Tavaliselt on nende ees pikk jalgsi teekond, sest neil ei ole rattaid ja ühistransporti siin ei liigu. Aga nad ei pane ka pahaks seda selgamurdvat teekonda. Kõik, millest nad mõtlevad, on jõuda sõnumiga Kristusest veelgi kaugematesse küladesse Bhutanis, riigis, kus rahvastikust on vähem kui üks protsent kristlased. Iga kord kui nad seda filmi Jeesuse elust näitavad, saavad inimesed muudetud. Ühel hiljutisel reisil filmi näitama, jõudsid Amil ja Dileshwar riigi ühte kõige vähem evangeliseeritud piirkonda. Oma traditsionaalsete jumalate teenijatena olid need inimesed ohverdamas looma ohvreid, et vältida oma jumaluste viha alla sattumist. Neil ei olnud mingit pääste lootust, kuni need misjonärid kõndisid ennastsalgavalt miile ja miile läbi tiheda metsa, et nendeni jõuda. Õhtuvidevikus kogunes 175 inimest kokku tolmusele väljakule, et näha, mida neile sellel linasel riidel näidatakse. Ükski nendest inimestest ei olnud ealeski näinud filmi Jeesusest. Kui jõudis kätte viimane stseen, kus Jeesus läks taevasse, tahtsid paljud inimesed veel evangeeliumi kohta teada saada. Ja neli inimest neist otsustas järgida Kristust sellel õhtul. Selle filmi tulemusena käib nüüd seal külas koos üks väike kristlik osadus, et ülistada ja teenida Issandat. Amil ja Dileshwar on rõõmsad, nähes seda kui innukad need inimesed on õppima Kristuse kohta ja kuidas teda paremini järgida. Meenutades seda, kui näljane oli see küla kuulma Kristusest, lähevad misjonärid edasi, et jagada evangeeliumi nendega, kes ei ole kunagi kuulnud. Tõstes selga suured pakid, milles on projektor, filmi ekraan ja helitehnika, teavad Amil ja Dileshwar seda, et nende järgmine matk läbi Bhutani on väärt igat sammu. Veel üks eelnevatest küladest kus nad käisid, oli nii tugevalt kaitstud, et nad ei pääsenud on tehnikaga sinna kuidagi sisse. Seejärel püüdsid nad minna külasse jõe kaudu, kuid tugevad vihmasajud olid tõstnud veetaset nii palju, et see oli tehnikale ohtlik ettevõtmine. Kristlaste palve vastusena said nad siiski kogu tehnika turvaliselt sinna külasse ning nägid, et nende järelejätmatus kandis oma vilja. Paljud filmi vaatajad võtsid evangeeliumi vastu ja vähemalt kaks tervet perekonda võtsid Kristuse vastu. Amil ja Dileshwar paluvad eestpalvet, et neil oleks jaksu kõndida sellistesse kaugetesse maapaikadesse, et näidata inimestele filmi Jeesuse elust ning et veelgi rohkem inimesi saaks järgima igavese elu teed nende teenistuse kaudu.

 Iisraelis, Gaza sektoris, on surve intensiivistunud väikese kristlaste kogukonna vastu. Islami äärmuslased jätkavad oma pingutusi, et kristlased ja nende institutsioonid välja juurida. Viimane rünnak Gaza väikese kristlaste kogukonna vastu on keskendunud Palestiina Piibliseltsi raamatupoe ümber. Evangelikaalid on töötanud selles poes umbes kümme aastat, et tuua abi ja lootust Gaza 1,5 miljonile elanikule. Nüüd on pinna üürileandja sunnitud kristlased sealt välja tõstma moslemi äärmuslaste surve tõttu. Hanna Massad on Gaza Baptisti koguduse pastor. Ta ütleb, et viimaste aastate jooksul on tagakius saanud Gaza kristlaste eluviisiks – see on kogukond, mis on kahanenud 2000 inimeseni. Piibliseltsi raamatupoes on alates 2006. aasta algusest plahvatanud kaks pommi. Sel aastal on Gaza kristlikku kooli rünnatud kahel korral. „Kui oled Kristuse järgija ja Issanda jünger Gazas, siis võib see maksta sulle sinu elu,“ ütleb Hanna. „Küsimus on selles, kui kaugele oled sa nõus minema järgides Issanda jalajälgi. Järgned sa talle kaugelt distantsilt või lähed lõpuni välja?“ 29-aastane Rami Avyad oli nõus minema terve tee. Möödunud aasta oktoobris ta rööviti ja mõrvati äärmuslaste poolt. Peale seda, sünnitas Rami naine Pauline nende kolmanda lapse Sama. Tema nimi tähendab ’taevast’. Pastor Hanna ütleb, et Pauline on valinud jääda Gazasse, et jätkata oma mehe teenistust. „Ta usub, et Saatan tahtis tappa Kristust Rami sees. Ta püüdis tappa kristliku usu tunnistust ja sellepärast Pauline ka jätkab edasi minekut ja teenib Issandat edasi töös, mis oli Rami südames,“ räägib Hanna. Gaza kristlased, kes elavad tule all iga päev, saavad julgustatud usklike poolt kõikjalt maailmast. „Üks põhilisi asju, mis meid inspireeris, on see, mida Jumal on kutsunud meid tegema,“ räägib pastor Hanna. „Aga samuti see, et me kuulume ühte imelisse ihusse, Kristuse Ihusse ning oleme osa Jumala perekonnast, kus meil on vennad ja õed, kes tõeliselt hoolivad ja palvetavad meie eest. See tähendab meile väga palju.“

Mõned tulevased koguduste juhid Euroopas võtsid hiljuti ususelamise kiirkursuse. Nende treening sai alguse ühes restoranis Saksamaal ja lõppes põllumeeste turul Prantsusmaa rannikuääres. Kuid neil ei olnud raha ega ka aega turistina ringi liikuda. Nad oli hõivatud sellega, kuidas saada „äärmuslikeks misjonärideks“. See grupp noori selles Saksamaa kohvikus ei olnud kindel millal nad saavad oma järgmise hea kõhutäie. Kõik, mida nad teadsid oli see, et nad olid alustamas misjoni seiklust. Gospel Tribe’i (Evangeeliumi Suguharu) rajaja, Gernot Elsner, selgitas grupile, et järgneva 10 päeva jooksul külastavad nad nelja Euroopa riiki. „Selle reisi jooksul leiate te end pidevalt inimeste juurest, kes on haiged, kes ei ole kuulnud veel evangeeliumi või kes võivad isegi olla kurjast vaimust vaevatud,“ rääkis Elsner. „Missioon, mille Jumal meile andnud on, on palvetada nende inimeste eest ja jagada nendega seda, mida meie teame Jeesusest.“ Kui nad misjonile läksid, ei võtnud nad kaasa raha ega mobiiltelefone. Kõik nende asjad pidid mahtuma seljakotti. Peagi kohtasid nad inimesi ühiskonna äärealadelt, nagu üks punkarite ja hipide kogukond Berliini ühes äärelinnas. Üks naine sealt ütles: „Ma tulin siia, sest me olime nii vaesed. Olime kodutud, meil polnud toitu ega midagi. Mu perekond oli veidi kummaline ja ma otsisin uut elu.“ Külastav meeskond valmistas ette grilliõhtu, mida sponsoreeris üks saksa pastor Joerg, kes oli astunud tagasi ühe uhke kiriku pastoriametist, et teenida vaeseimatest vaesemaid. „Ma ei ole kunagi näinud imet ilma, et ma ei maksaks enne ühte hinda selle eest,“ ütles Joerg. „Ilma, et ma kõigepealt otsustan teha midagi, mille tulemust ma ei tea. Siis juhtuvad imed.“ Imed nagu juhtus tema abilise Olli elus, kes oli endine kõrge auastmega neo-nats. Aga kui ta kohtas pastor Joerg’i, hülgas Olli selle elustiili ja hakkas järgima Jeesust. Peale grilliõhtut, said sealsed elanikud kutse, et omada isiklikku suhet Jeesusega. Paar päeva hiljem jõudis see ekstreemmisjoni grupp Praha tänavatele ja said uue väljakutse. Neile anti väike summa raha juhistega, et see peaks paljunema. „Me ostsime šokolaadi ja läksime linna. Seal rääkisime inimestele oma reisist ja küsisime, kas nad sooviksid osta meilt šokolaadi. See läks meil päris hästi,“ ütles üks osaleja. Oma tulude eest kutsusid nad inimesi tasuta lõunale. Paljud olid skeptilised, kuid kolm inimest võtsid kutse vastu. Grupp jätkas reisimist, aidates vajadusesolijaid ja alati õppides läbitud olukordadest. Prantsuse sadamalinnas Marseille’s, oli neil ees veel viimane väljakutse: paluda talumeeste turul müüjatelt süüa. Tulemus oli üllatav. See ekstreemne misjoni reis puudutas paljude elusid. Kümme päeva reisisid ja töötasid need 15 inimest minimaalsete ressurssidega. Ja veelgi olulisem oli see, et nad õppisid jagama Jumala armastust inimestega, kes olid erinevates elu etappides ja olukordades.

Evangeelium Aasiale misjonär, Amil Romir, keeldus järele andmast kohaliku valitsusametniku nõudele öelda lahti Kristusest ja lõpetada oma teenistus väikeses Bhutani riigis. Amil kutsusti kohaliku poliitilise juhi kontorisse, kus tal kästi alla kirjutada paberile, mis ütles: „Ma ei jutlusta kunagi Jeesusest Kristusest ja ma ei näita kunagi filmi Jeesuse Kristuse elust selles piirkonnas.“ Kuna Amil keeldus oma selga keeramast Kristusele, on ametnikud ähvardanud teda kõrgema võimuga. Amil ja tema teenistus on olnud kristluse vastaste äärmuslaste sihtmärk juba mitmeid kuid. Juunikuus astusid kohalikud ametnikud sisse jumalateenistusele, mida Amil juhatas. Nad tõid kaasa volikirja, milles kästi kõigil kristlastel ilmuda kohaliku valitsuse ette ja vastata küsimustele. 30. juunil läksid Amil ja terve kogudus kohale ning igalt usklikult küsiti, kuidas temast sai kristlane. „Me võtsime Jeesuse Kristuse oma isikliku Päästja ja Isandana vastu oma enda otsusel ja veendumuste põhjal,“ ütles üks usklik ametnikele. Teised vastasid samamoodi. Amil vastas kõigile küsimustele, mida tema teenistuse kohta küsiti. Võimud ei arreteerinud Amil’i ega usklikke, kuid püüdsid sundida neid alla kirjutama lepingule, et nad enam ei räägiks teistele Jeesusest. Kui kristlased keeldusid kirjutamast, lasid ametnikud neil minna tingimusel, et nad ei pea enam koosolekuid ning et nad tulevad iga 15 päeva järel tagasi ja koristavad ära valitsuse kontori ja maavaldused. Amil ja koguduse liikmed kasutavad võimalust oma ebatavalise karistuse läbi, et olla eeskujud Kristuse armastusest ja alandlikkusest, teenides kohalikke ametnikke. Bhutan on riik, kus on keeruline kuulutada evangeeliumi. Minevikus on ametnikud keelanud ära praktiseerida kristlust ning kodakondsust ei saanud ükski inimene, kes ei praktiseerinud riigireligiooni, budismi. Amil palub jätkuvat eestpalvet, et Jumal saaks teda kasutada efektiivselt, vaatamata olukordadele. Ta palub palvetada ka nende eest, kes on tema teenistuse vastased, et nad pöörduksid Kristuse juurde ning oma koguduse usklike eest, et Jumal annaks neile jätkuvalt julgust ja aitaks seista kindlalt usus.

UNAIDS teatas teisipäeval, et 2007. aastal suri AIDSi umbes 2 miljonit inimest, 2005. aastal oli see arv olnud 2,2 miljonit. Kuid Gary Schneider, organisatsiooni Every Orphan’s Hope (Iga orvu lootus) president ja tegevdirektor, ütleb et lahing ei ole kaugeltki veel läbi. Raport näitas ka, et 2007. aastal nakatus umbes 2,7 miljonit uut inimest, tuues AIDSi nakatunute koguarvuks 33 miljonit. „Oleme näinud tohutuid edusamme HIV/AIDSi vastu võitlemisel, aga ma arvan, et praegu on veel vara surmade vähenemise üle hõisata,“ ütles Schneider. „Näeme, et meil on veel 2 miljonit inimest aastas, kes surevad HIV/AIDSi ning nakatunute arv aastas tõuseb jätkuvalt.“ Iga Orvu Lootus teenid orbe, keda on mõjutanud AIDSi kriis Zambias, mis on koduks umbes miljonile orvule. Nad on tulnud Zambia koguduste kõrvale, et kanda igas kuus hoolt umbes 400 lapse eest, ning aasta jooksul jõuavad nad mitmete tuhandete lasteni Lootuse Piiblilaagrite kaudu. „Me töötame Zambias kristlike koguduste kaudu,“ selgitab Schneider. „Koguduste kaudu teeme evangeelset tööd, näiteks korraldame piiblilaagreid. Igas laagris jõuame lasteni, mitte ainult Kristuse evangeeliumiga, vaid ka elupäästva informatsiooniga, kuidas hoiduda HIV/AIDSist.“ Iga Orvu Lootus ehitab ka „Minu Isa Kodu“ (Mu Fatrher’s House) lastekodusid lastele, kellel ei ole sugulasi, kes nende eest hoolitseksid. Igas kodus on hoolekandja ja kaheksa orbu. Schneider ütleb, et nende kodude eesmärk on „luua uus kristlik perekond, kus nad loodetavasti saavad ühteteist teenida ja kaitsta. Kohalik kogudus on nende ülevaatajaks.“ Kogudus mängib suurt rolli, mitte ainult lastekodudes, vaid ka laste sponsorluse programmides. Iga Orvu Lootus vaatab selle järele, et lastel, kelle eest sugulased hoolt kannavad, oleks ligipääs haridusele ja piisavale toidule. Mõned lastest, kelle eest nad hoolt kannavad, on HIV positiivsed, seepärast kontrollitakse, et nad kindlasti tarvitaksid oma ravimeid. „Sageli nende hoolekandjad ei ole kodus ja lapsed jäävad omapead,“ selgitab Schneider. „Kui neil ei ole ravimeid või kui nad ei võta neid õigesti, võib ka kõige väiksem re˛iimi rikkumine panna neid riskiolukorda, kus haigus saab võimu ja kokkuvõttes võib võtta nende elu.“ Kogudus mujal maailmas saab aidata Zambia orbe, palvetades Zambia koguduse eest, „et Jumal õhutaks nende südameis üles kaastunde nende laste suhtes, sest nemad on koguduse tulevik,“ rääkis Schneider. Samuti saavad inimesed sponsoreerida orbe ja lastekodusid. Kuid Scneider usub, et kõige enam vajavad need lapsed evangeeliumi lootust. „Me võime toita inimesi, võime neid riietada, pakkuda neile peavarju ja tervishoidu, kuid lõpuks kui neil ei ole põhjust elada ja usku, et nende elul on eesmärk, siis kogu see preventsiooni töö langeb kurtidele kõrvadele. Seepärast me usume, et parim lahendus on isiklik suhe Jeesuse Kristusega,“ ütleb Schneider.

Piibliõpetaja ja evangelist Marilyn Hickey hiljutine 10-päevane reis Kairosse, Egiptusesse – mida korraldajad hiljem kirjeldasid kui suurimat kristlaste kogunemist, mis iial selles iidses linnas on toimunud – kaasas endas ka midagi väga jahmatavat, lisaks mitmetele sadadele tervenemistele ja päästmistele: kusagilt lihtsalt tuli 2400 Kentucky Fried Chicken (KFC) einet. See tänapäeval ennekuulmatu lugu juhtus mai kuus Hickey peetud ülelinnalisel juhtide konverentsil, milles osales ligi 10 000 pastorit ja kohalikku juhti – nii uudishimulikke moslemeid kui ka ortodoksseid kopti kristlasi. 77-aastane Hickey, kelle teenistus korraldas koosolekud koos Egiptuse Evangeelse Ühinguga, ütleb et tellitud oli 3500 eine karpi KFC-lt ja need olid üle loetud. „Lõuna jaoks oli välja jagatud piletid. Kõik karbid jagati välja ja ruum, kus neid hoiti sai tühjaks,“ räägib Hickey. Peale seda kui toit oli täielikult välja jagatud ja rahvahulk oli paisunud 5000ni, said vabatahtlikud hämmingu osaliseks, kui nad läksid tagasi ruumi, kus oleks pidanud olema tühjad lauad, kuid leidsid sealt veel 1200 lõunat. Hickey jätkab: „Kui nad olid need imekombel tekkinud lõunad välja jaganud, ilmus veel järgmine 1200 lõunat, mis oli tunnistajatele suureks mõistatuseks ja andis osavõtjaile küllusliku lõuna.“ Hickey meeskond nimetas seda „leibade ja kalade“ imeks. „Ma olen täiesti veendunud, et see oli üleloomulik asi,“ rääkis Hickey Charisma toimetusele. „See on midagi, mida ma olen uskunud, et saan nägema oma teenistuses ja ma olen rõõmus, et see juhtus.“ Ta ütles, et võib vabalt sellest imest rääkida, sest seda juhtumit kinnitasid ka iseseisvad Egiptuse ja mittekristlikud allikad. „See juhtus sellisel viisil, et minu teenistus ei olnudki sellega otseselt seotud, mis jättis kohalikud vabatahtlikud ja mittekristlased imestama selle üle, mis juhtus.“ Kuigi see ebatavaline ime oli üks reisi peamistest esiletulevatest sündmustest, räägib Hickey, et tema lemmik mälestus on isa Samaan’ist, kopti kristlasest, kes teenib Kairo slummis, Garbage City’s (Prügi linn), elavaid heidikuid. Hickey räägib, et selle mehe töö tõttu on üle 90% Garbage City vaestest elanikest uuestisündinud kristlased. „Mida isa Samaan on teinud, on iseenesest juba ime,“ ütles ta. „See oli väga inspireeriv ja alandlikkusele sundiv tunnistada sellist ebatavalist paika ja ebatavalist Jumala tööd.“ Hickey on viinud evangeeliumi enam kui 100 riiki oma neljakümne teenimisaasta jooksul. Möödunud nädalal pöördus ta just tagasi Etioopiast koos oma tütre Sarah Bowling’uga. Neil on kahepeale ka televisiooni programm – Täna koos Marilyni ja Sarah’ga – ning sel sügisel plaanivad nad minna veel Indiasse.

Täna on Inglismaal suureks probleemiks vägivaldne kuritegevus, eriti kui asi puudutab pussnuge ja nende kättesaadavust lastele. Teated haiglate traumapunktidest viitavad noahaavade sagenemisele eriti noorte meeste hulgas vanuses 14 kuni 25. John Heyworth, Briti Õnnetuste ja Hädaabi Meditsiini Ühingust, ütleb: „Me näeme üha enam pussitamise haavu – isegi viis aastat tagasi olid need veel üsna harvaesinevad. Eriti noored mehed kannavad igapäevaselt pussnuge vöövahel ja kui nad neid kannavad, siis nad ka kasutavad neid.“ Need noored mehed on sageli kooliealised. Noorte Õiguskomisjon leidis, et kuritegudest, mis on sooritatud noorte poolt, kes on koolist välja langenud, on kõige sagedasem pussnoa kaasaskandmine (62%). Britannia uue pussnoa kultuuri osas, võttis sõna nende popplaulja Yazz, öeldes, et „need pussitamised tunduvad olevat täiesti põhjendamatud – see on lihtsalt noortes esineva viha ja raevu esiletulek.“ Yazz sündis 1960. aastal, Shepherds Bush’is, West Londonis. Tema isa oli jamaikalane, ema inglane. Endise modellina mäletab ta, kuidas töötas Londoni Soho piirkonnas, põigeldes kõrvale narkosõltlastest, prostituutidest ja kupeldajatest. Tema enda elu võttis pöörde langusele hetkel, mil ta mõistis, et kõik asjad, nagu kuulsus ja rikkus olid nii tühjad, eriti äris, mis tundus teda omavat. 1996. aastal oli ta taastumas depressioonist ja agorafoobiast (lagedapelgus). Lesides oma voodil, võttis ta juhuslikult kätte Piibli ja hakkas seda lugema. Üks selline rahu hakkas tulema üle tema, mida ta ei olnud kunagi varem kogenud. See andis ta elule täiesti uue perspektiivi ja eesmärgi. Lõpuks kolis ta Hispaaniasse, et olla koos oma abikaasa ja tütrega. Seal töötab ta kohalikus koguduses ja abiorganisatsioonis, et jõuda alkohoolikute ja narkosõltlasteni. Kui talt küsiti lahendust praegusele olukorrale Inglismaal, ütles laulja: „Ma näen, et kristlikul muusikal on potentsiaali jõuda nende noorte inimeste südameni. Aga see muusika peab kõigepealt nendeni jõudma ja see peab olema tehtud viisil, millega nad saavad ennast seostada, kuid ometi nii, et see ei tee kompromissi Kristuse evangeeliumiga.“ Ta jätkas: „See ei või olla meelelahutus, sest noortekultuuris on juba maksimaalsel määral meelelahutust. Neil on kõik olemas ja nad on täiesti ohjeldamatud. Kristliku meedia vägi on vajalik selleks, et jõuda nende südameni. Kui sinust saab kristlane, siis antakse sulle potentsiaal näha asju vaimulikult. Seepärast me peame nägema neid noori nii nagu Jeesus neid näeb. Tema näeb neid potentsiaaliga olla need, kes tema tahab, et nad oleksid. Ilma sellise vaimuliku nägemiseta näed sa ainult kannatusi ja hirmu ja viha. Minu palve on, et muusika oleks osa vägivalla vastase liikumise ilmsikstulekust selles riigis.“

Evangelist Todd Bentley kirjutas 23. juulil: „Möödunud kevadel tõi Jumal esile ärkamise Lakelandis, Floridas. Nüüdseks 111 päeva on Jumal hoidnud seda ärkamist siin Ameerika kagu osas. Sellest alates on Issanda Vaim juhtinud kümneid tuhandeid, kui mitte sadu tuhandeid inimesi interneti ja televisiooni kaudu, sinna, kus Jumal on teinud imesid ja tunnustähti, nad on tulnud et pühitseda ja ülistada, saada terveks ja päästetud, et valmistada ette ja saada varustatud. See kiirus millega head sõnumid Issandast Jeesusest Kristusest on levinud on täiesti pretsedenditu ärkamiste ajaloos. Me elame uuel ja põneval ajal, mil kõik asjad saavad ühe kiirenduse. Alates selle ärkamise algusest, oleme tajunud, et selle juures ei ole midagi tavalist – see on midagi uut ja värsket – ja selles on palju liikuvust. Just nagu Jeesus ei jäänud samasse talli, vaid sai vaimus tugevaks ja rändas mööda maad – tajume samuti, et see ärkamine on mõeldud selleks, et ta liiguks. Nüüd on meie aeg viia see laiali, kogu maal – viia laegas oma hällist lõikuse põldudele. See ei ole tulnud ilma palve ja eestpalveta. Paljud (prohvetlikud teenijad) on tundnud tugevalt, et see ärkamine saab olema „Jumala auhiilguse liikuv laegas“. See on kooskõlas sellega, mida meie teenistuse juhtkond ja vaimulikud nõuandjad kogevad. Kui varem ärkamise kese näis jäävat aastateks ühte paika, siis praegu on Issand meile ütlemas: „Liigu, kõnni mööda maad, vii edasi minu Auhiilguse laegast.“ Mingil viisil ei tähenda see ärkamise lõppu – see on vaid algus. Meil on juba olnud edukaid ekskursioone, et „proovida“ vett paikades nagu Dallas, Concord ja Louisville. Issand on näidanud mulle veel paljusid potentsiaalseid kaeve, mida tuleb uuesti välja kaevata eelolevatel päevadel, nädalatel, kuudel ja võib-olla isegi aastatel – hetkel on neid paiku 38, kaasaarvatud paigad nagu Knoxville, Atlanta, Spokane, Birmingham, Inglismaal ja muud olulised piirkonnad. Ülejäänud nädalad sellel ajaloolisel Lakelandi Tervenemise Ärkamisel tõotavad tulla hämmastavad. Meie viimane päev siin Lakelandi lennuvälja territooriumil on 23. August. Kui sa ei ole veel osalenud, siis nüüd on aeg sul tulla ja saada veidi sellest. Aga kui sa ei jõua Floridasse, siis palveta oma maa pärast – see võib olla üks kaevudest, mida Issand meile näidanud on või ta võib meile näidata seda tulevikus. Palveta meie eest, kui me kõnnime mööda maad, kandes kallist tema tervendava ligiolu laegast nendele põldudele, mis on valged lõikuseks ja et see tooks temale au.“ Nii kirjutas Todd Bentley oma 23. juuli meedia väljaandes.

Macau on Aasia üks tipp puhkuste sihtkohti oma ainulaadse Hiina ja lääne kultuuri seguga ning lokkava kasiino tööstusega. Endise portugali kolooniana, pöördus Macau tagasi Hiina mandriosa juurde alles kaheksa aastat tagasi. Täna on Macau, nagu Hong-Kong’ki Hiina üks erijuhtimisega regioone, mis tähendab, et tehniliselt on ta osa Hiinast, kuid tal on Hiina mandriosast erinevad seadused. Näiteks hasartmängud on Hiina mandriosas keelatud, kuid tulud kasiinodest moodustavad 70% kogu Macau sisemajanduse kogutoodangust. Möödunud aastal olid hasartmängu tulud isegi kõrgemad kui Las Vegases ja sel aastal oodatakse isegi suuremaid kasumeid. Miljonid inimesed kogunevad Macausse, et proovida oma õnne, kuid mitte kõik ei saa peavõitu. Esmapilgul tundub Simon olevat nagu iga teine inimene nendest tuhandetest, kes töötavad Macaus. Kuid tema jaoks ei ole hasartmängud olnud vaid töökoht – see oli tema elu. „Kõik, mis mul oli, kulutasin ma hasartmängudele,“ ütleb ta. „Kasutasin terve oma palga, kõik, mis ma sain läks kasiinosse. Ma kaotasin kõik.“ Simon kaotas oma naise, pere ja 2 miljonit Hong Kongi dollarit. Kui tal ei olnud raha, et oma võlgasid maksta, siis ta varastas selleks, et minna tagasi kasiinosse. Kui ta nägi raha oma peres, „Siis ma varastasin selle. Ma varastasin kellasid, kuldsõrmuseid ja oma pruudi teemandid ning pantisin need raha peale. Vahel varastasin ka krediit kaarte, et raha saada.“ Selles meeleheitlikus olukorras otsis Simon abi ühest evangeelsest osadusest nimega Macau's Industrial Evangelistic Fellowship, mis on just teenistus hasartmängu sõltlastele. Täna ütleb Simon, et ta on muudetud mees. Peale seda, kui tulin siia keskusesse, sain muudetud – ma ei mängi enam. Ma isegi ei mõtle sinna tagasi minemisest. Tahan rääkida ka oma sõpradele, kes on kasiinos, et ka nemad saaksid oma sõltuvusest lahti murtud,“ ütles ta. Pastor Jimmy Tan, kes seda keskust juhib, nõustab paljusid inimesi, nagu Simon. Ta ütleb, et sellistel sundsõltlastel on raske kasiinosid vältida. Pastor Tan räägib, et „kui mängusõltlane kaotab kord raha, siis nad ei saa magada ja nad tahavad lihtsalt oma kaotust tagasi saada.“ Alates sellest, kui ta alustas selle organisatsiooniga, on pastor Tan teeninud enam kui 1000 mängusõltlast. Noore lapsena nägi ta kuidas mitmed pereliikmed maksid kõrget hinda oma sõltuvuse pärast. Tema tädi ja onu isegi poodi üles ühe laenaja poolt, kui nad ei olnud võimelised oma võlgasid tagasi maksma. Tan ütleb, et paljud endistest sõltlastest sõltuvad keskuse abist, et vältida endist elustiili. „Paljudel hasartmängu sõltlastel, kes keskusesse tulevad, tuleb hiljem väga paljudele kiusatustele vastu seista. Neil tuleb seista vastu ka oma sõprade mõjutustele.“ Simon räägib: „Me ei saa sellega üksi hakkama. Me vajame keskust või kogudust, kes meid aitaks lõpetada mängimine.“ Mitmed Macau endised mängusõltlased ja nende pered on leidnud selle toetuse Macau Evangeelsest kogudusest, mida tuntakse ka Sheun Tao koguduse nime all. Vaid kaheksa aasta jooksul on kogudus kasvanud 20 liikme pealt 3000-ni, mille hulgas on 2000 üliõpilast. Paljud neist veedavad oma pühapäeva pärastlõunad jagades laiali kristlikku kirjandust ja muid materjale kasiinobusside järjekorras ootavatele inimhulkadele. Nad jagavad pakke, mille hulgas on Jeesus film, ajakiri, Uus Testament ja traktaadid koguduse kohta. Üks õpilastest ütles, et mitmed inimesed nendest, kes paki saavad, tulevad hiljem kirikusse. Materjalide hulgas on ka tunnistus Hr Chu’lt, kes oli ise olnud hasartmängu sõltlane, kuid teenib nüüd kirikus, aidates sõltlasi ja nende perekondi. Chu ütles: „Ma aitan jätkuvalt sõltlasi ja annan neile kindla aluse, ainult kristlik usk aitab inimestel muutuda. See võib aidata inimestel jätta see seljataha.“ Kuid hasartmängu kultuuri seljataha jätmine võib olla hirmuäratav väljakutse. Macau avas oma esimese kasiino enam kui 160 aastat tagasi ja selle paiga majandus sõltub kasiino tööstusest. Harald Bruning, Macau Posti direktor ütleb, et kasiinod on osa Macau identiteedist ja pärandist. Armasta või vihka kasiinosid, aga Macaud ilma kasiinodeta on võimatu ette kujutada.“ Kuigi Bruning ütleb, et enamik Macau rahvast ei mängi hasartmänge, on Macau kirikute ja kasiinode vahel ometi pidev pingeseis. Pastor John Birkeland, kes on olnud juba üle 30 aasta misjonär Macaus, ütleb, et see lokkav kasiino tööstus on suurim väljakutse tema tööle. „See on alati olnud takistus kristlikule tööle, sest kui sa seod ennast kasiinodega, siis seod sa ennast narkootikumide, prostitutsiooni ja korruptsiooni triaadiga. Aga täna ehitatakse ikka veel uusi kasiinosid ja kogu see asi on laienemas plahvatuslikult.“ Kuigi Macau on lisamas suuremaid ja säravamaid kasiinosid ja nende mõju on kestmas, on Birkeland siiski optimistlik, et kasiinode arvu kasv on ka teenimisvõimalus neile. Birkeland ütleb: „kõigi nende sissetulevate kasiinodega, usun ma ometi, et Jumal kasutab seda võimalusena võita inimesi Kristuse juurde ja isegi kasutab Macaud, nagu ta on seda teinud varemgi selleks, et võita Hiina Kristusele.“

11.-13. juulini, toimus Dallases, Texase osariigis, Evangeelium Aasiale konverents “Renewing your Passion” (Uuenda oma kirge). Brent Durst, kes osales konverentsil koos abikaasaga, ütleb: “Saime väga õnnistatud sel konverentsil, mu südames põleb uus tuli kuningriigi ja kadunute pärast ning samuti sai mu kirg uuendatud selleks, et julgustada ja teha jüngriteks neid usklikke, kelle elu mina mõjutan.”  Sarnaseid tunnistusi nagu Durst, tõid inimesed kõikjalt maailmast, kuidas nende elud said selle konverentsi tõttu muudetud. Üle 1000 inimese kogunes Hilton Anatole hotelli, et kuulda Evangeelium Aasiale misjonäre ja juhte jagamas Jumala võimsast tööst Aasias. Paljud ütlevad, et mitte ainult nende kirg kadunute pärast ei kasvanud, vaid ka nende kirg Kristuse vastu süvenes. Evangeelium Aasiale (Gospel for Asia) rajaja ja president K.P. Yohannan alustas seda konverentsi väljakutsega astuda Kristuse jalajälgedes ja saada vähem enesekeskseks. “Issand on kutsumas meid tulema üles, kõndima ja nägema asju tema vaatenurgast, reageerima sellele ja elama viisil nagu tema soovib, et me elaksime,” ütles Yohannan. Kuus misjonäri misjonipõllult jagasid inspireeriva sõnumi sellest, kuidas Kristus on nende rahvast muutmas. Narayan Sharma, Evangeelium Aasiale juht Nepaalist, rääkis kuidas 50 aastat tagasi oli Nepaal ainus ametlik Hindu kuningriik ja riigi kuningat peeti jumalaks. Aga nüüd antakse evangeelseid programme eetrisse riigiraadio kanalitel, kus varem teatati kristlastest, kes on arreteeritud. “Piibel ütleb, et peale ööd tuleb rõõm hommiku koites ja hommik on tulnud Nepaali,” ütles Sharma innukatele kuulajatele. Kontrastiks Nepaali uudistele, kõneles misjonär Myanmarist (Birma), kelle nime tema turvalisuse pärast ei avaldata. Tulnud äsja katastroofiabi töödelt, tsüklon Nargise tagajärgede likvideerimiselt, jagas ta tuhandetest inimestest, kes selles laastavas tormis hukkusid. “Kord oli meie riik tuntud kui Lõuna Aasia paradiis, kuid täna on see täis probleeme ja kannatusi,” ütles ta. Kuid misjonärid jagasid rõõmuga sellest, kuidas abitööde kaudu on paljud inimesed näinud Jeesuse armastust kogetaval viisil. “Kannatuste, vaesuse ja raskuste keskel on Issand tegemas suuri asju Myanmaris. Misjonärid toovad häid sõnumeid ja nende ustavuse pärast on meil Myanmaris nüüd 482 Evangeelium Aasiale kogudust,” rääkis ta. Lisaks ülistusele, õpetusele ja misjoni raportitele, võtsid konverentsil osalejad osa ka kuue-tunnisest palvekoosolekust, mis algas laupäeva õhtul ja kestis kuni pühapäeva hommikuni. See oli Evangeelium Aasiale kolmas Renewing Your Passion konverents.

  Argentinas on avatud spetsiaalne vangla kristlasest vangidele, nimega “Kristus, ainus lootus” (Christ the Only Hope). Enamik vange said päästetud teistes vanglates ja toodi seejärel üle 'Kristus, ainus lootus' vanglasse. See institutsioon on loodud eksperimendi korras ning on kogu maailmas ainulaadne. BBC andmeil töötab see vangla väga edukalt ning on püüdnud suurt tähelepanu kogu maailmas. Vangla direktor, Ernesto Irusta, ütleb et nende vanglas on teatud tegevused, mis on loonud täiesti erineva keskkonna. Ühes vangla kongis elab 10 kuni 12 kinnipeetavat ning nad liiguvad suhteliselt vabalt vangla territooriumil ringi, samuti oodatakse, et nad lahendaksid ise omavahelised probleemid. Nad nö 'elavad ja hingavad' oma usku välja. Kinnipeetavad, kes sealt vanglast välja tulevad, ei ole enam nii suurel hulgal sattunud tagasi kuritegelikule teele. 'Kristus, ainus lootus' vangivalvurid on samuti kristlased.

Kristliku ajakirja Charisma toimetaja J. Lee Grady kirjutab: “Meie nartsissistlik (ennastimetlev) kultuur peibutab meid müüma oma hinged selleks, et olla kuulsad viieks minutiks erinevate realiti show'de kaudu. Kuid ka paljudes kirikutes ei ole asjad teistsugused, kus me oleme arendanud otsekui kuulsuste kultuuri, mis on teinud pastoritest motiveerivad gurud ja ülistusjuhtidest popstaarid. Aga kui ma külastan riike nagu India, Nigeeria või Hiina, siis seal ma ei leia kristlikke kuulsusi. Leian seal alandlikud kangelased ja need lihtsad inimesed on raputanud minu maailma. Nendest on saanud minu suured eeskujud.” Grady jätkab: “Kelechi on mu vapraim aafrika sõber. Ikka veel vallalisena alustas ta paar aastat tagasi Nigeerias teenistusega, mille fookuseks on kuulutada evangeeliumi ohtlikele militaarjõukudele. Mõned neist paramilitaargruppidest on röövinud õlikompaniide töölisi Nigeeria naftarikkalt delta alalt viimase aasta jooksul. Kuid Kelechi ei karda nende relvi ega matšeetesid. Tegelikult lasi ta ennast isegi ära röövida selleks, et saada kokku ühe jõugu juhiga. Kelechi õpetab ka üliõpilasi välja jõudma evangeelimiga Nigeeria ülikoolilinnakute “kultuste” juhtideni. Need salapärased vennaskonnad on seotud okultsete rituaalidega ja mõnikord nende liikmed on seotud isegi inimohvritega. Ometi riskivad Kelechi ja ta sõbrad oma eluga iga päev selleks, et jagada Kristust nende inimestega. 29-aastast Jeet'i kohtasin ma veebruari kuus, kui olin reisil India põhja ossa. Jeet'i hinduusuline isa tõukas ta ära kui temast sai 17-aastaselt kristlane. Jeet ütles: “Mu isa ütles, et kui ma hülgan Jeesuse, siis võin tagasi tulla.” Kuid ta ei ole läinud tagasi oma vanematekoju nüüdseks 14 aastat. Jeet'il on õbluke kehaehitus, kuid ta süda on põlemas julgusest. Ta on rajanud kogudusi kahes India kõige kristluse vastasemas osariigis – Bihar'is ja Orissas. Alles möödunud jõuludel ründas teda grupp hindu fanaatikuid ning nõudis, et ta lõpetaks oma koosolekute pidamise. Nad ähvardasid tappa ka ühe tema kolleegidest. “Nad ütlesid mulle, et siin ei ole vaja evangeeliumi kuulutada, aga mina ütlesin, et see on Jeesuse käsk kuulutada kõigile inimestele,” ütles Jeet.” J. Lee Grady räägib edasi oma eeskujudest: “Guatemala pastorit, Otniel'i, kohtasin seitse aastat tagasi, oma esimesel misjonireisil Guatemalasse. Ta elab piirkonnas, mis oli sügavalt haavatud Guatemala 36 aasta pikkusest kodusõjast. Peale seda, kui ta oli saanud ristitud Püha Vaimuga, rajas ta 1980. aastal koguduse El Rosario linnas. Sellest kasvavast kogudusest on saanud lootuse majakas puudustkannatavale rahvale. Täna toidab ta oma tagasihoidlikus, kolmetoalises kodus enamikku vaestest lastest oma linnas, peab lastekodu ja kutseõppe keskust ning iga päev kuulutab raadios ka evangeeliumi. Jeyasingh on julge India naine, kes on keeldunud olema kellegi kastides kinni. Riigis, kus naised kannatavad veel siiani diskrimineerimist ja kuritarvitamist, on ta töötanud juhina väsimatult kasvavates India nelipühi kirikutes. 54-aastasena treenib Jeyasingh välja noori pastoreid oma isoleeritud koolis, Bihari osariigis, Põhja-Indias, kus on väga tugev hindu traditsioon. Eriti on tal südamel õpetada naisi. Neil naistel kes pöörduvad kristlusesse, on väga raske õppida Piiblit sest neile ei ole antud haridust. Nägin tuld Jeyasingh’i silmades, mida ma ei näe eriti tihti oma maal. See oli segu pühast julgusest ja järelejätmatust armastusest. “Kogu see rahvas saab olema süüdatud põlema,” ütles ta India tuleviku kohta. Xuan on kogudusterajaja Hiina maapiirkondades. Kohtasin teda salajasel konverentsil, mida peeti seitse aastat tagasi Hong Kongi lähistel. Ta rääkis mulle, kuidas militaarsed budistid ründasid teda keskaegsete mõõkadega, kui ta püüdis ühes Põhja-Hiina piirkonnas evangeeliumi kuulutada. Konverentsi ajal hoidis ta oma hotelliruumi šampoonid ja seebid alles, et neid kasutada oma misjonireisidel. Tal ei olnud raha, aga tal oli suur usk.” Grady jätkab: “Need inimesed on minu kangelased. Nad on salanud iseend ja kannavad oma risti. Nad taluvad valitsuse, vihaste külaelanike ja pereliikmete tagakiusu – kuid ometi nad elavad, söövad ja hingavad ühte kirge: teha Kristus tuntuks katkisele maailmale”

Kunjamma seisis ja põlastas seda sõnumit, mida India misjonär Jiralal talle rääkida püüdis. Ta ei mõistnud, et see oli ainus sõnum, mis võis teda teha vabaks sellest orjusest, mille all ta kannatas. Kunjamma oli aastaid kannatanud kurjade vaimude käes, kes panid ta aegajalt väänlema ja visklema kontrollimatult. Nõiad võtsid ta raha, aga ei suutnud teda terveks teha. Lõpuks hakkas ka tema poeg Raj neid rünnakuid kogema. Seejärel muutus Kunjamma veelgi meeleheitlikumaks, et leida vabanemist. Aga kui Jiralal tema külasse tuli, ei tahtnud ta seda sõnumit kuulda. Kuigi misjonär külastas teda isegi kodus, ei võtnud ta sõnumit vastu. Kunjamma sõbrad soovitasid talle, et ta laseks Jiralalil enda eest palvetada ja vaadata, mida Jeesus suudab teha. Lõpuks tuli ka läbimurre. Tema poeg Raj külastas lasteprogrammi, mida misjonär Jiralal läbi viis. Misjonär kutsus Raj'i kirkusse ja rääkis, et ta võib saada kurjadest vaimudest vabaks. Raj läks koju ja rääkis sellest oma emale, lõpuks nõustus ka tema evangeeliumi kuulama tulema. Kunjamma ja Raj süda pehmenes, käies kirikus ja kuuldes sõnumit lootusest. Lõpuks panid nad oma lootuse Jeesusele ja tema vabastas nad täielikult kurjade vaimude ahelaist. Täna igatsevad nii Kunjamma kui Raj järgida Issandat ja tunda teda rohkem. Nende eestpalve praegu on, et ka Kunjamma mees, kes teenib armees, võiks Jeesuse vastu võtta.

 Colombia kauges külakeses riskeerivad evangelistid oma eluga, et viia sõjatsoonis elavatele kristlastele Piibleid ja teisi materjale. Colombia evangelistid Henry ja Celso usuvad, et kestev rahu tuleb nende ja naaberrikide aladele vaimuliku ärkamise kaudu. Celso selgitab: “Liitusin hiljuti mõnede evangelistidega, kes jõge mööda püüavad läbi konfliktitsooni viia Piibleid ja muid kristlikke raamatuid inimesteni, kes meeleheitlikult vajavad evangeeliumi ning nad teevad seda, riskides oma eluga.” 2005. aasta lõpus vangistasid FARC-i sissid 69-aastase Celso ning hoidsid teda 2 kuud pantvangis. Nende komandör küsis talt, miks oli ta sinna tsooni tulnud. Celso ütleb: “Ütlesin talle, et linnas paljud inimesed palvetavad teie pärast. Mitte ainult Colombia rahvas, vaid ka teistelt maadelt. Nad usuvad, et teil on hing ja ka teie vajate rahu ja nad võimaldasid meile selle reisi, et tuua teile see sõnum, sest te olete osa Colombiast.” Mitmed raamatud, mida Celso ja teised on jaganud, on toonud esile vasakpoolsete sisside raevu. Üks raamatutest on Richard Wurmbrand'i “Marx ja Saatan.” Sissid ütlesid Celsole, et see annab neist halva pildi inimestele. “Aga ma  usun, et see toimib, sest tahame hoiatada noori Colombias kommunismi halbade külgede eest. Selle raamatu levitamise eest võin surma saada,” räägib ta. Möödunud misjoni reisil oli Henryl raskusi, sest parempoolsed paramilitaarväed peatasid teda ning süüdistasid koostöös vasakpoolsete sissidega. Kuid Henry ise ütleb, et ta on Jumala poole peal ning hetkel veedab ta rohkem aega sissidega seetõttu, et paramilitaristid on evangeeliumile oma südame sulgenud. Henry räägib: “See on selle pärast, et nad on olnud edukad ja ajanud sissid sellest piirkonnast välja, neil on nüüd võim ja neil on toitu. Sissid on rohkem avatud evangeeliumile, sest neil ei ole toitu ja nad on rohkem meeleheitel Jumala järele. Henry on käinud ohtlikes paikades, ta on kogenud maamiinide ja granaatide plahvatusi enda ümber ning kuulide vihisemist õhus. Ta tunnistab, et on olnud ka hirmul, kuid Jumal on juhtinud tema samme ja hoidnud teda. “Ma tahan nendeni jõuda evangeeliumiga,” ütleb Henry. “See on riskantne ja mõnikord mul ei ole palju raha, aga kui ma suren siis tahan ma olla kindel, et saan mõned nendest hingedest võtta koos endaga taevasse.”

God TV ja Fresh Fire teenistus teatasid möödunud nädala lõpus, et Todd Bentley tuleb peale nädala ajast puhkust taas äratuskoosolekutele Lakelandis Floridas. 11. juulil teatas Bentley meeskond, et peale enam kui 100 päeva kestnud äratusteenistusi, võtab Todd veidi aega maha, et kosuda. California pastor, Bill Johnson, kes on Revival Alliance (Ärkamise Allianss) apostelliku võrgustiku meeskonnast, kes juuni kuus Bentley tööle läkitasid, ütles: “Bentley juhtkond soovitas tal võtta veidi aega puhkamiseks ja perekonna jaoks. Nad kannavad hoolt selle eest, et tal võiks hästi minna ja nad on mõistnud, et sellise programmiga nagu tal on olnud, ei ole tark väga pikalt edasi minna.” Johnson ütles, et ka nende allianss toetas Bentley otsust võtta ajutine paus. God TV ei kandnud samuti vahepeal Lakelandist üle otseülekandeid, kuid taastab need nüüd uuesti. Üks meedia analüütik ütles, et inimesed kõikjal maailmas on saanud heita pilgu sellele, milline võib 21. sajandi ärkamine välja näha, alates sellest kui GOD TV hakkas 11. aprillil tegema ülekandeid ärkamiselt. Televisiooni produtsent, Phil Cooke, ütleb: “Sellel digitaalsel ajastul võib üks kõige väiksem sündmus saada ülemaailmseks fenomeniks, nagu me oleme seda näinud God TV puhul.” Wendy Alec, God TV võrgustiku kaasasutaja ja programmijuht, ütleb et Jumal juhtis nende otsust viia Lakelandi oma kaamerad. Ta ütleb, et see oli ususamm, sest see nõudis kogu väljareklaamitud programmi ümberkorraldamist. “Kuuletusime Issanda juhistele,” ütles ta, “kuigi see tähendas mitte ainult tulude kaotust vaid ka täielikku pööret meie televisiooni teenistuse poole peal.” Kuid ta ütleb, et tulemuseks on olnud tehnoloogiline ime. “Esimest korda ajaloos on ärkamistuled saanud süüdatud televisioonipildi kaudu,” ütleb ta. “Me usume, et ainult Issand ise võis selle kavandada.”

Evangeelium Aasiale misjonär, Garud Badal, puutub iga päev kokku pidalitõbistega, Lääne-Bengalis, Indias. Ta ei karda, sest oli kunagi ise üks neist. Sidudes hoolikalt pidalitõbise haavu, meenutab Garud aega, kui ta oli suurtes valudes ja vajas kellegi abi. Ta sai teada oma haigusest kui oli vaid üheksa aastane. Garud'i perekond elas vaesuses ning neil ei olnud mingeid vahendeid millega ravi eest maksta. Tema olukord halvenes kiiresti, kuid sel ajal kohtas ta ühte kohalikku pastorit, kes rääkis talle Jeesuse väest ja päästest. Kuid tema ainult naeris põlglikult pastori jutu peale. Tema perekond kummardas oma küla traditsionaalseid jumalaid ning ta ei uskunud, et Jeesus võiks tema elus midagi muuta. Mitmed aastad läksid mööda ning Garud oli oma surivoodil. Pidalitõbi oli läinud nii halvaks, et ta elu oli lõppemas. Siis meenusid Garudile pastori sõnad sellest, kuidas Jeesus oli tervendanud palju pidalitõbiseid sel ajal, kui ta maa peal elas. Garud hakkas endale kordama: “Jeesus võib mind sellest haigusest tervendada.” See tõi tema südames esile uue usu. Pisarsilmil ta palvetas ja palus Issandalt andestust. Peagi laulis Garud oma voodis Jeesusele kiituse laule. Ja Issand tervendas Garudi imeliselt kahe nädala jooksul. Garud pühendas oma elu selleks, et teenida Jeesust ning peagi astus ta piiblikooli, et valmistuda teenistuseks. Peale kooli lõpetamist hakkas Garud teenima Evangeelium Aasiale misjonärina nende hulgas, kellega tal oli kõige enam seoseid – pidalitõbised. Garud käib täna oma külas ringi, aidates pidalitõbiseid, puhastades ja sidudes nende haavu. Nende silmad lähevad särama, kui ta nende eest hoolitseb ja puudutab nende haigeid ihusid. Just selle lahke teo pärast soovivad nad teada, mis on selle armastuseteo taga. Seepärast saab Garud neile jagada oma tunnistust ja rääkida neile Kristuse väest. Paljud pidalitõbised on võtnud Jeesuse oma Päästjana vastu ja selle tulemusena juhib Garud nüüd seal kristlaste osadust. Ja üle 80 lapse osalevad pühapäevakooli klassis, mille ta alustas seal pidalitõbiste koloonias. Garud palub eestpalvet, et paljud pidalitõbised veel saaksid tundma Jeesust selle praktilise armastuse teenimise läbi ja et Issand saadaks tervenemisi neile, kes selles kohutavas haiguses kannatavad.

Üks pastor Inglismaal riietas ennast kodutuks meheks oma kiriku ees enne pühapäevast jumalateenistust. “Väga huvitav oli näha inimeste reaktsiooni – mind täielikult ignoreeriti. See näitas, et me ei näe Jumalat tegutsemas igas inimeses. Ütlesin kogudusele, et nad on üks kitsi rahvahulk. Kõik olid hämmingus ja hiljem kiitsid mu näitlemisoskust, kuigi osad ütlesid ka, et tunnevad end kohutavalt selle tõttu.” Derek Rigby, Trinity Metodisti Koguduse pastor Prestatyn'is, oli enne pastoriks ordineerimist, politseinik ning tema jutlused on sageli erinevad sellest, millega krikus ollakse harjunud. Ühel pühapäeva hommikul maskeeris pastor end kodutuks meheks, kandes õllehaisuseid riideid ja takkus habet, istus seejärel kiriku varikatuse alla, kust kõik kirikulised möödusid teenistusele. Nii nagu võis oodata, ükski koguduse liikmetest ei ole temaga kõnelenud ega pakkunud abi. Pastor Rigby on nõnda üllatanud ka teisi kogudusi Londonis ja Newportis, Lõuna-Wales'is, kus ta varem on teeninud. Ta ütleb: “Teistes kohtades mulle anti kokku £4.50, küpsisepakk ja tekk, aga siin Prestatyn'is, ma ei saanud mitte midagi.”

 Kohutavast Rwanda genotsiidist on möödunud vaid 14 aastat. Kui on mõni rahvas, kes vajab lepitust ja rahu, siis on see just see väike Aafrika riik. Pastor ja bestsellerite autor, Rick Warren, on loomas meeskonda koos Rwanda koguduste juhtidega, et algatada rahu plaani.  Seda nimetatakse P.E.A.C.E. plaaniks, mille eesmärgiks on mobiliseerida üle maailmselt üks miljard kristlast, et võidelda maailma suurimate vaenlaste vastu: vaesuse, haiguste, korruptsiooni ja vaimuliku tühjuse vastu. Warren ütleb: „Meil on usku kuulutamiseks, õpetamiseks ja tervendamiseks. Me teenime Päästjat, kes oli ka õpetaja ja tervendaja.“ Rwanda oli esimene, kes sellest kinni haaras. 1994. aastal toimunud genotsiidis tapeti ligi miljon inimest, kellest enamik läks otsima pelgupaika oma kirikusse. Warren räägib: „Kuid nad raiusid oma kirvestega seinast läbi ja hakkasid seejärel granaate viskama. Kirikutes oli kõikjal verd. Mul on sellest kurb rääkida.“ Täna elavad tapjad ja ohvrid külg-külje kõrval oma vaimsete, füüsiliste ja emotsionaalsete sõja armidega. Taastumine on valulik, kuid tundub, et inimesed on kindlameelselt soovimas oma riiki üles ehitada, mis suures osas on tänu riigi presidendile, Paul Kagamele, ja tema ainulaadsele suhtele pastor Warreniga. „Meie ei valinud Rwandat. Nemad valisid meid,“ ütles Warren. „President Paul Kagame luges raamatut ’Eesmärgist juhitud elu.’ Ta kirjutas mulle kirja ja ütles: ’Ma olem eesmärgiga mees ja tahan, et sa tuleksid Rwandasse ja aitaksid meie rahvast üles ehitada.’“ Rwanda koguduste juhid loodavad, et see uuenduslik P.E.A.C.E plaan võib aidata selles. Piiskop John Rucyahana ütles: „Me teame, et meil on vaja see rahvas üles ehitada. Meil ei ole seda luksust, et oodata, kuni nende valu on üle läinud. Kui tahame ehitada rahvast, siis tuleb meil seda teha nüüd.“ Täht ’P’ tähistab i.k. sõna promotion, ehk lepituse propageerimist. ’E’ tähistab sõna equip – tuleb varustada teenijameelsusega juhte.  ’A’ tähistab sõna assist – tuleb abistada vaeseid, ’C’ tähistab sõna care ehk tuleb hoolitseda haigete eest ning ’E’ on sõna education jaoks, ehk tuleb harida järgmist põlvkonda. Medõde Cristy Wiggins on Warreni koguduse liige ning vastas sellele kutsele olla partneriks Rwandas. Ta ütles, „mina olen osa sellest ’C’ tähest, kannan hoolt haigete eest.“ Möödunud aasta oktoobris läks Wiggins Rwandasse ja ei ole pärast seda veel kodus käinud. Ta ütleb: „Ma arvan, et meile kõigile on antud andeid ja see oleks tõeline anni raiskamine, kui sa ei kasuta seda selles kultuuris, kus sind tõeliselt vajatakse.“ Wiggins töötab koos teiste medõdedega, tuues oma ühendriikides töötamise kogemuse väikesesse haiglasse Kibuye linnas. „Aga tegelikult see ei ole minu projekt, see on Rwanda rahva projekt, mina olen siin lihtsalt selleks, et neid toetada,“ teatas Wiggins. Wiggins on osa P.E.A.C.E plaani lipulaeva projektist, mida nimetatakse lääne Rwanda HIV-AIDS tervishoiu initsiatiiviks. See on prototüüp sellest, kuidas see plaan peaks välja nägema ja toimima ka teistes riigi osades. Selles piirkonnas on ainult kolm haiglat, et teenida sadu tuhandeid inimesi. Selleks, et kõndida siinsetest küladest ühte neist haiglatest, kulub umbes kaks päeva. Seepärast on plaanis muuta selle piirkonna 726 kirikut ka tervishoiu keskusteks. Selle programmi kaudu õpetatakse kohalikele kristlastele, kuidas oma kirikutes jagada meditsiini- ja peamisi tervishoiu tarbeid. Kuid P.E.A.C.E plaan läheb kaugemale, kui vaid tervishoid. Lühiajalised misjoni meeskonnad tulevad siia, et õpetada rwandalastele  erinevaid äri- ja arenguprojekte. Näiteks ärinaine Marianne Phillips, Californiast, läks mõneks ajaks sinna, et õpetada naistele, kuidas juhtida väikest äri ja teenida piisavat sissetulekut oma perele. P.E.A.C.E plaani idee on kaasata kogudusi läänest kogudustega teistes riikides, et õpetada neid oma kogukondi teenima. Warreni Saddleback kogudus Californias on saatnud umbes tuhat koguduse liiget lühiajalistele misjonireisidele Rwandasse, et aidata kohalikel usklikel seda tööd alustada. Oluline selle plaani juures on veel see, et tuua riigi kolm ühiskonna sektorit kokku riigi arenguks. Rwanda president Kagame ütleb: „Tuua kokku usk, valitsus ja äritegevus, ma arvan, et paremat kooslust ei ole selleks, et tuua inimesi arusaamisele oma kõrgematest eesmärkidest.“ Warren loodab, et see mudel on edukas ja ühel päeval toimib see ka teistes riikides. Saddleback on juba tegemas eeltööd ka 68 teises riigis. Nad on saatnud välja 8000 inimest väikeste meeskondadena kõikjale maailma. Kuid praegu keskenduvad nad Rwandale.

Noor ja hetkel väga hõivatud eelteismelise eas evangelist oli tumm kuni kolme aasta vanuseni ja peale seda väga tugeva kõnehäirega kuni seitsme aastaseks saamiseni. 12-aastane Jojimon sündis ortodoks jakobiitidest vanematele, pastor Josemon ja ema Kunjamma’le, 1. juunil 1996. aastal Indias. Kui Jojimon oli 7 aastane, nägi üks pastor Punalur’is, Kerala osariigis, nägemust Jojimon’ist ning hiljem ta palvetas poisi eest, ning too sai terveks. Peale seda hakkas Jojimon palvetama selle pastori eest. Peale tervenemist on Jumal andnud talle mitmeid võimalusi teenida Indias ja mujal maailmas. Ta on jutlustanud kõigis Kerala piirkondades ning alates 2004. aastast ka mitmel pool mujal, alates Indiast, 2006. aastal jutlustas Jojimon kõigis Araabia Ühendemiraatide osariikides, 2007. aastal külastas veel Qatari, Kuwaiti, Singapuri, Austraaliat, Lõuna-Aafrikat ja Keeniat. Kokku on ta teeninud umbes 1600 jumalateenistusel nii Indias kui välismaal. Suurimal teenistusel Indias, Andhra Pradeshi osariigis, osales 35 000 inimest. Jojimoni pastor Varghese, Pavithreshwaram’i Täisevangeelsest kogudusest, ütles: „Jojimon on võitud, andekas noor poiss, kes on väga dünaamiline. Ta võib Jumala Sõna kõneleda 3 tundi järjest. Ta on õnnistatud Jumala laps ja Jumal on teda kasutanud erinevates paikades.“ Üks teine pastor Kerala osariigis, T. M. Thomaskutty, ütles poisi kohta: “Olen tundnud teda mitu aastat ja tal on suur teenistus. Hämmastav on näha Jumala kätt tema elu peal. Keegi ei saa kahelda selles, kuidas Jumal kasutab lapsi.” Jojimon ise ütles Assist Uudiste toimetusele: „Võtsin Jeesuse oma Päästjana vastu, kui olin seitsme aastane. Hakkasin Jumala Sõna jagama pärast seda, kui Püha Vaim minu vastu kõneles.“

Wayne and Phyllyl Wozniak, kes on misjonärid Kolumbias toovad tunnistuse, kuidas Jumal kinnitas nende kutset olla tema sulased seal paigas. „Wilson’i isa oli Kolumbias sissisõdija. Tavaline oli näha teda kõndimas majas ringi ümber rinna rippuva padrunivööga. Kui naabruskonnas kusagil tulevahetus toimus, siis tavaliselt oli tema isa selles osaline. Vägivallal oli nii suur osa Wilsoni elus, et juba 10 aastasena liitus ka tema sissidega. Kogu teismeliseea käis Wilson koos sõdijatega maapiirkondi laastamas ja tapmas süütuid naisi ja lapsi. Ta mäletab, kuidas naeris nende armupalumise peale enne kui ta oma kaaslastega nad maha lasi. Kahekümne aastasena liitus ta Kolumbia paramilitaarse grupiga, mille esialgne eesmärk oli kaitsta kodanikke sisside eest, aga tegelikult sai neist veelgi vägivaldsem grupp, kui sissisõdijatest. Selleks ajaks, kui Wilson oli 24 aastane, oli ta nende grupeeringu julmim mees. Ühel päeval saadeti ta tapma kahte Jumalasulast, kes olid kõnelenud paramilitaararmee metsikuste vastu. Ta leidis nad üles, surus nad nurka ja sihtis oma relva nende suunas, aga enne kui ta sai päästikule vajutada, hakkas ta kontrollimatult värisema. Ta püüdis igati, aga ei saanud vajutada päästikule. Järgnevatel öödel nägi ta unenägu kristlastest, kes kandsid oma Piibleid kirikusse. Ta mõtles endamisi: „Annaksin rõõmuga oma käe selleks et ühte neist Piiblitest saada.“ Paar päeva hiljem, kõndis ta tänaval ja kohtas ühte kristlast. Kristlane teadis, kellega on tegu ja oli hirmul, kuid ütles ometi Wilsonile: „Jeesus armastab sind.“ See oli kõik, mis ta oli vaja kuulda. Wilson langes oma põlvedele ja hakkas nutma, alistades oma elu Jeesusele. Paramilitaarjuhid ei tahtnud teda kaotada. Nad käskisid tal minna psühhiaatri juurde, võtta puhkus ja tulla tagasi, kui ta on oma probleemides selgusele jõudnud. Wilson hakkas kirikus käima, kuid see ei meeldinud paramilitaristidele, kes saatsid oma mehed teda tapma. Kahel korral juhtus nendele meestele sama asi, mis oli juhtunud Wilsonile. Nad seisid tema ees, relvad temale suunatud, kuid värisesid kontrollimatult, võimetuna päästikule vajutama. Wilson juhtis nad mõlemad Kristuse juurde. Täna on Wilson ühe koguduse pastor.“

Järgnev on tunnistus noore USA tüdruku kogemusest. „Minu nimi on Abby, olen 14 aastane ja elan Põhja-Carolina lääneosas. Selle aasta suvel käisin misjonireisil Guatemalas ja reisi ühel hetkel jaotusime väikesteks teenimismeeskondadeks, milles oli 5-7 inimest ning külastasime erinevaid külasid San Pedro La Laguna piirkonnas. Reisisime külast külasse, rääkides inimestele Jeesusest. Ühel päeval külastasime ühe noore naise kodu. Ta elas ühes väikeses külas, kus oli umbes 14 või 15 maja. Püüdsime juhtida seda noort naist Kristuse juurde, kuid asjad ei läinud väga hästi. Mõne aja pärast otsustasime edasi liikuda. Enne lahkumist küsisime temalt veel, et kas saaksime tema elus millegi pärast palvetada. Ta ütles meile, et just eelmisel päeval oli ta sünnitanud surnud beebi ja et me võime selle pärast palvetada. Guatemala kultuuris on nende emade peal suur häbi ja hukkamõist, kes sünnitavad surnud või vigase lapse. Me palvetasime ühe lihtsa palve, et kõik läheks hästi matuste ja lapse matmisega ja et ema ei peaks taluma seda häbi ja hukkamõistu. Sel ajal kui me seda palvet palusime, siis üks mu sõber meie meeskonnast, 17-aastane Julia, ütles mulle, et me peame palvetama selle beebi surnukeha eest. Mõtlesin, et ta on hulluks läinud ja minu arvates ei olnud see hea mõte. Kuid Julia käis peale ja ütles veelkord, et me tõesti peame selle surnud beebi eest palvetama. Kui ma küsisin lapse emalt, siis ta ütles, et laps on tagaruumis, mässitud surilinadesse. Küsisin, kas me võime beebi eest palvetada ning ema vastas kõhevil olles, et jah me võime. Läksime taha ruumi ja nägime väikest beebit mässituna riietesse. Julia palus luba beebi näo vabastamiseks ja lapse ema lubas, juhul kui me selle pärast sama moodi kinni katame. Julia võttis beebi sülle ja vabastas tema pea rätikutest. Lapse nägu oli väike ja kahvatu, laps oli sündinud surnuna ja sünnitus oli olnud 27 tundi varem. Ta nahk oli tõmbunud lillaks, kõik viis meie meeskonna liiget hakkasime nutma ja palvetama selle beebi eest. Palvetasime 30 kuni 40 minutit ja siis millalgi Julia otsekui karjus Jumala ees, öeldes et usub, et see laps võib surnuist üles tõusta. Peale seda jäid kõik vaikseks, tegime vaikselt eestpalvet. Mõne minuti pärast hakkas beebi ennast liigutama, seejärel ta köhis ja hakkas nutma. Lapse ema tuli joostes sinna ruumi, karjudes, et mis toimub. Keegi ei osanud talle vastata, meie kõigi silmad olid lihtsalt otsekui liimitud beebile, kes oli ellu ärganud. Ema küsis meilt uuesti, et mis toimub? Ta hakkas nutma, kui nägi et ta laps on elus. Ta jooksis majast välja ja koputas iga maja uksele selles külas, öeldes et Jumal on reaalne, sest ta beebi elab nüüd. Umbes 30 minuti jooksul muutusid beebi naha värv ja liigutused täiesti normaalseks. Teised külaelanikud tulid sinna majja seda hämmastavat imet vaatama. Nad küsisid meilt, millise jumala poole me palusime, kes sellise ime tegi. Me rääksime, et palvetasime kõige suurema Jumala poole ja hakkasime neile Jeesusest rääkima. Peagi mõistsime, et meil ei ole aega iga inimesega isiklikult rääkida, et nad päästetud saaksid. Seepärast kogusime kõik külaelanikud kokku, panime oma väikese helisüsteemi tööle ja selgitasime neile päästeteed. Kõik, kes külas elasid, umbes 80-90 inimest, palusid palve, et võtta Jeesus vastu. Kõik nad said täidetud Püha Vaimuga ja hakkasid keeltes rääkima. Paljud langesid pikali maha, kui Püha Vaimu vägi nende peale langes. Viis päeva hiljem tulime sinna külasse tagasi, et külastada seda ema ja last. Külarahvas oli valmistanud suure pidulaua meie meeskonna auks. Veetsime selle aja imelises osaduses nendega. Beebi, kellele nad olid pannud Julia nimeks, oli täiesti terve ja oli kaalus juurde võtnud. Isegi viis päeva hiljem, värises see ema ikka veel selle pärast, mida Jumal oli tema elus teinud. Kaks päeva pärast seda, tõi see ema beebi Julia kirikusse. Ema värises ikka veel, sest Jumala vägi oli tema peal, pärast seda vapustavat imet.“ Tunnistus on edastatud Kathy Walters’i Teenistuse poolt.

Hinnatavalt on maailmas 1,3 miljardit moslemit. Kahjuks on nende hulgas palju neid, kes ei kuule Jeesuse Kristuse päästvast armust. Noored Missiooniga tahab seda muuta 30 päevase palvefookusega moslemitele. Paul Filidis koordineerib Noored Missiooniga palvekalendri printimist selle jaoks Põhja-Ameerikas. Ta räägib: “See aeg langeb alati kokku moslemi paastuaja Ramadaniga, mis on islamiusu üks viiest sambast. Ramadan on igaaastane paastukuu, mil moslemid paastuvad päikesetõusust kuni loojakuni. Sel aastal on need 30 päeva 1. septembrist kuni 30. septembrini.” Palvekalendrit trükitakse sel aastal juba 17. korda ning on sarnane möödunud aastate väljaannetele. “Meil on 30 lehekülge kus tutvustatakse mõningaid Islami ja islami kogukondade aspekte lihtsalt lugeja harimiseks. Seejärel tuuakse iga päeva jaoks mitmed palvepunktid.” Igal päeval viiakse sind kalendri kaudu mingisse paika islamimaailmas, et sa võiksid efektiivsemalt palvetada. Filidis räägib: “See mitte ainult ei hari meid, vaid see laiendab meie võimet armastada. Kui sa palvetad inimeste eest, siis sa näed asju Jumala vaatenurgast ja koged tema südant.” Filidis ütleb, et mõned lood,mida kuuleme moslemite pöördumisest Kristuse juurde, peavad olema seotud kellegi palvega. “Pidevalt me kuuleme moslemitest, kes saavad kristlaseks või puutudes kokku kristlastega tahavad saada Piiblit, sest nad on näinud mingit unenägu või nägemust ja on huvitunud nüüd Kristusest. Me usume, et palve tõepoolest muudab asju.” Misjoni Võrgustiku Uudiste täidesaatev juht, Greg Yoder, ütleb: “Ma usun kogu südamest, et ainus viis jõuda moslemi maailma on läbi palve. Seepärast tahame ka meie selle ettevõtmise taga olla. Paljud kristlased ei tunnista moslemitele, sest nad ei tea neist midagi. See ettevõtmine võib olla esimene samm nende poole.” Filidis ütleb, et tõestus sellest on nende poolt, kes on sellest palvefookusest möödunud aastatel osa võtnud. “Tagasiside, mille me saame osalejatelt näitab, et  paljud neist soovivad sõbruneda mõne moslemi üliõpilase või naabriga.”

Ameerika perekonnad adopteerivad igal aastal ligi 5000 last Venemaalt, kuid ometi jääb neid veel maha umbes 700 000. Lapsed peavad lastekodust lahkuma 16 või 17 aastasena. Peale lahkumist sooritab 10% neist enesetapu, 30% lähevad kuritegelikule teele ja 40% on töötud ja kodutud. Jumal on kutsunud ühe misjonäridest abielupaari, keda turvalisuse põhjustel kutsutakse perekond Petersoniks. Nad teenivad piirkonnas kus protestantlikud kristlased ei ole teretulnud. Oma esimesel viiel teenistuse aastal oli neil raskusi, sest lapsed olid väga apaatsed ja elasid lootusetuses. “Oleme viimase viie aasta jooksul muutnud igal kuul oma misjoni tegevuskava,” rääkisid Petersonid. Nad olid plaaninud lapsi varustada oskustega eluks, aga “ainus mida lapsed teha tahtsid oli juua viina ja mängida arvutimänge.” Sue Fuller teenib orbe ühes teises Venemaa linnas. “Nad on ükskõiksed iga asja suhtes, kus nad peavad veidigi pingutama – näiteks õppimine või kasvõi lihtsalt see, et minna koos minuga vaatama erinevaid ametikoole. Sa väsid väga ära nende lükkamisest, sest sa ei taha neid lükata kusagile, kuhu nad ei taha minna. Omapead teevad nad tavaliselt ainult seda, mis ei nõua neilt mingit pingutust, sest nad tunnevad suurt lootusetust.” Vaatamata nendele väljakutsetele, usuvad Petersonid, et nad on lõpuks leidnud õige strateegia oma misjonipõllule ja nad on hakanud nägema tulemusi. “Pühakiri ütleb, et Jeesus tegi ainult seda, mida nägi oma isa ees tegevat – oleviku ajas – mitte mida Isa tegi kuu esimesel päeval ja siis kogu ülejäänud kuu ta tegi seda järgi.” Hr Peterson selgitab: “Hetk hetke järel Jeesus tegi, mida tema Isa tegi ja see on saanud põhimõtteliselt meie teenistuse mudeliks.” Kuna lastekodu elu on nii ühine, siis lapsed ei mõtle endast kui üksikisikust. Nad on seotud juhtidega kui üks grupist ning mõnikord moodustavad nad endi seas nii tugevaid kampasid, mis kontrollivad kogu lastekodu. Aga kui üks neist juhtidest saab kristlaseks, võib tal olla väga sügav mõju teistele orbudele. Kolja oli täpselt üks sellistest juhtidest. Ta terroriseeris kogu lastekodu, kaasaarvatud kõiki õpetajaid, isegi sellisel viisil, et kui ta lastekodusse mõnikord sisse jalutas, siis kõik tõmbusid tast eemale. Aga nüüd on Koljast saanud Kristlane. Hr Peterson räägib: “Kolja astub sisse ja ütleb, et teeb nüüd piiblitunni ja kõik lapsed tulevad sinna kohale. Kolja tuleb ja ütleb 'Jeesus on tee' ja tal on meelevalda seda teha.”

Kõigil organisatsioonidel, mis ei ole valitsuse all, on nõutud lõpetada oma tegevus Zimbabwes. OM Zimbabwe pidi lõpetama Banket'i linnas oma päevakeskuse tegevuse ning oma mobiilse kliiniku tegevuse Siabuwa's. Neil, kes jagasid toiduabi, ei ole lubatud enam jätkata. Miljonid inimesed maapiirkondades on sõltuvad toiduabist, kuna selleaastane viljasaak oli vilets, vaatamata heale vihmaaastale. OM'il ei ole keelatud evangeeliumi kuulutada ega palvetada, kuid nad ei tohi aidata ühtki abivajajat ega koguneda suuremates gruppides kui 15 inimest. OM meeskond on alustanud 21-päevase Taanieli paastuga, et ülistada ja kiita Jumalat, et parandada meelt oma enda pattudest, koguduse pattudest Zimbabwes ja kogu rahva pattudest. OM Zimbabwe kirjutab: “Me pöördume Jumala poole, et tema pöörduks meie poole. Tema on see, kes mõistab kohut meie maa üle ja tervendab meie maa, mitte meie oma pingutuste läbi.” Palun palveta Zimbabwe valitsusjuhtide eest, sest pimeduse jõud on püüdmas hävitada seda rahvast. Palveta ka, et vägivald lõppeks ning riigi majandus taastuks. Palu Jumalalt kaitset ja varustust ka OM Zimbabwe meeskonnale ning et nad leiaksid loomingulise viisi kuidas pöörduda tagasi oma teenimise juurde.

Teherani kaitsepolitsei ametnikud arreteerisid ja piinasid sel kuul ühte vastpöördunud abielupaari piiblitundide pidamise ja kodukirikus käimise pärast ning ähvardasid panna nende 4-aastase tütre ühte islami kasvatusinstitutsiooni. Üks kristlik allikas Iraanis andis teada, et 28-aastase Tina Rad'i  süüdistus oli “Islami püha religiooni vastane tegevus,” kuna ta oli lugenud Piiblit koos moslemitega oma kodus Teherani ida osas ning püüdnud neid kristlusesse pöörata. Tema abikaasa, 31-aastase Makan Arya, süüdistus oli “riigi turvalisuse vastane tegevus.” Neil peeti teadmatus vanglas neli päeva ning sealt väljudes olid nad haavatud ning naine oli võimetu kõndima. Naine vabastati 30 000 USA dollarilise kautsjoni eest ning mehe kautsjon oli 20 000 USD. Üks naispolitseinik ütles Rad'ile: “Järgmine kord võidakse sulle esitada ka ususttaganemise süüdistus, kui sa ei lõpeta oma Jeesusega.” Iraani karmide islami seaduste all võidakse need inimesed ka hukata, kes pöörduvad islami usust mõnda teise usku. Abielupaar oli saanud päästetud kolm kuud varem, kuid üks Arya sugulastest oli informeerinud kaitsepolitseid nende kristlikust tegevusest. Arreteerimisel konfiskeeriti nende isiklik arvuti, satelliidi taldrik ja televiisor, samuti kõik raamatud, videod, cd-d ja dvd-d, isegi nende fotoalbum. Nüüd on nad vangistusest küll vabastatud, kuid nende tegevust jälgitakse lähedalt ning isegi nende sugulaste poolt on neile väga tugev vastuseis.

Sel aastal sai Elu Sõna liikumine 25 aastaseks, ning nad kavatsevad seda tähistada suurelt. 1983. aasta mai kuus loodi Elu Sõna kogudus Uppsalas, Rootsis. Seepärast tähistati sünnipäeva mai kuus, kuid suuremad üritused on plaanitud Elu Sõna Euroopa konverentsile juuli kuus. Konverentsi projekti juht, Magnus Westergard, ütleb: “Meil on selleaastase konverentsi jaoks plaanitud rohkem, kui kunagi varem.” Juulikuu viimase pühapäeva õhtune teenistus on olnud traditsionaalne algus Elu Sõna Euroopa konverentsile, ning sel aastal langeb see 27. juulile. Magnus räägib: “Usume, et paljud inimesed on otsustanud olla siin just sellel suvel, sest see on veidi eriline meie juubeli pärast. Kuid lisaks sellele on meil mitmeid põnevaid jutlustajaid tulemas sel aastal.” Peale mitmeaastast vaheaega on konverentsi taas külastamas John Bevere, kes on maailmas väga laialdaselt loetav kristlik autor ja Skandinaavias tuntud, kuna on pidanud teenistusi Elu Sõnas, ning tema televisiooni programm “Messenger” on nähtav GOD-TV kaudu. Magnus räägib: “Bevere'l on otsene ja õnnistatud sõnum puhtusest ja pühadusest. Usume, et need koosolekud saavad olema väga olulised.” Teine kõneleja on Matthew Barnett, kes on pastor Dream Center'is, Los Angeleses. “See kogudus on meile olnud suureks inspiratsiooniks,” räägib Magnus. Magnus oli üks inimestest, kes sõitis möödunud aastal Los Angeles'sse, et uurida, kuidas nende töö seal käib. See kogudus on ostnud endale suure haigla kompleksi, mille kõige suurem hoone on 11 korrust kõrge. Nad majutavad seal sadu endisi prostituute, endisi narkosõltlasi ja endisi jõugu liikmeid, kes kõik on nüüdseks saanud päästetud. Nad on ehitanud ka suure kirikuhoone, kus igal pühapäeval koguneb üle 7000 inimese jumalateenistusele. Barnett'i jutlused on väljakutseks ja inspiratsiooniks, viia sõnum Jeesusest välja vajaduses olevatele inimestele meie ühiskonnas. Ka selle aastane Elu Sõna suve konverents on aeg tervele perekonnale, nagu tavaliselt. Meeskond töötab selle nimel, et igal pere liikmel, kes sinna tuleb, on võimalus kohtuda Jumalaga parimal viisil. Magnus räägib: “Peame olema võimelised pakkuma midagi igale pereliikmele. Täiskasvanud lähevad koosolekutele suures saalis, samal ajal kui lapsed on laste kirikus või valivad ühe õpikoja kahekümnest, mis on avatud pärastlõunal. Teismelistele on üleval oma noorte telk, kus toimuvad noortekoosolekud, kontserdid ja muud tegevused,” selgitab Magnus. “Meie Euroopa Konverents on paik, kus inimesed igas vanuses võiks kohtuda Jeesusega. Jumala arm on olnud meie üle nende 25 aasta jooksul, mil Elu Sõna on eksisteerinud,” võtab Magnus Westergard oma jutu kokku.

Kestev kriis Lähis-Idas on pannud inimesi nälgima Jumala järele nagu ei kunagi varem, teatab Maailma Piibli Tõlkimise Keskus. Sellele näljale on nad vastanud Piibli tõlkega araabia keeles. Mark, Piibli Tõlke Keskusest, ütleb et tõlge, mida siiani on kasutatud, on 160 aastat vana „ja praeguseks on enamus sõnu kasutusest väljas, sest keeled muutuvad. Nii et kui sa loed Piiblit, siis me enam ei saanud sellest aru, sest paljud sõnad ei ole enam kasutusel. Neid ei kasuta igapäeva elus.“Mark räägib, et rahutused selles piirkonnas toovad inimeste südameis esile palju küsimusi ja raputavad nende religioosseid aluseid, kaasaarvatud fundamentalistide aluseid. „See, mis Lähis-Idas toimub, on pannud inimesi pettuma kõigis asjades ja nad tulevad Moššeedesse ja kirikutesse. Lähis-Idas elavad religioossed inimesed. Moššeed ja kirikud on täis rahvast, sest nad otsivad Jumalat. Mõned inimesed on pettunud, sest nad ei leidnud Jumalat nendest kohtadest, nii et nad vaatavad ringi ja Jumala Sõna on vastus neile.“Kaasaegne tõlge aitab neile küsimustele vastata ja Mark usub Jumala Sõna väesse ja palvesse. „Kõik inimesed meie ümber – ka terroristid, fundamentalistid – on inimesed, kes otsivad Jumalat. Nii et me armastame neid, palvetame nende eest ja Jumal ilmutab ennast siirastele inimestele.“Jumal on liikumas, ilmutades ennast nägemuste ja unenägude kaudu. Jumala Sõna annab inimeste eludesse väe, räägib Mark ning on põnevil, nähes selle tulemusi inimeste eludes. „Nüüd me võime arusaada ja armastada lugeda ja jagada, nüüd Jumala rahvas saab evangeliseerida Sõnaga, mis on suuremale osale rahvast arusaadav.“Palveta koguduse eest Lähis-Idas, et nad oleksid kartmatud, julged ja neis valitseks rahu.

Ligi viis kuud on möödunud ja Jumala rahva palved on hakanud liigutama India, Rajasthani võtmejuhtide südameid. Veebruaris tühistas kohalik valitsus Rahvusvahelise Hopegiver'si (Lootuseandjad) litsentsid, kaasaarvatud lastekodu, haigla, koolide ja piiblikoolide õigused, mis toimivad Emmanuel Misjoni nime all. Samuti arreteeriti Hopegivers'i võtmejuhid, kaasaarvatud  organisatsiooni president Samuel Thomas.Bill Bray Hopegivers'ist ütleb, et eile see kõik muutus. „Ülemkohus Jaipuris, Rajasthani pealinnas, vabastas meid kõigist süüdistustest. Nüüdsest peaks meie pangaarved taas toimima alates 28. juunist.“See annab Hopegiver'sile võimaluse avada oma 66 kooli ja piiblikooli õigeaegselt, panna oma lastekodu taas toimima ja hakata oma haiglas taas võtma vastu patsiente. Bray ütleb: „See kõik mõjutab vähemalt 20 000 inimest.“ Bray ütleb, et see on palve tagajärg. „Praegu meil on palve ja paastu nädal. Möödunud laupäev oli palve ja paastu päev. Pühapäeval liitusid meid toetavad kirikud üle kogu Ameerika meiega. See on imeline tõend Jumala väest.“ Kohalik Kota valitsus peab nüüd tõestama, miks nad tühistasid Hopegivers'i litsentsid. See kohtuasi toimub 4. juulil. Bray palub, et inimesed palvetaksid nende personali eest Kotas. „Paljud neist on läinud teistele töökohtadele ja mõned neist on töötanud kõik need kuud ilma palgata. See saab nüüd olema suurte kohanemiste aeg kogu personali jaoks seal.“

Igal aastal tähistavad Malaisia hindud Thaipusam'i festivali. Tuhanded inimesed kogunevad Batu koobastesse, kus nad viivad läbi rituaale ja toovad ovreid oma ebajumalatele, kes võtaksid ära nende patud. Munis Varah teenis elatist valmistades ja müües hindude ebajumalaid, kuni selle päevani, mil ta kohtus elava Jumalaga. Pühendunud hindud kannavad selliseid põhjalikult dekoreeritud metall raame, mida kutsutakse kavadis'eks, mis sümboliseerivad nende koormaid. Oma naha, keele ja põskede augustamine teravate orkidega on samuti levinud rituaal. Kõige kõrgpunkt on aga kõndimine 272 sammu üles Batu koobasteni, kus nad toovad oma ohvreid. Mida suurem on valu, seda rohkem teeneid või kasu nad saavad, kuid hindud ütlevad, et nad ei tunne valu, sest nad on transis. Munis Varah sündis hinduna. Noore poisina oli ta hämmingus sellest, millist väge tema pereliikmed omasid selle Thaipusami festivali ajal. Munis ütleb: “Mu ema tavatses minna transsi ja kui nad lähevad transsi, võivad nad kõndida tules. Mulle öeldi, et nõnda saad sa tagasi maksta oma pattude eest. Patt on põhimõtteliselt piinamine, sa lood halbu asju ja piinad ennast, eemaldades sellega oma patud ja näidates seda Jumalale, nii et tema saaks mulle anda hea elu.” Kuid hiljem need samad praktikad panid teda hindu usus kahtlema. “Jumal ei saa olla selline, miks peab Jumal nii julm olema? Jumal on olemas, ma usun seda, sest universum ei saaks muidu olla nii täiuslikult loodud,” räägib ta. “Ma teadsin, et Jumal on olemas kusagil aga ma ei teadnud, milline kuju tal on ja kus ta on.” Munis ei otsinud oma õnne religiooni kaudu, pigem töötas ta kõvasti selleks, et olla äris edukas. Ta ütles: “Ebajumalate valmistamises sain ma väga osavaks. Teenisin palju raha. Ma tarvitasin alkoholi ja tundsin rõõmu öö-elust. Aga see oli lühike õnnelik elu, minu sisemuses oli miski puudu.” Peale aastaid pillavat elustiili, leidis Munis end lahutatuna, meeleheitel ja pankrotis. Kuid püüdes oma kaupa turustada, sai ta kokku inimesega, kes põhjustas selle, et ta hakkas otsima tõelist Jumalat. Kristlasest ärimehest, Joe Fabregas'est, sai tema mentor. Munis selgitas: “Ta oli rikkam kui mina, aga ta oli nii alandlik. Ma imetlesin teda ja seda, millised olid tema peresuhted. Küsisin Joelt, kuidas ta kõike seda oli õppinud. Tema vastas, et tegi seda oma Jumala läbi. Küsisin, kes on sinu Jumal, tema vastas, et Jeesus.” Fabregas ütles: “Lisaks sellele, et tema sees oli sügav vajadus, oli ta ka otsimas vastuseid. Mina põhimõtteliselt ütlesin talle, et sa ei leia Jumalat ainult selle kaudu, kui küsid küsimusi, sa pead tema usu kaudu ka vastu võtma.” Munis hakkas käima kirikus ja neljandal nädalal puudutas Jumal tema südant. Munis ütleb: “Pastor rääkis, et Jeesus tahab tulla sinu juurde. Olin sellega nõus. Olin kuulnud nii palju Jeesusest, et ta suri inimeste eest. Tõstsin oma käe üles ja sellest päevast peale hakkasid imed sündima.” Kuu aega hiljem sai Munis teada, et tema teine abikaasa ootas last. Nad olid igatsenud seda 8 aastat. Peale mõnda kuud, lugedes Piiblit, veendud Munis ka selles, et peab loobuma oma hindu jumalate müümise ärist. “Tahtsin saada kristlaseks ja Jeesuse järgijaks,” ütles Munis. “Pidime tooma viis autot selleks, et kõik mu iidolid minema vedada ja me põletasime need ära.” Kuid Jumal austas tema kuulekust. Täna elab Munis mugavalt oma poja ja naisega, kes ootab nende teist last. Ta teenib elatist turistide sõidutamisega, kuid kaalub minna tagasi kunsti juurde. “Kasutan oma talente,” ütles Munis. “Kasutan oma andi ja teen seda Jumalale.”

Jaapanis on üks evangeelne teenistus võtnud oma sihtmärgiks ärimehed. Neal Hicks teenib Misjoni Ühingus ning on üks Rahvusvahelise VIP Klubide juhte Jaapanis. “See on teenistus, mis läheb välja ja kohtub Jaapani ärimeestega kohalikes hotellide restoranides. Ärimeeste osaduse kontekstis saame Jaapanlastele tutvustada Kristust.” VIP Klubid said alguse vaikselt 90-ndatel, kuid on nüüdseks kasvanud. Hicks ütleb: “Hetkel on meil 130 erinevat gruppi üle kogu Jaapani, kes käivad koos, alates Hokkaidost põhja pool, kuni Okinawa'ni lõunas. Nii et see on kasvanud hämmastavalt veidi rohkem kui 10 aasta jooksul.” Evangelism on Jaapanis üsna keeruline. Hicks selgitab: “Jaapanlastel on evangeeliumi raske mõista, sest nad on põlvkondade kaupa olnud budismi ja shintoismi küüsis. Jaapanlased põhimõtteliselt usuvad, et kui neist saavad kristlased, siis ei saa nad enam olla jaapanlased.” See tähendab, et ühiskonna alamkihtidest on peaaegu võimatu jõuda ülemiste kihtideni. Seepärast on nad võtnud suuna, et jõuda tipu inimeste kaudu alumiste ühiskonna kihtideni. “Kui me jagame Kristust nende inimestega, kellel Jaapanis on juba mingi positsioon, siis nemad on rohkem nähtavad ka teistele inimestele ja nemad saavad mõjutada inimesi ülevalt alla. Vastupidiselt on peaaegu võimatu seda saavutada.” Hicks räägib, et nad kutsuvad oma suurtele evangeelsetele koosolekutele staadionitel ja areenidel ka kristlasest tippjuhte IBM'ist või teistest tuntud pankadest. “Nad jagavad sellest, kuidas Kristus tuli nende ellu, muutis selle ja andis neile tarkust äris. Ja loomulikult Jaapanlased teavad neid inimesi ning ilmselt on nad hämmingus, kuuldes neid inimesi rääkimas oma isiklikust suhtest Kristusega.” Hicks räägib, et nende töö ei ole piiratud ainult ärimeestega. “Aegajalt on meie koosolekutele tulnud ka mõni budisti munk või keegi religiooni maailmast, ning on kuulnud evangeeliumi, isegi poliitikuid on tulnud Issanda juurde.” Hicks palub eestpalvet, et nad saaksid alustada veel mitmeid uusi partnerlusi äris ja et Jumal tuleks sisse ja vabastaks nad nende vaimulikust orjusest.

Sel suvel loobuvad sajad üliõpilased mitmeks nädalaks oma suvepuhkusest selleks, et teenida vaeseid kaheksas USA linnas, kandes edasi 26-aastast Here's Life Inner City traditsiooni “Suvi linnas.” Iga õpilane veedab 1 kuni 8 nädalat maist kuni augustini, teenides vanglates, rehabilitatsiooni keskustes, toidu köökides, koduõpetajana, ukselt-uksele teenistuses ja erinevatel evangelismi üritustel. Need õpilased mitte ainult ei loobu rahast, mida nad võiksid teenida, kui nad selle asemel tööle läheksid, vaid nad peavad ka ise maksma kinni oma sõidukulud vastaval kas Chicagosse, Denverisse, Detroiti, Los Angelesse, Milwaukee'sse, Minneapolis/St. Pauli, New Yorki või Seattle'sse. Ted Gandy, Here's Life Inner City rahvuslik juht, ütleb: “Me saadame agarad üliõpilased teenima nii oma kätega kui ka südamest-südamesse. Need pühendunud õpilased mõjutavad positiivselt linnlaste ja perede elusid, mitte ainult selleks suveks, vaid kogu eluks.” Paljud õpilased kasutavad lihtsaid värviliste pärlitega käepaelu evangeelse vahendina. Lapsed vaatavad, kuidas neid käepaelu tehakse ja kuulevad lugu sellest, mida iga pärl tähistab. Kollane pärl  tähistab Jumala armastuse valgust, sinine räägib patu kurbusest, punane räägib Jeesuse verest, läbipaistev räägib puhastamisest patust ja roheline värv räägib kasvamisest Kristuses. Emily Woodely, Virginia Ülikoolist, kes osales selles ettevõtmises möödunud aastal, ütles: “Igaüks, keda ma kohtasin selle aja jooksul, tänas mind, ja ütles, et ma ei mõista iialgi seda mõju, mille ma tõin ja kui paljusid elusid ma puudutasin. Aga nemad ei tea, kuidas nad mõjutasid minu südant.” Sageli need õpilased, kes selles osalevad, lähevad hiljem teenima täisajaga. Virginia Tech üliõpilane, Amanda Giobbi, liitus Here's Life meeskonnaga ühel kevadvaheaja misjoni reisil ning tänaseks elab ta Washington D.C's ja töötab täisajalise mentorina seitsmele tüdrukule. Oma esimesel misjoni reisil ütles Amanda: “Mu süda oli murtud kogu selle vaesuse pärast. Olin väljaspool oma mugavusstsooni – aga mingil viisil tundsin end ka otsekui kodus. Tundsin justkui oleksin leidnud oma nišši.” Praegu on tal eesõigus tunnistada hämmastavat muutust, mis on 'tema tüdrukute' elus toimunud.

Papua Uus-Guineal elava suguharu liikmed, kes on olnud siiani nõidumise, vaimude ja haiguste kütkeis, on tulemas Kristuse juurde. Sel nädalal ristisid suguharu juhid 59 uut kristlast Siawi suguharust, mis tõstab pöördnunute arvu Siawi suguharus saja usklikuni. Vaatamata mõnele olemasolevale raskusele, kaasaarvatud sügava vee puudumine, ei suutnud need takistada ristimistalituse läbiviimist. Jõgi oli pika põua tõttu väga madal, kuid nad ehitasid sellele tammi,  luues piisavalt sügava basseini usklike jõevette kastmiseks. Misjonär Danielle Brendle ütleb: “Meie igatsus on see, et nad hakkaksid nägema, et nad on üks ihu Kristuses. Siinses koguduses on olnud palju lahkmeelt ja ilmselt tuleb neid õpetada 1Korintose kirja põhjal sama palju kui Rooma kirja põhjal.” Nüüd peale piiblitunde Apostlite tegude raamatu põhjal, on misjonärid alustamas Rooma kirjaga. Umbes 100 inimest Siawi suguharust on käinud nendes piiblitundides. Siawi kristlased on hakanud mõistma, et nad peavad ka välja elama seda, mida nad Piiblist õpivad, mis ei lase neil teha kõike, mida nad siiani on teinud. Nende kultuur on seotud hirmuga nõiduse, vaimude, haiguste ja surma ees. Üks vastpöördunutest, Kwaelon, jäi väga mõtlikuks peale viimast piiblitundi ja ütles: “Ma ei suuda unustada seda, mida Paulus ütles Apostlite teguse 28:26. Jesaja kirjutas, et juudid kuulevad ja kuulevad, aga ikkagi ei mõista. Meie oleme olnud samasugused,” ütles ta. Ristimise teema tuli esile mitmel korral, kui nad Apostlite tegusid õppisid ja misjonärid julgustasid neid minema ristimisele, kui nad on huvitatud. Nad tegid kindlaks, et iga ristimisele mineja  mõistab oma päästmise olulisust ja ristimise eesmärki. Nad olid üllatunud, kui kaks noormeest, Noa ja Ekebauele, kes olid varem kogudusele palju probleeme põhjustanud, väljendasid oma soovi saada ristitud. Ekebauele tavatses visata kive selle hoone pihta, kus piiblitunnid toimusid. Ekebauele ise ütleb: “Jah, varem ma ei uskunud Kristusesse, mind ei huvitanud Jumala tee. Aga kui ma kuulasin tunde Apostlite tegude raamatust, siis mu mõtlemine sai selgeks. Ma mõistan, et Kristuse surm avas mulle tee taevasse. Ta valas oma vere minu eest ja ei ole teist teed, kuidas mu patud saavad makstud. Ma tahan saada ristitud, sest see on mida Jeesus õpetas, et need kes usuvad temasse peavad saama ristitud. Ma tahan järgida tema õpetust.”

Eesrindlik Oklahoma pastor, kes oli väsinud nägemast Kristuse Ihu lahutatuna konfessioonide ja doktriinide pärast, alustas kuu aega kestvat kampaaniat koguduste kokkutoomiseks. LifeChurch.tv vanempastor Graig Groeschel alustas 8. juunil initsiatiiviga, ühendades sadu kogudusi kogu maailmas, kes kuu aja jooksul kuulavad kõikjal samu jutlusi. Neli erinevat suurte koguduste pastorit jutlustavad kuni juuni lõpuni igaüks palveteemal, mida nad palvetaksid, kui neil oleks vaid üks palve Kristuse Ihule. Igal pühapäeval jutlustab erinev pastor ja teised kogudused vaatavad jutlust video vahendusel. Möödunud nädala sõnumis ütles pastor Groeschel: “Kui mul oleks üks palve, mida paluda Isalt, siis ma paluksin, “Isa tee meid üheks.” Tsiterides Piiblisalme Johannese 17:20-24, ütles ta, et ilmselt on Jumal väsinud juba kuulates oma lapsi vaidlemas ebaoluliste küsimuste üle, nagu millist piiblitõlke versiooni kasutada või millist jumalateenistuse stiili valida. Groeschel ütles, et kampaania sündis pigem tema igatsusest meelt parandada, kui suurest soovist üksmeele järele. Groeschel ütles, et märkas endas võistlevat meelsust teiste koguduste suhtes, millest tahtis vabaneda. “Saatan püüab meid hävitada,” ütles ta, viidates sellele, et vaenlase üks relvadest on põhjustada lahkmeelt koguduses. “Ta tahab varastada meie üksmeelt. Ta tahab tappa meie kogudused ja hävitada kristlust.” Groeschel ütleb, et kristlased ei peaks ühinema ainult isiklikul tasandil, vaid ta julgustas ka kogudusi ühendama oma ressursid Jumala Kuningriigi ülesehitamiseks. “Mõtle nendele ressurssidele, mida Jumal on meile kättesaadavaks teinud. Mõtle rahale, mis on meie käes, talentidele, andidele ja mõtle siis vajadustele, mis on kõikjal maailmas.” Seepärast panevad selles kampaanias osalevad kogudused kokku ka ohvri, mida tarvitatakse 500 kiriku ehitamiseks Kambood˛as, Indias, Sudaanis ja Hiinas. Groeschel ütles: “Jeesus ütles, et märk meie ühtsusest Kristuses on see, kui me üksteist armastame.” Teised kolm suurt kogudust, kes selles initsiatiivis osalevad on Jentenzen Franklini Free Chapel, Perry Nobeli NewSpring Church ja Ed Youngi Fellowship Church.

Lou Engle'i juhitava palveliikumise TheCall, korraldajad ootavad sadu tuhandeid inimesi Ühendriikide pealinnas Washington DC's toimuvale palve ja paastu päevale. Engle ütleb: “Ameerika on riik, mis on kriisis”, mõistes hukka ligi 50 miljoni beebi tapmise abordi läbi alates 1973. aastast. “Mis juhtuks Ameerikas, kui Jumal tooks ühe tasumise tunni? Me peame paluma oma  rahva pärast, et see pöörduks tagasi Jumala poole,” ütleb Engle. 12 tundi kestev palve ja paast toimub laupäeval 16. augustil alates kella 10st hommikul Washington National Mall'is. GOD TV kannab selle üle otseülekandena. Engle'i viimane pealinna külastus 2000. aastal tõi kokku ligi 400 000 inimest. Sellesuvise ürituse korraldajad loodavad, et seekord tuleb kokku ligi miljon inimest. Engle ütleb: “Nüüd, kaheksa aastat hiljem on panused kõrgemad kui iial varem. Aga kui me hüüame Jumala poole, siis on ta meile armuline.”

13. - 15. juunini oli Kristus Kõigile Rahvastele Taiwanis, Taipeis. Reinhard Bonnke kirjutab: “Peale Hong Kongi konverentsi sõitsime Taiwan'i siinsele Tulekonverentsile. Selle riigi kirikute juhid palusid meil tulla. Nad lubasid ise kõik korraldada. Lisaks 13 000 inimesele, kes staadioni täitsid, olid 110 kogudust  korraldanud ka satelliidi  ülekande, et  seda oma  koguduses  näidada, nii et  lisaks  kohalviibinuile,  oli ülekannet  vaatamas veel  25 000 inimest.  See kõik oli  kokku pandud kolme kuu jooksul. Nõudlus piletite järele oli nii suur, et mõned suuremad kogudused andsid tuhanded piletid väiksemate koguduste kasuks tagasi ja vaatasid ise  konverentsi satellitülekande kaudu. Kristlased igatsevad Jumala tuld ja see on põlemas väga heledalt. Teisel päeval jagasime armulauda, mis toimus samaaegselt üle kogu maa, ka nendes kogudustes, kuhu vahendati konverentsi satelliidi kaudu. Me kõik tunneme, et Issand on avanud uue peatüki väe-evangelismiks Taiwanis ja Hiinas.” Bonnke jätkab: “Peagi oleme minemas tagasi Aafrikasse. 20. - 24. augustini oleme Nigeerias Kafanchan'is. Kafanchan on suurem raudtee sõlmpunkt, mis ühendab riigi põhja- ja lõuna osa, seetõttu on sellest saanud majanduselu keskus, ning asub Nigeeria pealinnast, Abujast, kahe tunni sõidu kaugusel.”